Tere, head klassikaraadio kuulajad. Algamas on saade vestluse kultuurist, mille alapealkiri on täna Ungari, Magaa ja kaasaegsest Ungari makamist kõneleb tänases saates sandashaba, kes andis intervjuu 2010. aasta suvel, mil ta andis Eestis mitmel pool kontserte ja tutvustas ka kaasaegsem Ungari Macami kontseptsiooni sandashaba on sündinud Ungaris 1956. aastal. Ta on kitarrist ja helilooja ning improviseerige. Ta on õppinud klassikalist kitarri eraõpetaja käe all ning täiendanud tänasest Bela partake konservatooriumi jazziosakonnas. Kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel aastatel tegutses šaba aktiivselt erinevates ansambli koosseisudes ja kõige pikemaks märgilisemaks neist kujunes shama patrio. Kell ansambli lagunemist 1996. aastal keskendus saba eelkõige soolokarjäärile. Šaba kujunemiste loomingut on enim inspireerinud rahvamuusika vanemad, eksootilisemad vormid, aga ka klassikaline muusika ja ta peabki oma sobivaimaks väljendusvormiks improvisatsiooni šaba originaalloomingus leiame viiteid lääne akadeemilise traditsioonile, Ungari rahvamuusikale idamaisele mõtlikule modaalsusele žanršaba nimetada oma oluliseks vaimseks mõjutajaks Ungari filosoofia müstika kirjanik pele hambasse, kuid üheks tema suureks lemmikuks ja eeskujuks on ka helilooja Arvo Pärt. Viimastel kümnenditel on Sandoshaba sihipäraselt kogunud Kaug-Ida muusikat ja põhjalikult uurinud selle kohta käivaid kirjalikke allikaid. Ja ta on leidnud seoseid iidse idamaise ning vanema ungari rahvamuusika vahel. Ja sellest kõigest kirjutab ta lähemalt ka oma koduleheküljel, mis on pühendatud moodsale Ungari Macamile. Kuid sellest kõneleb, kata meile tänases intervjuus, saate alguses aga kuulame meeleollu viimiseks ühte näidet Sandoshaba uuelt albumilt KUS kõlavadki kaasaegsed Ungari Macaamid. Eestis ei tunta Ungari kaasaegsemat kraami traditsiooni ja küsimus ongi, et kuidas ja milles on välja arenenud. In vajumend, džauli. Vann. Sander sõnab, et makam on tema meelest üks vanimaid muusikavorme, mis sarnaneb loodusjõule, väljendab inimhinge. Tõenäoliselt said alguse kusagil Pärsias või Kesk-Aasias, aga võimalik, et selle traditsioon ulatub veel kaugemale. Kaugelt. Ungarlaselt teab ta Ungari tegelikku ajalugu ja seda, et hunnide rändhõimud saabusid ida poolt ja tema meelest Macaamide järsu traditsioon alguse saanud umbes 2000 1000 aastat tagasi. Ungari hõimud elasid samas kultuurikeskkonnas kui India, Hiina, Kaug-Ida rahvad ja iidse kultuurrahvana suutsin, et luua ka oma klassikalise instrumentaalmuusikakultuuri. Ta on üsna kindel, et ka ungarlaste peaks olema oma Magaa. Makko on tänapäeva ungaris tundmatu nähtus ja on ka palju teisi maid. Siinkohal võiks nimetada Bulgaariat, kus võiks tunda Macami traditsiooni, aga kahjuks on see ununenud. Ilmselt umbes 1000 aasta eest saabusid Ungari hõimud Nende praegusele elualale ja neid ümbritsesid kristlikku traditsiooni maad nagu Rooma või Saksa impeerium ja ungarlased võisid küll jääda sinna elama, kuid ka üle võtma kristlikku kultuuri ning ladina keele. Seetõttu loobusid nad oma kultuurist ja kaashomonismist. Mõne sajandi vältel unustasid ungarlased oma kõrgetasemelise muusikakultuuri ning nende ametlik kultuur algab koos kristliku kultuuriga. Sellest on siiski kahjusest sander, šaba meelest elavad ungarlased lääne ja idapiiri peal. Sandor ise uuris lähemalt kõiki erinevaid makame Pakistanist Marokoni, tal on väga eriline kollektsioon. Uuringutega alustas ta kaheksakümnendatel aastatel. Nende samamoodi hästi tunneb ta ka ungari rahvamuusikat ja tema ideeks leida fragmente Ungari traditsioonilise muusika vahel ning Macami vahel, et kas on nagu sarnaseid muusikalisi mustreid ja ta toob siin võrdluse, et kui arheoloogid maapõuest leiavad fragmente kividest siis panevad nad selle põhjal hiljem kokku esemeid või teavad, kuidas nende esemed võiksid välja näha. Tema tegi muusikast siis umbes sama, et fragmentide alusel uuritsemakamis struktuuri ja võimalust improviseerida ning varieerida. Oma uuringute tulemused seadis ta Macami kaasaegsesse süsteemi ning paniga informatsiooni üles koduleheküljele kust võib lugeda ajaloolist austajaga õpetust, kuidas mängida kaasaegsed Ungari Macaami ning seal on olemas ka mõningad audionäited. Kuidas võiks Ungari makam kõlada. 21. sajand. Rääkides Ungari kaasaegsest makamistama Gothami traditsiooni võimalusest üldse tuleks rõhutada, et tegemist ei ole satiirilise eksperimendiga. Pela partak uurides Transilvaania rahvamuusikat leidis samasuguseid fragmente ning tuli üsna sarnastele järeldustele. Sander saba jaoks on helina pela bardakk kiidal sügav inspiratsiooniallikas nii inimese kui muusikuna pele bardakk võrdles rahvamuusikat loodusjõuga, mis purskub inimhingest ja kuna erinevatel rahvastel on oma hing. Seetõttu on ka rahvamuusika erinev. Kuid sander, vot on inspireerinud lisaks muusikutele ka filosoof Rudolf Steiner, tema kultistik filosoofia mida tänapäeva materialistlik ajastul pigem ignoreeritakse. Niisiis jagab seda seisukohta, et muusika ei ole inimliku päritolu kunst, vaid gravitatsioon, mis on kõikjal tõelised muusikud on omamoodi inimlikult loogilised vastuvõtjad ja nad tõlgitsevad allikast pärit muusikat pillidele jagavad teiste inimestega. Siin ei ole tegemist esoteerikaga, vaid ero endaga, sest sateerikat peab saba sekti liikumiseks, mida ta püüab vältida kuigi ta tunnistavat Macaami kasutatakse mõnikord esoteerika sära kuid täielikult ennast ta peab äriks, mitte muusikaks. Muusika on püha ja Magaa on muusikaline püha ja rituaalne paik, kus inimesed kohtuvad. Mako muusikavormina. Ongi see pühapaik. Kuid millised võiksid olla erinevused nii-öelda muusika tehnilise poole pealt Pärsia, Ungari Macaamide vahel? Võrreldes pärsia Türgia Macamiga kasutab Ungari ma ka rohkem erinevaid laade nik romantism. Makam iseenesest on modaalne muusika ja Ungari makamis teisenevad laadid orgaaniliselt. Mokaamide koduleheküljel on šaba kirjeldanud, et ta kasutab Niibedatoonilise Diatoonilise grammatilise kui Atonaalseid. Laada muusikalises mõttes on oluline ka fakt, et saabu tugineb kaasaegsele füüsikale, mis püüab selgitada energia olemust. Ja selle kohta on kirjutatud ka uusi ideesid, mis püüavad energialoomust väljendada sümmeetria ja asümmeetria läbi. Šaba jaoks tähendab see aga seda, et grammatilised noodid oktavi moodustavad neutraalse süsteemi ja kui eemaldada mõningaid noote, saab sellest neutraalsest süsteemist helilaad. Šabo muidugi kõneleb sümmeetrist assümmeetria pikemalt kuid peab vajalikuks rõhutada, et tegemist ei ole džässimprovisatsiooniiga. Ta ise on sel moel impraviseerimisega tegelenud juba aastaid ja peab seda insentiisaks ja looduslikuks. Rütmimustritest rääkides on ta uurinud ungari rahvamuusikat ja ta kasutab niinimetatud vabarütmi ja pigem lähtub sellest, et kõlavate nootide vahele jääb vaikus, mis on nagu hinge yang. Vaikus suurendab nootide tähendust. Kaasaegsest Ungari mokaamist rääkides on muidugi oluline peatuda ka sellel, kuidas sandashavo improvisatsiooni kujundab või üles ehitab. Väga mainib siin võtmesõnana rakukest vei elementi komponeerib motiive, mis on konkreetse magami tunnuseks ja kasutades sümmeetriat, asümmeetratsioob elemendid orgaaniliseks tervikuks, püüdes luua Macami vormi kaasaegsel Ungari Macamil on kuus kuni kaheksa lühikest osa, millel on erinev iseloom. Agaa, algappar, landarv vaataga ja sellele järgneb tantsuline osa, kus on rohkem noote. Mõni on ka rütmika osa. Kui täiendus eelnevale ja tavaliselt nii umbes viies osa, on vaba improvisatsioon ta tähele pannud. Kui ta impraviseerib ja kirjutab hiljem improvisatsiooni noodikirja üles, siis selgub, et ta on improviseerida, tegelenud taas kord sümmeetria ja asümmeetria, aga tundub, et ta ei suuda ka alateadlikul impraviseerimisel looduslikest reeglitest vabaneda. Makoomi lõpuosas kasutab ta üha enam vaikust ja mängib küllaltki õrnalt ning magame. Viimased noodid on vaevukuuldavad. Peatume ka lühidalt teemal millises seisundis Shandashaba enda meelest on, kui ta improviseerida. Sandor šaba, kes kirjeldab oma improvisatsiooni kui trantsetentaalseid ringe, vajab musitseerimiseks teatud teadvusseisundit, milles minekuks kulub tal paar sekundit, kuna sellise improviseerimis aga küllaltki ära harjunud. Kuid tõepoolest, et ta kaotab koha ja ajataju selles seisundis eksisteerib, tema jaoks on muusika. Talle tundub, et ta on selle tõttu küllaltki hea uurimisobjekt psühhiaatritele sest peale 40 minuti Macaamide mängimist ei suuda ta enam verbaalselt väljendada ja publikuga suhtlemine on küllaltki raskendatud. Seetõttu tuleb tal valida, kas ta kõneleb või mängib. Eesti turnee oli tema jaoks suur kogemus, sest talle tundub, et Magaamide traditsioon töötab, kuna kontserdil käinud inimesed, kes seanud Ungari Macaamides kunagi midagi kuulnud, olid väga imestunud, kui kuulasid süvenenult, tunnetasid seda muusikat. Sander šovo, kes on kirja pannud ja koostanud Ungari kaasaegse makamis süsteemi ei soovi, et teda siiski nimetatakse Macami mängijaks ja seda siis sellise ida, klassikalise või maailma muusika mõistes. Ta sõnab, et on viimase viie aasta jooksul intensiivselt improviseerivad kui ta peab ennast akustilise kitarrimängijaks mitte küll klassikalise repertuaari esitajaks, sest tema muusikas on erinevaid mõjutusi. Oma põlvkonna tõttu on ta üles kasvanud rokkmuusika mõjusfääris ja tema meelest rokkmuusika kaasaegne rahvamuusika. Eriti kui seda mängida ausalt. Kui ei ole tegemist show business i ka siis on seal hinnalik rahvamuusika teda mõjutanud, et väga palju Euroopa d äss, aga rahvamuusika ja ida muusika, kui ta tõepoolest väldib muusika jaotamist žanretaks ja toob esile ka elektroonilise akustilise muusika vahe, üks neist on sünteetiline ning teine orgaaniline. Pikemalt tasub peatuda ka instrumendil, millel sandashaba ungari kaasaegseid makame esitab. See haruldane pill kannab nime koobas ja sellele on kaks kaela. Tegemist on näppe pilliga. Aktsioni aedestreisi Anija. Standard šovo esitab makame koobas, kobus näppepill Ungari rahvamuusikas, mis tõendab, et Ungaris on tõepoolest omal ajal mängitud makame. Sarnaseid pille leiame ka ida poolt, tegemist on väikese autoga, millel on topeltkeeled ja saan näppepill. Ja kuna sandashaban ise kitarrimängija on harjunud kitarri kujuga, siis harjutades ottolaadsed koobosid tunnista ennast küllaltki ebamugavalt, pill sõna otseses mõttes libises ta sülest maha. Sestap alusta lautomeister, tiha meer romanekil, kes on ka suur eksperimenteeriv ehitada uus pill, mis sarnaneks oma ehituselt kitarrile ja sellel kitarrilaadsel koobassile on kaks kael ja sestap ühelgi mängides resoneerivad kaasa teisel kaelal olevad keeled ja seeläbi tekib ühe noodi ümber kaasa resoneerima aura ning see toetab ka rabaideed sümmeetrias ning asümmeetriast. Häälestuse koha pealt on tegemist samuti sümmeetriagasestat. Oktav jaguneb kaheks stritooniks ja süsteem on üles ehitatud veerand toonides. Nii on sandashaaba mööda läinud ida päritolu lautode eripärast, et neid saab mängida ainult teatud laada ja Sanders saba. Koobas on väga universaalne pill, kuigi häälestuse koha pealt püüdis ta küll leida reaalset lahendust ja proovis pillile peale asetada väga erinevaid kitarrikeeli. Tegemist oli üsna kalli lõbuga, sest et kokku kulub kobassi peale 24 keelt ehk siis neli komplekti kitarrikeeli kuid lõpuks leidis ta ideaalse lahenduse ja sellist ideaalset kõlapilti salvestav ta loomulikult enda salvestusstuudios. Vaadates sandashabas salvestusi, siis on näha, et need on sisse mängitud tema enda stuudios ta sõnadki, et ta soovis omal ajal saada heliinseneriks ja talle tundub, et tal on selles vallas ka olemas teatav vaist. Muusikat mängides ongi ta mõelnud, et kuidas kõlaks salvestusena paremini ja talle tundub, et heli salvestajatel peabki olema endal väga hea maitse ja põhjalikud teadmised. Et üles võtta akustilist muusikat, aga suur osa stuudiotes ta mõeldudki pigem popmuusika salvestamiseks ning seal töötavatel tegijatel on kõrv harjunud pigem popmuusikaga ning tegeldakse üle kompresseerimisega. Ja kui akustilise kitarrimängija peab minema salvestama popmuusikastuudiosse, siis seal kasutatakse popmuusikat ning tulemus ei saa kunagi olema naturaalne, pigem kunstlik, sandaršaba paniga 20 aastasest aluse omas stuudiale, kus on olemas digitaalsed süsteem, ruumi simulaatorid ja mikrofonid ning temaga teevad koostööd paljud akustilise muusikamängijad ning tema salvestusi kasutab ka ostan trükis tegutsev plaadifirma akustik Music. Sander saba on nii mõnigi kord rääkinud sellest, kuivõrd keeruline on olla Ungaris klassikalise kitarrimängija. Sander saabas sõnab, et ta on ungari muusikamaastikul küllaltki haruldane nähtus. Loomulikult on väga palju roki, bluusi, flamenco mängijaid, kuid keegi neist ei mängi otseselt Ungari muusikat ja seda siis klassikalisel kitarril. Loomulikult olemas kasvav rahvamuusikastseen ja sestap et ta on nii haruldane nähtus ja tegelikult on tal ka väga kindel põhimõtet, kuidas ta musitseerib ning ta ei lase endaga manipuleerida on tema kontserte küllaltki raske turundada ja produtseerida. Sestap on ta hakanud ise kontserte organiseerima ning nendest kontsertidest on omamoodi välja kasvanud turnee, mida võib kutsuda ka on festivaliks, kuna kontserte antakse erinevates linnades nii 10 kuni 12. Ja põhjuseid ju muidugi võib otsida ka selles, et kitarr kui pill on Ungaris küllaltki uus nähtus. Ja kindlasti on see nii ka Eestis. Sestap tuleb tutvustada kitarrimaal, kus kitarri ei tunta aastatuhandeid. Nii peabki sandashaba ennast üksikuks hundiks, kuigi ta on saavutanud klassikalise kitarrimuusika esitamise alal teatava tuntuse. Saba saba ei ole mitte ainult impraviseerija vait, aga tegeleb komponeerimisega. Sander saba jaoks on komponeerimine ning improviseerimine ühe nähtuse erinevad väljendusvormid. Ta sõnab seda siis nii, et komponeerimine on aeglane, improviseerimine ja improviseerimine on kiire kompuleerimine ja kude improviseerida, kes kuuleb midagi, mida ta varem pole märganud või tabab ära mõne uue laadi, siis ta kirjutab selle üles nii, et komponeerimine, improvisatsioonidel, destilleerimine ja loomulikult kasutab taga komponeerimisel oma sümmeetria ja asümmeetria süsteemi, kuid üleskirjutatuna saab tema loomingut siis igaüks esitada. Kontserdile, aga mängides üles kirjutatud materjali leiab ta lugudes alati ruumi ka kohapealseks impraviseerimiseks, et muusika oleks orgaanilisem. Sestap talle tundubki, et ta ei ole klassikalise repertuaari kitarrimängija, vaid ta loob muusikat koha peal. Eestis andis sandashaba muuhulgas ka meistriklasse ja küsingi, et kas ka Ungari sandal järgijaid? Sander šaba toob esile ühe kitarrimängija Roland Heidressi, kelle nime leiame Casandashaba plaadilt roaming-soul. Saba lisab, et kaheksa aasta jooksul on ta organiseerinud torneesid ning sellel on olnud oma mõju. On tekkinud akustilise kitarri amatöörliikumine. Kuid need kitarrimängijad soovivad siiski mängida küllaltki lihtsat muusikat. Ja eks nii tegi ta ka ise, kui oli teismeline. Kuid ta loodab, et ta noori muusikuid inspireerinud. Ta küll ei arva, et nad huvitaks Macaamidest. Võib-olla ehk küll ainult Roland Friedrich, kellega üheks tulevikuprojektiks võiks olla koos salvestada Macaamide album. Tundsid huvi, kas Macaamide uurimisel on sander saavutanud koostajad ka Ungari muusikateadlastega? Aktsioli ši kihmiolodof, Maderioo. Sandor šovo kõneleb oma kogemustest kohtumistest muusikateadlastega ajal, mil ta alles hakkas tegelema gaami traditsiooniga süsteemi koostamisega. Ning tol ajal oli veel levinud niinimetatud soome-ugri teooria, mis ei tunnistanud võimalust, et ungarlased on hoopis saabunud ida poolt ja on olnud näiteks sugulased ka uiguuridega. Ja sestap ei tuntud ka Ungari Macami traditsiooni ning sandashaba ei saanud sealtpoolt mingisugust abi. Küll aga leidis ta muusikaarheoloogi, kes kogus andmeid Kesk-Siberis ja uuris uiguuri suulist traditsiooni ja kellelt saadud kirjalike uurimismaterjalide põhjal mõistis sandashaba, et uiguurid kasutavad endiselt improvisatsiooni ja Macami vorme, mis on küll hääbumas vene kultuuri mõju all, sest ka nende elu on venestunud. Kuid et sellisel traditsioonile on olnud omal ajal väga suur mõju Ungari rahvamuusikale. Teiseks oluliseks allikaks on olnud ka Bela partabki ungari rahvamuusikaalased uurimused, mida küll vahepeal ei olnud võimalik kasutada ja lugeda seda siis poliitilistel põhjustel. Mil ei tunnistatud, et senine soome-ugri teooria ei ole päris faktitäpne, nendel alustan siis sandar šaba. Ma Macami teooriaga koostanud. Tänases saates vestluse kultuurist kõneles Ungari kaasaegsest makamist Ungari kitarrist, helilooja ja improviseerida standard šaba, kes andis ka 2010. aasta suvel Eestis kontserte. Saate pani kokku Mirje Mändla.