Tere õhtust. Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Keskkonnaministri Villu Reiljani umbusaldamine kukkus Riigikogus läbi, umbusaldamist toetas 39 riigikogu liiget. Eesti linnade liidu uue juhi Margus Lepiku sõnul vajavad omavalitsused endiselt selgust tulubaasi suhtes. Tallinnas algasid Eesti linnade ja valdade. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni uuringu järgi on Eesti tervisenäitajad Euroopa Liidu halvimad. Eelkõige on vaja panustada laste tervisesse. Läänemerest Rügeni saar lähedalt leitud surnud loikadel tuvastati inimesele ohtlik linnugripi tüvi eesti veterinaar. Me arvame, et kinnitab, et kuna Eestist pole viirust leitud, pole põhjust otseselt reageerida. Liikumispuudega inimeste kodada. Tänas oma toetajaid. Aasta teoks loetakse seda, et suhtlemine valitsusega on vedu võtnud. Arhitektide Liit pooldab Tallinna Sakala keskuse puhul uut konkurssi, kultuuriminister kahtleb välismaalt. Linnugripp on levinud viiruste on avastatud juba lisaks Saksamaale ka tõenäoliselt Taanist ja Ungarist Austriast. Tallinna televisioon näitas seninägemata kaadreid vangide piinamisest Abukraipi vanglas 2003. aastal ja ilmast. Homme võib Eestis paiguti vähest lund sadada ja külma on neli kuni 10 kraadi. Keskkonnaministri Villu Reiljani umbusaldamine kukkus Riigikogus läbi täpsemalt räägib Uku Toom. Riigikogu tegi täna päris olulist seadusandlikku tööd, aga kõike varjutas umbusaldusavaldus keskkonnaministrile. Allkirjad olid andnud Res Publica ja Isamaaliidu liikmed. Valitsus omakorda nõudis küsimuse arutamist kohe täna. Etteheited olid üldiselt tuttavad, Res Publica esindaja, ela Tomson. Härra Villu Reiljan on olnud Eesti keskkonnaminister 2003. aasta märtsis ja ka varem ühe ametiaja tänapärastele tajumist, kui abitud me oleme, niisugustes olukordades, nagu meid hiljaaegu tabas on meil õigus ja kohustus esitada keskkonnaministrile küsimusi tema vastutuse kohta. Härra Reiljan on korduvalt väitnud, et ta on kogu aeg rääkinud sellest, et Eesti võimekus merereostusele vastu astuda on madal. Ta rääkis sellest ka täna. Aga me ei kuulnud, kui palju ta tegelikkuses on teinud peale rääkimise. Meil on oma riik, me peame seda riiki suutma toimivana hoida ja õnnetus, mis Eestit äsja tabas, näitas, et vähemasti ühes lülis ja see lüli on keskkonnaministri vastutusala. See riik ei toimi. Vaieldi, kui õhukese meie riik on ja kui palju teda on. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor süüdistas neid, kes soovivad võimalikult vähe riiki. Meie meelest lähtuvalt just sellest vähem riiki poliitikast on keskkonnakaitsealarahastatud just lähtuvalt sellest ei ole täidetud neid ettekirjutusi, mida on teinud riigikontroll. Lähtuvalt sellest ei ole Eesti riik olnud võimeline täitma endale võetud rahvusvahelisi kohustusi. Lähtuvalt sellest ei ole valitsus suutnud ei olnud võimeline eelmisel aastal täitma neid samu ülesandeid, mida iseendale on võtnud. Lähtuvalt sellest ei suuda riigistruktuurid korralikult koos töötada. Minister vastas küsimustele, pareeris rünnakuid, lükkas süüdistusi Mart Laari valitsuse kaela, kes 2000. aastal mereinspektsiooni laiali saatis. Ja ikka tuli jutt rahast. Meie keskkonnapoliitika on täiesti euroopalik. Paraku on triiknoore ja ütleme ausalt, ka vaene ei ole võimalik ette näha. Süüdlase otsimine on üks variant, ma isiklikult olen selline nagu lahenduste otsimise pooldaja. Olen võimekuse puudusele korduvalt tähelepanu juhtinud. Ja 31. märtsi 2005. aasta valitsuskabinet näiteks võeti ka vastu otsuseid, mis paljud asjad liikuma pani liivastamistes keskkonnaministeeriumi ülikondi, eelnõu, mille valitsus on põhimõtteliselt heakskiidud, siseministeerium, et selle juhtimisel toimub plaani väljatöötamine, kus keskkonnaministeerium on abiks. Keskkonnaministeerium on piirivalveametid võimete piires aidata vahendite hankimisel nii Soomest kui Taanist, mille tulemusel valmib ka multifunktsionaalne laev, ei ela 316. Mõistan opositsiooni soovi panna keskkonnaminister vastutama kõigi juhtude eest, kuhu SÕNA keskkond saab sisse panna. Kindlasti on veel olemas töökeskkond ja vaimne keskkond. Minister tunnistas oma vastutust aga koos kõigi teistega selles, et keskkonnaküsimused ei ole meil prioriteediks tõstetud. Aga sellest, kes ikka nimeliselt peaks poliitilist vastutust kandma harvasta. Poliitiline vastutus ongi kokkuleppe küsimus, kellele ta omistatakse. Täna otsustab riigikogu, kas joonistatakse mulle. Eile oli ka teisi häid valikuid. Koalitsioonikaaslased toetasid Villu Reiljanit näide Ain Seppik Keskerakonnast. Täitevvõim on eri aastatel teinud palju olukorra parandamiseks meie reidi võimaluste piires. Olukorda ei ole veel rahuldav, kuid selle eest ei saa poliitilist vastutust kanda. Mingi üks poliitik. Hääletusel osalesid ainult opositsiooni liikmed, 39 riigikogu liiget toetas umbusaldusnõuet, vaja oleks olnud 51 häält. Keskkonnaminister Villu Reiljan jätkab ametis. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tegi rahandusministeeriumile ettepaneku esitada Baltic Rail Service'i lepp see vist selle leppetrahv 15 miljonit krooni. BRS esitatud aruande järgi pole raudteeinfrastruktuuri investeerimiskava täidetud. Kes on teatanud, et on investeeringukava ületanud. Ministeeriumi teatel tähendab see ületäitmist artiklite osas, millel pole erastamisel esitatud eesmärkidega mingit seost. Ületäitmine on ministeeriumi andmetel muuhulgas hoonet, et sõiduautode ja koolituse osas. Kopteriõnnetuse uurimise komisjon, mis täna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis koos oli, on endiselt seisukohal, et õnnetuse põhjustas kopteri rootori ühe hüdrovõimendi, nimelt esiserva juhitamatu sirutumine. Ekspertide hinnangul oli serva tee poole ühe kolvipea küljest lahti koorunud osa kategi mille kaks tükki olid ummistanud serva ühe juht kraanikanalit. Lähme katsed, uuringud võtavad kaua aega. Katsetused on kavas lõpetada märtsis. Paralleelsete uuringute tulemused peaksid andma pidepunkte õhusõidukite hüdraulikaseadmete üldise töökindluse parandamiseks. USA föderaalne lennuamet on andnud välja direktiivi, milles nõutakse S 76 tüüpi kopterite puhul kõrgendatud tähelepanu just hüdraulikaseadmetele. Uurimisaruanne peab valmis saama enne aasta möödumist õnnetusest kopteriõnnetus. Tallinna lahe kohal toimus eelmise aasta 10. augustil. Linnas algasid Eesti linnade ja valdade vaat kus arutatakse omavalitsuste rahastamist ja eri valdkondade olukorda. Indrek Kiisleri intervjuu. Kolme päeva jooksul saab nimelt kuulata seitsmeteistkümnest teemaplokis 100 kahtekümmend ettekannet Eesti riigi võtmeisikutelt ja mitmete valdkondade professionaalidelt. Lisaks oli koos Linnade Liidu volikogu, mis valis uueks juhatuse esimeheks Valga linnapea Margus Lepiku, kelle sõnul on endiselt lahtine omavalitsuste rahastamismudel. Ja eesmärk on tulumaksu omavalitsuses osa tõstmine. Need funktsioonid, mis riik, omavalitsus peab saama ka rahalise katte, et me neid ellu saaksime viia. Ja aegsete rahastamise skeeme on ju palju räägitud, oleme rääkinud ka skeemist, et kogu üksikisiku tulumaks võiks laekuda kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Valga linnapeana. Oskate öelda, milline see protsent võiks olla, mis oleks ideaal eesti keskmisele linnale omavalitsusena, pan-Valga linn, tegelikult päris ka 100 protsenti üksikisiku tulumaksu veel ei piisa ja see ongi see temaatika väiksemate omavalitsuste poolt, et miks me ei ole suutnud nagu seda kokku veel päris leppida, see on niivõrd erinev kõikide omavalitsuste lõikes. Tallinna linn näiteks saab hakkama isegi praeguse protsendiga ja Tallinna ümbruses omavalitsused, kus ei ole riigipoolset toetust ette nähtud, nii et see on omavalitsuse lõikes väga erinev ja see teebki meie läbirääkimised alati raskeks. Uus linnade liidu juhatuse esimees tunnistas, et lõheomavalitsuste rahaliste võimaluste osas aina kasvab, sest rikaste omavalitsuste võime taotleda Euroopa Liidu abirahasid on suurem kui väikestel omavalitsustel, millel pole piisavalt projektide kirjutajaid ning kaasfinantseerimisvõimalusi. Kahjuks surmaniseerumine toimub ka Eesti vabariigis ja ja elanikkond siiski liigub rikkamate omavalitsuste poole suuremate omavalitsuste poole ja aga siin ongi ainus pääsetee on koostöö ja loomulikult ka riigi regionaalpoliitika, millele kindlasti omavalitsusliidud hakkavad tulevikus tõsiselt rõhutama. Edasi sõnumeid välismaalt ja neist ülevaate meelis campus. Euroopa komisjon teatas, et ka Lõuna-Ungarist leitud kolmel luigel oli linnugripp. Edasised testid peavad näitama, kas linnud olid nakatunud inimestele ohtliku H5N1 tüvega. Võimaliku linnugripiteated on tulnud ka Taanist. Kindlalt oli linnugripp ka Saksamaalt leitud surnud luikedel. Venemaa Peterburi linna ja Leningradi oblasti võimud keelasid linnugripi võimaliku leviku kartuses kevadise linnujahi ning eluslindude toomise. Regiooni kuberner Valentina Matvijenko teatas, et linnas keelatakse eluslindude sissevedu ja nendega kauplemine ka linnaturgudel. Samuti andis kuberner korralduse töötada välja mehhanism keeldude ellurakendamiseks ning konkreetne tegevuskava võimaliku epideemia puhkemise juhuks. ÜRO siiski kinnitab, et suureks paanikaks Euroopas riikides veel põhjust ei ole. Läti veterinaarid. Aga kahtlustavad Limbaži ja Tseesise rajoonis seapalaviku juhtumit uurides selles regioonis lastud metssigu. Suuremat seapalaviku juhtumeid Euroopas olid 2000. aastal Suurbritannias, kui Euroopa Liit keelas sellest riigist sealiha ekspordi. Paar aastat enne seda täheldati kiirelt nakkama ja äkilise seapalaviku juhtumeid ka Hollandis, Belgias, Saksamaal ja Hispaanias. Hollandis tapeti siis miljon looma. Austraalia televisioon näitas varem avaldamata materjali Iraagi vangide piinamisest USA juhitud Abu gripi vanglas Bagdadis. Telekanali teatel pärinesid pildid ja videod umbes samast ajast ehk 2003.-st aastast, kui need vangide piinamise fotod, mis põhjustasid 2004. aastal rahvusvahelise protestilaine. Telekanal lisab, et osa piltidest viitavad piinamise jätkamisele ka peale 2000 neljandat aastat. Indoneesia kuulutas Taani toodetele boikoti Indoneesia importijad assotsiatsioon teatas, et ei hakka riiki tooma Taani kaupu enne, kui Taani valitsus on vabandanud Muhamedi pilapiltide avaldamise eest. Pakistanis jätkusitena Muhamedi Üla piltide vastased meeleavaldused ning rahutustes hukkus kolm inimest. Laste tervis on Euroopa Liidu halvim, mida kavatsetakse ette võtta, küsis Indrek Kiisler. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ja Eesti sotsiaalministeeriumi koostöös viidi läbi analüüs, milles määratletakse kõige enam rahastamist vajavad tervise valdkonnad. Kaardistati ka praegune olukord, mis sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Ivi Normeti sõnul on väga halb, kui. Vaatame ennast teiste Euroopa liidu liikmesriikide kontekstis siis meie rahva tervisenäitajad on vaieldamatult kõige halvemad. Me sureme liiga vara, meie paremustoppe on siis südame-veresoonkonna haigused, kasvajad ja mis just põhjustab kõige suurema tervise kadu. On just vigastused ja mürgitused ja liiklustraumad ja enesetapud sest see põhjustab just varajast suremust ja võtab oluliselt Eesti oodatavat keskmist eluiga, kus me oleme jälle punase laterna osas, et kui me võrdleme nüüd majanduskasvu Euroopa liidu liikmesriikidega, siis seal läheb meil hästi. Aga kui me vaatame, kas demograafilisi numbreid või tervisenäitajaid, siis siin oleme ikkagi väga halvas seisus. Kuna praegu töötatakse välja Euroopa Liidu järgmise rahastamisperioodi raha kasutamist, see puudutab aastaid 2007 kuni 2013 siis on vaja leida ka struktuurfondide raha paigutamise kohad. Kõige olulisem on siis rahvatervise valdkond, kus me oleme teinud siis ettepanekud, et suunata järgmisel perioodil struktuur fontide ressursse tundlikule tasandile, kus siis iga maakond ise otsustab ja kindlasti eelistatud on just laste tervist edendavad tegevused, millistesse tegevustesse nad panustavad täna väga aktuaalne on nakkushaiguste ka toimetulekuks. Et vähendada siis meie laborite võimet, et meil oleksid pädevad epidemioloogid. Seoses linnugripi levikuga saavad kõik aru, et see, see on oluline valdkond, kus meie valmisolekut peab parandama. Liikumispuudega inimeste liit tänas neid, kes puudega inimesi mullu toetanud on. Täna üritas, tervitas ka president Arnold Rüütel, jätkab Mall Mälberg. Liikumispuuetega inimeste liidu president Ants Leemets hindab läinud aastat ja puuetega inimestele saadud abi väga kõrgelt. Mida te ise aasta teoks kõige enam teate, et me ise peale sellel aastal ikkagi teoks selle oleme nüüd stabiilselt saanud suhted korda ministeeriumiga valitsusega. Küsimus on selles, et et loomulikult me endale tohutult seda, kui mõni inimene abistab ühte puuetega inimest. Me oleme enda eesmärgiks kui organisatsioon, eesmärgiks selle, et me tahaksime nagu kõikide olukorda parandada. Auhinna laureaat on sel aastal 18 ja esimest korda laureaatide seas ka kaks poliitikut, kes on toetanud puuetega inimeste liikumist. Need on Mai Treial ja Eiki Nestor. Sotsiaalminister Jaak Aabi meelest püütakse puuetega inimesi abistada kõiki ühtmoodi. Samas on iga puue omamoodi Meil on sotsiaalministeeriumis väljatöötamisel puuetega inimeste toetuse kontseptsioon, kus me tahaks siiski üle vaadata need alused, millega praegu toetatakse puudega inimesi, see on rehabilitatsiooniteenust kindlasti ligipääsetavus. Sellega on meil ikkagi tõsised probleemid. Lavastaja Ivo Eensalu, kes on korraldanud väga paljude lastekodulasteaia puuetega inimeste linnahalli etendustele viimist, on ratastooli inimestega palju kokku puutunud ja teab, kui raske on neil linnahallis liik. Nad on nii tagasihoidlikud inimesed, nad pelgavad, et nad jäävad teistele jalgu ja ma olen nad viinud isiklikult parimatele kohtadele, sest alpinist peab olema või seal niisuguste masinatega, kui neil on pinkide vahel laveerida. Ka Ivo Eensalu on üks nendest, keda liikumispuudega inimesed tänavad ja veel üks pärjatu invaliikumise grand old man Mihkel Aitsam. Temas on optimismi küll silmnähtavalt enam kui paljudel meist kokku. Meil ei ole vaja elanikkonnale omaks võtta uusi mõttemudeleid näiteks puuetega inimeste poole pealt, vaid ka mujal. Seetõttu ei saa oodata, et need protsessid, kahtim, põmmkorrad käivad, see võimatu, aga ära ahenevad. Hästi ahenevad. Saksamaa põhjarannikult Rügeni saare lähedalt leiti surnud luike, kel tuvastati inimesele ohtlik viiruse tüvi H5N1. Norra ja Taani ja Rootsi võimud teatavasti andsid korralduse sulgeda linnukarjad siseruumidesse. Mida arvab asjast Eesti veterinaarameti peadirektori asetäitja Olev Kalda? See on meie jaoks ohumärk, aga kuna Eestis endas seda veel leitud ei ole, siis vahetuks reageerimiseks esialgu vajadus, puudub kindlasti ka meie seda informatsiooni analüüsima, mis meieni on nüüd jõudnud ja lähtuvalt sellest oma tegevused, kavandame üks võimalusi, kindlasti saab olema ka korralduse andmine linnukasvatajatele, lindude pidamiseks siseruumides, ka selleks me viime läbi analüüsi tuginedes siis ka hetkel toimuvale ornitoloogide poolt läbiviidava le riskianalüüsile. Kindlasti me arvestame ka lähiriikides juhtuvat või toimuvat oma ennetavate meetmete rakendamisele või selle rakendamises otsuste tegemisel. On olukord sõltub ka sellest, mis toimub Lätis, Leedus, Soomes, et ka lähtuvalt sellest mooduslikkadeeme, et ei olegi kindlasti primaarne, et see haigus peaks saama avastatud Eestis. Esmane ongi töö inimestega, kes linde peavad neile vastavate juhiste andmine mis on tegelikult juba toimunud või toimumas läbi valdade tasandil töötavatele veterinaararstide, aga ei saa jah loota nüüd selle peale, et Eestisse see viirus jõuab. Kultuuriministeeriumis arutati Sakala keskuse rekonstrueerimisega seotud ja edaspidist tegevust, vahendab Mall Mälberg. Arhitektide liidu juht Ülar Mark arvab, et tuleb korraldada uus arhitektuurikonkurss. Sellisele kohale väärikas linnaruumis tuleb kindlasti korraldada tuli võistlus, mis tagaks erinevate ideede võrdluse, et leida parim lahendusse. Te olete öelnud ka, et te tahaksite põhimõtteliselt säilitada vanast Sakala keskusest mingid detailid, fassaadi, aga et kui on vaja lammutada, et siis te lepite sellega ka, selle lammutamine on ju siiski siis põhjendatud, kui sinna asemele tuleb midagi uut. Väärikalt ei ole muud praktikat Euroopas, kus linna keskväljaku ümber rajada skulptuuri objekti kui läbi ainult läbi arhitektuurivõistlusest. Kas te jõudsite tänasel koosolekul lähemale sellele konkursi korraldamise ideele? Meie proovisime uuesti selgitada kõigile, kuidas seda tehakse, miks seda tehakse ja kuidas. See tulemus võiks olla kõigile osapooltele vastuvõetav ja seda nii hoonestuse arendajatele kui ka ministrile ja ma loodan, et selle võrra. Me jõudsime lähemale, kuigi usk on suhteliselt nõrk raha võimu vastu. Muinsuskaitse nõukogu juht Krista Kodres arvab samuti, et tuleb korraldada uus konkurss. Kultuuriminister Raivo Palmaru ei ole kindel, kas seda on vaja. Ma olengi selles asjas praegu ise väga kahevahel. Siin on juba kolm konkurssi korraldatud rida komisjoni ja nii edasi ja pigem kaldun ma arvama, et see ei anna tegelikult palju juurde. Samas arvab Raivo Palmaru, et täna liikus arutelu Sakala keskuse tuleviku üle tublisti edasi. Enamik probleeme tegelikult leidis lahenduse, lahenduseta on minu jaoks kõige olulisem probleem. Tallinna ja Eesti kõige väärikamalt väljakule ei tekiks arhitekt tuurilist õudust, mis need asjad olid, millele ta lahendused väitsite kas pikendada praegust hoonestusõiguse lepingut, kindel ja täna. Teiseks kas hoonestusõiguse lepingut on võimalik täita nii, et praegust Sakala keskust ei lammutata? Vastus oli pigem ei, see ei ole võimalik ka 1000 kaheksasajakohalist saali ei ole võimalik sinna sisse paigutada, aga kolmas küsimus on see, et, et kuidas nüüd ikkagi kindlustada see, et asi tuleks piisavalt väärikas ja noh, loomulikult selle lahenduseni me veel ei jõudnud. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, paiguti sajab kerget lund ja võib-olla pinnatuisku. Puhub kagutuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis. Külma on viis kuni 10, paiguti 13 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm, paiguti võib sadada vähest lund ja on pinnatuisku. Puhub kagutuul viis kuni 12, saartel, rannikul puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Ja külma on homme neli kuni 10 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.