Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 24. jaanuari päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Moskvast. Domodedovo lennujaamas plahvatas täna pomm. Viimastel andmetel on hukkunuid vähemalt 31, vigastatuid on 130 ringis. Venemaa juurdluskomitee teatel oli plahvatus terroriakt. Riigikogu kultuurikomisjon arutas riigi Rolli auditit investeeringute jaotamisest Kultuuriministeeriumis. Komisjon leiab, et kriitilises auditis on palju õiget, ministeerium on kindel, et nende tegevus on olnud põhjendatud. Annab Eesti Päevaleht teatab, et väliseksperdid soovitavad loobuda Eesti Rahva Muuseumi uuest hoonest. Muuseumi direktori Krista Aru sõnul on tegu ajalehe meelevaldse tõlgendusega ühest tööraportist. Eesti erakonnamaastik on jagunenud selgelt kahe maailmavaate vahel, ütles Euroopa Ülikooli doktorant Kristjan Vassil. Tema sõnul on opositsioonierakonnad pigem liberaalsed, aga nii Isamaa ja Res Publica liit. Reformierakond on konservatiivsed. Tallinna Ülikooli rektoriks kandideerivad Anu Toots, Tiit Land, Peeter Kreitzberg kandidaadilt rõhuvad ülikoolide koostööle ning õppe- ja teadustöö kvaliteedile. Eesti pank esitles täna kaht meenemünti, millega tähistatakse euro kasutuselevõtu. Tutvustati ka mündivoldikud, milles on käibel olevad Eesti euromündid ja ilmast. Homme sajab lund, puhub edela ja lõunatuul ja õhutemperatuur on miinus viis kuni pluss üks kraad. Domodedovo lennuväljal Moskvas toimus plahvatus, hukkunud on vähemalt 31 inimest, vigastatuid on üle 100. Tõnu Karjatse küsis täpsemat teavet meie Moskva korrespondendi Krister Pariselt. Naised on teada nii palju, et plahvat omm sissetulevate lendude terminalis ja ilmselt seal kohas, kus antakse välja inimestele pagasit mis tähendab eeskätt seda, et Ta ilmselt oli juba saabunud sinna kohale läbi õhu ja arvataksegi, et see pomm tegelikult pidi plahvatama kuskil õhus ja lennuk õhku lendama, aga mingil põhjusel siis jõudis pom kohale Domodeeruvasse. No mingid andmed räägivad ka seda, et plahvatus toimus hoopis reisijatel vastu tulnute seas, et see seab jällegi uue aspekti hoopis. Jah, tõepoolest, et tegelikult kui vaadata, missuguseid olnud turvameetmed, et pääseda lennuki peale, siis pole ju maailmas väga palju juhtumeid olnud, kus oleksid suletud minna, hakkaksid pommidega lennuki peale võipomme saata, ehkki katsed on olnud ja ka pooleldi edukaid, nii et esialgu ei veennud spekulatsioone, on teada. Ta on üle 30 hukkunu, jahti vähemalt üle 100 haavatu ja praegusel hetkel lihtsalt ägedaks nende Evokeerimisega. Ning lennuväli vähemalt esialgu öeldi, et jätkas tööd täiesti normaalses reziimis. Kui nüüd on andmed, et võib-olla hakatakse ikkagi Domodedovo lendajaid mujale suunama. See on vist ka esimene kord, kui terroriplahvatuslennuväljal Moskvas üldse Venemaal toimub. Jah, vähemalt Moskvas küll, sest et siiamaani on terroristid rünnanud lemmiksihtmärgina metrood lennuväljadel on ikkagi tõesti võrreldamatult tugevamad turvameetmed, kui on siis transpordisüsteemis, mida kasutab iga päev miljoneid inimesi ja kuhu lihtsalt on võimatu panna samasugust jälgimist. Samastu Rumoriidova lennuvälja enda töötajad ütlevad, et Nendel on olemas vähemalt sissetulevate reiside osas auga uste peal detektori, mis peaksid lõhkainet ära tundma. Mis asi jah, et kuivõrd hästi nad töötavad ja tõesti sündmus on piisavalt värsked, selle kohta on rohkem spekulatsioone, kui infot. Kuivõrd on praegu miilitsaid märgata tänavatel ja kuivõrd näiteks hind on nüüd kontrollitud? Oi ei linn ise siin keskel, univer rahulik, Domodedovo asub ikkagi päris põhikesklinnast umbes 40 kilomeetrit eemal ja need kaks asja pole omavahel üldse seotud. Loomulikult kindlasti tugevdatakse siinud taas julgeoleku, mis tähendab, et metroosse mujale ilmub rohkem miilitsaid, aga see mingisugused lauskontrolliga midagi taolist ei ole niisuguse suure heina puhul võimatu, siis ta ei olnud ka siis, kui oli metroo plahvatusi. Metroo jätkas sõitmist praktiliselt normaalselt kohe pärast avatusin ja ka nendesamade liinide puhul taastati liiklus praktiliselt õhtuks, nii et ma arvan, et see, mis sundis kuskil kaugeltki modeeduvus mõjutab Moskva, kui linnaelu suhteliselt vähe. President Toomas Hendrik Ilves saatis Venemaa riigipeale Dmitri Medvedjevile seoses täna Domodedovo lennujaamas toimunud ohvriterohke terrorirünnakuga kaastundekirja. Ja nüüd vahetame teemat, jätkame Eestist. Riigikogu kultuurikomisjon arutas täna riigikontrolli auditit investeeringute jaotamisest kultuuriministeeriumis. Eriti kerkis küsimus Peterburi Jaani kiriku renoveerimisest. Uku Toom uuris, mida arutelu näitas. Komisjoni esimees Peeter Kreitzberg ütles, et komisjon soovis põhiliselt saada selgust Kultuuriministeeriumi seisukohtade osas, sest kõneks olev audit on ikkagi teistest erinev. Ma väidan, et noh, nii kriitilist aru annad, nagu see ei ole kunagi kuulnud, sest tegelikult ju riigikontroll oli sunnitud ka prokuratuuri pöörduma, et tuvastada, kas on tegemist ka kuriteokahtlustega, eriti Jaani kiriku renoveerimise episoodis, aga see ei puuduta indiaani kirikut, tegelikult täidab riigikontroll ja tundub, et suhteliselt õigustatult ette seda, et riigihanget korraldamine ei ole piisavalt läbipaistev. Kultuuriministeeriumis no igal juhul on etteheiteid ka selles, et nad ei kontrolli korral sekult, kuidas investeeringute raha kasutatakse. Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles leiab, et alati saab paremini, kuid üldiselt on kõik tehtud õieti. Alati, kui toimub tegevuste arendamine, on mingid kohad, mis vajaksid järgiaitamist veelgi paremini tegemist. Me oleme kogu aeg öelnud ja vastavalt ka riigikontrollile, et loomulikult teatud süsteem on alati võimalik teha paremaks ja mida ma olen juba teinud. Rollimehhanism on võimalik teha veel sügavamaks ja veel ütleme piiritletumaks, põhiline etteheide on ju neil see mure, et need investeeringud, mida on teinud kas siis Eesti maksumaksja rahaga või eurorahadega, et nad siis tulevikus on, elavad väga palju majanduskulusid, aga me oleme ka seda öelnud, et loomulikult riigieelarve kasvab ja need objektid, mida meie oleme välja valinud oma raha alla pannud, et need vajavad ehitamist, need on eesti kultuurile väga olulised ja see raha ka leitakse. Ma ütlen veel kord, me ei tohi vaadata ja me ei saa vaadata kultuuri ainult exceli järgi, ehk see, kas iga investeering ennast ära tasub. Kultuur on hoopis laiapõhjalisem ja siin peab tegema otsuseid ka heast südamest, lähtudes. Kõige libedam teema ministeeriumi jaoks on teadagi Jaani kirikuga seonduv. Siim Sukles on siin äraootav. Mis seal salata, kultuuriministeerium ootab huviga, millise seisukohariigiprokuratuur ses küsimuses üldse võtab. Peeter Kreitzbergi seisukohta on märksa konkreetsem. See, mis puudutab Jaani kirikut, ma arvan, noh, seal on küll väga raske millegagi vaielda, see mu meelest ikkagi seotud väga mitme vea korruptsioonikahtlusega. Mida ministeerium peaks komisjoni arvates edaspidi teistmoodi tegema? Nad peaksid ikkagi tegema kriteeriumit täpsemaks, mille järgi seda raha jagatakse, kultuurivaldkond kindlasti peaks olema natukene täpsem, natukene selgem, läbipaistvam, et enda pealt kahtlustust maha võtta. Eesti Rahva Muuseumi uue maja rahataotlus on Eesti Päevalehe väitel saanud välisekspertidelt hävitava hinnangu. Muuseumipoolseid reaktsioone uuris Toomas Kelt. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamist Tartus plaadile on juba ennetavalt nimetatud sajandi projektiks Euroopa Liidult soovib Eestis vaata selleks laias laastus pool miljardit krooni ehk üle 31 miljoni euro toetusraha. Eesti Päevalehe väitel andis aga Euroopa tõukefondidest raha taotlejaid nõustav Jaspersi komisjon projektile hävitava hinnangu, soovitades ehitada maja poole väiksemana ja mitte Tartu äärelinna. Vaid Tallinna Eesti Rahva Muuseumi direktori Krista Aru sõnul selline artikkel teda lausa jahma. Päevalehe artikkel ehmatas mind inimesena ja kõige rohkem muidugi Eesti Rahva Muuseumi direktorina. Aru selgitas, et taotlus on komisjoni käes olnud hindamiseks üle aasta ja hinnang tuli 11. jaanuaril. Jaspersi komisjon aga tema sõnul mingit hävitavat hinnangut projektile ei andnud. See komisjon töötab taotleja heaks, aidates taotlust vormistada. Lõppraportis on küll välja toodud seitse soovitust, kuid kõik need ühe erandiga on rakendatavad ja muuseumil juba plaani eritud. Erandiks on soovitus ehitada muuseumihoone mitmes etapis seda ei võimalda projekt. Aru lisas, et 14 kuud tagasi tõesti komisjoni liikmed aru, miks tahetakse ehitada sellist hoonet just nimelt traadile kuid asjad on edasi liikunud. Kunud kui esimene kord komisjoni liikmed tulid raadile, siis nad loomulikult olid suhteliselt ehmunud ja arusaamatuses, kuid olles töötanud läbi nende kuude väga intensiivsete selgituste kommentaaride järgmiste küsimustega siis see seitse soovitust, kaasa arvatud see, et tõesti selgitada läbi suurte korralike Turu-uuringute, et mida see tänane ühiskond siis sellest Eesti Rahva muuseumist ootab need ka normaalsed ja mingisugust hävitavat hinnangut projektile taotluse Jaspersi komisjon ei ole andnud ja ei ole ka nende pädevuses anda. Aru sõnul pole raporti tulemusel midagi hullu karta, küll aga lähevad asjad käest, kui valitsus otsustab nüüd hakata projekti muutma. Seda on soovitanud juba regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Kultuuriminister Laine Jänes aga kinnitas, et jäädakse praeguse projekti juurde. Krista Aru toob aga välja veel ühe probleemi. Ja on veel üks minu meelest hoopis tõsisem asi, mida nüüd suheldasin Jaspersi komisjoni lõppraporti koostaja allkirjastajaga, mida tema minult täna küsis, oli see, et kuidas sai selline lõppraport üldse ajakirjandusse meelevaldseks tõlgendamiseks välja ilmuda? Toomas Kelt Tartu stuudio Tänasest on kõikidel huvilistel võimalus võrrelda enda ja Eesti erakondade põhiseisukohti Eesti ühiskonna jaoks olulistes küsimustes. Seda saab teha rahvusringhäälingu valimisportaalis avatud valijakompassi kasutades. Indrek Kiisler vahendab. Töötutele mõeldud hüvitis ei tohi, suurematesse pärsib, nende tagasipöördumist ei ole. Jääme neutraalseks. Hariduse kvaliteedi tõstmiseks tuleb gümnaasiumide arvu vähendada. Sellega võib nõustuda. Lapsi ei ole. Eestis tuleb samasoolistele paaridele anda võimalus kooselu registreerida. Nii vastas valijakompassi küsimustele suurest poliitikast lahkuv reformierakondlane Hannes Astok. Vastates kompassis 30-le küsimusele, võrdleb kompass neid seitsme Eesti erakonna seisukohtadega ning joonistab tabeli, kus on näha vaataja seisukohtade sobivus erakondade omaga. Samas ei pruugi kokku langeda valija tegelike otsustustega valimiskabiinis, sest reaalses elus arvestatakse üsna tihti ka muid tegureid. Kompassi saab kasutada kui minna rahvusringhäälingu valimisleheküljele. Lisaks saab seal võrrelda ka Eesti erakondade paiknemist poliitilisel skaalal. Euroopa Ülikooli doktorant Kristjan Vassili ütles, et küsimuste põhjal kokku pandud skaala kinnitab kartusi, et maailmavaateliselt jagunevad Eesti erakonnad vaid kaheks. Kui vaadata konkreetselt erakondade seisukohti nende väidete lõikes on juba ammu valida nii-öelda kahe maailmavaatava tegelik poliitilisi valikuid väga palju ei ole kõigele arusaadavam, võib olla erinevus, on opositsiooni ja koalitsiooni vahel, et meil on vähemalt nii-öelda kaks üsna sarnast koalitsioonierakonda, kes on väga selgelt meelestatud maksupoliitika osas, muutusi seal ette mäe üllatuslikult on nad pigem konservatiivsed ja meil on opositsioonierakonnad, keda me arvame, et nad on konservatiivsed, aga meie analüüs näitab, et nad on pigem liberaalsed ja nad on nii-öelda rohkem sellisatsiaalne majanduslikel vasakskaalal. Samas on Reformierakond ennast ikka nimetanud liberaalseks erakonnaks. Küsisin selgitust ühelt kompassi koostajalt Juhan Kivirähkile. Kõige liberaalsema erakonnana selle graafiku järgi paistab välja siis hoopis Keskerakonnast ja ma arvan, et seda reformierakonna positsiooni võib-olla mõjutas eelkõige küsimus soolise võrdõiguslikkuse ja siis seksuaalvähemustele teemal, millele noh, ka minu jaoks üllatavalt küsimustele vastus oli neil pigem konservatiivne kui, kui liberaalne, aga nii et see on mõnes mõttes ka oodatav, et võimul olevad erakonnad on oma hoiakutes konservatiivsemad, püüavad olemasolevat säilitada, aga opositsiooni on nad selleks, et tähelepanu saada, pakuvad uusi lahendusi julgemalt ja, ja see viib nad ka pigem liberaalsele poolele. Omavalitsusliitude ja rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ühiste komisjonide tänane nõupidamine linnade ja valdade teede hooldekulude probleemidele lahendust ei andnud. Ainuüksi kohalike teede ja linnatänavate lumekoristuseks vajalikust rahast jääb praegu puudu juba 5,8 miljonit eurot ehk 90 miljonit krooni, rääkimata suviseks teehoolduseks vajalikust remondi mahust. Omavalitsuste esindajad said teada, et lumerohkusest tulenev kulude suurenemine ei ole riigi tasandil kaalumiseks piisav argument. Eesti linnade liidu juhatus otsustas pöörduda riigikogu poole, et seadusega lahendada kohalike teede ja linnatänavate rahastamise küsimus, teatab Eesti Linnade Liit. Tallinna Ülikooli rektorikandidaadid on riigikogu liige Peeter Kreitzberg, Tallinna Ülikooli keemiaprofessor, matemaatika ja loodusteaduste instituudi direktor Tiit Land ja Tallinna Ülikooli riigiteaduste Instituudi võrdleva halduspoliitika professor Anu Toots. Uku Toom küsis kandidaatidelt kommentaare. Kolme kandidaadi hulgast, kes andsid nõusoleku rektoriks kandideerida, tehti Peeter Kreitzberg ile tema enda sõnul see ettepanek juba kolmandat korda. Varem on ta keeldunud, miks ta nüüd osaleb? Viimasel ajal on tekkinud tunne, et mul ja minu oma kvalifikatsioon üsna kõvasti kasutamata ja haridus on ikka mulle kõige rohkem südames. Ja teiseks, mulle näib, et kõrgharidus on sattunud siiski suhteliselt dramaatilise olukorda, kus demograafiline auk hakkab jõudma praegu ülikoolidesse. Nüüd on ülioluline, kas minnakse üksteiselt iga hinnast noori ära võtma või võetakse midagi ette, et meie kõrgharidus teha tervikuna atraktiivsemaks. Välisüliõpilastele. Kreitzberg suunaks ka senisest enam tähelepanu ülikooli rahvusvahelistele projektidele. Selle peale tuleb veelgi enam minna ja mitte tegeleda siin sisemise konkurentsiga ja minu meelest tuleb praegu hakata otsima veelgi aktiivsemalt, mis võiks olla üldse Tallinna Ülikooli eripära teiste ülikoolide hulgas ja samas peaks arendama e-õppe võimaluse kõike seda, mis teeb tast tugeva regionaalse, ütleme Põhja-Eesti ülikooli. Teine kandidaat Tiit Land kommenteerib oma kandideerimise motiivi nii. Ja ma olen oma elus olnud pikka aega teadlane ka teinud õppetööd, nad on teaduse ja nii-öelda õpped erinevaid külgi ja ma arvan, et see on lihtsalt uus väljakutse. Ma arvan, et loodusteadlasena on mulle ideid, kuidas natuke erineva nurga alt ülikooli arendada. Mida ta siis edasi arendaks või muudaks? Ma arvan, et kõige olulisem praegu nii-öelda lähema viie aasta jooksul on see läheneva nimetamise demograafilise kõvera languse tingimustes tagada ülikoolile kindel roll, meie üliõpilast arv ei langeks ja kõige olulisem on see, et me suudaksime tagada, on siis nii-öelda kvaliteedi tagamine nii õppe- kui teadustöös ja kui veel laiemalt vaadata, siis Tallinna ülikoolil on eest, praegu toimub nõndanimetatud teadusmaja ehitus, väga oluline on siis nii-öelda need projektid lõpuni viia ja samuti ka loomemaja Ning kolmas kandidaat Anu Toots oma kandideerimise põhjuste kohta. Ma olen Tallinna ülikooliga või siis varasema Pedagoogikaülikooliga olnud seotud peaaegu pool oma elust ja ma olen siin selles koolis põhiliselt olnud õppejõu rollis, aga mitte ainult. Õppejõuna, ma olen näinud paljusid asju, mis võiks olla paremini. Anu Toots leiab, et paljud saavutused väärivad hoidmist näiteks ülikooli modernsus ja tugev rahvusvaheline liin. Samas on ka muutusi, mida peaks ette võtma. Ma arvan, et uue perioodi märksõnaks võiks ja peaks saama kvaliteet. Nii et selline ekspansiivne laienemine, kus me tahame kogu aeg suurendada üliõpilaste arvu või liita teisi poole, ma arvan, et see ei ole enam täna kõige tähtsam. Veel korraks Moskva plahvatuse juurde. Interfax vahendab, et Venemaa korrakaitsejõud on kuulutanud tagaotsitavaks kolm põhja kaob kaaslast, keda siis plahvatusega seostatakse ja operatiivteabe järgi võisid plahvatuse ettevalmistamises osaleda kolm meest, kes elasid mõnda aega Moskva põhjaregioonis. Ja kahtlusalused on operatiivandmete järgi Põhja-Kaukaasias ebaseaduslikku relvarühmituse liikmed ning olid seotud ka kahe naisega, kellest üks laskis end õhku eelmise aasta viimasel päeval Moskva kagu ringkonnas klubis, teine aga vahistati hiljem Volgogradis ja pole välistatud, et Domodedovo laskis end õhku. Üks neist kolmest mehest aga tagasi Eestisse. Eesti pank tähistas täna euro kasutuselevõtu meenemüntide esitlusega ja alates kolmapäevast saab münte aastaga Eesti Panga muuseumist. Mall Mälberg esitlusel. Eesti pank jätkab ka euroajal traditsiooni, et olulisemaid sündmusi tähistatakse meenemüntidega. Täna esitleti kahte uut meenemünti. Eesti Panga president Andres Lipstok tänas kõiki, kes aitasid nimetatud meenemüntide valmimisele kaasa ja kinnitas veelkord, et euro kasutuselevõtt on Eesti riigis läinud hästi. Praegu nende väidete tõestuseks võin öelda, et samasuguste järeldusteni on jõudnud Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank, hea, kui vaadata ka Eesti ajakirjanduses andnud hinnanguid, siis tundub, et see asi on tehtud. Meenemünt on kaks, mõlemad tehtud soome raha vajas, esimene on kümneeurone teemantaplikatsiooniga ja puhtast hõbedast ning kannab nime Eesti tulevik. Autor skulptor Simson, fon. Sea küll ütles, et tööd alustades oli talle selge, et mündil peab olema figuur ja kes muu kui Kalevipoeg. Aga mida teda tegema panna? Ja järsku mingil hetkel tabas mind see jumalik valgus, et Kalevipoeg võiks tantsida kaerajaani ja siis Kalevipojale muidugi partnereid ka vaja seal ja siis on teine meie väga tore vägilane, vanapagan kahekesi koosnevad rajal, mis on selles mõttes, ta oli hästi loogiline. Natuke on kahju sellest, et arvestades seda katoliikliku Euroopa maitsed, mobiin vana paganal selle saba tagant ära võtma. Aga kui te münti hotellist ja kujutage ette, et seal vanapagana ikka saba taga. Teise täna esitletud meenemündi nimi on Eesti liitumine. See on 20 eurone kullast ja hõbedast bimetallist ning selle on kujundanud Priit Pärn. Nagu kunstnik ütles, talle jumalikku välgatust ei tulnud, küll aga leidis ta pea, et kellavärk on hea sümbol. Kui vaadata lähemalt neid hammasrattaid, need on kõik vaba käega joonistatud ja nende hambumile ei ole eriti ideaalne. Seal on väga kõva loks sees ja osa neist hammasratastest kaovad mündiserva alla hõbedase serva alla. Seda võiks seletada nii, et Euroopa rahasüsteem on toimiv masinavärk, kuid ta pole ideaalne. Osa sellest on meie pilgu eest varjul. Serva all. Lootust lisab see, et serv on kinnitatud kruvidega. Teatavasti kruvid võib lahti keerata vajadusel ja vaadata, mis seal tegelikult toimub. Nüüd Eestit liidab selle asjaga muhu mänd Eesti ornamendi osa, mis põhimõtteliselt hammasratas ja ta juba hakkab hambuma, mitte väga sujuvalt, aga seal ta on. Sama mündi esiküljel on riigivapp ning selle kolm lõvi ja ornamendi joonistas Priit Pärn ka vaba käega sümboliseerima seda, et Eesti riik ei ole lõplikud, valmis või midagi kivinenud, vaid elab liikumises ja arengus. Ja ilmast. Eeloleval ööl sajab Eestis paljudes kohtades lund ja veidi tuiskab. Puhub edela ja lõunatuul viis kuni 11 meetrit sekundis, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on mandril miinus kaks kuni miinus seitse kraadi, saartel ja Loode-Eestis nulli lähedal ja hommikuks temperatuur veidi tõuseb. Homme päeval sajab lund, paljudes kohtades püsib suur jäiteoht. Puhub edela ja lõunatuul, õhtupoolikul aga hakkab tuul saartel ja põhjarannikul puhub põhjast ja kirdest viis kuni üheksa, rannikul 13 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on homme miinus viis kuni pluss üks kraad. Te, kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.