Tere üha sagedamini me kuuleme, et eestlased on edukalt sisenenud Hiina ärimaailma. Realiseerivad seal ennast päris hästi ajavad äri on leidnud oma nišši ja konkureerivad edukalt mujalt maailmast pärit sama eriala inimestega. Samal ajal me teame, et Hiina majandus areneb pöörase kiirusega ja see tõmbab ligi riskikapitali. Ja ühest küljest nagu tundub, et Hiinast on kujunenud niisugune kõigi võimaluste maa aga kui kerge või raske on tegelikult Hiinas eestlasel hakkama saada, ennast tõestada ja ennast arvestama panna? Sellest me oleme kutsunud tänasesse saatesse rääkima neli inimest. Kõigepealt Eesti logistikaklastri juht Urmas Kõiv, tere. Te. Olete asutanud seal kahe keerulise nimega veebilehekülje. Jah, see on veebilehe nimi on mai, mai koi ja see tähendab hiina keeles ost müük kiiresti. Siis ost müük mis tahes. Mai mai tähendab ost, müük ja, ja koi tähendab kiiresti ja kokku see siis mai, mai koi ja see tähendab kinnisvara, rendikuulutuste, eelkõige rendikuulutuste veebileht üle hiinalinna kinnisvaraportaal kinnisvara, kuidas tal läheb? Praegusel hetkel on 700000 kuulutust ja ütleme nii, et raha veel palju ei teeni, aga, aga see veebileht areneb, laieneb tohutu kiirusega ja ja kui rääkida sellest, et kuidas üldse Hiinas, et mis seal see perspektiiv on, siis on see, et, et kõik aisad tohutut, arenevad turud, arenevad ka näiteks internetikasutajate arv, et kui me alustasime selle projektiga 2009 mais, siis oli internetikasutajate arv 250 miljonit. Nüüd on üle 400 miljoni internetikasutaja. Ma võib-olla juba praegusel hetkel on juba isegi 500 miljonit need, et, et sa vaatad lihtsalt, et et kui siin Eestis oled, siis mõtled, et iga minut, mis sa siin oled ja seal midagi ei tee, läheb nagu elu mööda. Teine esineja on firma Chainest juhti, asutaja Priit Martinson, tere. Tere. Millega teie firma Hiinas tegeleb? Meie firma peamiselt aitab siis eestlastel Hiinas oma äri alustada aitab tegeleda Eesti kaupade ekspordiga Hiinasse ning Hiina kaupade impordiga Eestisse. Peamiselt silma siiski tegeleb viimasega. Kui kaua olete tegutsenud Hiinas? Minu esimene kokkupuude Hiinaga on aastast 2003, aga põhjalikumalt olen tegutsenud alates aastast 2007. Mandariini keelt valdate Waldon algtasemel, mis on kehvemini kui mõnel siin stuudios viibijatest, kuid kuid saan tänavakeeles oma asjad üldjuhul aetud, aga äriasju ajate inglise keeles. Inglise keeles. Kolmas esineja on meil, Martin Pärn, teie olete Hiina filoloog ja tere. Olen hiina keelt õppinud Tallinna Ülikoolis ja, ja siis ennast täiendanud Hiinas, olles tulinest Poolast tagasi pool aastat tagasi. Nii kus te õppisite Hiinas? Ma õppisin šandongi provintsis ja elasin ka mingi aeg Surfonis, mis on siis keset Hiinat? Jean Dong on Pekingist lõunasse sõita umbes 300 400 kilomeetrit. Ja on teil plaanis veel Hiinasse tagasi minna, näiteks? No ma arvan, et kui Hiinas juba käia, siis on nii, et annad kuidas annad sõrme, võtab terve käe, et ega loomulikult loomulikult tahan tagasi minna. Ja meil on ka naissaatekülaline Kadri Sundja, teie olete Tallinna Ülikooli Konfutsiuse Instituudi koordinaator, aga teiegi olete Hiinas õppinud? Jah, olen mida? Eks ikka keelt, et ega sinna Hiina esialgu pole muud asja, kui seal õpime, tahad minna, kui, et kõigepealt keelt õppida? Ehk kuidas see soov hiina keelt õppida, teist tekkis? Ei tekkinudki. Sattusin juhuslikult, aga kahetsete? Muidugi mitte. Kas hiina keel eestlasele ära õppida on raske? Kõik need hieroglüüfid, mis tähendavad ühel ajal ühte, teist ja samal ajal ka kolmandat ta on kindlasti raskem kui mõni teine keel, mõni euroopa keel näiteks ja. Hääldusore keeruline nimekirjas on toolid neli erinevat tooni. Ehk siis kõiki silpe saab sisuliselt hääldada Elleri niimoodi. See on keeruline. Aga need märgid iseenesest on hästi huvitavad ja tegelikult neil on oma loogika, et see ei ole midagi ületamatut, eks keelatud, ikka keeruline, nõuab pühendumist ja tööd ja küll ta siis tuleb teiega, me hakkame rääkima tema sellest, kas oleks mõtet lülitada hiina keele õpik, õppimine näiteks valikainena ka Eesti koolidesse või kuidas sellesse peaks suhtuma ja toome siin ehk mõned paralleelid ka Põhjamaadega. Alustame ikkagi sellest, kuidas Eesti äriinimestel Hiinas läheb. Esmaspäeval kirjutas Postimees kahest eesti arhitektist Tõnis Kimmeli Stermeri müürsepast, kes planeerivad terveid linnaosi Hiina uutes uutes linnades. Ja väidetavalt tegutseb Hiinas näiteks 300 Soome ettevõtet ja Rootsis lausa 600 ettevõtet. Kas kellelgi on mingit ülevaadet selle kohta kas Eestis ettevõtted lihtsalt müüvad oma kaupa Hiinasse vahendavat sealt toodud kaupu siiapoole võime võime rääkida ka mingist Eesti kapitalil põhinevast firmast, kes teeb Hiinas allhanketöid või on on omakapitali sinna viinud ja, ja rajanud tootmise Hiinasse. Priit Martinson. Jah, ma enda kogemuse põhjal võin rääkida, et, et valdav enamus eesti hiina kaubandussuhetest põhineb siiski Hiina kaupade impordil Eestisse. Ettevõtted, kes siis müüvad neid tooteid Eestis edasi või vajavad siis seda oma eestisiseseks tootmiseks. Küll on üksikuid näiteid eesti firmadest, mis ka toodavad Hiinas. Üks hiljutine visiit, kellega kohtusin detsembrikuus, on Elva linnas pesitsev küll Rootsi osalusega ettevõte Einiks. Enniksile on Pekingi lähedal tehas. Seal on Hiina töölistöötajad, aga sellel on Elvast pärit juht. Kas seal on midagi mikrokiipidega? Täpselt nii, jah ja, ja alguses oli see tehas raskustes nii majanduslikel kui ka kultuurierinevustest tingitud põhjustel aga, aga Elva juhtun selle tehase suurepäraselt toimima saanud. Praeguse tagasiside põhjal on ülemused väga rahul tema tööga. Mis on need põhilised raskused midega Eestist pärit ettevõtja Hiinas kokku puutub brid. Ilmselt kõige suurem raskus on ikkagi üksteisest möödarääkimine. Ta ei ole keeleprobleem, see kindlasti on tingitud keele progrant probleemist, mitte seetõttu, et nüüd eestlane hiina keelt ja mõistaks või et teineteise inglise keelest aru ei saadaks. Aga ma arvan, et sügavamal tasemel on see tingitud sellest, et et hiina keel on oma oma rohujuure tasandil suhteliselt suhteliselt lihtsa struktuuriga. Ei ole käändeid, ei ole sõnadel mitmuse minevik, olevik, see, see keele sisu on lihtne, et ma loodan, et need täpsustatakse hiljem. Mis tähendab, et, et hiinlastega tööalaselt suheldes peavad ka need käsud olema väga selged, väga lihtsad. Ja hiljem tuleks ka kõik üle korrata, et teine pool sellest täpselt aru sai. Mis on Eesti ettevõtete peamised probleemid, on muidugi seotud kvaliteediga. See teenuste ja kaupade kvaliteet, mis Eestisse saabub, ei ole see, mida eelnevalt oodati. Ja tihtipeale polegi see tingitud mitte sellest, et hiinlased ei suudaks hea kvaliteediga toota suudavad enamus Ameerika elektroonikafirmadest toodab oma kaubad praeguseks Hiinas vaid vaid küsimus ongi sellest tingituna, et ei saada täpselt aru, millise, millise kvaliteediga toodad siis klient soovib. Aga lepingut siiski sõlmitakse kirjalikult. Üldjuhul mitte sinna enda traditsioon on, selline lepinguid kirjalikult ei sõlmita. Kui ka sõlmitakse, siis võib-olla praktikas näeb see välja selline, et teisti praktikas vaieldakse enne tehingut leping selgeks. Hinnapraktika on selline, sõlmitakse aga üldine tüüptingimustega leping ja hiljem hakatakse selle kaubateenusele vaidlema. Ehk siis see rõhk on sellel suhtel kahe inimese kahe firma vahel, mitte niivõrd sellele lepingule tuginemine. Urmas Kõiv, mis teie kogemus ütleb? No minu kogemus ütleb seda, et kõige suurem eestlase probleem Hiinas on see, et, et meie oleme liiga väiksed Hiina jaoks ja, ja kui me mingisuguse noh, ütleme mitte ma ei mõtle isegi seda, et kui hiinlased, keda midagi siia tahavad müüa, ma pigem nagu räägin täna sellest, et kui ma seal midagi teen siis sa kohtud ettevõtetega või organisatsioonidega, kus on miljoneid liikmeid või, või siis tuhandeid töötajaid. Ja siis noh, kui sa nagu hakkad rääkima, et nemad küsivad, et noh, kuidas sinul seal siis Eestis on Euroopas hoida, noh mul siin on üks 30 töötajat ja niimoodi siis nad justkui noh, ei pea sind selliseks võrdseks partneriks, et sina oled väike, nemad on suured ja noh, ma olen seda nagu ka toonud muuseas kujundlikult ei maksa eriti hiinlastega rääkida, eks ole, et maksud on, eks, et et sääsk ja elevant, et noh, meie oleme sääs, seal elavad need kaks saavad omavahel läbi ainult siis, kui neil mõlemal ikka teineteist väga vaja on. Et niisama lihtsalt asjad nagu ei juhtu just sellepärast, et hiinlased tunnevad ennast suurena tänasel päeval nad tunnevad ennast juba ka maailma, ma ei tea, võib-olla nagu otse öeldes, nagu päris nii nad ei tunne, et maailma valitsejad täna, aga nad teavad, et nad on tähtsad. Nende ümber käib kogu elu, kõik tahavad nendega midagi teha ja jube raske on seal nagu ennast kehtestada, eriti kui väljaspool Hiinat tulevad ka Euroopast, Ameerikast suurettevõtted, kes tahavad nendega suhteid luua. Nii et, et see on ka üks nüanss, mida tuleb raudselt arvestada. Priit ma Omalt poolt täpsustan, võib-olla seda, et väiksese probleeme ei ole absoluutselt mitte Eesti probleem, et sama probleemi ees seisavad ka teised Euroopa riigid. Hiljuti kuulasin Hiina Iceybyysii panga investeerimisjuhi ettekannet kes väitis, et viimasel ajal reisib väga palju Itaaliasse. Otsib sealt projekte, ettevõtteid, millesse investeerida. Kuna see pank haldab Hiina riigi raha. Seal on pensionifondid, valitsuse fondid. See maht oli tema väitel umbes viis pool triljonit jüaani. Eurodesse ma ei oska seda kiiresti arvutada, aga see on üüratult suur. Ja sama on siis Itaalias, et nad ei leia piisavalt suurettevõtteid, kes oleksid suutelised Hiina turule müüma. Näiteks oli see näide üks mootorrattatootja kes toodab Itaalias ligikaudu 20000 mootorratast. Aga selleks, et Hiinas edukas olla, peaks number olema umbes pool miljonit aastas. Anname vahepeal sõna Martin Pärnale, teie olete elanud ka väljaspool suuri linnu Hiinas, mis on see, mis võib saada kõige suuremaks takistuseks hiinlase mõistmisel ja eestlase mõistmisel Hiinas? Ma arvan, et see ole keel, keel on muidugi suur probleem, aga alatiivselt tõlkidega ja, ja noh, on võimalik ikkagi saada kultuuritaust on hästi erinev ja see, nemad on seal konfitsionistid, et seal on selline hästi karm hierarhia, kes on ülemusi, kes ütleb ülemuse sõna kuulatakse palju rohkem, oma peaga mõtlemist on palju vähem kui Eestis tervikuna. Ma arvan, et see on kõige suurem probleem. Kas, kui me kuulasime siin kahe ärimehe juttu, kas me võime teha sellest järelduse, et see Hiina on nii suur ja hiinlasi on nii palju, võib võib neile endile takistuseks saada, et see nagu pärsib nende võimet mõista väiksemaid riike, väiksemaid ärisid, väiksemaid kultuure, keeli. Kahtlemata, sest no kui mina näiteks alati tutvustasin ennast, et ma olen Eestist ja tundus neile tore ja vahva, et noh, nagunii nad ei olnud midagi kuulnud sellest, kui nad küsisid, kui palju seal elanikke siis nad iialgi uskunud, et ma teen nalja. Aga noh, Hiinas on ainult üks regioon, mis on väiksem kui Eestis, Macao pisike linnakene. Tee õppisite Pekingis šandongi provints, õisi naersite ja, ja aga see on selles mõttes ka suhteliselt suur linn, seitse miljonit elanikku, et ta ei ole ka liiga väike. Ja, ja see koht, kus te elada saite ja olla ise inglise keele õpetaja, kirjeldage seda kohta. Ei, ma olin kahes kohas sutsoni maakond provintsist, siis on hoopis teises otsas ja seal ma olin ühes külas, kus oli 1000 elanikku, umbes nii, et tõesti riisipõllud ümberringi ja teine linn, kus ma olin seal oli Tallinna suurune, aga Hiinasse ei ole mitte midagi, et see keegi noh, väljaspool seda provintsi ei ole kuulnudki sellest linnast midagi, kuidas need inimesed elavad niisuguses väiksemas provintsis seal ikka kohati keskaega võib kohata, et nad ikka elavad nukkasid päris muldpõrandaga betoonpõranda peal ja ilma kütteta ja elementaarsete pesemisvahenditega, et ainus selline kraan õues kuskil, kus kõik siis käivad tegemas ennast ja ja üsna Spartalikult. Kadri Sundja, mis teile Hiinast meelde jäi? Keeruline küsimus, et seal on, seal on nagu seinast seina äärest ääreni, selles mõttes, et, et ühest küljest ta on nii suur, ta on, ta on tehnilises mõttes eesrindlik, ta on võib-olla olmelises mõttes mõnes piirkonnas maha jäänum. Lähme kõik kindlasti teame, on on hiina autorit niisugune autograatne valitsemisstiil ja püüd internetti ja meediat kontrollida. Mis on teie kogemused? No ma arvan, et igaüks, kes on käinud Hiinas, kes on nendes üritanud internetti minna suvalisest kohast teab, et see on väga keeruline, et see ei ole niisama lihtne nagu siin, et ma lähen nüüd, kas see selline asemel hotelli lobisen, noh, ma eeldan, et seal wifi igas hotellis seal on ja ma saan, mis ei ole üldse noh, see ei ole mingi küsimus ka, onju, ma olen muidugi Eestis täiesti ära hellitatud sellega, et isegi noh, ma, ma tean, et Lääne-Euroopas ei ole ka asja niimoodi. Aga noh, seal, et et wifit üleüldse ei lubata väga vähestes kohtades kaasa arvutites ülikooli ülikoolis ei ole siukest asja nagu wifi tuleb minna kuhugi juhtmega ja peavad olema nagu registreeritud ja see on hästi karm. Ja tõepoolest, et. Noh et kui sa guugeldad midagi Hiinas olles, siis need tulemused näevad teistsugused välja, sest seal pooled vastasid on ju noh, ära ühendatud on ju. Ja noh, see on hästi probleem nagu kõik välismaalased, nüüdsete oskavad sellest niimoodi kõrvale hiilida. Ja. Noh, ma ei teagi, kuidas, Muidugi ka see, see nii-öelda seda igapäevaelu hiinlaste jaoks ei mõjuta, nende jaoks ei ole probleem see, et nad ei saa seda infot. Et ma ei saa eransouslikeks, mis muud infot. Et ja mingi selline arvamus, et nüüd Hiina, Hiinas kasutatakse hirmus palju internetti ja nüüd on nad kõik nii valgustunud see absoluutselt tõsi, et nad saavad täpselt neid tulemusi, mis neil lubatakse vaadata, nii ongi ja noh, et internetile liiga suuri lootuseid panna. Et Hiina muutus avatumaks ja, või noh, ühiskond kuidagi natukene Samal ajal Urmas Kõiv ütles, et seal on praegu 400 miljonit internetikasutajat, aga siis ikkagi informatsioon, mida nad interneti kaudu saavad, on limiteeritud. Absoluutselt. Urmas Kõiv. Noh, ma natuke vaidleks vastu, et ega nad nüüd nii kitsa silmaajaliselt ka ei ole, et noh, võib-olla tõesti kusagil väiksemates piirkondades võib see probleem olla ka suuremates kindlasti mitte suuremates linnades. Aga mida ma tahan ja veel selle suuruse kohta öelda ja selle kohta, kui Martin ütles, et kuidas ma tutvustan ennast, et ma olen Eestist, siis meie siin, Eesti logistikaklastri ka meie ülesanne on tutvustada näiteks Hiinas eesti logistilist asukohta Eestit ja sellega me seal näiteks tegeleme ja kuidas meie siis tutvustama Eestit ja, ja, ja, ja see on see, mis teeb Eesti suuremaks, kui ta tegelikult on. Me tutvustame Eestit, nii et Eesti on keskpunkt 300 miljoni tarbijaturule. Ehk et Eesti ümber on 300 miljonit maksujõulist tarbijat ja vot see paneb nagu hiinlase silma särama. Ja, ja tõesti tasuks, et mitte öelda, et meil on siin poolteist miljonit inimest kõigega. Whoos meil kvartalis on poolteist miljonit inimest, eks ju. Et mitte seda öelda, vaid vaid öelda, et meil on 300 miljonit turg ümber, tulge siia, tehke äri, siin on väga head võimalused, meil on noh, ilm vahest on natuke külm, aga ega ka Hiinas on mõnes kohas ilm küll. Nii et pole hullu. Nüüd informatsioon internetis, et loomulikult on seal näiteks välismaalase jaoks Facebook kui on seal enamjaolt kinni, et mõnedes võib-olla välismaa hotellides on seda võimalik kasutada näiteks Hiltonis ööbisin, seal oli täiesti võimalik kasutada, aga, ja võib-olla veel mingisugused siuksed, noh vahepeal paindjad, no üldse Google'i otsingumootor panna kinni ja niimoodi, et selliseid nagu juhiseid ikka, antakse sealt kusagilt kesk keskkohalt. Aga samal ajal oleme ka kohtunud ja siin Eestiski on käinud väga kõrgeid Hiina ametnik kes on nagu ülierudeeritud ja kellel on nagu väga lai silmaring ja kui ma nagu kohtun hiinlastega, noh, ütleme vähemalt suurt sinnades, mina ei ole ausalt öeldes väga väikestes linnades üldse käinud või noh, ütleme ei saagi rääkida väikestes linnades Hiinaseks väike linn on kuus miljonit või kaheksa miljonit inimesteks. Et aga ma, ma, ma näen, et, et inimesed on tegelikult väga informeeritud ja näiteks see, kuidas nemad ette valmistavad sinuga kohtumiseks. Kui sa lähed nendega rääkima, sa kõigepealt noh, esiteks ta ütles, et miks sa tuled sest et ilma selleta, et sa niisama mingeid saaks kokku ja räägiks juttu, võib-olla siin loog, suhted ja nii edasi, keegi sinuga sellisel sellisel printsiibil kohtuma ei hakka, aga kui sa ütled, et et, et madam, vot sellel põhjusel sinuga kohtuda. Ma tahan sinuga äri teha. Ma olen näiteks sealt 300 miljoni tarbijaturu keskelt siis sind vastu võetakse nüüd edasi. Nad neil on väga, ma ei tea, kust nad seda infot saavad, aga nad on väga täpselt informeeritud. Sinust on kõik teada, saab representeerid neile seerumile suhteliselt üllatuseks ei tule. Ja nad esitavad väga täpseid küsimusi. Uskumatult hea selline analüüsivõime. Vähemalt see on minu kogemus. Martin Pärn ja ma tahtsin öelda, et, et isegi nendes väikestes linnades või külades, seal on alati nagu Eestiski igal pool IT-spetsialistid või inimesed, kes lihtsalt on huvi, korrastavad arvutiga tööd ja nemad pääsevad kõikidest tulemüüridest läbi. Nad loevad täpselt samamoodi, ma tea, piibanzi jah, kõike, eks ole, Facebooki kasutavad Youtube'i mida tahes. Et selline ma ei tea, kui suur see osakaal nendes internetikasutajatest on, aga kõik kindlasti või suurem osa ülikoolide üliõpilased kahtlemata nad saavad, juurdepääs on, ma usun, et ka valitsuse mingisugusel osal on kindla peale informatsiooni, ma ei tea, mis osaleb. Et selles suhtes tõesti, et see internet on seal suur asi ja, ja, ja mulle ka näiteks need hiinlased ise õpetasid, kuidas ma pääsen nagu Google'it kasutama. Ja tahtsin täpsustada, et eks seal on mingisugune kriitiline mass, eks ju, et seal mingi protsent ja ma arvan, et need inimesed, kellega Urmas kohtab neid kahtlemata on natuke teistsugused inimesed kui noh, kasvõi noh ma ei tea, Shangai härra linnainimene on ju, et noh, ma lihtsalt tõesti, need protsendid on nagu täiesti teadmata ja siukene põhjatu põhjatu kaev, Rein internetikasutajaid ja noh, midagi edasi. Ma arvan, et seda nii-öelda rohkenud oskavad sellest nii-öelda rõõmu tunda ja seda rohkem nagu enda kasuks. Priit Martinson tale jah, et siin on kindlasti oluline nüanss ka selles, et välismaalased, kes Hiinaga kokku puutuvad, vaatavad Hiinat ikkagi enda silma rindiste kultuuriruumist tingituna. Kui eestlaste jaoks on internet, sõnavabadus, inimõigused siis hiinlaste jaoks ei ole sõnavabadus kohe kindlasti mitte inimõigus. Ja internet on miski, mis on arenema hakanud alles viimase 10 aasta jooksul. Ehk ehk täpselt, et need, kes vajavad, need saavad nendest tule nööridest mööda. Need õpetused on väga lihtsasti kättesaadavad, valitsus ei pruugi neid ka ülirangesti ei kontrollidega karistada. Nüüd rääkides sellest suuremast massist, ma ei saa öelda, et nad tunneksid palju puudust sellest et nad ei pääse Facebooki või Youtube'i või Google'isse sest on olemas Hiina, Facebook, Hiina juute, Tiina Google oma nimedega oma börsil noteeritud ja ja väga mõjuvõimsate hiinlaste poolt kontrollitud. Urmas käis ja ma lihtsalt tahtsin lisada siia hästi lühidalt, et hiinlased on väga orienteeritud ka tulemusele või sellisele, noh, et aga sihitud inimesed, et kui nad nagu tahavad sealt internetist midagi saada, siis nad seda saavad. Kui nad tahavad sinuga mingit asja ajada, sinna kasulik sealsed ajavad ja tuleb nagu, kui vaadata seda selles kontekstis, et, et mis oleks meil hiinlastele pakkuda, mis on see konkreetne toode, mida seal ei ole, sest et turg kõik kogu aeg kasvab, seal on vaja lihtsalt hakata turgu analüüsima, on vaja tegeleda just nimelt sellega, et, et väga konkreetseid pakkumisi neile teha. Niisama üldjuttu ei ole seal väga mõtet rääkida. Tahtsin öelda seda, et, et kindlasti tuleb välja mõelda, aga imest näiteks meil on siin see e-hääletused kindlasti mitte selliseid asju, sest et meil ei ole valimisega. Ja kusjuures võin täpsustada, et Hiina tegelikult sellist e-riigiportaali arendatud aastaid välja, et sellest ei ole räägitud, küll aga aga see arendus on tippülikoolides käimas. Pane nüüd hetkeks selle internetiriiulile seisma. Keskendume küsimusele, kui usaldusväärne on Hiinas äri ajada ja kui usaldusväärne on Hiina ärimees. Ma pakun siin arutamiseks ühte Ameerika ajalehtedest pärit lugu, kus ameeriklased on rajanud Hiinasse täiesti legaalse tehase. Nad toovad sinna oma Nov. How päeva ajal, kui on see legaalne tööaeg toimub kõik täiesti korralikult, vastavalt lepingutele, aga väljaspool tööaega tootmine nii-öelda jätkub nii-öelda päeva ajal kokku hoitud materjalidest lapstööjõu abil valmistatakse sama brändi sama logoga tooteid ja need lähevad realiseerimisele mustal turul. Kõike on ameeriklased nagu kaevanud selle üle, et, et selle legaalse, korraliku ja kokkulepitud äri kõrval ajab hiinlane veel mingit muud äri. Urmas, kas te võite niisugust asja kinnitada, kas, kas valik, kas, kas Hiina ärimees on aus usaldusväärne? Mina minul ei ole veel seda kokkupuudet olnud, et, et ta ei oleks aus ja kinnitada oma sellist asja kindlasti isiklikult ei saa, sest mul kogemus puudub ja müüte liigub ju igasuguseid. Aga teame ka seda, et, et kõik, mis on selline ihaldus, väärne või kuskil midagi, mis mikkus, asjad nagu just maailmas praegu juhtuvad sisend müüt, et tuleb ju igasuguseid ja miks need müüdid levivad, eks nad võib-olla levivad sellepärast, et need, kes juba seal kohal on, ega nemad tegelikult ka ei taha, no ma mõtlen välis välismaalt, et ega nemad ka ei taha, et sinna veel juurde tuleb, neid välismaalasi nad tahaksid ikkagi sellest pirukast augata rohkem, nii et, et seal võib olla ka seda, et, et noh, seal on ju räägitud sellest, kuidas pesuautotehas täpselt samasugune nagu kusagil Euroopas on täpselt samasugune on tehtud kusagile sinna mägede vahele ja vot räägitakse lugusid, noh, mina tõesti ei ole seda näinud, ise pole käinud, ei saa kinnitada kõikide nendega, kellega mina olen suhelnud. Kui mitte kordagi olnud nagu probleemi. Et et usaldusväärsuse probleemi küll on olnud, ükskord lihtsalt üks hea lugu oli see, et me läksime suhtlemisest, siis mõnikord on hiinlastel inglise keele diktsioon on selline, et raske aru saada. Ja siis üks 10 minutit läks aega. Me proovisime suhelda niimoodi üle laua teineteisega. Noh, tema ei saanud minust aru, mina ei saanud temast aru, kusjuures me olime enne kirjalikult suheldes saanud perfektselt teineteisest aru ja tegime lõbuks, võtsime läptopi, hakkasime kirjutama ja kirjutasime, tema kirjutas, mina kirjutasin ja me saimegi nagu oma asjad ära suheldud. Nii et aga ma usun, et usaldusväärsusega, nii et eks tuleb alati analüüsida, et kellega sa suhtled. Iga inimesega ei maksa kohe miljoni lepingut sõlmima hakata, tuleb ennem uurida ja küsida võib-olla kogenumate käest, kes juba seal ees varasemalt tegutsenud. Priit, mis teie kogemus ütleb, kas Hiina ärimees on usaldusväärne? See küsimus on kindlasti liiga üldistatud, et, et ei saa ju vastata, aga kas eestlane usaldusväärne, et alati tuleb tugineda ikkagi konkreetsetele näidetele. Nüüd mida on kirjanduses viimase ajakirjanduses palju olnud, siis näiteid eelkõige 90.-test, kui suur osa Ameerika ettevõtteid viisama tootmise Hiina. Need kõige drastilisemalt näide 1000 näited on päritses luksuskaupade turult. Luksuskaubad, riidebrändid, ehete brändid ja nende puhul oli küll nii, et kuise luksusbränd hakkas Hiinas tootma siis paralleelselt sellega hakati tootma sama kujundusega sama logodega küll veidi kehvema kvaliteediga Hiina alternatiivi. Alguses püüti selle vastu tõsiselt võidelda, aga, aga praeguseks on aru saadud, et see, see võitlus ei täida oma eesmärki ja isegi turunduslikult on juba välisettevõtted tunnistanud et, et kui siin nüüd näiteks mõni tuntud Ameerika bränd Hiinas koopiana levib, siis tegelikult see selle brändi tuntust ja suurendab. Ja, ja alati on olemas ostjaskond, kes tahab osta originaali sest tema teab, et see on originaal ja ta maksab selle kvaliteedi eest eeldiga praegu, kus siis Hiinas on tekkimas kasvamas suure ostujõuga keskklass? Martin Pärn, mida teie kogemus ütleb, kas hiinlane ostab meeleldi nõndanimetatud lääne kaupa ja kas kas oma rahvuslikke traditsioon, kultuurid, kombed, kas on taandumas? Ent ma ei, seda ei saaks öelda, Ma arvan, tiinlane on hästi nagu natsionalistlikud mingis mõttes, et ta väga ka siis need hiinlased, kes on nagu avatud ja võib-olla kriitilised omavalitsuse suhtes, ka need on hästi hiina nagu hiinameelsed ja aga rändidesse puutub, siis nad on väga ikkagi armastan läänebrände, sest võib-olla seal on ka põhjus selles, et ei ole väga suur ja, või no ei ole ajalooliselt olnud selliseid Hiina bränd, et nüüd on tekkimas igast spordirõivad on väga hiina, siis automargid on tekkimas Hiina omad. Aga noh, võib-olla koopiate osas siis minu meelest on hästi tore näide Keeaa kaubamajad, kus siis ümber selle kaubamaja, siis müüakse samu tooteid, aga aga siis teiste hindadega. Ma lihtsalt küsin sellepärast et Ameerika selliselt ärimehed loodavad, et Hiina nii-öelda Amirikaniseerub, ehk muutub kõigepealt tarbijakäitumisega hiljem ka juba põhimõtete ja demokraatia mõttes Ameerikale ja ka Euroopale sobivamaks part märgiks eelkõige kaubandus, aga miks mitte ka poliitiliseks partneriks. Noh, Hiinas on ainult sisemiselt muutuda, et väljastpoolt ei ole võimalik minna, et muuta Hiinat kuidagi demokraatlikumaks või Ameerika moodi, kui hiinlased ise leiavad selle seestpoolt, et nad tahavad, siis kindlasti siis on see võimutki. Urmas Kõiv, palun, minu üks tuttav, Ameerika disainer, kes elab Hiinas ja kes tegeleb hiinlastele mööbli, disainimisega ja, ja mööblimüümisega räägi niimoodi, et hiinlastel on sinna minimalistlik, maitsev ja näiteks väga hästi sobiks selline põhjamaine mööblistiil nagu meil siin on, et, et selline noh, nii nagu veel eesti disainerid teevad nii nagu ütleme, Soome disainerid ja, ja tegelikult kui me käisime disaineritega sellel aastal eelmisel aastal käisime Eestis ainetega Hiinas, siis need näited, mida meil disainerid tõid, need läksid väga hästi hiinlastele peale. Ja teine asi, mis hiinlaste puhul on ja mida ma tahan rõhutada, need kiirused on väga ostjad. Kui nad, kui nad lõpuks ostavad, et nad alguses ei, võib-olla ei osta midagi, aga kui neil tegelikult vaja on kui neil noh, tõesti, aga ma olen selle maimaikoiga näinud, et et, et kui me siis on nagu lõpuks seda mööblit või mingisuguseid tarbeid vaja, siis nad ostavad nagu kohe palju. Ja siis on niimoodi, et nad tulevad poodi, võtavad ja ostavad näiteks 10000 euro eest või 20000 euro eest ja kusjuures nad ei osta mitte siis nagu selliseid suuri asju. Aga noh, nii-öelda nipet-näpet üks paarikümne 1000 euro eest samal ajal kui näiteks sealsamas Hiinas on välismaalased, kes elavad, kui lehmad lähevad sinnasamma näiteks kasvõi oma Ameerika disaineri poodi, siis hakkab seal üks nagu, et et mul siin 500 eurot, et kas selle eest allahindlus saaks ja noh, mingisugune nokkimine, hiinlased tulevad, vaatavad, et see, see, see, see, need asjad kõik ostavad ära ja ei küsi mingeid küsimusi. Martin seal jah, et Martinile täpsustuseks, et kas, kas Hiina muutub Ameerikalikuks on et, et Ameerika on muidugi peale surumas juba aastaid enda poliitilisi mõtte suundusid enda kapitalistlike maailmavaateid. Ja tegelikult võib öelda küll, et, et need võõrvõimud jaapanlased, teised naabrid pole suutnud Hiinat 5000 aastaga nii palju muuta, kui siis praegu kapitalism ja tarbijakultuur. Et Hiina identiteet kindlasti on mingil määral kadumas seetõttu nüüd teise vaatena milline mood, milline maitse, millised kaubad lähevad siis kaheksakümnendatel oli seis ja tegelikult sarnane, aga Eesti kaheksakümnendatel, kus ei olnud ei olnud disaini erinevust, ei olnud erinevaid tooteid turul saada. Seetõttu viimase 20 aastaga ongi see disain kujundatud siis oskusliku turundus- ja müügitegevuse poolt. Ja tegelikult ma julgen öelda, et täna nii rikkad kui ka keskklassi hiinlased, kes suudavad endale välismaa tooteid, et lubada nad tegelikult ei tea, millised on ilusad, millised on head. Viimastest vestlustest on alati jäänud läbi kõlama see, et hiinlased ostavad toote, mis kõige kallim. See on sama auto puhul siin sama mööbli puhul. Restoranikülastuse puhul. Kas see toit on hea, ei ole nii määrav kui see, et restoran on linnas kõige kallim. Sellega avaldatakse muljet oma perekonnale, oma äripartneritele, oma sõpradele. Kui me rääkisime siin mõne sõnaga sellest kas Hiinas on märgata American viseerumise märke, siis sellel mündil on tegelikult ka teine külg, ehk kui me teame, kuidas Hiina astub üles USA võlakirju, kuidas ostab Aafrikas kaevandusi, on, on hästi lähedal tooraineallikatele. Kas me võime rääkida ka Hiina ekspositsioonist maailmas priitmis teadvat? Igal juhul võime, et viimaste andmete kohaselt, mis on minu ees, on isegi Euroopa liidus praegu ligi pool miljonit hiinlast. See tähendab siis, et osad nendest õppimas, osad nendest tööl. Ja see number on kindlasti kasvamas. Ja, ja kui siis vaadata Hiina välis välisrahalisi reserve, need numbrid on üüratud. Väidetavalt on kogu Ameerika ka Iraagi sõda hiinlaste poolt rahastatud sest see seda on peetud hiinlaste poolt antud laene laenuga. MART vabandust, Urmas Kõiv. Eelmisel nädalal tegid hiinlased sakslastega ühe, üheksa miljonit mitte ühe, vaid väga palju lepinguid kogumahus üheksa miljardit eurot. See oli siis selline leping, kus seal autotootjad said päris palju tellimusi, kus on seal ühe Hiina tuumajaama ehitamiseks saadi tellimusi ja nii edasi, nii et, et tegelikult nagu hiinlased ise ütlesid selle peale, et noh, et Euroopa majandus peab ka nagu kasvatama, et, et siis on ikkagi, kuidas me siis vaatama, et kui Euroopa majandus nagu väga ei arenenud, teeme siin vähemalt üheksa miljardi eurose lepingu, eks? Palun, siin jah, et väidetavalt 2009 aastal oli Hiinas Hiina välisinvesteeringute maht, et 245 miljardit dollarit eks siis on näha, et see üheksa miljardit on vaid väike osa sellest. Ja muidugi suurem enamus läheb toorainetesse, läheb kaevandustesse, et et kasvatada ja arendada siis seda Hiina enda tööstusmasinat. Väike osa läheb siis tegelikult reaalsetes ettevõtetesse. Me võiksime hina osast maailmas hästi palju rääkida, aga aga saade hakkab ähvardava kiirusega oma lõpule lähenema. Räägime sellest, kas Eestis peaks hakkama koolis õpetama hiina keelt. Kadri, teie olete nüüd Tallinna Ülikooli Konfutsiuse Instituudi koordinaator. Kuidas kõigepealt, kuidas Konfutsiuse instituudi läheb Mizzigisema tegevust, alustas? Hästi läheb isegi üllatavalt hästi, et algajate gruppi tina täishuvilisi on. Tudengeid on, kes tahaksid seda õppida? Nüüd kindlasti ettevõtjatele hea uudis, et mis see ilmselt ei ole enam uudis, et on loomisel aasia ühiskonna poliitika majandusmoodul, mis hõlmab ka Hiinat. Et kui seni on olnud selline hariduse suund pigem kultuurilooline keele keele peale, et siis nüüd ilmselt ei tahaks mingeid numbreid välja käia, et mina seda asja ei tea. Et lähiaastatel hakkame koolitama koostööst Tallinna Ülikooli, Tartu ülikooli tehnikaülikooliga? Jah, Aasia siis ühiskonna, majanduse, poliitika, niukseid suunaga tegelevaid inimesi ja mis, mis siis nii-öelda keskkooli või põhikool isegi puutub, et hiina keelt muidugi võiks õpetada, rohkem, peaks õpetama rohkem. Et ma nüüd ei läheks mingi ekstreensustesse ja ma ei arva, et lapsi peaks õpetama mingi lasteaiast saadik mingeid siukseid asju tegema, aga kindlasti see võiks olla noh, kas või näiteks ma ei tea neid numbreid, nüüd ütleme nii, et kuus, seitse Tallinna kooli, kelle, kelle keskkooli osas õpetatakse hiina keelt valikainena ei ole kindlasti mitte mingisugune utoopiline asi, mis võiks saada, see kindlasti ei tasu endale seada nagu pettekujutelma, et see ongi nüüd see, mis avab kõik uksed, absoluutselt mitte, ma arvan, et ettevõtjad teavad väga hästi, et noh, et vennad, näinud tegelikult puhta niukse filoloogi taustaga ei tee mitte midagi ära, onju ja samas ka kunagi asja ikkagi keele taha tänatel olemas, türgi ja inglise keel on ikkagi suus. Urmas käepärane, et minu arvates just peaks kõigile õpetama, et kui väheste lõpetama, siis me ei eristu siin maailmas kuidagi, et kui võiks olla niimoodi, et Euroopas on üks koht, kus lastele õpetatakse juba lasteaias hiina keelt ja see äratab kindlasti terves maailmas tähelepanu, see äratab ka hiinlastest tähelepanu ja, aga see ei tähenda seda, et hiinlased meil vastava siin nagu Gonsiori tänava asemel siin hiina küla, vaid see tähendab pigem nagu seda, et et meie võiksime olla hiinlastele üks keskus Euroopas asjade ajamiseks kas äri ajamiseks või ka Me võiksime sind hiinlastele hariduskeskus, siin üliõpilased tulevad, teevad, sest siin on väga head õppe, õppekeskkonnad ja nii edasi, nii et teete. Minu arvates võiksime me just nagu teha niimoodi, et kui on, ütleme, et, et Eestis lähema 10 aasta jooksul kõigile antakse elementaarne hiinakeelne haridus alates seal ma ei tea lasteaiast või, või, või, või sellest esimesest klassist ja, ja sellega selle Me sõnumiga ka paistame maailmas silma. Et see, et see ei ole mitte ainult et me õpetame ja et, et noh, mis siis need inimesed või lapsed nende selle keelega teevad. See on juba järgmine asi. Aga ma arvan, et see on ka selline suur otsus, mis võimaldab meil öelda, et vaadake meie õpet, õpi, õpetame sind lastele hiina keelt, teiselt poolt tahamegi, et hiinlased tuleksid siia, nende jaoks olekski nagu Eesti keskus Euroopas asjade ajamiseks. Teisest küljest ma olen kuulnud, et, et Soome koolides valikainena ja juba praegu hiina keelt õpetatakse ja Taani haridusminister on teinud ettepaneku viia hiina keel koolidesse sisse. Ma ei tea küll, kui suures mahus, aga siiski kohustusliku õppeainena, et kas võib juhtuda, et Eesti juba jääb stardipakul teistest maha. Absoluutselt, ja neid otsuseid tulebki teha kiiresti, sest et noh, soomlase, et kui me vaatame ka Hiinasse, kuidas soomlased oma asja on ajanud, kui palju soomlasi seal ees on, mismoodi nad asju ajavad tõesti, siis, siis ma ütleksin, et me oleme juba niikuinii nendest maas. Võib-olla on, meil oleks võimalus soomlastega kuidagi koostöös sinna Hiinasse minna ja asju teha, aga see ei sega meid, seda keeleõppe programmi tegelikult nagu palju jõulisemalt teha ja näidatagi, et meil on huvi selle Hiina asja vastu väga suur, siin Eestis. Priit Martinson jah, et ma selles mõttes on kindlasti Urmase mõtetega nõus, et Eesti-suurusel Euroopa väikeriigil on see kindlasti hea moodus oma omamaine tekitamiseks ja, ja maailmas siis oma oma nime tähtsuse suurendamiseks. Aga kindlasti tuleb ka, nagu arvestada siiski meie geograafilist positsiooni ja mõelda ikkagi sellele tegelikule vajadusele, mis oleks eesti lastel hiina keele rääkimise tegelik vajadus. Et kui Kuressaares hakkab eesti kool hiina keelt õpetama, siis kui palju selle klassi õpilastest tegelikult on üldse hiinlast näinud? Tänaseks ja küsimus selles, et kas hiina keel peab olema valikainena võimalik? Kindlasti peab olema kindlasti ülikooli tasandil. Ma saan aru, et Eesti väikelinnades on see keskkoolides väga keeruline. Alati nagu seoses selle diskussiooniga tekib mul mõte, et kui kui Eestis on paarsada 1000 meie lähinaabri, keele ja kultuuri ülimalt suurt oskajat, siis miks nagu miks, miks ei teki sellest teenelise mõistmist et nüüd, kui meil on tuhanded hiina keele oskajad ilma eesmärgita, siis kuuse liig. Aga küsime Hiina filoloogi Martin Pärna käest ka, et kuidas teie asjasse asja peale vaatama? No ma arvan, et kui kõikidele õpetada hiina keelt, siis oleks väga vahva PR trikk Eestile, aga noh, sisuliselt võib-olla see väärtus tõesti ei ole nii hea kasutegur, kasutegur on jah, et tegelikult peale selle keele peab õppima aga nagu Hiina kultuuri või maailmavaadet või kuidas nemad asju näevad, et muidu tekib kohe selline räägime küll ühes keeles näiteks hiina keeles, aga see konflikt on nii suur, et me ei saa ikkagi üksteisest aru, et sest siin on lane ju näeb, et ta on keskel ja kõik, kes on ümber, on kuskil perifeerias meie jälle vaatama, et Hiina on kuskil seal teispool maakera. Kas ma tohin siia vahele lugeda ühe oma meie saate kuulaja küsimuse kes ütleb, et küsige saatekülaliste käest kontsentrilisest maailmavaatest, kus kõige keskel on perekond ja kõige kaugemas ringis on välismaalane, viimast võib ka petta ja temale valetada, nii et noh, niisugune ringi sees olemine on hiinlasele hästi oluline. Ja see on see Guanssi ehk hiinlaste suhtemaailma, et alati saab äri ajada ja noh, kui sul on hea konsijaid, sa tunned inimest ja ja ega see selline hea suhtlus- ei teki kuskilt õhust väga tööd tegema selle nimel, et oma part Hiina partneritega pidevalt kokku saama ja nendega koos vaba aega veetma ja kingitusi viima ja nii edasi, et siis on, tekib see aga tõesti see, see on nagu ringide, et kõigepealt on sugulased, siis naabrid ja, ja, ja nii edasi. Nii saate kokkuvõtteks iga iga saatekülaline. Mis on teie sõnum kuulajale, kas, kas eesti noorel tasub ennast Hiinas proovile panna, mis on ju muu maailmaga võrreldes väga erinev nii kultuuri, keele, usundi kombel? Keskkond, kas tasub, Urmas Kõiv? Nupp? Siin kindlasti tasub, aga miks siis tasub, tasub sellepärast, et lähema 10 20 aasta jooksul juhtuvad asjad Hiinas või seotult hiinlastega. Et see on nagu maailmas selge, loomulikult seda me vaatame nii-öelda globaalselt ja, ja ilmselt seal sõnul nendele, kes vaatavad asju laiemalt. See, kes elab Kuressaares ja kese tahabki seal Kuressaares elada ja, ja võib-olla tema piirkond on 20 kilomeetrit, siis see on ka okei, et ta, et tas nendest Hiina asjade peale ei mõtle, sest et see Hiina võib-olla Kuressaarde tõesti ei mõju. Aga kes tahab maailmas tegija olla, sellel on siiski vaja Hiinaga arvestada. Ma ei räägi ainult Hiinast, Hiina tegelikult on, ütleme 1,3 miljardit inimest, aga seal ümberringi Hiinas on veel sama palju inimesi kõikjal Vietnam Jaapanist, rääkimata Korea, Malaisia võiks seal lõuna pool Singapur. Et Aasia on tegelikult see märksõna, mis meid paratamatult tegijaid mõjutab. Lähema 10 20 aasta jooksul. Nii Priit Martinson, kas eestlased, kas te julgustate noori eestlasi ennast proovile panema Hiinas? Kindlasti julgustan, aga ka Eestis, võib-olla on probleemiks hetkel see, et Eesti noored peavad sinna hiina murdma iseseisvalt, tegelikult ei ole loota kaasmaalaste toele. Ei ole ka Hiinas siis mingisugust eestlast ühiskonda struktuur ees ootamas. Et mida ma kindlasti pakuks välja, et valitsus võiks algatada programmi, mis saadab kohalike fondide toel teatud arvu õpilasi Hiinasse õppima. Ja tingimusel, et nad selle sealt omandatud teadmistega Eestis oma tööd jätkaks. Näiteks teatud aastate vältel. Kadri Sundja, mida teie teete, kas te julgustate? Kindlasti julgustan, et kui sa seal selle asjaga tegeledes julgustama ei, ega jaa, noh, ma ei arva, et asi on eestlastele päris nii-öelda noh, lootusetu ei ole kindlasti või raske on, et meil on siin ju Priit Martinsoni istuks laua ääres ka teab mis 13, eks. Et mingil määral on eedeni väikese väikene rahvas ja omavahel kontaktid on ikkagi tegelikult ju kerge, kerge on saada kontakti. Et otsite need paari julgemad üles, siis võib-olla innustust saada ja miks mitte koos minna, mitte kas koos, aga paar õpetussõna ja. Miks mitte kindlasti ja Martin Pärn? No ma arvan, et Eestis on siiski suhteliselt lihtne leida stipendiumi, sest Eesti on nii väike ja neid soovijaid on oluliselt vähem kui näiteks mõnes suuremas riigis, et ma olen Hiinas kohanud palju näiteks ukrainlasi või kes tahes Ukraina nii palju suurem ja neil on praktiliselt sama arv kohtusi riisi peale kui Eestil, et noh, ma arvan, et meil on oluliselt kordades lihtsam ja ega seal siis nii keeruline ka ei ole. Aga kui hiina keelt siin õppida, siis no ega ta ei lähe ju kellelegi halba, aga kui tõesti nagu tahta sellega tegeleda, siis peab ikka nagu 100 protsenti sellel pühendumust, et ja hiina keelega on ka nii, et sa pead õppima nagu kogu elu sel päeval, kui sa lõpetad näiteks märkide õppimise siis seal päevas, aga nende unustad sa nagu selline elukestev projekt Maran. Nii ma tänan kõiki, kes meiega selle kõnni veetsid ja ma tänan eriti Urmas Kõivu, Priit Martinsoni, Kadri Sundjat ja Martin Pärna selle eest, et te suunasite, me ei kuula ja mõtted Hiina radadele. Selle sellele, mismoodi maailm muutub, võib-olla muutub lähema 20 aasta jooksul Hiina kesksemaks, nagu Urmas Kõiv ennustas, võib-olla mitte, seda me saame näha. Aga mõelda selle teema üle tasub ka pisut kauem, kui ainult selle saate raames. Tänase saate pani kokku Kaja Kärner ja järgmine reporteritund juba homme.