Täna jätkame juttu Eesti keele Instituudi keelekorraldajatega, täna on meil stuudios vanemkeelekorraldaja Tiina Leemets, tere Teile. Tere. Keelekorraldajate seas on nagu ülesanded veidi ära jagatud. Kui kõige üldisemalt öelda, missugused on teie põhilised tegevusalad. No meie kõigi põhiline tegevusala on ju siiski õigekeelsus, raamatu koostamine või siis praegu sellel aastal selle jaoks uute sõnade jõue materjali kogumine, aga peale selle on ju igaühel omad ülesanded. Ja üks minu töö, mis just hakkab valmis saama, on Eesti-vene õpilase ÕS see on nüüd kohe trükki minemas. Ja olete sellega on näinud vaeva siin mitu nädalat. Või kuulitseni aastaid? Õige küsida, miks Eesti keele Instituudi keelekorraldaja osaleb kakskeelse sõnaraamatud tegemises, aga, aga instituudis on tehtud mitmeid tõlkesõnastike kas omal jõul või koostöös teiste asutustega tehtud viieköiteline eesti-vene sõnaraamat Soome eesti suursõnaraamat. Siis on Oxfordi Tuudeni inglise-eesti pilt Saaravate muid ja Eesti-vene õpilase ÕS-i aluseks on 2004. sel aastal ilmunud õpilases mille koostasime kahekesi Tiiu Erelt iga Eesti-vene õpilase ÕS-i Vene pool autor on vene filoloog Helle Leemets, kes on olnud suure vene-eesti sõnaraamatu toimetajaid ja Ostanud käitlejaid õppesõnastikke kui nüüd Eesti õpilase, mis on väga lihtsa ülesehitusega. Ta on mõeldud põhikooli õpilasele Eestis väga noorele algajale sõnaraamatu kasutajale. Ja pärast selle ilmumist sündis idee kohandada seega Eesti venekeelsetele koolidele. Esialgu oli isegi ette kujutada, et sellest saaks lühikese, aga teha niinimetatud vihje sõnastiku tähendab jätta eestikeelse osa muutmata, lisada lihtsalt iga artikli lõppu venekeelse vasta. Aga sellest mõttest tuli üsna kiiresti loobuda. Sellest arvan ju nii, et ühel sõnal on teises keeles üksainus vaste. Ja õpilase essi eesmärk ei ole seletada lihtsate sõnadega majandust ja palju sõnu on seal igasuguse seletuseta. Aga tõlkimisel teatavasti on just need kõige lihtsamad sõnad kõige raskemad. Näiteks õpilase esisel artiklis Ma ainult märksõna. Ja kuna sellel sõnal on ebareeglipärane muutmine, siis ka hulk muutevorme ja see on kõik. Aga Eesti-vene õpilase essis on sõnal minema kolm tähendusrühma koos näidetega. Sest noh, eelkõige väljendab seda sõna liikumist näiteks läheme jala või bussiga, kusjuures tõlge on kummalgi juhul erinev. Teiseks tähendab minema mingisuguseks muutumist. Näiteks lauses taevas läks selgeks. Kolmandaks võib ta tähendada tegevuse algust, nagu poisid läksid kaklema. Ja see on siiski veel üsna lühidalt kokku võetud, sest kui võtta võrdluseks eesti keeles ratas haaravat, mis on kõige põhjalikum, siis seal sõnal minema loetletud tervelt 13 tähendust. Eesti-vene õpilase ÕS-is on umbes 23000 märksõna. See ei ole väga suur arv sest Eesti õpilase siis on, on 22000, märksõna on see suurusjärk jäi samaks. Aga Raamat ise tuleb üle üheksasajaleheküljega. Sest sõnastikuosale on lisatud ka Vene-Eesti register. Ja veelgi olulisem samade kaante vahel on Tiiu Erelt eesti ortograafia veidi lihtsustatud venekeelne tõlge kust saab lugeda põhilisi eesti keele õigekirja reegleid. Muid lisaosi seal ei ole, väike valik lühendeid ja kohanimesid on sõnastiku osas nagu õpilase Essiski. Ma küsin vahele, et ma saan aru, et seal põhiliselt just mõeldud nüüd vene koolidele, kes peavad üle minema osaliselt eestikeelsele õppele, et see peaks nagu toetama seda programm Jah, loodame muidugi, et ta seda toetab, kuigi ilmselt on ta võib-olla põhikoolid, aga natuke liiga keeruline, ma ise julgeksin arvata, et ta sobib paremini kasutada just gümnaasiumis ja, ja miks mitte ka juba kooli lõpetanud üliõpilastele ja teistele. Ja ta ei ole mõeldud ka jah, vene keele õppijale, vaid ikkagi just vene keele põhjal eesti keele õppijale, aga aga näiteks tõlkevasteid ja tõlkeideid, kuidas midagi vene keelde tõlkida, seda võib sealt kindlasti otsida ja leida. Nii et põhimõtteliselt ka iga vene keelt kõnelev inimene, kes näiteks mõtleb eesti keele eksami tegemise peale, saaks ju ka sellest abi. Tahaks loota. Nii et see töö on siis laiema tähendusega kui ainult õpilase vis, kuigi tal selline nimi on. Pealkirjad on alati ju tinglikult näiteks ta ennekõike on mõeldud koolis kasutamiseks, sest noh, ta ei ole nii põhjalik, kui on näiteks suur eesti-vene sõnaraamat, viieköiteline, mis on ka ju välja antud Me eelmisel nädalal kõnelesime Maire Raadiku kasin üsna põhjalikult uue issi tegemisest, te olete ilmselt ka osaline selles? Jah? Jaa, muidugi, üsna palju tuleb ju meile uusi sõnu kogu aeg igalt poolt maailmast eelkõige tuleb neid meile seoses meie rahvusvahelistumise ega meie ühinemisega kõikvõimalikke organisatsioonidega. Aga koos sellega on ka probleeme, mida meie kuulajad on meile esitanud ja meilt küsinud. Et kui me nüüd nii aktiivselt rahvusvahelistuma, et kas siis eesti keele ei hakka kannatama selles protsessis, et meie oma keele identiteet hakkab kuidagi hääbuma selle tulva all, mida kõik need uued sõnade mõistet meile peale suruvad? Noh, see on vist mingis mõttes paratamatu, et tänapäeva maailm jääb järjest väiksemaks, nagu öeldakse ja ja seda on ka terves maailmas märgatud, et et inglise keel on see keel, mis, mis vähemalt siin, läänemaailmas on kõige tugevamal positsioonil siis kui nii-öelda. Ja, ja see ei ole sugugi ainult eesti inimeste murega tähelepanek, seda on ka Saksamaal Prantsusmaal maades igal pool on, on sel teemal sõna võetud ja küsitud, et nad on siis märgatud inglise keele mõju ja ja vahel ka püütud sellele vastu seista, aga, aga on ka jõutud arusaamisele, et vägisi ei ole võimalik sellele vastu seista. Et kõik ikka oleneb inimese enda suhtumisest. No missugused on teie meelest, kes olete ju tegelenud selle probleemiga või selle teemaga, need kõige suuremad ohud oma keelele kui inglise keeles suhtutakse kuidagi suurema aupaklikkusega või peetakse seda kuidagi täpsemaks tähtsamaks. Jah, üks asi on näiteks terminoloogias on ju see küsimus, et kui meil on mingisugune inglise keel olles mitme sõnaga väljendatud termin, et kas siis seda peab väljendama eesti keeles täpselt sama arvu sõnadega või saaksime meie öelda kuidagi teisiti mingi teise loogikaga. Et seal on võib-olla selline probleem, mida esialgu ei märka, aga, aga mis on võib-olla isegi suurem kui, kui need mõned äratuntavad laenud. No näiteks Euroopa Liidu paljude õigusaktide tõlkimise puhul on tihti esitatud nõue, et peab sõnade vastama kõigis keeltes selle inglise keelse algteksti prantsusekeelse teksti-sõnade arvule. Jah, see on nüüd küll asi, mis, mis filoloogi teeb kurvaks. Ja mis tuli ka välja nüüd tegelikult sellesama eestivene püssi puhul. Et ei ole võimalik lihtsalt ühte sõna teise keelde panna ja seda konteksti seadmata. Aga, aga millest see siis ikkagi tuleb teie meelest, kas nende inimeste vähesest keeleoskusest, kes neid seadusakte kokku panevad või, või lihtsalt et tõepoolest on selline tunne, et need mõisted ei kattu eesti keeles ja ja inglise keeles. Näiteks te olete siin ise toonud ka oma ettekannetes selliseid näiteid, kus lihtsalt olemasolev eestikeelne sõna pannakse ümber inglisekeelsesse või mis veel hullem, olemasolev võõrsõna pannakse ümber uude võrselasse. Jah, see ongi nüüd just sellel aastatuhandel eriti silma hakanud, et me võõrsõnavara hakkabki muutuma ja, ja tundub, et hakkab muutuma järjest inglise keelele sarnasemaks. Üks, võib-olla kõige parem näide, oleksin sõna dekaad, kus tõesti ma olen ise kogenud seda, et Eesti inimesed jagunevadki juba kaheks, mida see sõna kellegi jaoks tähendab. Et kui mõni inimene kirjutab dekaad, siis ta mõtleb selle all kümmet päeva, nii nagu tegelikult kestis, haaramatut praeguseni veel annavad ja nii nagu ta on olnud, no ta niimoodi olnud, aga saksa ja vene keeles ilmselt Me oleme ta sealt võtnud. Ja mitmes keeles ta siis tähendabki temad päevaga inglise keeles tähendab teket kümmet aastat. Ja sattusin just kogemata peale Sneti foorumis vaidlusele, kus keegi oli kasutanud teda tähenduses 10 päeva ja siis keegi teine hakkas vaidlema selle esimese kasutajaga, et et mismoodi dekaad tähendab kümmet aastat. Et, et see on nüüd selline näide, kus tõesti no kaks tähendust on niivõrd vasturääkivad, et et neid ei saa ka kuidagi kõrvuti kasutada. Aga no need näitajad on veel, kus on mingeid uusi tähendusi tulnud juurde kas siis sageli ka lihtsalt argikeeles lüürika, mis on olnud kirjandusterminina ju ilukirjanduse põhiliik aga sageli kasutatakse laulusõnade tähendused, kes on mingi laulu lüürika autor inglise keele peale mõelda, siis, siis on selge, kust see tuleb inglise keeles Lyriks ongi laulusõnad. Või näiteks võime küsida, et mida tähendab simuleerima? Et vähemalt paar aastakümmet tagasi tähendas ilmselt sellist natuke salakavalat, omakasupüüdliku teesklust. Aga praegu õppe- ja teadustöös stimuleeritakse igasuguseid olukordi. Et see on on omandanud päris uue tähenduse, mis te kohta kult käis, teine võõrsa imiteerima ehk jäljendama mitte siis niivõrd simuleerimalt teesklema. Et see on mõneti ilmselt paratamatu ja eks ka Eesti sõnadel on tulnud veel tähendusi teinekord aga noh, mingisugusel määral see tekitab ka segadust, noh näiteks nüüd see suur sõnavõistlus, mis meil oli, kus otsiti vasteid ka otse tõlgetele ju näitas, et üsna raske on inimestel teinekord aru saada, et mida see algnegi mõiste tähendab noh, hea näide, seesama võitnud sõna infrastruktuur mille puhul, noh, see tähendusala on juba nii suureks läinud, et enam keegi ei osanudki päris täpselt öelda. Mis asja, see tähendab. Aga veel üks selline ala, mille puhul ka meil on olnud palju probleeme ja arutelusid, on see interneti ja ütleme arvutitehnoloogia mõju meie sõnavarale copybestimine on üks selline tüüpiline väljend, mis on käibele läinud mida võiks pidada endiselt külge, mängiks, aga noh, mingil hetkel ta kinnistub ja ütleme, see eesti lõika ja kleebi ei pruugi siiski üldse läbi minna, et kuivõrd nüüd keelekorraldaja jaoks on valus, et niimoodi läheb. Võib-olla meenutaks seda, et, et ka eesti keel ei, eesti keelt ei ole ka ainult üks võimeldad ka eesti keel, mitugi neil allkeele on mitu. Et võib-olla oleks ikkagi oluline piirata just meeles millises all keeles parasjagu suhtlus toimub. Et kas me võib-olla sõbraga rääkides oleks väga imelik, kui kasutada ainult ametlikke termineid ja teistpidi jällegi kui on ikkagi mingi ametlik tekst või õpik või, või teaduskirjutis, siis seal ei peaks kasutama neid, olgu siis võõrapäraseid või muid slängisõnu. Ja kindlasti just sellise ametliku oma teksti ja ütleme ka nüüd meie raadiokõne puhul peaks olema ikkagi kasutuses niisugused üheselt mõistetavad sõnad enamjaolt jah, ja sellele peaks kaasa aitama need sõnaraamatut, mida välja töötatakse ka võõrsõnade sõnastik on ju ilmselt töös. Praegu jaaguar sõnade leksikoni uustrükk on, on ka Eesti keele instituudis praegu tegemisel. Nii et toetudes sellistele allikatele on võimalik siiski ka eesti keeles niimoodi väljendada, et keelekorraldajad rahule jäävad. Ma ei tea, kas kas kellelgi väljendas, eesmärk peaks olema see, et mõelda, et keelekorraldajad jääksid rahule. Et see võib-olla tekitab jälle mingit keele kasutamise krampi ja. See oli ka nüüd sõnum kuulajatele, kes teinekord aga norivat meie eetri esinejate keeles suhtuvad, sest et iga eetriesineja ei ole filoloog ja, ja iga esinemine ei teeni eesmärki korraldatud või puhast keelt esitada. Et teie selles mõttes suhtute asjasse siiski küllaltki liberaalselt. No ma arvan küll, et intervjueeritav kindlasti võiks, võiks kasutada seda keelt, mis talle omane on. Et teine asi on kindlasti nüüd uudistediktoreid uudistetekstid, sest noh, see peaks olema ametlik tekst. Et kui, kui need seal kuulaks mingit võõrmõjuliste slängi, siis see mulle endale mõjuks küll ilmselt kuidagi võõrastavalt. Ja olete endiselt valmis abistama neid inimesi, kes tahavad nõu saada ka näiteks võõrsõnade ja inglise laenude kasutamise otstarbekuse osas? Jah, kindlasti. Nii et kõik, kellel küsimusi, siis pöörduge Eesti keele Instituudi keelenõuandesse võib ikka pöörduda ja saab sealt abi. Ja jätkame meie hea kõne või õige häälduse rubriiki. Meil on stuudios nüüd taas Eesti rahvusringhäälingu keelenõustaja Einar Kraut. Tere Sulle perre. Eelmisel korral tegime väikese sissejuhatuse sellesse, mida õieti kujutab suhe kirjakeel ja ortoJeepi ja see tähendab seda, et kui meil on kirjakeel, kas see tähendab, et ka hääldatakse või kõneldakse alati kuidagi ühtemoodi. Aga ilmselt see ei ole alati nii olnud ega ei ole ka ilmselt tänapäeval. Ma arvan, et me oleme alateadlikult kogu aeg kahe niisuguse sisemise püüdlused või taotluse võimuses. Ühelt poolt me kõik ju saame vaistlikult aru sellest, et keel on ette nähtud suhtlemiseks ja selleks, et hästi tulemuslikult suhelda. Meile on kasulik lihtsalt, et me kõneleme enam-vähem sama keelt samade grammatika ja samade minu pärast hääldusreeglite alusel, nii nagu meie partner kõneleb, et ta ei võtaks meid kuidagi võõristavalt ja et ei tekiks mingisugust niisugust imelikku suhtumist, et miks ta niimoodi imelikult räägib. See on üks asi, mis meid sisemiselt automaatselt häälestab ühtsele või ütleme siis süsteemsele või ühtlustatud keelekasutusele ja hääldusele sealjuures. Ja teiselt poolt muidugi räägib Meis kõigis väga tugevalt see, et tunneme, keel on midagi väga, isiklik, Kuu lähedast, intiimset, koguni selle. Me oleme omandanud oma perekonnas need keelelised vormid, need keelendid, need häälduse võtted ja harjumused, mis meil on kodunt kaasa saadud, need on meile kõigile tähtsad, olulised, armsad. Ja kuigi nüüd üks hetk noore inimese arengus tuleb alati see, kus ta on kohustatud endale selgeks tegema, enda jaoks läbi mõtestama ja omaseks tegema mingisuguseid üldkasutatavamad avalikus kasutuses rohkem esinevate sõnade hääldusvormid. Ja ja laps võtab seda täiesti endastmõistetav samuti, sest et nii koolis õpetatakse, võib-olla isegi kodus soovitatakse ja c on kodus, võid rääkida küll nii, aga räägi koolis ja tänaval. Kasuta neid sõnu, Need, sõnad ei ole ilusad ja nii edasi. Nii et need kaks tendentsi on omavahel meis kõigis olemas. Ja nüüd võib-olla meie kui juba teadlike kirjakeelekasutajate asi on see, et me peame täiesti asjalikult, rahulikult ka enesekriitiliselt ja avatult läbi mõtlema selle, et kuivõrd need kaks tendentsi minu igapäevases keelekasutuses ka toimivad ja kuidas ma nendega pean arvestama, kas ma tahan ühe või teisega arvestada või või kui ma satun mingis olukorras konfliktsituatsiooni, et need kaks põhimõtted lähevad vahel vastuollu, sest vastavalg nad lähevad, paratamatu, et siis ma oskan nagu suhteliselt pingevabalt iseennast, rahueerimata ülearu frustratsiooni või stressi minemata teha niisuguse rahuliku otsuse või järelduse. Ja, ja siis olen avatud ka oma keele, tavade, oma keeleharjumuste pidevale kujundamisele hoidmisele, nii-öelda avaliku hea kõne ettekujutluste tasemel. Ja selleks, et nendeni jõuda, selleks me peame muidugi need põhimõtted, millest me praegu rääkisime, needsamad kaks vastu oluliku tendentsi enda jaoks läbi mõtlema, üheskoos teadvustama. Ega see nii väga tavaline teema veel ei ole, meie siin ringhäälingus võib-olla oleme rohkem sunnitud lihtsalt selle üle arutlema ja ja, ja omavahel rääkima. Aga ka siin ei lähe need asjad veel kergelt. No kindlasti, kui inimesed seltskonnas omavahel vestlevad, siis nad ja tihti ei mõtle selle peale, et kas nüüd minust päris õigesti aru saadi, aga see tuleb selles suhtlusprotsessis lõpuks välja kui milleski toimus vääritimõistmisi. Aga ma läheks nüüd natukene ajaloos tagasi, et kui me mõtleme selle peale, et eesti keelt kui sellist on kõneldud ju tuhandeid aastaid, ilmselt no mitte päris samal kujul nagu tänasel päeval. Kirjakeel on selles mõttes palju noorem nähtus. Aga millal üldse nagu tekkis vajadus või arusaam sellest, et seda meie keelekõnet? Meie hääldust on vaja kuidagi abstraheerida või sellest kujundada mingisugune teooria ja ühtne süsteem, ühtne süsteem. Väga õige küsimus. Asi ongi selles, et kirjaliku kuju on ju keelt alati märksa lihtsam fikseerida. Kuigi see on väga tinglik eriti hea inglise keel, kirjalik ujuja hääldus ei lähe üldse. Ja nii et selles mõttes ja öelda, et eesti kirjakeel hakkas korralikumat kuju võtma seal juba Jannseni papa Jannseni aegadest alates ja ja päriselt jõudis niisugusele korralikule moodsa kultuurkeeletasemele esimese Eesti vabariigi lõpuaegadeks, kui tõesti ilmusid juba väga põhimõtteliselt sõnastikud toimisid kaks omavahel natukene sõdivad taga ilusasti 11 täiendavat keelekorraldussüsteemi ja selles mõttes õnnelikul kombel siis kui algas meil võõras võim, selleks ajaks oli meil kirjakeel enamvähem paigas. Hääldus ei ole üldsegi nii vana või ütleme, räägime siis õige hääldusest see süsteem, mis nende ettekujutuste süsteem on natukene noorem, ei saa rääkida algusest papa Jannseni ajal, sel ajal ka kuigi võib-olla seda Pärnu postimeest või siis pärast hilisemat postimeest või Sakalat loeti trükipildis, nii nagu ta oli paratamatult, aga eks iga lugeja pani sinna oma häälduse taha, kui ta näiteks häälega seda talutares teistele ette luges või kõrtsis, nii nagu tol ajal oli kombeks, tihti. Aga nüüd, mis hääldusse puutub, siis alles 100 aastat tagasi olid siin mitmed punktid kõva vaidluse all. Kindlasti kõikule, Nad on nii või teisiti kuulnud sellist märksõna nagu Tapa keelekonverentsid. 2008. aastal sai 100 aastat esimesest ja neid toimus neli üksteise järel 1000 908000 909910 ja 11. Nendel konverentsidel siis pandi muuhulgas paika ka mõningate niisuguste põhimõtete süsteem, mille alusel edaspidi hakkas hääldamine kujunema minema ühtsesse Euroopasse. Ja siin võib-olla tasub mainida eeskätt diftongile hääldus. Aga kui me võtame näiteks niisugust vihikukesed, nagu oli 1920. aastal ilmunud Andrus Saareste tollal veel Saarberg eesti foneetika tegeliku eesti foneetika alged? Ei olnud mahukas, aga seal oli tõesti püütud siis noores Eesti vabariigis panna paika see viis, kuidas meil on kena eesti keelt kõnelda. Ja seal oli dist rongide osas veel tänapäevasest üsnagi erinev arusaamine, kuigi Tapa keele konverentsil olid need asjad kuidagi paika pandud, aga seal oli jäetud võimalus noh, hääldada teistmoodi, kui, kui meie siin praegu teeme vähemalt Saareste esitas seda asja natukene teistmoodi. Nüüd võib-olla tõepoolest arvestatav, tõsine kokkuvõtlik ja seniajani mingis mõttes ikkagi kehtiv õige hääldusnormide kogumik on ilmunud Paul Aristel 1939. aastal. Ta on mul siin laua peal väike, elava teaduse raamatuke eesti keele hääldamine veidi alla 100 lehekülje 95 lehekülge ja siin on nüüd tõesti fikseeritud siis enam-vähem see eesti keele õige häälduse süsteem, mida me tänapäeval ka raadios kasvatanud, aga mitte päris. Ja kindlasti oma aja teadmiste tasemel hiljem muidugi foneetika ja fonoloogia arenenud ja muidugi ja selle tõttu võib-olla mõningaid asju mõistetakse natukene paremini. No seal on tõlgenduse küsimus lihtsalt kuidas välteid tõlgendame. See sinu viide Jansenile tekitas minus sellise mõtte, et küllap see häälduse, ühtlustumise võim, teatavamisekse, häälduse süsteemi väljakujunemise tõukeks on ju olnud eluka rahvuslikus liikumises nii laulupidu kui diaatri sündi, et eesti keel jõudis laia avalikkuse ja kui sa ikka esinejad publikule, siis sellest peab nagu ühtemoodi roosama suhtluse küsimuse on, on siin tähtis. Aga sealt edasi, eksju on juba ringhääling on suunatud täiesti anonüümsele kuulajale, sa mainisid Et teatrit ja saksa keeleruumis on ju niisugune ilus tore mõiste nagu tüünenud hoitš siis see hääldustava, mida kasutatakse teatrilavadel üle Saksamaa. Saksamaa teatavasti oli väga kaua aega killustunud väikeriikide kogum kus keelekasutus erines õige tublisti omavahel. Aga lava häälduses püüti jälgida teatud ühtseid kokkuleppeid ja kohati isegi niisugust veidi utreeritud, veidi ülepakutud, ülepaisutatud, üle pingutatud puhtust. Ja, ja see kehtib siiamaani. Aga nüüd, kui tulla teatri häälduse, Ringhäälingu häälduse rolli nüüd tänapäeva õige hääldustavade kujundamisel, siis siin vastukaaluks nüüd näiteks Aristele või Ariste kõrvale selle kõrvale Ariste oma põhimõtetes sõnastas tooksime teise tähtsa nime praktilise õige häälduse jaoks Jaan Felix Moor. Sest kummalisel kombel ma tean seda kindlatest allikatest sellest rääkis kolleeg Kaarel Toom, on omal ajal, kes oli Feliks lavakõneõpetuse õpikust, lane mooril oli teatriinstituudis niisugune nõue. Muidu eksamile ei saanud, kui tuli Paul Ariste eesti keele hääldamine, seesama väikene vihikutena, millest me siin praegu rääkisime. See tuli omandada üksipulgi. See pidi sul selge olema ja sa pidid oma hääldus selle järgi korrastama. Moori isiklik respekt Ariste soovituste ees oli ääretult kõrge. Ühe agaga. Ariste soovitab, soovitas mitte hääldada eesti keele sõna algulist haad. Jah, ma mäletan seda veel oma ülikooli keta. Loengutel sina oled olnud ka tema õpilane ja tema ütles, et üheski eesti tähendab tähendab tänapäeva eesti murdes peale äärmise Võrumaa ja mõnede hiiu murrakute sõna algulist haadi hääldata ja miks me peaksime kunstlikult teda elus hoidma, siis avalikus kõnes? Põhiline sõna on hobune. Hobune Errnum aga siin tulgem niisuguse asja juurde, millest edaspidi kindlasti rohkem räägime ka suulises keeles, on oma stilistika vajadust teatud stiililiste tasandite stiilierinevuste järele. Ja kui me arvestame, et selleks ajaks kaks, kui Ariste raamat ilmus lauakõne eesti lavakõnes, aga juba ka Ringhäälingu kõnes muidugi, mis oli tol ajal juba üle 10 aasta tublisti vana, 13 aastat oli Eesti ringhääling tegutsenud. Siin oli läinud, saanud juba tavaks haarsena algul hääldada, seda peeti heaks tooniks ei olnud mingisugune peenutsemine mingi saksikus, vaid see oli kuidagi tõesti kuulus loomuliku normi juurde, et kui sa kirjakeelt räägid, kui sa näiteks ajalehest loed teksti või kui sa loengut pead või jutlust või või Parlamendi kõnet, siis sa seda haad seal sõna alguses hääldad. See oli tavana vastu võetud. Moor tajus praktikuna selle väga ilusasti ära ja vaat see oli asi, mida tema ei võtnud oma ringhäälingukõne stuudiumis teatri lavakõne stuudiumis üle Aristest, kuigi ta muidu nii tõsiselt Ariste seisukohti hindas. Ja see seisukoht on see, see põhimõte, ilus moori. Andres Sõna algul muidugi mitte mingisuguse ebaloomuliku moonutatud, tugeva, vaid sellisena nagu eesti keelel. Haa, loomulikult on mitte suu häälik, vaid vaid kerge kurguhõngust. Sellisena on ta jäänud ja kujutame ette nüüd, mis oleks saanud näiteks eesti keelest, kui me oleksime väga rangelt hakanud seda järgima oma kõnes, et seda haad mitte kusagil hääldada. Ei ole ka saanud ka võõrnimedes hääldada ja no Heinrich asemele Heinrich Händeli asemel Endel. Kas asi ja, aga mis kõige olulisem, meil oleks ära kadunud üks väga hea statistiline võimalus argikõnet kirjakeelset kõnet omavahel lahus hoida. Praegu näiteks me teame, et kui teatrilaval mängitakse Donald Shoo kuulsat Tigmaaljoni või võimu veetlevat leedit selles muusikali variandis siis seal suuresti mängib see Hispaaniaga nooti, hoovihma hoogusid või siis teisiti. Hispaanias on hooti hoovihma hoogusid, mida, mida professor Higgins meeleheitlikult püüab siis Elaisale selgeks õpetada. Kuigi inglise keeles oli natuke seal laused olid natuke teisiti, aga põhimõte oli sama. Ja teine näide praktikast, isiklikust praktikast, kui ma tegin näitlejatega kuuldemängu Mahtra sõda siis mul kulus üksjagu vaeva, möönan üksjagu vaeva selleks, et ära koristada nende kõnes sõna alguses. Sest tõepoolest murrakus ei räägitud seda ja me püüdsime ka keele asjus olla maksimaalselt elulahendus, et tolle aja keelt järgida. Niivõrd kui see kunstilises teoses muidugi on võimalik sealistilistika vahend. Kui meil seda ei oleks olnud seda haat haaga mängimist võtta, siis oleks me oleme olnud vaesemad oma keeles. Nii et hinnakem selliseid asju. See on väärtus omaette, just siis jõudsime oma aruteluga selle kohta, kuidas eesti hääldussüsteem on kujunenud selle rolli juurde, mis on olnud kultuuril sealhulgas ringhäälingul, sellise ühtse ettekujutuse tekkes. Ja nüüd me peaksime natukene süvenema edaspidi sellesse, millest see süsteem siis koosneb, kuidas ta on üles ehitatud, aitäh, Heinar.