Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, üheksandast veebruarist. Stuudios on Vallo kelmsaar. Peaminister Andrus Ansip kinnitas, et ei ole endiselt rahul ametkondade aeglase ja ebaadekvaatse reageerimisega keskkonnareostusele, mis justiitsminister Rein Langi sõnul läheb riigile kalliks maksma. Samas lisas peaminister taas, et ei kavatse keskkonnaministrit ametist vabastada. Keskkonnareostuse põhjuste uurimisgrupp kavatseb saata oma esindajad ja spetsialistid kahtlusalusele tankerile. Valitsus otsustas tõsta munitsipaalkoolide õpetajate alampalga. Härra Eesti Kunstnike Liit pöördus peaministri, kultuuriministri ja Pärnu linnapea poole murega Pärnu uue kunsti muuseumi tuleviku pärast. Tiigrihüppe õpetajatele suunatud koolitusprojekt avab uusi võimalusi, kuidas kooli igapäevases õppetöös saaks arvutit paremini ära kasutada. Ja aastaga on kavas koolitada 6000 õpetajata. Tartu volikogu otsustas nimetada linna aukodanikeks näitleja ja Lembit Eelmäe, botaanik Hans Voldemar Trass ja keeletoimetaja Helju valsi. Juubelit tähistav kirjanik Heljo Mänd soovib, et teda seostatakse ainult mõmmi lugudega. Peagi valmib tal uus romaan. Ukraina president Viktor Juštšenko soovib uut põhiseadust. Pakistanis hukkus šiiitide usupüha tähistamisel 33 inimest. Ja ilmast. Öösel on Eestis külma viis kuni 17, homme päeval kolm kuni üheksa kraadi. Kohati võib veidi lund sadada. Valitsuse tänasel pressikonverentsil räägiti taas palju keskkonnareostusest Loode-Eestis ja sellega seotud vastutusest, vahendab Mall Mälberg. Peaminister Andrus Ansip rõhutas täna taas, et kõige suurem süüdlane õlireostusest oli laev, kes reostuse merre lasi. Alles siis saab rääkida järgmistest vastutajatest. Ta ei võtnud omaks, nagu oleks ta eelmisel valitsuse pressikonverentsil piirivalveameti ja keskkonnainspektsiooni süüd üle paisutanud. Ta rõhutas, et iga ametnik peab oma tegude eest vastutust kandma ja tunnetama seda vastutust opositsiooni ultimaatumit, et keskkonnaminister tuleb ametist vabastada peatabraalimiseks. Ultimaatumit saab esitleda jõupositsioonilt, selleks peab jõud taga olema, jõudu taga ei ole, siis on tegemist praalimisega. Ma kindlasti möönan puudusi praeguses reostuse likvideerimise reostusele reageerimise avalduses. Need on olemas, mõned süüdlased on, on saanud ka juba karistuse. Kriminaalasja menetlemine jätkub veendunud, et need peamised süüdlased peavad saama kindlasti oma karistuse. Kas keegi peab kandma ka poliitilist vastutust või vette, selgub siis, kui juurdlustoimingud on lõppenud. Ma ei pea kindlasti õigeks seda, et keegi üritab korjata poliitilisi punkte ühest suurest õnnetusest ja lindude surmast. Peaministril pole plaan ehk keskkonnaminister Villu Reiljan ametist vabastada. Ma olen üldjoontes rahul keskkonnaministri tegevusega, ma ei ole rahul konkreetses situatsioonis keskkonna inspektsiooni reageerimiskiirusega informatsiooni liikumine, selle informatsiooni hindamine, sellega on olnud probleeme. Ma ei näe Villu Reiljaniga isiklikku süüd selles, et informatsioon pole liikunud nii hästi, nagu ta oleks võinud liikuda. Villu Reiljani õigus, kui ta ütleb, et merelt oleks pidanud tulema informatsioon aga merelt seda informatsiooni tulnud seal tuli ainult rannast. Ansip rõhutas veel kord, et tulnuks kiiremalt adekvaatsemalt reageerida. Justiitsminister Rein Lang osutas sellele, kui kalliks meile ebaadekvaatne reageerimine maksma läheb. Kui mingisugune reostus on, on tekkinud ja on näha, et sellest asjast tuleb nagu suurem jama siis tuleb reageerida minuti peal, sest iga kaotatud tund tähendab seda tõendeid. Reostaja vastu on juba raskem leida või teatud juhtudel antakse sellega võimalus neid tõendeid hävitada. Ja selles osas on minu meelest ikka Eesti riigiasutused, käituvad pehmelt öeldes imelikult. Et neid tõendeid kriminaalmenetluse käigus hakatakse otsima juba kaua peale seda, kui oleks olnud võimalik. Nii et see kaotatud aeg, mis minu hinnangul on vähemalt siin kaks päeva, võib meile ikka väga kalliks maksma minna. Loode-Eesti keskkonnareostuse põhjuste uurimisgrupp otsustas saata esimesel võimalusel osa uurimisgrupi liikmeid koos vastava eriala asjatundjatega reostuse ühe võimaliku põhjustajana kahtluse all oleva tankeri floles pardale võrdlusmaterjali võtmiseks kriminaal menetlust juhtiva põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Lavly Lepp. Sepa sõnul täpsustub proovide võtmiseks võimalik aeg lähiajal. Prokurör märkis ka seda, et uurimisgrupp on teadlik, et ka tankeri huve esindav isik on võtnud proove Loode-Eesti rannikult. Samas märkis prokurör, et Eesti rannik on avatud ning igal isikul on õigus ennast on õigus rannast proove võtta tingimusel, et ta ei tekita täiendavat kahju keskkonnale ning kriminaalmenetluse seisukohalt on menetluse pooled võrdsed. See tähendab, et ka vastaspoolel on õigus koguda tõendeid. Seda, milliseid tõendeid hiljem arvesse võetakse, otsustab kohus, ütles prokurör. Valitsuse tänase istungi päevakorras oli aga munitsipaalkoolide õpetajate palgatõusu küsimus ja valitsus otsustas õpetajate palgamäärasid tõsta. Pressikonverentsil andis uutest palgamääradest ülevaate haridus ja teadusminister Mailis Reps. Noorempedagoog on 6600, tavaõpetaja on 7000, vanempedagoog 8000 ja õpetaja-metoodik on siis 9700 krooni. See on võimalik täna tänu mitmele, ütleme siis omavalitsuse toetuse tõusule. Esiteks võib öelda, et alates 2003.-st aastast on igal aastal õpetajate palkadeks määratud pearaha tõstetud keskmiselt 10 protsendi ringis. Üle-eelmisel aastal oli 12, eelmine aasta kaheksa ja sellel aastal on ta tõenäoliselt ka kaheksa protsenti, tõenäoliselt sellepärast, et alati veel viimased täpsustused võivad siin tuua veel erisusi. Nüüd on läbirääkimised jõudnud nii kaugele, et tõenäoliselt kuskil mõne nädala pärast saame ka kehtestada pearaha konkreetse summa selleks aastaks ja täpsustused käivad peamiselt teatud omavalitsustega koefitsientide osas ja tänaseks on ka otsustatud, et reservi jääb üle 70 miljoni krooni nende omavalitsuste tarbeks, kes võimalikult ei saa hakkama oma pearahasüsteemiga tänastes oludes välja maksmaks, neid alammäärasid. Siin kindlasti on olnud ka omavalitsuste puhul küsimusi. Kas laste arvu languse puhul on see võimalik hakkama saada ja selleks me tõstsime ka sellel aastal 53 protsenti reservi. Ja haridus ja teadusministeeriumi rahandusministeeriumi kalkulatsioonid näitavad, et, et neid alammäärasid on kindlasti võimalik igal pool ka välja maksta. Riigikogu arutas täna ligi kolm tundi omandireformi aluste seaduse muutmise ettepanekut, mis käsitleb sõja eel Saksamaaga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute vara kompenseerimist. Tegemist on ilmselt ühe vanema riigikogu praeguse koosseisu menetluses oleva eelnõuga, mis algatati juba 2003. aasta aprillis. Seadus, mida muuta tahetakse, võeti vastu 1991. aastal ning hiljem on seda korduvalt ümber tehtud. Tegelikult käiski jutt muudatusest, mis viidi seadusesse sisse 1997. aastal. Algul tõlgendati seda ühtmoodi, siis jõudis asi õiguse mõistet inteni ja 2002. aastal tegi riigikohus otsuse, meenutas põhiseaduskomisjoni nimel sõna võtnud Ain Seppik. Selge on see, et kuidas probleemi lahendada, see on poliitiline otsus ja riigikohus 2002. aastal veel hariduspoliitikast eemale, et nagu vanapagan välgust, eks siis näeb, kuidas ta nüüd käitub. Siis öeldi väga selgelt, et me ei tühista seda sätet. Riigikogu peaks oma tööd tegema ise langetama poliitilised otsused, noh me püüame seda täna teha. Ain Seppik tunnistas, et põhiseaduskomisjon arutas küsimust kahel istungil, kuid ühest lahendust ei leidnud ja otsustas teha täiskogule ette panna, kui eelnõu teine lugemine täna katkestada. Kompromiss võiks olla selline, mis omandireformi aluste seaduse muutmata jätab, kuid kuludeta riik ei pääse, avaldas Seppik ühe komisjonis kõlanud seisukoha. Kõnesid peeti riigikogus täna, palju, mõned rahumeelsemad väljavõtted neist sotsiaaldemokraat Jarno Laur. Ma usun, et me oleme kõik siin saalis vähemasti ühes asjas ühte meelt ja see üksmeel puudutab seda, et praegune olukord, see õigus, selgusetus jätab ilma oma õigustest väga suure hulga Eesti vabariigi kodanike tõsimeeli ei ole ühel meelel selles, millised grupid on õigustest ilma jäänud ja selleks, et riik käituks õiguspäraselt, leiame meie, et on vajalik saavutada Riigikogus poliitiline kompromiss. Urmas Reinsalu, Res Publica. Ma tahaksin avaldada siit kõnetoolist lugupidamist Ain Seppikuga, kes ütles välja selles küsimuses tegelikult seal täpse mõte, et ka see eelnõu, mis meie ees on, on kahtlemata ebaküps ja seetõttu ka nendest kaalutlustest juhinduvalt ei pidanud Keskerakond võimalikuks toetada selle eelnõuga edasiminekut ja võttis positsiooni, et see eelnõu on vaja katkestada. Täna aga ei jõudnud riigikogu isegi eelnõu katkestamiseni. Kell üks sai täiskogu tööaeg otsa, kõnesoovijaid oli registreerinud selleks ajaks veel mitu menetlemist, jätkatakse järgmisel nädalal. Moskvas toimunud Eesti ja Venemaa välisministeeriumi konsultatsioonidel lepiti kokku, et lähiajal toimuvad konsulaarkonsultatsioonid, millel arutatakse inimeste liikumise hõlbustamisega seotud teemasid, sealhulgas viisaküsimusi ning Eesti Schengeni viisaruumiga ühinemisega seotud praktilisi aspekte. Mõlemad pooled nentisid ametkondadevaheliste suhete elavnemist. Praegu valmistatakse näiteks, et põllumajandus ja siseministrite kohtumisi. Venemaa välisministeerium märkis oma ametlikus teates ka seda, et kutsus Eesti võimet täitma rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusi rahvusvähemuste olukorra kohta Eestis. Venemaa peab nende soovituste järgimist. Kahe riigi suhteid soodustavaks teguriks võib lugeda Venemaa välisministeeriumi teatest edasi välissõnumeid Tõnu Karjatse. Ukraina president Viktor Juštšenko soovib Ukrainale uut põhise. President tegi parlamendile ettepanekul uue põhiseaduse väljatöötamise komisjon valmis teksti üle tuleks Juštšenko sõnul korraldada üleriigiline arutelu ja seejärel ka rahvahääletus. Varem on Juštšenko kritiseerinud aasta algusest kehtima hakanud põhiseadusemuudatusi, mis vähendasid presidendi suurendasid parlamendi võimu. Oma aastakõnes kutsus president Ukrainat sisepoliitilisi jõude tülitsemisest loobuma ja otsima viise üksteise mõistmiseks. Ukraina välispoliitiliseks prioriteediks on Euroopa Liidu assotsieerunud liikmestaatus 2008. aastal. Venemaa president Vladimir Putin teatas, et kavatseb kutsuda Moskvasse Palestiina äärmusrühmituse Hamas liidrid. Putini sõnul on Moskva soov hoida häid suhteid massiga. Hamas teatas vastusena, et võtab kutse vastu Iisraeli, väljendas aga Putini kutsele üllatust, kuna näeb Hamasi eelkõige terrorirühmitusega. Hamas võitis jaanuaris peetud parlamendivalimistel Palestiina aladel ülekaalukalt lääneriikide favoriiti Fatah liikumist. Samas on seni keeldunud tunnustamast Iisraeli ning on kinnitanud, et ei kavatse loobuda relvadest. Šiiidid tähistasid täna usupüha suurat suure šiiitide kõige püham päev, mis tähistab prohvet Muhamedi lapselapse imaam Husseini märtrisurma. Loode-Pakistanis angu linnas hukkus Aga shoura rongkäigus, enesetapurünnakus ja sellele järgnenud tulevahetuses vähemalt 33 inimest. Afganistanis sai šiiitide ja sunniitide kokkupõrkes surma viis ja vigastada 27 inimest. Liibanonis muutus usutseremoonia protestimarsiks Muhamedi piltide avaldamise vastu. Euroopa Liit võib koostada ajakirjandusväljaannete käitumiskoodeksi, et vältida prohvet Muhamedi-karikatuuride avaldamisele ja nad vastukaja kordumist. Nii teatas Euroopa Komisjoni julgeolekuvolinik Franco Fratiini harta innustajaksolatiini sõnul meediat usuteemade käsitlemisel ettevaatlikkusele. Voliniku kinnitusel edastab ajakirjandus sellega moslemitele sõnumi, et me oleme sõnavabadusega märgedest teadlikud ja valmis end ise reguleerima. Volinik soovitas koostada vabatahtlikud käitumisjuhised, mis kutsuks ajakirjandust üles austama kõiki usulisi veendumusi. Euroopa Liidu kaitse- ja välispoliitikajuht Javier Solana kutsus üles looma ühist Euroopa kaitseuurimise fondi. Solana sõnul jääb liita oma sõjalise kaitse uurimises ja arendamises maha USA-s, kelle kaitsekulutusena Euroopa liidust viis korda suuremad. Fondi loomist hakatakse arutama märtsi alguses Austrias toimunud laval. Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel. Eesti Kunstnike Liit pöördus peaministri, kultuuriministri ja Pärnu linnapea poole avaldusega, milles tunnistab oma muret Pärnu uue kunsti muuseumi tuleviku osas. Onu linnavalitsuse soov müüa maha muuseumi senine hoone on barbaarne ja meile mõistetamatu samm, märkis Kunstnike liit oma avalduses. Ühtlasi avaldasid alla kirjutanud kahtlust linnavõimude väites, et muuseumile Pärnu südalinnas koheselt uus ja samaväärne asenduspind leitakse ning riigi suutlikkuses Mark Soosaare ühe mehe projektina alustatud Kunstimuuseum kohe üle võtta. Millised Need majanduslikud kaalutlused, mille nimel asutakse lõhk oma kultuuriinstitutsiooni, mis Pärnule ja kogu eesti kunstikultuurile vaid kuulsust ja uusi rahvusvahelisi kontakte on toonud? Kuhu kolib rahvusvaheline antropoloogiafilmide festival, mis saab kunstikogudest, mis saab Eesti ühest paremast kunstiraamatukogust ja Filmateegist, kas kõige rahaks tegemine nüüd ja kohe ongi selline Eesti, mida me tahtsime, küsis Eesti Kunstnike liit peaministrilt kultuuriministrilt Pärnu linnajuhtidelt. Tartu linnavolikogu tunnistas täna linna aukodanikeks näitleja Lembit Eelmäe, botaanika ja ökoloogia, Hans Voldemar trassi ning keeletoimetaja Helju valsi. Tartu Tähe kavaleriks said Lüneburgi ettevõtja Karl ainult see plokk, kes on annetanud märkimisväärseid summasid Tartu sotsiaalobjektide tarbeks ning Miina Härma Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Igor Holts, kelle õpilased on saavutanud väga häid tulemusi olümpiaadidel nii Eestis kui ka välismaal. Tallinnas Mustpeade majas oli täna täiendkoolitusprojekti digitiiger avaüritus, kus kooli diad Tiigrihüppe sihtasutuse allkirjastasid koostöölepingud. Meelis Kompus uuris lähemalt, millega tegemist. Digitiiger on välja kasvanud varasemast arvuti algkoolitusest, mille läbis 10000 õpetajat. Nüüd on ka õpetajatel aega arvutioskus tõsta uuele tasemele, et koolidesse loodud infotehnoloogia võimalused saaks maksimaalselt ära kasutatud. Nii ütles projektijuht Signe Piirsalu. Et sellest varasemast koolitusest välja kasvas, tähendab seda, et õpetajate huvi selle asja vastu on küllaltki suur ja väga paljud õpetajad tahaksid kasutada ära neid võimalusi, mis tegelikult praegu on infotehnoloogias olemas. Aga noh, kas ei oska või ei oska neid siduda selle õppeprotsessiga, et selle tõttu on just hea, kui õpetajad saavad koos õppida ja läheneda ja uurida, mis seal uuemat ja me pakume siis enda poolt parima sombune õpetajad praegu sellest tegelikult. Kahjuks ei oska öelda või õnneks ja on õpetajaid, kes on ka kõrgel tasemel, muidugi on ka neid, kes üldse infotehnoloogiat ei kasuta õppedes ja see projekt keskendub siis ikkagi rohkem õpetajatele, kes on nii-öelda võime öelda edasijõudnud ikkagi algtaseme teadmised peavad olema kindlasti kui suurt hulka projektorvest. Me sooviksime umbes 6000 õpetajat kes on siis nelja aasta jooksul kest. Tallinna Ülikooli rektor Mati Heidmets on koolitusprojekti suhtes väga lootusrikas. Ta avaldas lootust, et professionaalsemad õpetajad toovad pikemas perspektiivis ka kõrgkoolidesse uute tudengite näol avaramat mõtteviisi avatust uudsetele ideedele. Tiigrihüppe sihtasutus on kohustatud varustama kursused vajaliku riistvaraga. Need on puutetundlikud, tahvlid, projektorid ja sülearvutid kõigile koolitajatele. Õpetajaid hakkavad esialgu koolitama 23 üldhariduskooli aineõpetajad, kes on ka vastava ettevalmistuse saanud. Koolituskeskused on igas maakonnas, mõnes ka mitu. Näiteks Pärnumaal hakkab koolitust läbi viima endine algklasside õpetaja. Varje tipp. Siiani on nagu koolitatud rohkem seda, et kuidas tehnoloogiat kasutada, kuidas arvuti üldse töötab aga nüüd on nagu põhirõhk pandud sellele, et kuidas tehnoloogiat siduda, sest õppemeetoditega, et sellel koolitusel on nagu põhisellele, see tähendab siis seda, et kuidas igapäevases koolitöös rohkem sellised arvuti võimalusi IT võimalusi ära kasutada, sest kuidas efektiivselt neid ära kasutada ja väga oluline on see, et näha seda, et linna alla arvuti kasutamine toetab õppimist ja õpetamist. Et natuke oluline nüanss praegu ei, õde on ka kõik see, kui ma kasutan multimeedia vahendeid tunnis, rikastame oma õpetamise meetodeid, et ka see on e-õpe, et mitte ei ole see, et ma ainult sajaprotsendiliselt ainult õpetan kuskil internetipõhiselt seda õpile. Rahvusraamatukogus tähistati kirjanik Heljo männi saabuvat kaheksakümnendat sünnipäeva täna minikonverentsi ja näituse avamisega veel kord Meelis Kompus. Heljo Mänd oli õnnelik selle üle, et Rahvusraamatukogu kuppelsaal oli puupüsti täis ning sõbrad võtsid vaevaks kohale tulla. Juubilar aga tunnistas, et selline tähelepanu teda pisut ka kohutab. Ja iga normaalne inimene oleks praegu tänanud TEA kirjastust. Mõmmik, kes avaldab, oleks tänanud Rahvusraamatukogu, kes praegu siin näete ometi inimene on 80 aastat vana ja ei tea, kuidas tuleb käituda. Rahvusraamatukogus on tänasest üleval ka näitus Heljo Männi käsikirjadest TEMA raamatute illustratsioonide eest ning vaadata on ka põnevaid fotosid populaarsete telelavastuste valmimisest. Raamatukoguhoidja Krista kumbertegi rännaku Heljo Männi loomingust läbi aastakümnete. Tegelikult Heljo Mänd ongi tõesti nagu rahvalaul ja siis üllatusega avastan maha, see on ju Heljo või. Siis, kui kassid suvitasid, hiired naeru, pukistasid, mina, no mina ka kõige lõpus kõige tillem kriimu näoga võsavillem ise hundiratast lõi mõttes oi lossi sõi neid numbreid. Täpselt nii lähebki. Me võime seda popurrii, tsin mitme peale üsna pikalt teha, ma kujutan ette, millises žanris. Kõige tugevama minu nostalgia kaldub just nende 60.-te luulekogude poole jutukogude poole. Aga mõni südamlik lumi on hästi oluline tegelane. Seevastu Heljo Mänd ise on soovinud hiljuti antud intervjuudes, et tema loomingust vaid mõmmit välja ei toodaks. Mis seal mõmmik on, et sellest nagu lahti ei saa, et te olete selle juurde tagasi pöördunud? Pidevalt? Ja, ja ma pean, ütleme niimoodi, et mida rohkem ma mõmmisid, kirjutan, seda rohkem ma tahan kirjutada, sest et kui ma olen juba nüüd nii palju selle mõmmi sisse pugenud mul on kõik karakterid väga selgeks saanud ja tähendab mul ei ole nii sihukeses kobamis kirjutamisest kõik, mis ma teen täie ette. Aga samas muidugi ma pean väga hoolikalt jälgima seda, et maiku Ta igas raamatus peab olema uus probleem. Raske vist olete sellest nii palju kirjutanud, tähendab, mida vanemaks saad, seda kergem. Lihtsalt sul on oskus näha probleemi, kui sa, noor olid sisse nagu tahad, rohkem, mis elavdaks, et seal nagu juurde, nii palju. Oll mõmmi kalender, aga millist see jõulukalender on, sellest Marlin ei räägi. Jõulud on kaugel olles. Täiskasvanutele ma nädal tagasi lõpetasin romaani ja uus romaan mõlgub peas, aga ennem ei hakka paberi panema, kui see mõmmi on valmis. Öösel on Eestis pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund. Puhub idakaartetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Külma on saartel viis kuni kaheksa, mandril üheksa kuni 14 ja Kirde-Eestis kohati kuni 17 kraadi. Päeval püsib pilves selgimistega ilm võib veidi vähest lund sadada. Puhub muutliku suunaga tuul, mille kiirus kaks kuni seitse meetrit sekundis ja külma on päeval kolm kuni üheksa kraadi. Niisugune oli tänane päev Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 16356 kuulmiseni.