Tere õhtust, kell sai kaheksa, eetris on Päevakaja stuudios Tõnu Karjatse. Moskva Domodedovo lennuväli on naasnud varasesse töörütmi. Täna õhtupoolikul toimunud plahvatuses sai surma 35 ja vigastada rohkem kui 100 inimest. Plahvatus toimus reisijatele vastu tulnud inimeste seas. Erakonnamaastik on jagunenud selgelt kahe maailmavaate vahel, ütles Euroopa Ülikooli doktorant Kristjan Vassil. Tema sõnul on opositsioonierakonnad pigem liberaalsed, aga nii IRL kui ka reformi Erakond konservatiivsed. Riigikogu kultuurikomisjon arutas riigikontrolli auditit investeeringute jaotamisest Kultuuriministeeriumis. Komisjon leiab, et kriitilises auditis on palju õiget ministeerium aga on kindel, et nende tegevus on olnud põhjendatud. Paljude Eesti omavalitsused taastati enne, kui ta aastat iseseisev vabariik. Täna tähistati 20 aasta möödumist Rakvere linna omavalitsuse taastamisest. Ja ilm on selline, et homme sajab Eestis lund. Puhub edela lõunatuul ning õhutemperatuur on miinus viie ja pluss ühe kraadi vahel. Esmalt taas Moskvasse meie korrespondent Krister Paris on jõudnud oma tööduva lennuväljale, kus õhtupoolikul toimus plahvatus. Hukkunute arvuks on senistel andmetel kinnitatud 35, milline on olukord koha peal. Krister Paris. Ja põhimõtteliselt lennujaam töötab ja peaaegu et normaalsel režiimil, tõsi küll, mitte normaalsel ametlikult, kuid kõik lennud väljuvad sisemasemate lendude saal, kus toimus plahvatus, on väljastpoolt tulijatele suletud. See tähendab, et inimesed saavad kenasti välja tulla, juhatatakse kohe rongide peale, mis praegu viivad inimesi tasuta. Linna hoiatatakse, et nad ei kasutataks erataksojuhte, kes olla juba katsunud inimesi, kes võib-olla sattunud kergesse paanikasse, müürida aga lennujaam, kui ei peaks, et midagi on juhtunud, siis ei ütlekski, et midagi väga erilist estonian uste peale on pandud taas tööle metalliotsijaga pagasi läbi valgustaja peab kõik juba saabuvad lennujaamahoonesse, siin on päris hulganisti näha, parameedikuid on natukene rohkem miilitsaid kui ehk muidu harilikult lennujaamas. Aga vähemalt peale paari lennu, mis suunati edasi Šeremetjevo või siis Lucavust on lennujaam jätkanud kui lennujaamana töötamist harilikule režiimil. Kas on siis täpselt teada ka see plahvatuse toimumise koht, oli see siis ootajate seas või hoopis selle laekuva pagasi seas? Suure tõenäosusega enesetaputerrorist õhkis end kohas, kus on kaks kohvikut, mis on täis rahvast enamasti, kes ootavad siis saabuvate lendude pealt tulevaid inimesi. Juba on teada, et hukkunute hulgas on mitte ainult Venemaa kodanik vaid ka näiteks üks küllaltki tuntud Slovakkia näitleja. Mida võib see plahvatus nüüd kaasa tuua Venemaa poliitikas? Põhimõtteliselt on nii küüniliselt kui see ka ei kõlaks Venemaa plahvatusega harjunud, et see, et lennujaama rünnati, on tõesti peaaegu et esmakordne, enamasti inimestele head pilluvad rohkem hirmu, kui võiks öelda plahvatused metroos, mis on sagedane rünnakute sihtmärk, sest lennukiga ikkagi lendab suhteliselt hulk inimesi, kuid esialgu Vene võimud reageerinud. Nii nagu õnnetuste puhul ikka lubanud abi hukkunute ja hukkunute perekondadele ja kannatamatu õele öeldakse. Haiged töötavad täisrežiimil, arstid ei ole tulnud. Tööle kutsutakse inimesi verd andma, president on juba pöördunud rahva poole Euroopast ja ka USA-s on juba tulnud kaastundeavaldused. Opositsioon on sageli väitnud, et selliseid plahvatusi kasutatakse ära v suuremaks kruvide kinnikeeramiseks, kuid näiteks viimaste metrooplahvatuste järel ei näinud, et oleks seda nüüd väga otseselt millekski kasutatud. Jah, annab kindlasti võimaluse öelda, et on vaja tugevdada julgeolekut, aga eks näis, esialgu on ka selle kohta võis terroriaktide toime panna üksnes oletus, et loomulikult esimesena vaadatakse Kaukaasia poole. Postimehe portaal edastab, et Tallinna lennujaamale tehti täna õhtul kella veerand seitsme paiku pommiähvardushoone. Avalikust osast on inimesed evakueeritud. Kohale on saabunud demineerijad, politsei ja kiirabi ja kontrollitakse, kas hoone on ohutu. Politsei püüab ka ähvarduse tegi ja isikut kindlaks teha ning siinjuures tuleb meelde tuletada, et tegemist on kriminaalkuriteoga, mille eest võib oodata kavandada karistus. Tänasest on kõikidel huvilistel võimalus võrrelda enda ja Eesti erakondade põhiseisukohti Eesti ühiskonna jaoks olulistes küsimustes. Nimelt saab seal teha rahvusringhäälingu valimisportaalis avatud valijakompassiga. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Vastates kompassis 30-le küsimusele, võrdleb kompass neid seitsme Eesti erakonna seisukohtadega ning joonistab tabeli, kus on näha vaataja seisukohtade sobivuse erakondade omaga. Samas ei pruugi see kokku langeda valija tegelike otsustustega valimiskabiinis, sest reaalses elus arvestatakse üsna tihti ka muid tegureid. Kompassi saab kasutada kui minna rahvusringhäälingu valimisleheküljele. Lisaks saab seal võrrelda ka Eesti erakondade paiknemist poliitilisel skaalal. Euroopa Ülikooli doktorant Kristjan Vassili ütles, et küsimuste põhjal kokku pandud skaala kinnitab kartusi, et maailmavaateliselt jagunevad Eesti erakonnad vaid kaheks. Kui vaadata konkreetselt erakondade seisukohti nende väidete lõikes on juba ammu valida nii-öelda kahe maailmavaatava tegelik poliitilisi valikuid väga palju ei ole kõigile arusaadavam, võib olla erinevus, on opositsiooni ja koalitsiooni vahel, et meil on olemas nii-öelda kaks üsna sarnast koalitsioonierakonda, kes on väga selgelt meelestatud maksupoliitika osas, muutusi seal ette ei näe. Üllatuslikult on nad pigem konservatiivsed ja meil on opositsioonierakonnad, keda me arvame, et nad on konservatiivsed, aga meie analüüs näitab, et nad on pigem liberaalsed ja nad on nii-öelda. See on selline sotsiaalne majanduslikel vasakskaalal. Samas on Reformierakond ennast ikka nimetanud liberaalseks erakonnaks. Küsisin selgitust ühelt kompassi koostajalt Juhan Kivirähkile. Kõige liberaalsema erakonnana selle graafiku järgi paistab välja siis hoopis Keskerakonnast ja ma arvan, et seda reformierakonna positsiooni võib-olla mõjutas eelkõige küsimus soolise võrdõiguslikkuse ja siis seksuaalvähemuste teemal, millele noh, ka minu jaoks üllatavalt küsimustele vastus oli pigem konservatiivne kui, kui liberaalne, aga see on mõnes mõttes ka oodatav, et võimul olevad erakonnad on oma hoiakutes konservatiivsemad, püüavad olemasolevat säilitada, aga opositsioonierakonnad selleks, et tähelepanu saada, pakuvad uusi lahendusi julgemalt ja, ja see viib nad ka pigem liberaalsele poolele. Riigikogu kultuurikomisjon arutas täna riigikontrolli auditit investeeringute jaotamisest kultuuriministeeriumis. Esile kerkis küsimus Peterburi Jaani kiriku renoveerimisest. Uku Toom uuris, mida arutelu näitas. Komisjoni esimees Peeter Kreitzberg ütles, et komisjon soovis põhiliselt saada selgust Kultuuriministeeriumi seisukohtade osas. Sellest kõneks olev audit on ikkagi teistest erinev. Ma väidan, et nii kriitilist aruannet nagu see ei ole kunagi olnud, sest tegelikult ju riigikontroll oli sunnitud ka prokuratuuri pöörduma, et tuvastada, kas on tegemist ka kuriteokahtlustega, eriti Jaani kiriku renoveerimise episoodis, aga see ei puuduta ainult Jaani kirikut, tegelikult täidab riigikontroll ja tunduvad suhteliselt õigustatult ette seda, et riigihangete korraldamine ei ole piisavalt läbipaistev. Kultuuriministeeriumis, no igal juhul on etteheiteid ka selles, et nad ei kontrolli korralikult, kuidas investeeringute raha kasutatakse. Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles leiab, et alati saab paremini, kuid üldiselt on kõik tehtud õieti. Alati, kui toimub tegevuste arendamine, on mingid kohad, mis vajaksid järgiaitamist veelgi paremini tegemist. Me oleme kogu aeg öelnud ja vastavalt riigikontrollile, et loomulikult teatud süsteem on alati võimalik teha paremaks ja mida ma olen juba teinud, teatud trollimehhanism on võimalik teha veel sügavamaks ja veel ütleme piiritletumaks. Põhiline etteheide on ju neil see mure, et need investeeringud, mida on teinud kas siis Eesti maksumaksja rahaga või eurorahadega, et nad siis tulevikus on elanud väga palju majanduskulusid, aga me oleme ka seda öelnud, et loomulikult riigieelarve kasvab ja need objektid, mida meie olme välja valida, kuhu oma raha alla pannud, et need vajavad ehitamist, need on eesti kultuurile väga olulised ja see raha ka leitakse. Ma ütlen veel kord, me ei tohi vaadata ja me ei saa vaadata kultuuri ainult exceli järgi, ehk see, kas iga investeering ennast ära tasub. Kõige libedam teema ministeeriumi jaoks on teadagi Jaani kirikuga seonduv. Siim Sukles on siin äraootav. Mis seal salata, kultuuriministeerium ootab huviga, millise seisukohariigiprokuratuur selles küsimuses üldse võtab. Peeter Kreitzbergi seisukohta on märksa konkreetsem. See, mis puudutab Jaani kirikut, ma arvan, noh, seal on küll väga raske millegagi vaielda, see mu meelest ikkagi seotud väga mitme vea ja korruptsioonikahtlusega. Mida ministeerium peaks komisjoni arvates edaspidi teistmoodi tegema? Nad peaksid ikkagi tegema kriteeriumit, täpsemaks, kultuurivaldkond kindlasti peaks olema täpsem, natukene selgem, läbipaistvam, et enda pealt kahtlustust maha võtta. Paljud Eesti omavalitsus, et aastat enne kui ta aastate iseseisev Eesti vabariik täna tähistati 20 aasta möödumist Rakvere linna omavalitsuse taastamisest jätkab Ago Gaškov. Kreisilinna ja maakonnakeskuse Rakvere omavalitsuslikku staatus taastati 24. jaanuaril 1991 ehk siis mitu kuud enne Eesti taasiseseisvumist. Täna võtsid Rakvere linnavalitsuses kodanike vastu kõik Rakvere linnapea Tiit Kullerkupp, Toomas Varek, jõe Andres Jaadla, Rannar Vassiljev, aga ka sõjaline linnapea Jakob Liiv. Ja siin ongi väike katkend sellest, kuidas Jakob Liiv linnakodanikuga vestles. Mis on ka üks asi, on muidugi see talv on saabunud linna ja see on minu arvates väga tore ja rõõmuküllane aeg. Lund on palju ja ilmselt tuletada veel juurde, kuidas linnaelanikele meeldib. Linnaelanikele meeldib lumi väga, saavad kasutada kõiksuguseid talvesõiduvahendeid, Soome Kirke hobuseid, hobusaar, ja samas on väga huvitav, et ei ole vaja lund lükata. Hobune liigub igal pool. Rakvereomavalitsuse taastamise tunnistusele kirjutas alla tollane Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimees Arnold Rüütel. President Rüütel oli ka täna Rakveres meenutamas, kuidas Eesti omavalitsusi taastati? Euroopa valitsuste hartale, kellega me olime oma õigusruumi juba nõukogude ajal, kaks aastat enne iseseisvuse taastamist suurel määral kaasnenud euroopalikele põhimõtetele Ja ilmast, ka öösel ja ka homme on ilm pilves, mitmel pool sajab lund ja isegi öösel veidi tuiskab, on ka jäidet. Puhub edela ja lõunatuul viis kuni 11 meetrit sekundis, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Homseks tuul nõrgeneb ja õhtupoolikul pöördub tuul saartel ja põhjarannikul põhja ning kirdesse. Külma tuleb öösel kaks kuni seitse kraadi, saartel ja Loode-Eestis püsib õhutemperatuur nulli lähedal. Hommikul õhutemperatuur veidi tõuseb ja homseks päevaks jääb püsima miinus viie ja pluss ühe kraadi vahel. Kuulsite õhtust Päevakaja. Head õhtut.