Pilemise sisu on saade sisukatest inimestest. Tere, mina olen Urmas Vadi, kohe kuulete te saadet Kauksi õllest, jõuludest, Võrumaast, kirjandusest ja tähtsatest tegelastest, Barbara von Ködenerist, nõidadest, suridest ja paljust muust. Praegu hakkab nagu Millennium lähenema ja aasta saab otsa ja et, et mida siis võru kirjandus nagu andis isegi kirjutas aastal. No selle vanarahva ajaarvamise kohta ei ole siin mingeid milleeniumi ideega ega, ega mingeid neid Noh, niisugusi asju see praegune ajaarvamine Kristuse sünnipäeva kohta hakkas, kristlus pole nagu meie küla mees üldse. Ja meil on nagu 10000 aastat jää vabanemisest ja natuke peale tegelikult. Aga noh, mis selle kirjanduses puutub, siis möödunud aasta 1999 sai kuulutatud võru kirjandusse aastaks. Ja see tähendab seda, et terve aasta tuli teha nii palju tööd võru kirjandusse aasta sisustamisel ja korraldamisel. Et end arvama. Ei jõudnudki eriti, kirjuta. Võru kirjandus on alati nagu olemas olnud, nagu need inimesed siia tulid, nii nad ka laulma hakkasid. Oma rahvalaule, regilaule ja jutte jutlustama, hakkasite mõistatusi mõistatama, hakkasite naljalugusid, rääkima hakkasid. Kui tuli, siis nagu toodi siia kirjaoskus. Koos misjonäridega. Kui ära võtsid ristisõdijad meie maakese ja siis tekkis ka kirjalik võru kirjandus võru kirjandusse kirjalikul kujul koosnebki nagu kahest üks on siis folkloor rahvapärimus ja rahva mälu ja teine on siis nagu religioosse Kirjanduse mõjutused, sest võru kirjandus on oma olemuselt väga religioosne selles mõttes, et seal on küll vägapalju, uskusid usulahke siin on tõesti nagu kirikuõpetajaid ja, ja rahva tarku ja, ja siis neid maausulisi ja budismi kalduvusi ja õigeusk, Võru kirjelduses on seda kõike väga palju, seda religioosset harduse tunnet. Ja, ja siis noh, seda võru kirjandust kui ainest, ta oli kogu aeg nagu olemas, aga teda ei olnud nagu niimoodi seni uuritud selleainena teda ei olnud tunnistatud võrukirjandusena ja, ja ka mittekeelena ja nii edasi, aga selle võru kirjanduse aasta eesmärk oligi siis selle võru kirjanduse kehtestamine ehk võrukeelse sõnaga nagu maksma panemine või massma pandmine. See aasta kujunes niimoodi võru kirjandusse aastaks, et selgus, et nelja meie tähtsa kirjaniku juubelit on langenud kõik selle aasta sisse. Ja need olid siis Artur ratsasada 10, Juhan Jaik 100 Madis Kõiv 70, Raimond Kolk 75. Ja siis tasapisi kalendreid uurides selgus, et asi niimoodi veel ei piirdu, et tegelikult on veel ka juubel Jakob Hurdale ja siis veel peoga väiksemaid asju peale ja niimoodi juhtuski, et kirjanduse aastakava sai niimoodi, et peaaegu iga kuu toimus siis kohe konverents, raamatu välja andmine või midagi taolist. Ja kõigepealt alustasimegi jäigi nädalaga. Juhan Jaik on Võrumaa müstik ja tema võrukeelsed luuletused ning Võru rahvakultuurile ja Võru folkloori pärinevad muinasjutud ja laste lood on väga armastatud olnud rahva seas. Aga Ta on olnud selline isevärki mässuline tegelane juba noorest peast peale juba Tsooru algkooli ajal asutas ta salaseltsiga Morra ja 15 aastasena suunati ta asumisele Venemaale Volga äärde. Oma tegevuse eest ta tahtis venelased ja sakslased Eestist välja ajada ja oma vaimu ilmutada ja seda kõike tahtis ta aastal 1915 ja siis oli nagu varavõitu. Ja siis käis ta seal asumisel ära tuli tagasi, sai suureks seltskonnategelaseks, kirjanikuks, ajakirjanikuks ja nii edasi ja nii edasi ja tema raamatud olid väga armastatud ja ta ise oli väga armastatud, aga paraku just niisugused kirjanikud Nõukogude okupatsioon tõesti korjas raamatut kõik raamatukogudest kokku ja ei õpetatud neid koolis ja ei tähistatud ja nii edasi ja nii edasi. Kaasaegsele võrukirjandusele mõistagi pöörasime tähelepanu, sest kui neid kaasaegseid kirjanikke Rahmanid, Truitlast, kontrat ja ka noori setu kirjanikke kuningat ja ja ant Andreas kalkunit ei oleks, siis ilmselt see oleks nagu natuke minevikulisem, aga tänu neile noortele on ta just nagu tuleviku Lile see võru kirjandus ja pidasime 22. märtsil Contra sünnipäeva puhul Urvastest kaasaegse võru kirjandusse õhtu, kus siis ka Contra, Ruitlane, Rahman esinesid ja võru kirjandusaasta. Niimoodi hakkas lõppema. Suveülikoolis Me käsitlesime pikemalt Madis Kõivu ja käivitasime hooldekopi preemia. Oldekop oli meie esimene klassik Taali kirikuõpetaja Põlvas, kes kirjutas luuletusi ja laule. Aga ta paistis silma oma väga hea võru keele oskusega. Jaa, skandaalsusega ta esimene naine Dorothea suri ja siis tal hakkas väga palju lapsi sündima majapidajanna teised Oroteaga. Ja kuna too Dorothea esialgu ei osanud saksa keelt, siis õppi soldekop väga hästi ära võru keele ja siis ta kirjutas väga palju võrukeelseid, häid luuletusi ja lõpuks tema eluviis ei sobinud kirikuga kokku ja ta pagendati ära Tartusse. Aga tema luulelooming on siis nagu esimene selline võrukeelne klassika ja tema auks me anname välja siis auhinda, mille statuudis on kah, et seda antakse inimesele, kes on sündinud väljaspool Võrumaa taga on Võru kultuuri heaks palju teinud ja mingid probleemid isikliku eluga ei lähe arvesse, vaid seda Auhinda antakse puhtalt nagu loomingu andekuse ja tööpanuse pärast. Ja esimese auhinna. Me andsime Ain Kaalepile, kes kogu selle kõige pimedamal sotsialismi okupatsiooniaja oli inimene, kes kaitses alati võru kirjandusse huve nii sõna kui ka teoga. Ja suvel ilmutasime ka tema võrukeelse luulekogu Haukkama laul. Ja Oldekopi auhinnaks on siis tugitool kiiktool, mis iga aasta võruma meistritel lastakse valmistada ja antakse üle võru kirjandusse. Aasta. Need arvukad konverentsid tulevad kõik artiklid välja ühes suures paksus kogumikus võru kirjanduse kehtestamine võrukeelse pealkirjaga võro kirjanduse loomine. Ja mis puutub raamatut, kuidas see siis andsime välja veel ka noore luuletaja Olavi Ruitlane luulekogu, mis paistab, et noorte seas tekitab furoori. Aga vennad, hoitkad kui Võrumaa niisugused maskotid, nemad ei uputanud võru kirjandus aastasse või kuidas? Puutusid küll nad moodustasid sellise väga ilusa tausta. Kõige toredam lugu minu jaoks oli selles, et tegelikult ma õppisin vendade muidgadega natuke aega ühes koolis nad käisid nimelt Rõuge koolis, mina olin selline suurem tüdruk. Mul olid päris head hinda ja siis ma olin sellise õppenõukogus kus siis noomiti halvemaid õpilasi ja püüti saata väikesi vendasid, hoitkasid ära erikooli ja minul hakkas neist väga kahju, sellepärast et kuna nagu erikoolis pidid olema, siis nad läksid nagu sügisel väikeste riietega kooli on koolivaheaeg, tuli siis nad tulid niimoodi tagasi, et nad külmetasid. Mul hakkas neist väga kahju ja minu meelest oli väga alatud lapsed kellegi käest ära võetakse. Ja siis ma püüdsin neid kaitsta. Ja siis, kui ma kirjutasin oma romaani paat, siis ma kirjutasin just nagu selle pere ja selle loo põhjal lugu sinna sisse, kuidas vendasid, taheti ära võtta, kuidas nad võetigi erikooli ja millised nad olid ja, ja nii edasi ja nii edasi. Aga ma olin ära unustanud, et need kaks väikest armsat poissi just Hoikad olid. Aga suvel sain kokku oma naaberkülast ühe koolivennaga, kelle käest ma küsisin naljatamisi, et, et oled hoitkasid ka näinud, et tuttavad on näinud ja neile suitsu pakkunud ja nii edasi. Et kas sina oled ka ja siis ta hakkas mu üle väga naerma, ütles, et kas sa siis ei mäleta, kui me olime seal õppenõukogus ja püüdsime kaitsta ja siis mul järsku lõi pähe, oh jeerum, noh muidugi. Nii et, et see, see tegelikult moodustab veel ka selle poolest tausta, et nad on just nimelt selle Lõuna-Eesti vaimu sümbol, et kui Põhja-Eesti kirjandusse ja vaimu sümboliks on nagu vennakelderit, kes kellest noorem, ärandas arvuti teel mõned aastad tagasi pangast palju autosid ja, ja siis pärast tehti neist mõlemad kangelased ja, ja nii edasi ja nii edasi. Siis noh, Lõuna-Eesti vennad on nagu tunduvalt ohutumad, nemad vaikselt elavad metsas ja ja noh, mõne pudeli viina nad mõnest külapoest muidugi röövivad ja vahepeal dressipükse ja taskulampe viivad mõnest alustama punkrisse ära. Aga üldjoontes nad ikkagi toidavad ennast ise ja noh, kellelegi kallale ei kipu ja isegi kui röövivad, siis vabandavad alati. Ja, ja selles mõttes need vennad, hoitkad oma vabaduse januga on nagu võru kirjanduse taust ja sümbol väga tugevalt ja näiteks noh, ka Juhani haigi nendes novellides on kangelased umbes sama laadilised, et vihmatark, kes siis on loodusega sellises lepingus, et, et oskab vihmasõnu ja vihmaunenägusid näha, et veski tööle hakkaks ja ja siis, kui tuleb linnast tagasi tema tütar, kes tahab, et päike paistaks, näeb apelsinipuuga unenägusid, sest tema armastab päikest võtta siis kurvastusesse vana veskimees sureb ja veski peatub ja ja nii edasi ja nii edasi. Noh siin on kohe päris palju niisugust, mis selle vaimuga kokku läheb. Ja tegelikult ka nende nooremate luule ka Contra luule sest ka kontraomamoodi on, on nagu noh, vaba inimene, kes endaga ise toime tuleb ja pole eriti kultuurkapitalilt raha küsibki. Nii et selles mõttes võru kirjanduse selline vabaduseiha ja, ja folkloor, sus ja, ja selline iseendaga toimetulek ja kõik need teised asjad ja ka Madis Kõiv on enda kohta öelnud, et tema lemmiktegelane on see noh, Hakleberi finn ja Hacle briifingu talle head elu pakuti, läks ka oma mütsi, lor tuga ära. Nii et, et ega siin midagi teistmoodi eriti polegi. See jõulukuu ehk detsember on väga tähtis ka võru kirjandusse ja kultuuri jaoks. Detsembris langevad ka Võrumaa väga kuulsate nõidade tantsida. Need noh, sünni ja surmaajad nimelt. Kusta Kozma taitse ehk vana vana suri. Ta sündis 11. detsembril ja suri 12. detsembril, nii et nõid oskas ka niimoodi sündida ja oskas surra. Et need olid, need olid rahvaarstid, Marju Kõivupuu on neid pikemalt uurinud ja peaks ilmuma varsti ka tema monograafia nendest need olid siis isa ja poeg ja, ja nad olid need sellised rahvaarstid. Ja siis nendest räägitakse selliseid igasuguseid lugusid, kuidas nad olid väga läbinägelikud ja kuidas nad oskasid ravida. Ja kõige kuulsam lugu, mida praeguseni kogu aeg räägitakse, on see, kuidas üks naine oli tulnud sulide juurde Enda arstima ja tookord tasuti muidugi sellise noh, toiduainetega ja tema oli võtnud korvitäie mune kaasa ka leidnud, et nii palju mune sellele surile ikka ei vii. Küll panin pooled munad, siis nad põõsa alla ja siis suri ravist ära ja ütles, et ära siis unusta sealt põõsa alt seda kaasa võtmast, mis seal on. Ja siis ta ütles, et oi, et kahju küll ära teadis, noh, et kuidas ta ära teadis ja läksid sinna põõsa alla ja seal oli siis selline ussipesa tekkinud, et kus need munad olid. Et siukest lugu räägitakse veel praeguseni. Ja mis puutub esimesse jõulupühasse, siis 25. suri Barbara Juliane von rüüdener Viitina mõisaproua, kes oli hakanud tundma, et tema suur armastus Aleksander on hädas ja siis oli sõitnud Aleksandril appi ja siis ta ühel jõel siis surigi laevas. Ja tema oli väga kuulus sellepärast et ta pandi noore tüdrukuna väga tähtsale Vene diplomaadile krüdenerile naiseks, ta oli ise mingi 16 ja abikaasa oli üle 40 või midagi taolist. Ja siis ta oli siis Itaalias ja, ja Taanis ja kõikjal nagu diplomaadi proua. Aga ta hakkas ise kirjanikuks, siis ta kolis oma mehe juurest ära ja ta oli veel kuulus selle poolest, et ta nagu Napoleoni vastu astus Napoleon Napoleonile tahtis, et loeks tema raamatut, aga nad poole ütles, et naiskirjandus ei kõlba kuhugi. Mis ta käis, seda raamatut? Käis küll ta lasi selle nahka köita ja muudkui saatis Napoleonile ja Napoleon ähvardas teda nagu Pariisist välja saata. Raamatule ei, tähendab, see oli selline romantiline romaan armastuskirjadest Öeldakse, et prost sai hiljem sellest mõjutusi. Aga, aga sisse Parparajuliaalne hakkas selliseks nagu noh, suur ilmadaamiks, kellel oli mustmiljon väga tähtsat armukest ja kes siis seikles Euroopas. Aga mingist hetkest tal sai nagu sellest kõigest villand niimoodi oma austajatest ja kõigest kõigest suurtest kirjanikest ja, ja kellega ta seal tegeles. Ja siis ta tal nägi, kuidas üks mees tänaval suri ja siis ta hakkas selliseks nagu usklikuks ja siis ta hakkas niisuguseks Fonaatiliseks mingisugusegi, selle usulahu kuulutajaks. Ja siis, kui ta selle sellise suure südametemurdja ma ei olnud pälvinud mingit seltskonna pahameelt, vaid oli tohutu kuulsuse leidnud, siis pärast nagu Vagatsejaks pööramist sõitis seltskond ta enda hulgast välja. Ja siis ta tuligi nagu viitilasse ka vahepeal. Ja siis ta jõudis olla veel tsaar, Aleksandri sõbranna ja nõuandja, nii et ta elas Pariisis niimoodi, et sahvri uks ühendastis Alexanderi magamistuppa tema magamistoaga. Ja siis tema oli see, kes aitas ja kel, kes nagu pani pähe tsaar Aleksander ütles selle mõtte püha liidu loomisest ja püha liit on nagu teatud määral siis praeguse Euroopa Liidu nagu noh, eelkäija ja siis selle noh, Aleksandri ja, ja püha liidu pärast ta sattus siis kohe sellisesse suurde noh, tolleaegse Euroopa sünni nagu noh, laste kohta. Ja päris hilja muidugi, Aleksander, tas tüdines, ta tuli ära Võrumaale Viitinasse, tema sünnivõi, see Viitina mõis jääb kuskil kolme-nelja kilomeetri kauguselt minu talust ja seal Viitina kandis veel ikka praeguseni räägitakse lugusid prouasid, kes kohapeal avas tütarlastekooli ja siis sundis tütarlapsi aluspükse kandma, sest Võrumaa tookord Kantel mitut seelikut ja villaseid sukki. Aga, aga aluspüksivärk oli küll niimoodi, et Barbara Juliale siis noomis kõlble kõlbluse puudumise pärast ja õpetas naistele, kuidas pükse teha, jagasendowni välja. Praegu on nagu jõulude aeg, et kas Võru kirjelduses on ka jõule kuidagi kajastatud või kuidagi erilisemalt või kuidagi teistmoodi kui näiteks eesti kirjanduses või olete ise seda teinud? Noh, kui ma olin Võru raamatukogus esinemas võru kirjanduse teemadel, siis küsiti minu käest jõulunäidendit, mina tahtsin selle peale öelda küll, nagu Vanas-Kreekas, et ka sina, Brutus aga siis ma hakkasin pisut meenutama ja siis ma muidugi küsisin, et noh, et vaata ka, millist jõulunäidendit teil vaja on, niimoodi, et mis asi see jõul üldse on selline. Ja lõpuks leidsime, et, et peale selle, et nagu loomadele metsa süüa viia, et noh, et sellest saaks nagu midagi kirjutada, aga aga et et vana Võrumaajõul ja praeguse aja jõulumüügiga paania on noh, niivõrd erinevad asjad, et, et noh, neid kuidagi seostada üldse ei anna. Siis mul tuli meelde siiski üks asi. Juhan Jaik on kirjutanud väga toreda jõuluteemalise näidendi, mis on üsna aktuaalne on niimoodi, et pealkirja sellel isa liivapurgis ja liiva burkal muidugi Liverpool. Ilmselt tark raadiokuulaja juba teab kõike, mis nüüd järgneb. Lugu on selles, et et väga palju lapsi peab toas koosolekut, et kui isa on liivapurgis, et kust saada jõuluvana ja nii edasi ja nii edasi ja lõpuks siis igasuguste saatuse vingerbusside najal tulebki, nagu neile kolm jõuluvanaisa liiva purgistan tagasi jõudnud. Ja Liverpool liiva purgiks muutus siis kõige viimase lapse suus kes oli väga väike ja nii edasi ja nii edasi, nii et see meremeeste teema Võru kirjanduses on ka väga tugev osa sellest on ka veel kirjutamata, aga see on isegi tugevam kui jõulude teema. Jõuludest on veel kirjutanud tegelikult ka Olavi Ruitlane ja Olavi Ruitlane jõulude peale vist veel vihasem kui mina. Tema kirjutab kohe jõuluvana loitsu. Ärke Tulka libagiilse jõuluvana maniaki kommionu, morsiretsi, pehme suitsu, pedetseja võõrilatsi, piitsutaja, soome sepa sohilapse lapitare, kala, isal, lapsed, päkapikk, põhjustaja põhja põdur, patustaja Kedulkel Mesi suits kutsuma tahk külastaja Ladzelatsi, pilastaja pudi suust, seilaksaja Pervaritest, pedofiili hapetega, ekrofiili habeldega, imbetselli Ruske rassi reeturid. Ja noh, tegelikult asi, ega nii hull ta umbes ongi, sellepärast et kui niisugune tark asi sai Eestis kunagi ära tehtud, et kirik riigist lahutatud siis ma tahaks väga noh, organiseerida ühe töögrupi, kes mõtleks välja, kuidas lahutada jõulud kaubandusest. Sellepärast et minu meelest peaks ise ka kristlased selle asjaga tegelema, sellepärast et isegi kõrvalt on seda halb vaadata. Et kui ma näen mõnda päkapiku mütsiga müüa niimoodi, siis ma tahaks tõesti rahulik inimene, aga noh, tahaks nüüd mütsid peast ära küll rebida. Sellepärast, et see noh, on kuidagi noh, alatu, sellepärast et kui me vaatame mingisugustki statistikat, siis tegelikult Eesti lastega peredest noh, noh, mingi kaks kolmandikku elab alla selle, noh, nagu toimetus, normaalsuse piiri ja väga paljud elavad ja kui on rohkem kui kolm last, elavad enamus peresid nagu alla selle noh, toimetuleku piiri. Ja, ja kui siis tõepoolest tuleb igast august igast allikast igalt aknast ja igast nagu suuliselt silmale ja ma ei tea, kuidas veel koolis ja kodus ja ma ei tea, kus veel tuleb kokku, ajab üks jõulujutt ja, ja tõepoolest niimoodi noh, telefoniarve suurendamiseks on välja mõeldud veel mingid helistamised jõulurongi saamiseks. Ja, ja tõepoolest, kui on nätsud kommid ja kõik keemia, mis kahjustab meie laste hambaid ja tervist on laotud niimoodi, et sa ei saagi lapsega toidupoest nagu läbi ilmad lõksu jääks, siis meenutab mulle ühte suurt džunglit. Niisugune noh, kuskil peaks ikka keegi kaitsma inimest, isegi loomi ja, ja nagu rassiliste põhimõtete järgi ja kuidagi ju isegi kaitstakse. Aga, aga, aga, aga noh, mina tahaks ennast küll jõuludest väga kaitsta, eks me esimesel võimalusel ka maal ära lähen. No millised, nagu sellel aastal sinu jõulud välja näevad? Kes seda nüüd täpselt ette teab, Mul on jõulumadaam raamatut kirjutada, sellepärast et kui see jõuluõhtuvärk ära on, siis eks ma katsun turult sisse sinki tuua, ämm jäi, tõid mulle suure kõrvitsaämbri mulle kurgid. Eks ma püüan siis võimaluste piires, kata samasuguse laua nagu meil maal alati oli, nagu mu suguvõsa on katnud, aga küll selle vahega, et, et, et pooled asjad ma olen sunnitud ostma selleks ajaks turult, sellepärast et et maal mul ei ole sed või tähendab linnas ei ole mul seda nagu sealauta kuhugi seal agulihoovi peale ehitada. Et siis ma nagu ja nende pohladega oli kah seekord niimoodi, et pohlad lihtsalt ei andnud saaki minu kodustes istandustes, niiet. Just nimelt, mul on seal selline männiistandus, noh 20 hektarit sellist võsa eebee ei, mul ongi selline 20 hektariline pohlaistandus niimoodi, sest kuidas seda võsa võsastunud metsa ikka muidu nimetada? Et jah, seal mul kasvavad, aga seekord nad ei andnud saaki. Nii et sa hakkad siis peale jõululaupäeva kohe raamatut Ja lapsed lähevad oma vanavanemate juurde. Ja millest see raamat sisaldab? See tuleb hoovi elu ja küllap seal kajastuvad ka jõulud kuidaspidi. See on niimoodi, et, et meil on seal hoovis selline noh, elu ise nii vaheldusrikas, et kui sellest ma nüüd ühe kolmandikkugi kirja saaksin, siis ma arvan, et et, et see on tõesti nagu Juhan Liiv ütleb, et tuleb ilmutada tõde elust enesest. Seal pole nagu suurt fantaasiat vajagi, pigem peaks nagu tagasi hoidma. Oli niimoodi, et, et see jõuluvana oli selline hall, iidne kuri ja ta oli rohkem nagu laste hirmutamiseks, tal oli alati vits kaasas. Ta tõi hästi vähe nagu neid kingitusi ja tal oli nagu selline nagu rohkem, et, et kes oli nagu mõeldud, et, et keda nagu karta, et kelle pärast pidi nagu olema tublim ja korralikum. Et ta ei olnud kindlasti selline, kes tõi kõike ja kohutavalt palju. Et see noh, ei ole olemas, on väga muutunud, et hirmutavast olendist on saanud nüüd mingi selline küllusesarv Te kuulsite saadet kirjanikust Kauksi üllast jõuludest ja võru kirjandusest. Saate tegi Urmas Vadi. Ja laagee ta, ta haaksbaage ta, kuid seal mind kindlalt ootab kuul Sa nagu tuul raisakull raisakull taeva kõrgellael ootab, millal tungib kuul mu siis nagu la ael raisakull raisakull taeva kõrgel lael ootab, millal tungib kuul mu sisse nagu nael, aga metslaas, eks helde vasta, oksiibeksel tees. Jään kauaks ajaks nälgima. Cap jälgima. Ebane Rebane, Laasa liita Kuusemäe raip, Petlebame seal teema söönuks. Rebane, rebane, mets, Laasa liitaar, kus mäe raid Petlebame seal teema söönuks saab.