Talvega on nagu on, kordan teda palju, kordan teda vähe, mõni päev on ilus ilm, teine päev ei ole nii ilus ilm. Aga tänases fotokoolis räägime sellest, et kuidas või millistest kohtadest saada inspiratsiooni ja kuhu minna pildistama, kui juhtub olema ideaalne talvepäev ühe sellise väljaskäimise jaoks, kus fotoaparaadiga ja stuudios on Kaupo Kikkas. Ning ole hea, räägi kõigepealt sellest, et milline on ideaalne talvepäev pildistamiseks. No tegelikult ideaalselt ei ole olemas, igalühel on meil oma ideaalne oma lemmik ja minule näiteks isiklikult meeldivad väga sellised iseloomuga ilmad, mis on teistsugused tavapärasest mõnikord võib-olla sa iseloomuga ilm hoopis väga udune, mõnikord nõnda väga külm ja krõbe, mõnikord on ta kaunis päikeseline, aga kõik, mis erineb sellisest nii-öelda tüüpilisest ja stereotüüp, sest mulle isiklikult väga meeldib. Samas jällegi see, see ei ole mingi tõde, see ei pruugi üldse kõikidel nii olla. Nii et ma arvan, et ilus päiksepaisteline ilm töötab alati ja küllap küllap sellega on ka kõige mõnusam pildistama minna, kui on külm, päike paistab ja värske, kohev lumi, nii et ma arvan, et see on niisugune. Kõige lihtsam reegel. Aga kui nüüd tahaks kuhugile minna erilisse kohta ei taha enam enam oma maja ümber tiirutada, siis kuhu võiks minna või mida otsida ja mida vaadata, kus leida ilusaid pilte? Räägimegi siis mõnedest headest ideedest, mida talvel võiks ette võtta. Kindlasti talv on omamoodi kõige huvitavam aastaaeg pildistamiseks, sest talvel on kõik nii ainulaadne ja teistsugune. Lumi muudab ju kõik, meid ümbritsevad nii-öelda vormid ja pinnad täiesti omalaadseks. Nii et tegelikult võib juhtuda, et tikripõõsas maja taga muutub väga kunstiliseks vormiks. Räästast tilgub, tilkuv vesi muutub samamoodi abstraktseks kunstiks, et tegelikult kõige tähtsam on märgata, märgata ilusaid asju ka endal lähedal. Aga võtame järjest mõned sellised head ideed läbi, mida mulle endale meeldib talvel teha ja mida ma kõigil proovida soovitan. Kõigepealt esimene idee on väga universaalne, sest et see peaaegu et ei küsi, mis ilm on, see idee sobib igaks ilmaks ja selle idee nimi on pane lindudele süüa. Kui sa paned lindudele süüa, siis seal on igasuguseid vahvaid tegelasi läheduses toimetamas ja tegelikult on just väiksemate laululindudega see lugu, et selle söögipanemisega võid sa kujundada nende käitumist ja, või kujundada neid paiku, kus nad on. Mis tähendab seda, et tõesti, kui sa hakkad järjest neile kuhugile, mõtle väga hoolikalt see koht läbi, kuhu sa neile süüa hakkad panema. Kui kuskil maakohas on muidugi eriti mõnus, siis sul on võimalik seda teha näiteks kas kuskile põõsaste vahele? Ja noh, looduslik kuule taustale. Aga linnas linnas on näiteks natuke raskem muidugi kuhugi korteri akna taha panna aga igal juhul on see üks väga tänuväärne tegevus ja linnud on fantastilised modellid. Need on lihtsalt niivõrd vahva vaadata ja jälgida, kuidas nad toimetavad, kuidas nad nii-öelda, kuidas sa juba näed, et tal on mingi plaan, kuidas ta tuleb, istub, ootab, mõtleb, kallutab pead vasakule, kallutab pead, varem olen nüüd ta tuleb, napsab oma oma toidupala ja kaob jälle kiiresti toimetama. Nii et lindudele söögipanek on, on ka pildistamise mõttes üks väga-väga tänuväärne. Ja kui ma nüüd reedan ühe suure saladuse, siis ma ütlen teile, et kõik maailma parimad linnufotot tegelikult noh, kõik on muidugi natukene liiga liiga suurelt öeldud, aga valdav enamus on tehtud tegelikult toidet toites. See tähendab seda, et kui te näete nüüd mõnda väga uhked fotod kotkast või te näete mõnda väga vahvat pilti mõnest laululinnust, siis peaaegu alati on tegelikult seal taga sissesöödetud koht. Et lihtsalt minna metsa ja teha fantastiline pilt mõnest imetillukesest laululinnust. Need pildid muideks tehakse umbes pooleteist kahe meetri kauguselt mitte kunagi kaugemalt, et mõeldakse, et oi, fotograafidel on pikad torud, et nad teevad 100 meetri kauguselt linnust pilti absoluutselt mitte laulu nii-öelda nii tillukesed ja kõige kvaliteetsema pildi saad sa ikkagi lähedalt. Et täpselt samamoodi saab ka väga lihtsa kaameraga. Öeldakse, et kõige odavam objektiiv on Enda oskused tunda objekti see tähendab seda, et sedasama linnukese puhul, kui sa oled teda natuke harjutanud, kui sa oled jälginud kustpoolt ta tuleb, milline ta lemmikistumise oksakene siis sa oled juba kõvasti tarkusi omandanud ja saad sellele linnule kohe märksa lähemale. Samamoodi on üks jube kaval trikk, mida nüüd jälle korteri akna taga on natuke raske teha, aga maamajas või kuskil metsavahel on väga mõnus teha panna ise sellele linnule juba istumise oks sobilikku kohta valmis. See on jälle väga hea trikke, toimub hiilgama, hästi. Paned nii-öelda toidupala kuhugile sinna lähedale ja piisavale kaugusele, kus siis linnuke saaks tulla. Paned talle mugava mõnusa istumisoksa, mille peal teda ka suurepärane pildistada. Nii et ausalt öelda, linnukestega tegelemine võib lausa olla vaatajatega päevane selline hommikune tegevus, kui aega on, nii, et need ei, ei ammenda ennast mitte kunagi. Ja samamoodi hakkab pihta üks väga põnev asi hakata vaatama, kes sul siis käivad seal söömas ja keda sul on õnnestunud pildile saada. Nii et ühtäkki saate teada, kui palju on Eestis vahvaid tihaseliike, milline näeb välja puukoristaja? Jaa jaa, millised on talvikesed, kes ühtäkki parvena välja ilmuvad või imekaunid siidisabad, nii et iga lind on nagu omaette väike kunstiteos, eriti kui need on talvel külmaga veel puhevil ja, ja sellised nagu mõnusad värvilised pallikesed tulevad sulle sinna söögilauale olemas testitki linnud, keda samamoodi on tore jälgida ja pildistada näiteks nimetada sellisteks linnalindudeks, kuigi klassikalises mõttes nagu võetaks linna lindudel rohkem tuvisid, aga mina pean praegu silmas part ja luiki. Ja neid on samamoodi väga mõnus talvel pildistada, sest et nad kolivad, kolivad veidi teistesse kohtadesse tihtipeale. Ja kuna siin on küll hästi palju nüüd olnud sellest juttu, et üks seisukoht on see, et ärge andke nendele lindudele mitte kunagi süüa. Teine seisukoht on see, et kui külm talv, siis need linnud ei ela ilma lisatoiduta üle? Ma ei võta siin seisukohta, üldiselt ma ei ole suur lindude nii-öelda selliste just nende veelindude toitmise pooldaja, aga fakt on see, et neid toidetakse, nad koonduvad mingitesse punktidesse, kus on võimalik nendest väga kauneid pilte saada. Ja tõesti lausa luikesid näiteks portreteerida nende kraatias ja ilus. Et tehke proovi ja kindlasti mõelge selle peale, et, et, et mis me oleme ennem rääkinud, pilt Ta on alati terviklik kompositsioon, eks, et näete luike siis vaadake, mis seal ümber on, et see võib-olla ei ole eriti ilus, kui kellelegi nagu hunnik, vaid sihvkakoori, mis sinna visatud on sealsamas hunnikus ja, ja, ja kuskilt taustas, on mõni mõni kole maja või, või mis iganes, et proovige ikkagi luike portreteerida, kui lindu, mitte kui selliste inimeste poolt ärahellitatud linna linnaelukat. Need olid siis linnud. Ja, aga kui kaua võtab aega, kui näiteks need väikesed linnud harjuvad inimesega, et ma võin ju neile süüa panna, aga nii nagu ma kaameraga välja ilmun, nad lendavad kohe minema. Ja ega sinul kavalust vaja, ega tegelikult ma arvan, et ükski ükski normaalne lind, kes ei ole ära rikutud nii-öelda linna poolt, ei harju inimesega nii et sa pauguga ukse lahti astud välja ja nüüd hakkan pildistama, et ega sinuni sellist kavalust ja väga rahulikku toimetamist, et näiteks üks variant on, kes on selline pisut laisema poolne fotograaf. Sama võib panna selle linnumaja niimoodi endale akna ette, ta saab toast läbi akna pildistada, sest üldiselt on lindude jaoks aken ikkagi peegel ja kui te eriti seal taga ei sibli, siis, siis te saate istuda lahtise aknaprao vahelt nii-öelda fotoka objektid väljas väga lähedal. Mõned meetri kauguselt saate vaadata rahulikult neid linde. Lihtsalt tähtis on see, et te olete paigal. No hea, kui ei pane helkurvesti selga ja, ja lihtsalt ei, väga palju ei siiber ta ringi. Linnud harjuvad sellega kohe ära, sest et ikkagi semisson seal peegli taga nende jaoks pisut teine maailm ja sealt nad seda hirmu nagu ohtu nii väga tajuda ei oska. Teine variant on see, et harjutate nii-öelda väljas mingis kohas enda olemisega linnud ära, see tähendab, et alati noh, see ilmselt eeldab paari nädalat harjutamist, kindlasti olete ühes kohas seal vaikselt kuskil põõsa ees seisate jälgite et kõige, kõige rohkem hirmutab alati ära see tulemine, et et Loomapildistamise puhul on ka kõige tähtsam asi on olla enne looma kohal. Et kui sa jõuad kohale, siis, kui loom on juba enne sind platsis, läheb ta alati minema, eks ju need kõige tähtsam on, on, on olla olla lindu kohal ja kui lind tuleb ja juba võtab sind, kui seal nii-öelda alati seisvat staatilist objektigis endast mingit ohtu ei kujuta, siis kindlasti on ka võimalust teda päris lähedalt jälgida. Põnev, aga järgmisel kolmapäeval räägime juba sellest, et peale loomade on võimalik pildistada ka veel selliseid juba seal kohal olevaid asju, mis siis tekivad ja kaovad ilmaga seoses.