Tere hommikust, head kuulajad, tänane jutusaade jõua teieni sugugi mitte vikerraadio turvaliste müüride vahelt, vastupidi, me oleme tollase Viimsisse sünnitusmajja artiilitas, sest tänane jutusaate külaline on ämmaemand Merjam Haasma. Tere hommikust. Tere hommikust. Kõigepealt. Milline inimene üldse sobib ämmaemandaga, et missugused peavad olema tema isikuomadused? Ämmaemand peab olema kindlasti südamlik inimene, tal peab olema empaatiavõimet ja kõik muu sinna juurde kuuluv, hästi oskama suhelda. Kuidas sina tundsid, et just ämmaemanda töö on see, mida sina teha? No siis, kui oli otsuse tegemine ja pidi valiku langetama, siis sall loetleda, loetud neid elukutseid ja ameteid, et mida siis tahaks teha ja õppida ja siis oli jumalat segu, jäi pilk peale. Alguses kooli minnes ei kujutanud ette, mis asi see tegelikult on ja koolis siis selgus, aga tundub, et sobib ja, ja isegi väga hästi Kus koolis üldse on võimalik, ämmale pannakse? Budapestis Tartus tervishoiu kõrgkoolis ja Tallinna tervishoiu kõrgkoolis. Ja see, see õppimise aeg. Neli pool aastat ja siis saab ka õe eriala. Sellega saab ikkagi ka ju täiesti kõrghariduse ja bakalaureusekraadi. Absoluutselt. Kõike seda antakse. Kui raske see õpingute aeg on, et kuidas sa praegu sellele tagasi vaatad? No eks ta ikka päris raske oli, et, et need praktikumid ja asjad olid päris päris raske teha ja seal pidi ikka noh, õppimise jooksul saab kindlasti selgeks, kas sa tahad saada mandaks või ei taha saada emadeks. Milles selgub, praktikumid on just sellised, mis, mis on need, need asjad, mis näitavad, et nad on, nad on rasked, kõigega peab tegelema ja, ja siis kui ikka tahad seda teha, siis sa tahad, aga kui ei seal noh, ütleme igasugused vere talumised, öövalved ja kõik siuksed asjad, et oled sa selleks valmis, siis sa oled ja kui ei ole, siis ei saa kasinust ämmaemandat. Sinu ütleme siis koolikaaslastest või kursusekaaslastest kui suur see protsent haridus lõpuni jõudnud. Nad isegi vedasid ennast lõpuni välja selle eesmärgiga, et saada kõrgharidust, aga meist ämmaemandaid saanud ütleme, et ta on siis alla 10 ja lõpetas, kus oli meid 19. Allo kümnen, ämmaemandad. Et kuskil pooled ausalt öeldes väga palju vastutusrikkamaid, ameteid kui hämada, ma ei teagi, et on päevi, kus aitad ilmale kolm, võib-olla isegi mõnel päeval rohkem maimukest, et kuidas sa selle vastutusega toime tulevad. Kas sa üldse teadvustad seda male kuidagi? Iseenesest nagu ei olegi nagu mingit sellist teadvustamist, lihtsalt tuleb sinust endast seest, et vot see, seda ma kõike tahan ja ma olen seda kõike nõus tegema ja ja, ja loomulikult need ütleme, kui seal on kolm kuni viis sünnitust valve jooksul, siis siis päeva lõpuks võid küll vaimselt ja füüsiliselt väsinud olla, aga samas oled sa õnnelik, et kõik lapsed on ilusti sündinud ja pered on õnnelikud, et, et selles suhtes käigus nagu ei olegi seda, seda hetke, kui mõtlen, et oi, et milline vastutus, et et see käib lihtsalt selle asjaga kaasas ja kui ämmaemandateks õpid, siis, siis ongi täpselt see, et ma tahan seal vastutada. Ma tahan seda kõike teha, et eraldi selle peale nagu ei mõtle töö käigus. No tegelikult sa oled ju ju nendele emadele, kes sünnitavad ka sellel hetkel nii-öelda parimas sõbra ja, ja väga-väga abistaja rollis, et ma mõtlen just seda, et kas seal näiteks mingil päeval, kui ilmale aidanud tõepoolest ma tea, mis rekordatsiaal, kui palju sa oled kõige rohkem ilmale aidanud, ühel päeval? Viis tuleb ära. Aga kui sa oled viis inimeste nii-öelda viie inimese loo, mitte loomisega viie inimese sünni juures olnud, mis sinust endast selleks õhtuks järele jääb? Väga väsinud inimene, ütlen ausalt, et kui ma ikka koju jõuan peale valvelõppe, siis ütleme niimoodi, et ma magan hommikuni välja ka samas samas tean, et ma olen kõik ilusti hästi teinud ja samas olen vaimselt väga õnnelik inimene. Sest sa helistad, ongi täpselt see, et ma tahan seda tööd teha ja ja ma olen seda valmis tegema. Sa oled täna ämmaemand olnud juba seitse aastat, et oskad sa umbes arvutada, palju lapsi sel ajal on sündinud sinu käte vahel. Ma arvan, et sinna 500 600 vahele tuleb see number 500 600 last kuskil niimoodi peaks olema. Kas need lapsed on kuidagi sinu jaoks tähtsamad kui kui teised lapsed või käskukas, kas kuidagi nad kes saab kolme aastaseks, nelja aastased tulevad vahel siia ka, et näete, et saame tuttavaks, mina olen see väike tüdruk, kes sündis siis siis ja ma tahaks sinuga tuttavaks saada. Ja loomulikult on seda jaa lahti, kutsun kõiki, tulge ikka ennast näitama paari aasta pärast ja kas või noh, kuu aja pärast või niimoodi, et kui te satute turge näitama, et tegelikult on päris armastada kui vaadata neid oma lapsi, kes, kes niimoodi suureks kasvavad ja vaatad, kuidas inimeseks kasvavad. Sest me ikka nimetame neid oma lasteks. Aga igasuguseid põnevaid seiku on väljaspool maja juhtunud, et suures suures poes vaikselt vaatad, et keegi tuleb ostukäruga, sõidab selja taga kahtlaselt kogu aeg ja väike laps käru peale. Siis öeldakse, et näed seal teie laps, et siukseid asju juhtub ja päris palju tegelikult, et et see kõik on hästi armas vaadata. Aga milliseks jääb see side, ütleme emadega, sest natukene on mulle tundub, et see on ka sellele salajane vande Seltsus, mis, mis jääb püsima, et just samamoodi poest saate kokku ikka räägid. Just täpselt, et kui, kui see koostöö ja see klapp on vähegi vähegi hea ja naisele jääb sellest positiivne mulje ja ta jääb rasedaks uuesti ja tuleb ikkagi tagasi minu juurde ja siukseid peresid ikka nüüd juba on, on päris palju, kes ütlevad, et tahaks nagu veel, täitsa tore oli, et et seda seda on ja see on, see on just täpselt see, mille nimel tegelikult seda tööd teedki käed, et inimesed on sinuga rahul olnud. Nad tulevad su juurde tagasi, et, et see on nagu kõige parem asi, mis juhtuda saab. Võib-olla meie nooremad kuulajad ei teagi, või ütleme siis ka mõned inimesed, kes ei ole näiteks 15 aasta jooksul pidanud sünnitusega kokku puutuma, et et milline see, see sünnituse protsess täna üldse on? Võimalikult loomulikke perekeskne on ta meie majas just just selle eesmärgiga, et pere saaks rahulikult koos olla ja kõike mõnusasti teha ja ütleme seda, mida siin tegelikult väga palju viimasel ajal kardetakse, on see meditsiiniline vahelesegamine, et seda meie majas on väga vähe ja kui vere tuleb haidele, siis tehakse kindlaks, kui kaugele sünnitus on ja vastavalt sellele siis käitutakse igasuguseid meditsiinilisi protseduure, teeme võimalikult vähe ja alati saab isa juures olla. Ongi olnud seda varianti ka, kus on kolmeaastane laps sünnituse juures käsi plaksutanud, kui väike õde-vend välja tuleb. Selles suhtes on ta kõik hästi, niisugune mõnus ja rahulik ja, ja kuskil meil kunagi kiiret ei ole. Kui ei ole põhjust, et kui ema ja laps on mõlemad turvaliselt terved ja kõik on hästi, siis siis võtame kõike rahulikult, laseme lapsel sündida täpselt nii, nagu tema tahab, aga kuidas tema tahab tulla? Ja, ja kõik on kõik, alati räägime perele ja et selles suhtes ei ole seda, et mingi hetk isa välja visatakse. Et loomulikult, kui isal on paha, siis isa läheb ise ukse taha ja seda me alati ka räägime, et aga muidu on käitunud rahulik ja mõnus, et, et selles suhtes ikka meie maja kohta ikka öeldakse, et nagu oleks baas olnud, et lihtsalt lapse saime lisaks eksada. No selle näilise rahulikkuse taga on tegelikult ju ütleme tagatuba inimesi täis, et et hea küll, et te teete perede jaoks selle võimalikult lihtsaks, aga see ei tähenda seda, et et ei oleks valmis ka komplikatsioonid. Absoluutselt alati oleme valmis ja, ja kui, kui mingisuguseid probleeme on, lastearstiga konsulteerima, naistearst on alati olemas vana sünnituse naistearst ise tahab juuras olla, kõrval olla, aga kui vähegi võimalik, siis siis on seal naistearst seal ukse taga ja kui ämmaemandale mingi mure on või midagi on vaja konsulteerida, siis ta seda alati teeb. Ja, ja siis kindlasti räägitakse peale seda kohe, et nüüd on, nüüd on selline olukord, nüüd on, kutsume lastearsti või või nüüd peame seda tegema, seda tegema ja, ja kui on vaja, siis ka teeme erakorralise keisrilõike, aga samas ma kõike perele alati räägime. Et, et eks, eks seal ukse taga jah, arutamist ja seda saginat on natukene rohkem. No räägitakse tegelikult ju sünnitustest hirmu ja õudusjutte ka siin ma ei tea, 20 aasta tagustest, et et kui palju see protsess tegelikult selle ütleme, kasvõi 20 15 aastaga, kui palju ta muutunud on? Mina isiklikult arvan, et ta on ikkagi täiesti totaalselt teine, et mis siis oli see, et naine läks sünnitusmajja, suruti selili maha, voodisse tohtinud? Meil on tõusta, kui laps oli sündinud. Aga need on ikkagi just täpselt see, et, et kõik kõik tuleb. Mida rohkem liigud, seda parem on ja ja kõik alati julgustame tegema, et sihukest sihukest asja ei oled sünnitanud. Kindlasti peab voodis selili elama ja seda ma isegi püüan võimalikult palju vältida. Missugused need head variandid siis on, kuidas sünnitada? Ma olen kuulnud, et vete sünnitatakse ka tänapäeval. Ja meie majas on vete sünnituse protsent seal 50 60 vahepeal isegi et tegelikult see vesi on niisugune mõnus, mõnus asi ja ta lõõgastab ja ja teeb keha naisel pehmeks ja laps saab ilusti rahulikult ise tulla. Aga noh, kõikvõimalikud on niisugune väikene äri, niisugune väikene madal tool, mille peal sünnitatakse käpuli, saab väga hästi, et, et põhimõtteliselt me laseme ikkagi naisel ise valida, kuidas tema sünnitada tahab, mis asendis oleme ka täiesti põranda peal pikali, pikali maas, kuidas iganes ta tahab olla, et mõnikord ämmaemand peab naist taga ajama. Isegi oma muusikat võib kuulata. Absoluutselt oma muusikat ja kõike seda ma soovitamegi, et, et see keskkond oleks võimalikult mõnus ja pere enda kujundatud, et nad ennast hästi tunneksid. No paljud käivad perekoolis, aga paljud ka seal ei käi, et mida näiteks nendele inimestele, kes võib-olla vere koolis ei käi, teavad, et sünnitus on ees. Mida noor isa ema peaksid teadma, tulles sünnitusele? No ikka alati soovitaks ennem perekoolist läbi käia, et tänapäeval õnneks on see protsent suur, kes tegelikult perekoolis viivad ennast sünnitusega kurssi viivad. Et see kõik tulekski endale ennem selgeks teha, et mis asi see sünnitus on ja, ja see on tegelikult selle raseduse raseduse üks kohustusi, mis perel peaks olema, et nad viiksid ennast kurssi? Tahaksid kodus, internet on väga kättesaadav kõigile ja kõik väga käivad ja loevad, et mis asi see sünnitus on ja, ja kuidas, kuidas see sünnitus minema hakkab? Sest niimoodi on tegelikult natukene raske töötada, kui peredest üldse mitte midagi ei tea, et need perekoolid on ju tegelikult igas haiglas olevas suurtes ja väikestes maakohtades täpselt samamoodi on perekool ja tehakse, et alati soovitaks ennem läbi käia. Inimene, kes ei tea, mis on pere koolses perekool, on lihtsalt selline, ütleme koht, kus käiakse ühel korral nädalas või paaril korral nädalas, mis seal tehakse? Seal on ämmaemand enamasti olnud ämmaemand, kes teeb loengu, siis seal on selline loengute tsükkel, mis on siis enamasti niisugune poolteist kuni kaks kuud ja seal on erinevad teemad alates siis rasedusest, siis on seal lapsehooldussünnitustugiisik sünnitusel ja sünnitusjärgne periood, millest siis räägitakse, õpetatakse kõike sedaviisi, sünnituse jooksul toimub, näidatakse sünnituse filmi. Loomulikult õpetatakse ka rinnaga toitmist, et mis on tegelikult üks kõige tähtsamaid asju, mis peale sünnitus toimuma hakkab. Selline loeng spetsiaalselt, et selle kõigega saab ennast kurssi viia ja ämmaemandad väga hästi teevad seda. Aga see oli väga huvitav praegu, et lõpetatakse rinnaga toitmist, on see suhteliselt lihtne, et ma võin muidugi eksida olles meesterahvas, aga laine võtab rinna paljaks, laps võtab selle suhu ja läheb söömiseks ja kui lapsel on kõht täis, siis laseb rinna lahti. No nii lihtne ta kahjuks ei ole, et mõni mõnikord neid lapsi tuleb meelitada ja ja seal on tegelikult ikkagi oma tehnikat, mis asendisse kõige parem on ja, ja mida tegema üldse peab, et tegelikult on seal ikkagi väga suur teadvus taga, et, et kõik hakkaks minema, sest et see protsessi tegelikult on ikkagi noh, mõnikord isegi aasta kaks kui antakse lapsele rinda, et see kõik õieti välja tuleks, toimiks siis, siis tegelikult on sinna ikkagi vaja õppida ja ja, ja teoreetilisi kogemusi saada. No perekooli kartma ei pea, selles mõttes seal eksameid ei ole, hindeid ei panda ja see ei ole selline. Hommikul kella kaheksast päevale kella kolmeni tunnis istumine. Ei, absoluutselt, see on just selline tunni enamasti tunniajane loeng, kus siis ämmaemand räägibki ja kui on endal mingeid küsimusi, mida siis kas arsti juures või ämmaemanda juures küsida ei julge visiidi ajal, et siis seal saab alati kõigile küsimustele vastused ja kõik alati lahendatakse mingid probleemid, tekivad, et, et selles suhtes on see väga hea koht. No tavaliselt alati, kui räägitakse laste saamisest ja sünnitustest, siis me kuulame nendest toredatest ja headest juhtumitest, kus sünnib terve laps noh, mõnel juhul teise lõikega või ilmasel tegelikult väga suurt vahet ei ole. Aga kui tihti läheb midagi totaalselt viltu, kui suur see protsent täna on, et kas või näiteks sinu praktikas, et kui palju on neid juhtumeid, kus kus tõepoolest laste sünni X, eks neid juhtumeid ikka on protsendiliselt, ma ei oskagi niimoodi öelda. Aga noh, ütleme meie ja see on just see, et kuna siuksed, riskirasedad ja sellised, me peame ikkagi kõrgemasse etappi saatma ehk siis kas Pelgulinna või keskhaiglasse et siis meie siin nagunii väga neid ei näegi, selliseid tõsiseid riske. Aga, aga noh, ütleme siukseid kergemad riskide selliseid on, aga enamasti need lahenevad niimoodi ilusti mõnusast ära ja tõesti suured riskid, nemad on seal suurtes haiglates. Aga mis tänapäeval saab näiteks suures haiglas inimesest, kes emast, kes kelle lapse sünni või sünnib surnult, et see on, see on mõnes mõttes nagu tabuteema, et aga teisest küljest säästust peaks rääkima, et nende inimestega tegeletakse, on neil võimalus abi leida, et nad, nad ei jää oma murega, sest tegelikult jaoks väga-väga suur asi ja, ja kui see läheb nagu viltu, siis on seda suurem, et kuidas neid inimesi aidatakse. Minul endal praktikas on neid juhuseid olnud, ütleme siin kuskil neli, viis juhust, kui tõesti sünnibki surnud laps erinevatel põhjustel ja ka meie majas on see tegelemine küll me väga-väga tähtis, et me võtame selle enda hinge haiseks. Õnneks Eestis on nüüd olemas raseduskriisi nõustajad, kes tegelikult alati tulevad meile appi ja me saame nad alati kutsuda ka meil on vaja kuna nad on niisugused nagu, ütleme siis hingehoidjaid, kes tulevadki, räägivad perega ja nad rahustavad neid ja teevad siis tulevikuplaane. Ja noh, hästi pikalt saab, saab peredega räägitud just meie majas suures majas, ma ei oskagi nagu kommenteerida seda asja, et kuidas, kuidas nendel on. Sest et noh, suures majas on lihtsalt, et, et seal on tööd nii palju, et noh, ma ei tea, kas seal kutsutakse, noh, loodame, et ikka kutsutakse keegi nendega suhtlema, kui ise ei jõuta. Aga meie majas on see küll sedasi, et peredega hästi tegelema ja, ja pärast pärast kontakt jääb ka, et kui neil ikkagi mingid mured on, nad tulevad meile tagasi ja ja selles suhtes kindlasti nad saavad, saavad oma muredele lahendused ja keegi nendega halvasti käitu ja ja nad saavad meie juures tõesti nii kaua sees siis olla, kui tahavad ja need igasugused plaanid, et mis nüüd edasi siis tegema peab ja need kõik alati teeme nendega ära ja et selles suhtes on see asi kindlasti paremaks läinud, kui ta vanasti oli. Nii et igal juhul ei tohi see ema ennast süüdistama, jääda või või, või, või nii-öelda üksi jääda, et tuleb, pigem on mõistlik otsida abi. Just täpselt, alati tuleb ikkagi abi otsida ja, ja sellepärast ongi oluline esimese teise päeva jooksul otsimegi neile inimene, kellega nad saavad kontakti pärast edasi hoida, kellega nad saavad kohtuda ja vestelda. Ja, ja siis ongi see, et, et meie juba julgustame seda peret rääkima ja suhtlema, eriti omavahel. Et ei oleks seda, et mees ja naine omavahel seal kapsenduvad üks oma maailmas, teine oma maailmas, et just, et nad omavahel suhtleksid kellelegiga täiesti võõra inimesega näiteks ka, et mõnikord on võõra inimesega varem rääkida sellistest asjadest kui noh, näiteks ütleme oma mehele. Et segame alati julgustame tegema näidet. Et siis siis tundub, et sellest on kasu hääle alla ja ei ole tulnud tagasisidet, et kellegil oleks midagi halvasti juhtunud edasi või? Alati alati saab hakkama. Jutusaate tänane külaline on ämmaemand Merjam Aasma, ärge minge kuhugi, me kuulame ühe loo muusikat ja siis juba jätkame juttu. Me räägime täna ämmaemand Merje maas, maa kaashine tšilgalast Hertiilitas ja muidugi me räägime sünnitusest, muidugi me räägime sellest professioonist ja muidugi me räägime nendest tublidest, inimestest, kes teisi ilmale aitavad. Muidugi siin viimasel ajal on palju juttu olnud kodus, sünnitamisest, ämmaemandana ja muidugi võimsa kogemuse najalt, mida sina ütled, on see hea mõte või imiteeriti Jamiks? Mina arvan, et kuna neid inimesi on, kes kodus tahavad sünnitada, siis tegelikult on, on, on see täiesti täiesti teretulnud ja alati alati vastuvõetav, aga siin on kindlasti oluline aga see, et see pere kindlasti teab, mida nad teevad. Sest et Eestis küll venitatakse kodus ja viimane info oli, et umbes 100 100 last aastas sünnib kodus, et et see on tegelikult päris päris palju ja ongi just oluline, et pere ise teaks, kui seal kodus planeeritud. Et siis ta oleks ka kindlasti ilusti planeeritud ja arvestada, tuleb kindlasti ka kõiki riske. Aga inimestele olema võimalus ise otsustada, seda teha tahavad ja see on väga tore. Mis on olnud sinu praktikas kõige kiirem ühelt poolt ja teiselt poolt kõige aeglasem sünnitus? No kõige kiirem sünnitus on ikkagi selline sünnitus, kui patsient tuleb trepist kas ja, ja viie minuti pärast sünnib laps. Selliseid ikkagi on jah, õnneks küll harva, sest et tegelikult ongi see, et kui pere oleks vähegi kauemaks koju jäänud, siis oleks laps sündinud autos või, või, või siis teel haiglasse, et noh, et siukseid niisuguseid ikkagi on, kes, kes siis ühel või teisel põhjusel jõuavad siis natukene natukene niimoodi, hilisemal ajal, aga kõige pikem. Arvan, et niisugune 30 tundi küll sellist aktiivset aktiivset vallutamist ja sellist asja 30 tundi. Kui palju sellel emal pärast taastumiseks läks? Taastumiseks läheb peale sünnitust üllatavalt vähe aega, sest et siis on laps sündinud ja siis tekib see eufooria ja õnnetunne ja siis unustatakse sama väsimus ära. Unustatakse see ära, et peaks magama näiteks et siis siis mingi hetk on kojuminek, siis on tõesti see, et naine nüüd ma vist olen küll väsinud. Aga mis juhtub näiteks siis, kui on see tõepoolest sai laps hakkab autos sündima, et midagi pole enam teha ja on selge, et nüüd haiglasse ei jõua. Mida siis isa näiteks tegema peaks, et isa on autoroolis, ema ilmselt istub kõrvalistmel, laps hakkab sündima, isa läheb keskmisest rohkem närvi. Kas ta peaks gaasi juurde vajutama, peaks auto seisma jätma, peaks, mida ta tegema peaks? No kui naine ikka ütleb, et ei, nüüd ta tuleb, et siis tuleb ikka auto turvaliselt ära parkida ja see lapselt vastu võtta, et ega siis muud ei ole. Ja alati tegelikult on olemas kontakttelefon näiteks kas või meie, meie telefon on olemas, kui meile tullakse sünnitama ja siis meiega otse ühendust hoida, et selliseid variante tegelikult on olnud. Nii, aga edasi, mis saab laps sünnipära nabanööri pidi, on ta ema küljes veel, eks ole. Ta on punane ja natukene vigane ja nagu ikka see asi käib, eks ole, et, et mis edasi tuleb teha? Edasi tuleb laps emale kaissu panna ja soe kas või jope või mingisugune tekk talle peale ja tuleb haiglasse sõita. Ja siis lisa küll jälle natuke rohkem gaasi vajutada turvalisuse piires mõistagi. Noh, kui politsei kinni kinni peab, siis saab politseile näidata, et näete, vaadake, seal on raha, et siis politsei kindlasti saab aru, sest on olnud juhtumeid tõesti, kus politsei peab kinni ja siis öeldakse, et jah, mingi edasi, et et, et, et ei ole nagu mingit probleemi. Milline on olnud sinu praktikas kõige kriitilisem, hästi lõppenud situatsioon? Kõige kriitilisem, seda peabki kohe nagu mõtlema, sest ega nad on ju kõik nagu ühtepidi toredalt lõpevad, kui laps ära sünnib ja kõik on hästi. Tõenäoliselt mingile selline olukord, kui, kui see naine tuleb ja laps hakkab ka tulema ja siis kas ei leia seal vahe südametoone üles või või see laps siis ei taha seal nagu väga ka hästi välja mahtuda. Aga siis lõpebki liik, kõige imelikum tõenäoliselt siukseid olukorrad. Kas kuidagi on see muutunud seal laste suurus ka või viimasel ajal mulle tundub, et lapsed nagu suuremad, võib-olla ma tõesti ajan praegu vale vale juttu ja, ja selles ei ole nii, aga no viiekilone laps on, on ikka väga-väga suur lapsu. Lapsed on muutunud küll suuremaks, jah, kui vanasti oli koolis mind veel õpetati, siis oli, et lapse normaalkaal on kolm kilo kuni kolm, pool kilo, siis nüüd on see kaal läinud kolm pool kilo, kuni ütleme seal neli 200. Et need lapsed on läinud suuremaks, ei oskagi nagu põhjendada, miks see on, et kas siis on siis elu ikkagi läinud niivõrd palju paremaks ja toredamaks täiesti lambist kasvavadki paremini. Ja, ja ka viie, viie, viie poolekiloseid, neid lapsi ikkagi tuleb harva ja viiekiloseid. Mis sind ämmaemandana räigelt närvi ajab? On üldse selliseid asju, et mis siin närvi ajavad? Isegi ei oska öelda, et mis nagu, mille peale nagu tõsiselt närvi lähed. Et võib-olla nagu selline asi tõesti, siin on nüüd igasuguseid neid erinevate maailmavaadetega inimesi ja kui, kui tere tuleb ja neil on tõesti mingisugune sajaprotsendiline plaan tehtud, millest nad ei ole absoluutselt nõus sammugi kõrvale astuma kuni sinnamaani välja, et kui peaks minema keisrilõikeks, siis kiirlõiketuba pime olema. Et nagu sellised asjad nagu tänavused ajavad närvi, kui see ei ole isegi mitte läbirääkimisi pidama meiega kui, siis Nende abistajatega tegelikult, sest nad tulevad meie juurde mingil eesmärgil, et me neid aitaks. Et nagu selliste asjade eest solvangu väga vastutada ei taha, et, et või siis on see, et ei lubata lapse südametoone kuulata, mida me tegelikult teeme ainult selle eesmärgiga teada, et kõik oleks hästi. Aga tihtipeale on see, et, et see pere nagu ei teadvusta endale seda, et nendel on sünnitusplaan, mis ongi see, et katsuda ei luba midagi teha, me ei tohi. Aga samas. Me peame vastutama, et see on tõenäoliselt see asi, mis, mis meile nagu väga ei meeldinud. Kõlab natuke uskumatuna, aga kuna sa sellise näite tõid, siis ma ilmselt saan õigesti aru, et selliseid juhtumeid ongi. Just täpselt ja siuksed on, see ongi seoses sellega, et kuna kodus kodus sünnitamine tegelikult ei ole veel nagu seaduslik ämmaemanda jaoks, et ämmaemand ei tohi tegelikult koju appi minna ja siis need pered, kes tahaksid tegelikult kodus sünnitada, ämmaemandana nad seda teha ja siis nad tulevadki oma suurte tõsiste plaanidega siia meie juurde ja arvavad, et nad saavadki endale siia niimoodi ühe kodusünnituse teha. Loomulikult meil ongi ju kõik on võimalikult loomulikke, meie ju tegelikult reaalselt ei sega vahele, kui ei ole vaja segada. Aga see pere endale ei teadvusta seda. Et siin siin ikkagi On olnud vaidlemisi ja lausa tülisid isade ja sünnitajatega, et nad ei, nad ei taha mõista nagu meid ka, et et me, ma tõesti ei taha vastutada sellise sünnitusest, kus ma ei tea, et, et kõik on hästi ja kõik läheb täpselt nii, nagu peab minema. Tegelikult tundub uskumatu, see on natukene sarnane nagu et kui kui keegi kunagi tõestas, et maakera on ümmargune ja et siis siis vastuseis oli veel pikalt nende inimeste poolt, kes arvasid, et maakera on lapik ja seda hoiavad kolm elevanti, et natukene läheb sinnasamasse kategooriasse. Absoluutselt vastutus ongi mõnikord täiesti uskumatu, et kui need sünnitusplaane laad hoia, hoiad peast kinni ja mõtled, et mis me siis teeme ja kuidas me siis peame nagu viisakalt perele selgeks tegema, mida me, mille jaoks tahame teha. Et alati seletama, kas siis ongi täpselt see, et vere seisabki 100 protsenti täiesti vastu ja on näha, et nad ei, absoluutselt ei võta meid kuulda. Ja ta ütlebki, et jah, ma võin igale poole alla kirjutada, aga noh, ma ütlen, et mina ei taha alla kirjutada selles suhtes, nad ei taha sellest tõst mõistet. Et, et raske on nagu sellise asja eest vastutada, eriti kui see sündmus on nagu kõigile nii tähtis ja pere jaoks täpselt sama tähtis, et siis on mõnikord väga raske. Minema, kui ämmaemandat on vaja, siis on teda vaja, see tähendab laias laastus ka seda, et sinu isiklik elu on nagu töö järgi seatud, ehk et kui sa parasjagu istud jõululauas, aga sinul hakkab keegi sünnitama, siis sealt lauast püsti võtad auto, sõidad sünnitushaiglasse ja sellega ühtlasi on ka pühade õnnelikult lõppenud. Ei, see on ikka suur pühasündmus, kui laps hakkab sündima ka, aga no siin ongi just see, et, et tegelikult on, on võimalik peredel valida endale sobiv ämmaemand, kui ämmaemand on nõus seda kõike tegema töövälisel ajal, et ma olengi nüüd 24, seitse nende jaoks kättesaadav nii kaua, kuni laps on sündinud ja peale lapse sündi, mis tegelikult ju ka Me oleme nendega seotud, et, et siis siis on ämmaemanda valik ja siis oli ju tegelikult see asi, mida ma olen alati oodanud, et see laps nüüd üks, üks hetk hakkaks sündima ja siis just ongi olenemata sellest, et kus ma siis parasjagu olen. Loomulikult, kui ma olen kuskil kaugel Lätis või Riias, et siis ma nagu ei jõua vist tõenäoliselt selleks ajaks aga vähegi Eesti piirides ja kui on vähegi auto olemas, siis saab seda endale lubada. Kas sinu töörutiini ja mida sa mõtled, kui sa tõstad järjekordse beebi emale kätele? Absoluutselt kõik inimesed on nii erinevad, et ei ole seda, et oh näe, jälle täpselt samasugune, et seda ei ole, et alati on erinevad emotsioonid, erinevad sünnitused, et et kindlasti ei ola rutiin. Kas alati on nii, et esmasünnitus on kõige raskem või on vahel ka vastupidi? Vastupidi, on ka ja kusjuures mida aeg edasi, seda rohkem ongi vastupidi, et naine, kes tuleb kolmandat last sünnitama, siis siis temal on tõsine sünnitushirm. Mis on siis nagu eraldi diagnoosiga juba võib tuua. Et ta tõsiselt kardab seda sünnitust, esimene sünnitus on nagu selles suhtes alati kergem ja lihtsam, et kuna siis naine tegelikult tavaliselt ei tea, mis see sünnitus on ja ta ei oska nagu midagi oodata, ainult seda, mida on sõbranna rääkinud või siis kirjutatakse internetis, et, et aga aga edasi, seda rohkem neid hirme tekib. Või internetist võib lugeda ka väga palju tarkust ja, ja mulle tundub, et kõik sellest ei, ei ole sugugi kulm seal hiilgab, et, et selle internetist lugemisega vist võib ka natukene tagasi hoida, et teinekord tuleb sealt rohkem hirmu, kui, kui ütleme, asjalikku teavet. Tegelikult on küll nii jah, et tihti me peame selle leemiga maadlema, et tuleb patsient, vastuvõtu ajad on tõsist, hirmu täis sest tema luges internetis neid kommentaare ja kõik andsid talle nõu ja ja, ja siis on raske naist maha rahustada, sest et tegelikult ju seal internetis annavad enamasti nõu inimesed, kes ei tea sellest sünnitusest midagi rasedusest nagunii täpselt kui tead tegelikult Tarmo Mänd või arst et siis oma rasedaid alati hoiatanud selle eest, et tuleb väikese eelarvamusega neid kommentaare lugeda. Ja kui ikkagi mingi tõsine küsimus või probleem on, siis tuleb meile helistada või kohale tulla või minu käest küsida, et internet ei ole see koht, kus saaks nagu tõsisele küsimusele vastuse. Paljud naised või mis paljud kõik naised tegelikult natukene kardavad sünnitust, kas siis rohkem või vähem. Kuidas seda hirmu maha võtta, on see üldse võimalik täiesti maha võtta? Seenel olenebki täiesti inimestest, sest et mõni, kellel ongi täiesti täiesti paaniline hirm, tuleb esimest korda vastuvõtule, see on, ütleme siis teine raseduskuu ja ta ütlebki, et ta kardab sünnitamist siis loomulikult me alati räägime ja nõustame, meil on olemas, ongi need raseduskriisi nõustajad praegu olemas kuni sinnamaani välja, et saadame psühholoogi juurde nõustamisele, räägime, ise saadame arsti juurde, et nende inimestega ma kindlasti hästi palju tegelane ja, ja tegelikult päris paljusid me suudame ka rahustada ja rääkida ja saab ju teha alati ka sellise sünnituse, nii et kui, kui ikkagi läheb väga raskeks, siis saab keisrilõike alati teha, mida tegelikult naised siis soovivad, kui neil on sünnitushirm. Et selle saab alati teha, aga just ongi oluline see, et et me suudame viia naise sinnamaani, et oleks nõus kasvõi natukene proovima, ise sünnitada. Selliseid on ja tegelikult lõppevad need ilusti sünnitades ja ja ka teistpidi on ka täiesti olemas neid, keda ei ole võimalik varastada. No tõepoolest inimesed või naised, siis inimesed, loomulikult on inimesed ka naised, et naised vahel mõtlevad, et äkki see keiser on, on, ongi lihtsam ja nagu võib-olla vahel isegi kerge tavaliselt lähevad seda teed, et küsivad keisrit. Aga millised võivad olla selle keisri siis need miinused või, või need sellised tagajärjed, milles naine ei ole enne teadlik ja mis löövad siis välja alles pärast, kui ta on, on sünnitanud nii-öelda teisele küljele? No tegelikult see keisrilõige on seotud hästi suurte riskidega, naisel ongi täpselt see mulje jäänud, et tehakse eesleid, rasva võtab tund aega aega ka see, see, mis seal keisri olite jooksul kõik juhtuda võib kõik sonar koos, mis tema endaga kaasa võib tuua neid tüsistusi kehale organismile ütleme, keisrilõikejärgselt naisel iseennast väga liigutada ei, saad narkoosi tõttu, et 24 tundi, ta peab lamama. Et, et selles suhtes on see keerleide nagu väga suurte riskidega ja sellepärast sa isesünnitamine on alati alati parem ja seda, seda tuleks proovida, kui vähegi võimalus on, et et seda noh, õnneks ei ole nagu võimalik, väga, see naine läheb arsti juurde, ütleb, et mina tahan keisrilõiget seda varianti Eestis ei ole. Et siis ongi täpselt see tõestada, et kuidas, miks siis riis, leede peaks toimuma, et kuna ta on, ütleme siin ükskõik mis, mis iganes tüsistusi seal organismiga võib tekkida. Tegelikult on iga operatsioon seotud väga suurte riskidega ja keiser täpselt samamoodi. Kui naisel on esimene laps keisrilõikega, kas see tähendab seda, et automaatselt on ka teine laps keisrilõikega või sugugi mitte? Sugu, mitte enamasti olenebki see sellest, miks see keiser on tehtud, et ütleme, kui seal sünnituse jooksul on selgunud, et ikkagi kas emakakael ei lähe lahti või siis on laps nagu vales asendis, et, et selles suhtes ei ole see absoluutselt mitte 100 protsenti kindel. Et ütleme, kui seal täiesti naisel on ees kaks keisrit olnud, siis tõenäoliselt kolmandat, ta peab ise sünnitama mitte ise sünnitama, vaid on ka keisrilõige. Aga kui on esimene olnud seal keiser, siis oleneb täpselt kõik naise enda soovist, kui ta vähegi tahab, proovida ise sünnitada, siis on alati teretulnud. Ja kui kõik näidustused lubavad seda teha, siis, siis me alati oleme selle poolt. No loomulikult on ämmaemandate nagu arstidelgi see konfidentsiaalsusnõue, mis on täiesti arusaadav, aga mis on olnud senine, kõige kummalisem sünnituslugu sinu praktikas, millest sa saaksid rääkida ilma kutse-eetikaga vastuollu minema? Niimoodi nagu ei oskagi, nagu kohe öelda ei tule kohe niimoodi. Kõige kõige vahvam, kõige toredam Kas vahel on olnud nii kaua, et sa oled pidanud ise minema kellelegi kuskile koju või keegi on jäänud kuskile hätta ma ei tea, kuskile saarele ei pääse ligi kuidagi sellist varianti. Sellist varianti ei ole olnud, et me siin ukse peale ja sinna auto auto juurde oleme küll vastu jooksnud, täpselt niimoodi, et noh, hoiame lapse pead pead kinni, et hästi välja ei kuku, saaks sealt seda varianti on küll olnud ja ja, ja palatisse sünnitamist on olnud, aga väga nagu siukseid kõik omamoodi toredad, et ei oska nagu välja tuua, et et vot see on kõige eredamalt meeles, et. Kui sa peaksid täna minema kuskil 10 11 aastat, ajas tagasi uuesti sellesse momenti, kus sa kus sa langetasid selle oma elukutse valiku otsuse saaks sinust uuesti ämmaemand. Ma arvan küll, et saaks nii kummaline, kui see ka ei ole, aga sest et no ikka olen mõelnud, et vaadanud neid erinevaid ameteid, et et kas ma, kas ma tahaksin seda teha või seda teha, et, et ei ole nagu olnud ühtegi sellist, et et vot ma tahaks hoopis seda teha, et ma läheks õpiks hoopis selleks inimeseks ümber, et seda kindlasti ei ole, et oleks, oleks valmis olema. Kui me räägime seda juttu siin pühapäeva hommikul ja, ja kui, kui näiteks ämmaemandana vaba pühapäev ta ei pea olema tööl, siis, siis kuidas sina oma pühapäeva hommikuid veedad, mis mis on see, millega tegelemise, mis sulle meeldib? See täiesti oleneb, kus kohas ma olen, et kui ma olen sõitnud maale ema juurde, siis tõenäoliselt on see, et ema teeb mulle suure kannutäie kohvi ja vaatan telekat ja ja naudin seda hommikut või, või siis oleneb täiesti. Enamasti ma ikkagi üritan võimalikult hilja ärgata, mõnusalt kohvi, juua, süüa ja niimoodi lihtsalt kulgeda läbi päeva, et energiat koguda järgmiseks päevaks. Suur aitäh meile. Maailmameremaa on ämmaemand. Ta töötab sünnitushaiglas Fertiilites. Seda on üks uskumatult tore ja meeldiv ja väga professionaalne inimene. Minu nimi oli Toomas Luhats, te kuulasite jutusaadet. Kohtumiseni taas mõne päeva pärast.