Jõudnud nöövsanšenvjee tänavasse astuste haisvasse söögid õppe, kus 18 lõunastajat nagu loomad, sõime ümber, olid ametis enda toitmisega. Ning selle saali ilme mõjusid temasse õudselt üleminek oli liiga äkiline kontrast liige täielik et mitte ülemääraselt paisutatavastiniaki auahnust. Ühelt poolt elegantse, ilma maailma värsked ning šarmantsed kujud. Noored elavad näod kunsti ning luksuse imedest ümbritsetud kirglikud olevused täis luulet. Teiselt poolt õudsed porist raamistatud pildid, näod, kuhu kired olid jätnud ainult oma keeled ning omamehhanismi õpetused, mida hüljatud naise viha oli prouade bossaanilt välja pressinud. Tema salakavalad ettepanekud tulid talle meelde. Rastiniakk otsustas käivate kaks paralleelset jooksu kraavi, et jõuda rikkuseni, toetuda teadusele ja armastusele, olla õpetlane. Ta oli veel õige lapsi. Need kaks joont on asümptoodid, mis ei või kunagi kohtuda. Te, olete õige sünge härra märgi, sõnas, vot rään heitmatele sellise pilgu, millega see mees neis tungivat südame varjatud saladusteni. Mul ei ole kalduvust kannatada, nende naljatamisi, kes hüüavad mind härra markiks vastas ta siin, et olla tõeliselt marki. Ja kui elatakse vokimajas ei olda just õnnejumalanna lemmik. Vaata vaatles rassenjaki isalikku ning põhindliku ilmega, nagu oleks tahtnud öelda. Tõin, kellest mul ei jätkuks, vaid suutäieks. Siis vastas ta, olete halvas tujus, sest ehk ei olnud menu ilusa grafinade resto juures. Ta sulges mulle ukse, sest ütlesin talle, et ta isased meiega ühes lauas hüüdis vasteniakk. Kõik lauasistujad vaatasid üksteisele otsa. Ise Corio langetas silmad ning pöördus kõrvale, et neid kuivatada. Viskasite mulle tubakat silma, ütlesid oma naabrile kes narrib isa Coriood seal tänasest peale tegemist minuga, lausus Šein, silmitsedes endise nuudlikaupmehe naabrit. Ta on rohkem väärt kui meie köik Maikenele daamidest, ütles ta, pöördudes preili difeeri poole. Üksnes votrem heitis piltlikult naljaettevõte ise korjoo enese vastutusele asutatava vastutavaks väljaandjaks peateos, kõma osavalt mõõka käsitseda ning hästi püstolit lasta. Nõnda teengi vastase Šein. Kas asusite siis täna sõjateele? Võib-olla, vastas rasteniakk. Ent ma ei võlgne oma asjus aruannete ühelegi inimesele arvesse võttes, et ma ei püüa tungida teiste öistesse toimingutes. Vootele Jan vaates lastin Jäki kördi. Armas laps, kui ei taheta end lasta ninapidi vedada. Marionittide vigurdustest. Peab astuma palagani telki sisse ning mitte leppima läbi eesriideaukude piilumisega. Aitab sellest jutust, lisas ta. Näheseusheenis ei hakkaks muutuvat. Kõneleme sellest kahekesi siis, kui soovite. Lõunasöök möödus süngelt ning külmalt isa Corioos süvenenud oma sügavasse valusse, mida üliõpilased fraas oli talle valmistanud ei mõistnud, et inimeste suhtumine temasse on muu tulnud. Ja et tema on oma kaitse alla võtnud noormees kes on suhteline lõpetama tema tagakiusamise. Härra Corio oleks siis praegusel hetkel ühe krahvinna isa, küsis proua voki tasasel häälel. Ja peale selle veel paruniproua isa kastis rastiniakk. Ta ei võigi muud olla, ütles peanšoonlastiniakile. Uurisin ta pead, seal on vait, üks kühmu, nimelt isaduse kühm, tan, igavene isa. Sheen oli liiga tõsises tujus, et Piamsooni nali oleks suutnud teda naerma ajada. Ta tahtis kasutada prouade posseani nõuandeid ning küsis eneselt, kust ja kuidas võiks ta hankida raha. Ta muutus murelikuks, nähes oma vaimusilma ees kogu maailma rahumaid lahti rulluvad, mis olid ühtaegu lokkavad ja tühjad. Lõunased lõppenud, jäeti Šein üksinda saali. Kas teie nägite siis minu tütart? Küsis kurioodalt liigutatud häälel. Ärgates mõtiski elust endise kaupmehe häält kuuldes võttis Šein ta käe ning vaatas teda teatava heldimusega. Te olete tubli ja auväärt mees, vastas ta. Me vestleme teie tütardest hiljem. Ta tõusis üles tahtmata kuulata isa Corio vastust ja läks oma tuppa, kus kirjutas emale järgmise kirja. Minu kallis ema vaata, kas sul ei ole minu jaoks veel kolmas nisa avada. Olen säärases seisukohas, kus võiksin saada korraga rikkaks majan 1200 franki ja ma pean nad iga hinna eest saama. Ära kõnelemine palvest isale, ta võiks seista selle vastu. Ja kui ma ei saa seda vähe, langeksid säärasesse meeleheitesse, mis viiks mind võib-olla selleni, et laseme enesele kuuli pähe. Niipea kui saan sinuga kokku, seletan sulle oma põhjused, sest peaksin kirjutama sulle terved köited, et suudaksid mõista seda seisukorda, milles viibin. Aga kui sa tahad hoida elu, mis sa oled mulle andnud siis pead leidma selle summa. Pean liikuma seltskonnas ja mul ei ole ainustki suud puhaste kinnaste jaoks. Võitsin süüa ainult kuiva leiba, juua vett võiksin paastuda tarbe korral. Kuid ma ei saa läbi tööriistadeta, millega siinpool haritakse, viinamägesid. Küsimus on selles, kas löön läbi või jään porri. Tean kõiki neid lootusi, mis olete minule pannud ja tähendab korraga tõeks teha. Minu hea ema, müü ära, mõned oma vana, tihti asjad asendanud, peagi tunnen küllalt hästi meie perekonna olukorda, et osata hinnata sääraseid ohvreid. Ja sa võid uskuda, et mitte asjata ei paluma sind seda teha. Ehk ma peaksin olema koletis. Ära näe minu palves ainult masendava hädakisa. Meie tulevik oleneb täielikult sellest abirahast, millega peame alustama võitlust. Sest Pariisi elu on alatine lahing. Kui selle summa täienduseks on vaja müüatädi pitsid, ütle talle, et saadan ilusama tasemele. Paludes neilt nende korjatud taskuraha. Ja et saavutada seda ilma, et nad kõneleksid perekonnas sellest ohvrist, mille nad tooksid kindlasti rõõmuga koputesta nende peenete undelisusele Attackeerides, nende autunnet, mille keeled on pingule tõmmatud ning kajastuvad noortest südametes tugevasti. Et kirjad kirjutatud valdas teda siiski tahtmatult meeleliigutus. Ta süda peksis, ta värises. See noor auahne mees tundis nende üksindusse maetud hingede puutumatut õilsust. Ta teadis, milliseid piinu ta valmistas oma kahele õele ja ka seda, milline oleks nende rõõm, millise Lõbu kenad aia sügavuses salaja vestleksid. Oma armastatud vennast. Säravana kerkis esile ta südametunnistus ning näitas talle õdesid, kuidas nad salaja loendavad oma väikest varandust. Ta nägi neid noortele neidudele omase kavana leidlikkusega incognito saatvat talle seda raha tarvitades esimest korda elus pettust. Et olla ülevat. Süda, puhtuse teemant on helluse kuristik, ütles ta enesele. Ta tundis häbi, et oli kirjutanud. Kui vägevaks kujunevad nende head soovid. Kuivõrd puhas on nende hingedetõus taeva poole, millise iharusega ohverdaksid nad end. Millist valu kannatakse, ema, kui ta ei saaks talle saata kogu summat. Need kaunid tunded, need hirmsad ohvrid oleksid temale astmiks. Et jõudadelfiin Tõnisson šanini mõned pisarad, viimased viirukiterad perekonnapühal altaril valgusid tal silmist. Ta sammus edasi-tagasi erutusest, mis oli täis meeleheidet. Järgmisel päeval läks rästi kirju posti viima. Kuni viimase minutini kõhkles. Ent viskas kirjad siiski postkasti, sõnades nina löönud läbimängija. Sõjaväejuhi sõnad. Fataalset sõnad, mis rohkem viivad inimesi hukatusse, kui päästavad.