Enamasti on nii, et klaveriõhtule minnes selgub kohe esimeste minutite jooksul, millise kunstnikuga on tegemist. Mõned nagu teataks publikule, ma olen tõeline kontsertpianist ja ma tahan teid vapustada oma Virtooslusega. Teised kinnitada tahad, ma armastan muusikat ja tahan seda teiega jagada. Et nende viimaste hulka kuulub Angeles huvit, võis meie publik alles hiljuti toimunud klaverifestivalil ise kogeda. Tänane saade räägib Kanada pianist-ist Bachi spetsialistist soovitist. Saatejuht Margit Peil. Endale Ahjuviti lapsepõlv möödus keset muusikat. Orelimängijast, isa kõrval sai ta varakult. Tavaks muuhulgas ka Johann Sebastian Bachi loominguga. Bachi teosed on olnud pianisti repertuaaris kogu tema muusikuelu jooksul. Suviti ütleb, et talle on alati meeldinud tegeleda keerukate asjadega, uurida neid lähemalt, õppida mõistma, et need muutuksid selgeks ja lihtsaks. Bachi interpredina sai huvid ka laiemalt tuntuks. See oli 1985. aastal Toronto rahvusvaheliselt Bachi konkursil, kus ta võitis peapreemia. Hiljem on ta võitnud Bachi konkurss, ega Leipzigis ja Washingtonis. Angelesi huvik sündis Ottawas, kus ta isa tegutses katedraali organistina. Klaveriõpinguid alustas ta kolmeaastase tüdrukuna, aasta hiljem esines juba avalikult. Üsna pea sai ka oma esimese stipendiumi. Andeka lapsena oli ta huvitatud veel ka paljudest muudest asjadest. Ta õppis plokkflööti viiulit, laulmist ja klassikalist balletti. Üheksa-aastaselt andis huvitama esimese sooloõhtu Toronto kuninglikus konservatooriumis. Pisut hiljem alustas ta samas koolis õpinguid ja juba kaheksateistaastaselt sai ta Ottawa ülikoolis bakalaureuse, eks. Esimene rahvusvaheline pianistina tuli 1900 78. aastal oti nimelisel konkursil Itaalias ja siis juba seitse aastat hiljem Toronto Bachi konkursil. Viimaste aastaste hinnangud Angelesi huviti muusiku tegevusele kõnelevad peaasjalikult tema Bachi esitustest. Neid nimetatakse ületamatuteks. Huviti mängus on terviklik kogum positiivseid omadusi. Faktuuri selgus, hea maitse, laitmatu tehnika ja isiksuse kordumatu elegants ja võlu. Nii kirjutatakse ajalehes Los Angeles Times aga ajakirjas grammofon, öeldakse isegi suurimaid puriste, kes harilikult kahvatuvad kuuldes Bachi muusikat, mängituna heliloojale, nii kaugele instrumendid kui klaveril ei suuda ükskõikseks jätta Angelesse huviti, kunstniku isiksus. On tõsi, et Angeles huvitan kunagi proovinud Bachi mängida klavessiini il, kuid loobus sellest kohe, leides, et tema pill on siiski klaver. Huvita ütleb, et tema pillun, klaver ja see sobib Bachi mängimiseks suurepäraselt sest siin on väga suurepäraselt võimalik välja tuua erinevaid hääli erinevate kõlavärvide abil. Ja liine on võimalik palju paremini lõpuni läbi viia tänu klaveri erilisele laulusele. See oleks kindlasti oluline olnud kabahhile. Kui rääkida autentsusest, siis kuidas saame öelda, mis on autentne? Me ei saagi täpselt teada, kuidas seda muusikat Bachi ajal esitati. Me võime otsida selle kohta informatsiooni kirjandusest, ajaloost, kuid kõige olulisem on siiski see hing, mis on muusikas. Bachi muusikas on olemas suurepärane hing ja esitaja ülesanne on see ellu äratada. Üks asi, mille üle seda muusikat mängides huvid palju mõtleb, on tantsurütmid. Sest see muusika tugineb suures osas ajastu tantsudele. Isegi hästi tempereeritud klaverist leiame mitmeid tantse, me peame need lihtsalt rütmide abil ära tundma. Võib juhtuda ka seda, et laval on suurepärane teadlane, kuid igav interpreet seda ei sooviks. Interpreedi ülesanne on mängida muusika kuulajale huvitavaks. Loen siin arvustust pärast üht hiljuti toimunud Angelesi huviti sooloõhtut ühes Ameerika suures kontserdisaalis. Huvitav mängis Bachi duette, mis oma keerukuse astmelt vastavad ehk helilooja kahehäälsed teleinventsioonidele. Arvustaja märgib, et sedasorti teoseid kirjutas Bach koduseks musitseerimiseks ja kindlasti kujutanud helilooja ette, et neid võiks esitada tohutu suures kontserdisaalis sadade või isegi tuhandete kuulajate ees. Sellele mõeldes tundub pianisti ees seisev ülesanne olevat erakordselt raske. Arvustaja leiab, et huvitav oli olukorrast üle. Ei olnud märkigi üliemotsionaalsusest või üle romatiseerimisest, mis antud olukorras üheks pääseteeks oleks olnud. Eesmärgiks polnud ka surmigav ja tuim pedantne autentsuse taotlus. Huviti eesmärgiks on vahendada publikule seda sõnumit, mida tema Bachi muusikast on leidnud ning see jõudis kuulajani igast ilmekalt ja musikaalselt kujundatud fraasist. Mängida palju esitatud ja populaarseid teoseid, nii et need tunduvad ootamatult uute ja huvitavatena. Seda suudavad vaid vähesed muusikud isikupärased vabad raamidest ja Tahcarettidest. Julged kuulma, nägema ja ütlema neid asju, mis pole harjumuspärased. Öeldu kehtib ka huviti puhul. Tema väljendusrikkusest õhkub kordumatut isikupära. Ta ei karda vajadusel tuua julgeid nüansse kõikumisi Bachi muusika täpsesse, motoorikasse, demagoogika ja dünaamilised leiut mõjuvad põhjendatult ja lausa iseenesestmõistetavalt. Tulemusena sünnib tema sõrmede all uus teos värskete ja ennekuulmatut detailidega ka siis, kui arvame end seda muusikat hästi tundvat. Julgus öelda uut ja enneolematut ei tähenda, et kunstnik kaotab kontrolli dünaamika või rütmi üle. Otse vastupidi me kuuleme siin särisevad täpset rütmi pikki, kaunilt ja loomulikult kujundatud meloodilise liine imelist oskust teha meloodiaid kuuldavale kas mitte forte, vaid läbipaistva piano abil. Keskendudes alati muusikalistele väärtustele, on ta osanud suure osa oma esinemistest muuta loominguliseks ja kordumatuteks muusikasündmusteks kohtumisteks, kus alati sünnib midagi uut. Need on need juhud, kui kuulaja läheb kontserdilt koju elamusega tundega, et sel õhtul toimus midagi erakordset. Olles vähemalt paarikümne aasta jooksul süvenenud Bachi loomingusse, tunnistab Angelesi huvit et Bachi teoste interpreteerimine on väga spetsiifiline töö. Oma salvestuste tarvis paneb ta kirja palju märkmeid, süveneb ajastusse, otsib informatsiooni, selleaegse esituspraktika kohta. Kuulab, kuidas tema muusikat esitatakse originaalpillidel klavessiini il. Bachi ei saa ju mängida samamoodi nagu sopääni. Bachi puhul tuleb pilli käsitleda täiesti teistmoodi. Pedaali saab kasutada väga minimaalselt. Legaadot saab teha ainult sõrmede abil, nii et see on täiesti teistsugune töö. Ilmselt on erinevaid Bachi mängimise viise maailmas peaaegu sama palju kui selle muusika esitajaid. Vaadake kasvõi kõige olulisemaid Bachi interpreet. Andrašifi Klein kuuldi, keda nüüd küll enam ei ole. Kõik on väga erinevad ja omanäolised, kõigil on oma isiklik nägemus kõrvuti selliste üldiste asjadega, nagu näiteks selgus ja hea rütmitunne mida Bachi muusika kindlasti nõuab. Igal juhul on interpretatsioonis lõpptulemuseks ikkagi isikupära. Tõlgitsusi on palju, mõned pianistid esitavad Bachi üsna romantiliselt kuid Angelesi huvitile meeldib tänapäeva klaverile otsida võimalusi esitada seda muusikat võimalikult autentselt. Küllap on üsna tavatu, et niisugused muusikailmas üsna privaatselt tegutsevad kunstniku tüübid nagu tipp-pianistid võivad teha ka suurepärast koostööd. Nimelt sündis 1994. aastal Kanadas ühendus pianos millesse kuulub kuus tipp-pianisti. Sanyynafial koska solgi Mura Parker. Cheng on vee Lapland De Marc-Andre homme läen ja Änsulahjuvit. Nende muusikute ühiseks sooviks on toetada muusikaharidust ning anda endast parim, et praeguses mitmekihilisest kärarikas ja tempokas maailmas suudaksid ja oskaksid inimesed üles leida ilu ja püsive nähtused. Sel eesmärgil annavad need kuus pianisti regulaarselt kontserte kanada maarajoonides, koolides ja kultuurikeskustes. Sageli kuuluvad kontserdi juurde ka loengud. Kas pole see parim muusikaharidus, mis olla saab kuulda väärtteoseid elavas esituses ja mitte ükskõik kuidas, vaid tipptasemel. Huvid tunnistab, et on tajunud, kui väga vajatakse selliseid kontserte. Ta leiab, et äärealadel on õpilased väga avatud meeltega ja tulevad kontserdile ilma igasuguste eelarvamusteta. Neile on esitatav siiralt meeldinud ja nad ootavad innukalt järgmisi kontserte. Need on noored, kes tulevad kontserdisaali ka tulevikus. Sel kombel kasvatame uut publikut klassikalisele muusikale. Angeles huviti Bachi teemalised loengud, kontserdid ja meistriklassid on aga nõutud mujalgi. Paarikümne aasta jooksul Bachi loomingule ja selle esitusele pühendunud on ainulaadne nähtus praeguses muusikamaailmas. Teda peetakse hetkel parimaks Bachi esitajaks ja pianistiks, kes mõjutab Bachi esitusi oluliselt ka tulevikus. Nii mõnedki asjatundjad peavad tema taset Bachi mängus võrreldavaks selliste legendidega nagu kleen, kuld või tiinuli. Patti. Angeles huvit nimetab üheks oma lemmikteoseks Bachi Goldbergi variatsioone. Need on plaadile salvestatud üle 25 aasta tagasi. Meenutab salvestamisperioodi. Salvestamiseks oli ette nähtud viis päeva, neljanda päeva lõpus oli materjale enam-vähem lindis, kuid otsustas esitada kogu tsükli veel kord kuulamas ka mõned sõbrad. Õnneks pani režissöör Kalindi jooksma, sest just see salvestus osutus hiljem kõige muusikaalsemaks ja spontaanse maks ning suurt osa sellest plaadil kasutatigi. Huvid peab Goldbergi variatsioone üheks paremini mõjukamaks teoseks üldse. Selle lõppedes tunneb pianist end alati paremini. Tegemist on imepärase muusikalise retkega, mis algab aariaga Anna-Magdaleena noodivihikust. See on muuseas jälle tants Sarabanud, millele järgneb 30 variatsiooni. Variatsioonid on jaotatud kolmesse gruppidesse. Klubid algavad vabade variatsioonidega, milles on palju tantsurütme. Teiseks on alati Tokaata ja kolmas variatsioon. Igas grupis on kaanon. Muuseas, variatsioonid on tegelikult kirjutatud kahe manuaalselt klavessiini-le, mis muudab klaveril esitamise tehniliselt hoopis keerulisemaks. Teose ülesehitusest võiks rääkida tundide viisi, kuid kõige olulisem on ehk see, et siin on nii palju erinevaid meeleolusid, rõõmu ja kurbust. Siin on kõikvõimalike tehnik, kaid, mida Bahia ajal kasutati. Võiks öelda. Bach on siin kasutanud pilli tehnilisi võimalusi viimse piirini. Bachi Goldbergi variatsioonide interpretatsiooni peetakse huviti üheks õnnestunumaks tööks üldse. Ajalehte Sandy Times kirjutab. Kui soovite Bachi aastal osta Bachi albumit, siis Bachi Goldbergi variatsioonid õnsolassi huviti esituses on kahtlemata üks sobivamaid. See on plaat, mille võiks kaasa võtta üksikule saarele. The Guardianis on kommenteeritud huviti Goldbergi variatsioonide interpretatsiooni nii. See on tähelepanuväärne saavutus. Vaieldamatult parim, mis on ilmunud pärast kleen, kuuldi 1981. aasta salvestust. Suurepärane peen tehnika on elegantselt ühendatud musikaalsusega. See kooslus muudab esituse täiuslikuks. Kõik on selge ja loomulik. Kõrgeim kvaliteet, mida võib kujutleda Bachi muusikas esitatuna klaveril. Imetleda saame meiegi peent artikulatsiooni koos mängleva musitseerimis, rõõmuga, kiiretes, variatsioonides ka kahekümnendas, mida peetakse kõige ohtlikumaks. Särisevad kaotajate kõrval Bachi Goldbergi variatsioonides loob huvid kauneid mõtlike poeetilisi hetki, millest me kunagi leia romantilist sentimentaalsus. Loomulikult pole Bach huviti ainuke lemmik. On veel paljusid teisi keeletada, ei saaks elada Mozart, Suumann, Beethoven ja Rawell, kelle teoseid on ta rohkesti esitanud ja salvestanud. Kuid pahm meeldib talle tõesti kõige rohkem. Tema muusika on olnud kõige sagedasemaks kaaslaseks pianisti elus juba varasest lapsepõlvest peale ja eriti praegu. Igal juhul harva tantsuklassi huvid. Hea pianisti repertuaar peaks olema väga mitmekülgne, sest hea pianist peaks olema võimeline mängima erinevaid stiile. Kuid pianiste on maailmas palju ja kui muusikul on soov sel alal edukas olla ja kontserdilavadele jõuda, on ilmselt mõistlikum valida teatud kindlad heliloojad, kelle teoseid esitada. See äratab suuremat tähelepanu. Enda puhul on ta rahul, et selleks heliloojaks on just Bach ja mitte keegi teine. Ja selle valiku tegi ta varases lapsepõlves, puhtast südamest, oskamata veel mõelda karjäärile ja edule. Te kuulsite saadet Kanada pianisti standžellassi huvitist. Saate salvestas Katrin maadik ja kokkupanija Margit Peil.