Johannes kaljule. Seda nime kuuldes meenuvad teatri külastajaile ununematut kujud Eesti teatriajaloos. Johannes Kaljula sündis 12. oktoobril 1900. aastal Kingissepa linnas tookordses Hamburgis. Diaatriteed alustas ta Tallinnas 1920. aastal Paul Sepa asutatud draamastuudios. 1924.-st aastast alates oli Johannes Kaljula draamastuudio teatri näitleja. Johannes Kaljula teatritee oli eri Jabiliaker. Tema poolt loodud kujusid iseloomustas sügav läbi tundmine ja detailirohkus. Sellepärast kujuneski kaljulast üks isikupärasemaid Eesti näitlejaid, kes lõi terve rea meisterlikega ratter kujusid. Nagu Pearu tuud õpetaja Boytinsti Mauruse koolis, kuningas Liir Luka koti põhjas ja Bertsiifin Väikekodanlaste tammaru peremees, libahundi Lauri seitsmeks, vennas Kaval-Ants põrgupõhja, uues vanapaganas ja palju teisi. Kuule, Johannes Kaljula, näitleja saavutisi mäletavad kindlasti kümned tuhanded teatrikülastajad vabariigis. Siis pole põhjust nendel pikemalt peatuda. Lisaksime vaid seda, et Johannes Kaljula oli inimesena ja kodanikuna äärmiselt lihtne ja tagasihoidlik sellele vaatamata, et ta oli riikliku draamateatrimeistritest koosnevas ansamblis üks eredamaid ja kandvamaid jõude, kelle kunsti austasid ja armastasid nii teatripublik kui kolleegid säilitas Kaljula oma käitumises teistega töömehed tõsiduse ja korrektsuse. Võib öelda, et Johannes Kaljul, et kui kunstnikku tundsid, imetlesid paljud kuid Johannes kaljulat kui kodaniku teadsid vähesed. Laval täielik peremees ja rahvahulkade valitseja inimesena eraelus peaaegu märkamatu, tähelepandamatu kasvult tuli kaljule alla keskmise, kergesti süttiv ja impulsiivne inimene, kes ennast suurepäraselt suutis valitseda. Niisuguseid tähelepandamatud inimesi on tuhandeid, kes kunagi ei virise ega võitle enda eest kuid teevad päevast päeva tõsist tööd, mis elab üle aegade. Johannes Kaljula oli üks nendest tõsistest töömeestest. Keegi ei mäleta, et Kaljul oleks kunagi kuhugi hilinenud või mõne ülesande täitmata jätnud. Kõiges oli ta väga täpne. Isegi viimasel ringreisil. 1952. aasta suvel, mil ta põdes surmatoovat haigust ja kannatas suurte valude käes, mängis ta igal õhtul vapralt tomati Arup. Laval tekib Järvamaa krutskeid ja vempi, nii et publik saalis nautise naeris. Lava taga aga piinlik näitleja Kaljula valude käes. Sama aasta sügisel algasid põrgupõhja uuslavastuse proovid, milles kaljule pidi uuesti mängima oma kuulsat Kaval-Antsu. Ta võttis temale omase hoolija innuga proovidest osa, kuni viimaks kolleegide tungival pealekäimisel ta sunniti nendest loobuma ja haiglasse ravile minema. Seal selgus, et teda päästa pole enam võimalik kuna põeb haigust, mis on inimkonna suurimaks vaenlaseks ja mille ees arstiteadus seni on veel võimetu. 30 esimesil mail 1954. aastal murdis vähktõbi ta lõplikult. Meie keskelt oli jäädavalt lahkunud tõsine töömees. Hea kolleeg ja suur kunstnik Johannes Kaljula. Kuuleme läbilõiget Tammsaare Vargamäe, kus Johannes Kaljula mängib pea roosa. See on helilindistatud 1952. aasta kevadel. Ja aina jalaga miinuid lükkub kahe jalaga. Vogtib sor, hor, hor. Tuled ära langenud kangi langenud Muhabrieiti. Suul on kange vanamees, tapab su tööga ära, tapab enese ja tapab kua sinu. Tema Rehnutun ainult öö. Nii ja olid kas või isi sigadele rukki seejärel joostud. Aga sina ütlesid, ei, leebe häälega kutsu vaid, et see kood. Ja Ingrid tulid kõik. Oru. Tere, tere, Hundipalukülas siis lähebki. Käisin eile vaatamas, kasvõi vikati, varsti juba sisse. Ei veel. Tänavuse hooaja teda rohkem kui Imullo Wade väljal lood heina mu vahel seal, kus vesi peale paisutatud, oi, seal uhtap nagu puud vuaal suhe ei kohe minu karjamaa oli see nagu puu Claude, heinama löömad soiku veel lootsid. Kui aga oskaja väed Kallis loa või v miks asi su oma poole Kluovi kaldale ta ei tee liidri ilu Abja lei peade müügalise Ülo emade tammi, et vett minu maa peale ajada. Meno jälle tagasi tulla. Ja mina võin temaga teami mäda ja selleks siis oligi sul vaja kraav täie ja oma maa peal veega maa, loll ole. Et oma raha eest hakkan teise ja moa peale kraavi kaevama, nii et mina olin siis loll mees, täädiad säi, see Pärevi. Okei, muidugi. Nüüd ma tean, et kallin loa pri peremehega ei tohi kunagi kraavi kahasse kaevata, muidu jookseb vesi su enda maa peale. Tean, et kellegi sääred olevat koerahammastest ikka veel sinisem, kui mitte verise. Kui full oleks õige ta lutti, siis oleksid saab hingebussile vingerpussi lavastanud. Ei ole minu oma karjapoissi kuhugi saata. Tema lõhub omast peast tammi, sest ta ei võigi nähe, kuidas loomad soos solistavad. Temagi saab aru, et see ei ole õige. Peremees, kes teise karjamaale vett paisutab võiksid oma põllul keevidega hundiratast lüüa. Kui teis pere koeraga soos. See oli sinu kohapidamise NUT kuulasid minu sead oma rukis. Kas hakkas kade meel, et minu loomad oma pead Cesal kuulas või oma hääbi sulgema, Joey sigade karjas seakarjas käib ehk piruett? Eluvama, talitab nagu täis perenaine, mõistagi. Niipea kui suu paotab, on seata kannu. Helijääl on Joe Idelgi aidanud kuulaga, mis peab sõnaga minu eide hääl. Sellega tegemist. Tarvis, õigemini ei vaja hakata kaua ikkagi kempled. Head päeva ja päeva. Kui oleksin peaaegu unustanud. Sinu hobuse olid öösel minu rukis ehk tuled, Voad, tapke ahjude üle. Elukarri tallas kevadel melu orasel olen ma sulle omast kahjustav rääkinud. Ja kuidas sai melu, hobused sinu rupikas kulla luua? Kus mina panin õhtul kopli värava kinni. Vaatasin aia üle, et oleks kõik korras. Aga hommikul oli värav irvakil, kuna hobusekopli tagasi küüti, siis oli see mõne inimesega töömelu hobused võrravaid võrust lahti võtta ja ülepulga ei tõsta. Sa ei peagi seda, nagu oleksin mina sovhoos ja kopli väravavaht. Kui oledki või sa seda kellelegi ütleb? Kas tuled vaatama, mis sul setukas murukiga on käinud? Kui olid sõdukad, siis põldudelt melu avad Mul sulari tuli, tähendab, see oli sinu ala, sinu sulane, võib tunnistada, et minul on setukas, kas tuleb minusse asitud rukist vaatama? Asi jõuan ma alati välja maksta, kui ta Kus ta Andres nüüd tema ajab januga nalja ja õrnem pool viina ja pudel õlut. Tervitage loaabrime. Kui sa oled minus, ärge siis ütle mulle, kuidas hobune, kes alati mu ilusasti koju viib, kui ma purjus peaga vankri magan. Kuidas ta pööras seekord heast-paremast teelt kõrvale ja läks läbi, Oodra sidur. Kuidas sinul Lukisse sai? Oranž ütleb mulle kõrk, heleda. Udar ai minu hobune, tema rukis. Halve. Ütle nüüd kuidas ai vilu hobune, kilu hokisse viina viisin või see, mis ta Kurat, kurat, saab laval nii, et kõik kuulevad. Kaupa ei olnud õõts üleöö ja nõnda oli meie kaup ja nõnda mina tegin kõik kuulnud meie kaupa. Kaubast kinni Pearu nüütab Angobu sõnad lauluraamatusse löögopaaplisse võlad, kui õpetajad kantslist maha kuulutada. Aga seda ma ütlen sulle pööru, et kui sina minu sõnu tunnistajate suu läbi kinnitada ei või või kui sina mind avalikult laimama hakkad, siis annan ma su kohtusse ja pea meeles. No ikka Peep ja olid kõrtsileti alustanud, siis lõpetas ka kõiki neid temaga kohatu, kuni kui muidu körfaasutam Joos, ütleme niimoodi. Kõrtsi letusin kohtulauad ja mina olengi. Meil on peal Raitaal ja kui teda mõnule peaksite mõistma, ei sonku kõrtsmik selle igaühele meist keegi soovi. Joogelnukas. Õige aadress kaovad kinni all, seal on õige asi, on plaan, pole neid väljapudeliga korra kolad. O rööd võib ka pea rooma raha eest. Ja siin jälle oma kaheksa ööd-päeva vallabury. Leivapea, kui puutuvad. Maalri tšehhile nime, häbeni, läine, tere, tere. Eks säästu, aga teised istuvad juba nõuani suue küll. Maalri oled nüüd juba saab jõelusi, ööstuslik rüüstuse silma aga laulu ja lehed on sul suust otsa suvand ja rõõmud ning nüüd on summaga jääkjääk õlg selle juhi siiber. Ja mees oli see sinu juss. Reet, kes võitis oma ema elu juba sündides sees, tähendab see Julcinna lauda tähe kuuse otsa rippuma. Tere, isa, mis me sellest nyyd enam siin arutada ja nüüd? Näe, häigus tuli ja viinad ära. Juss kondsus Juku ja endale mullale jagale. Kus žanre talle lugeda laulis? Aga Agassi? Saul ja varri? Oled ööbeeerrämareni, oled minu kalli naabrimehe seaduslik naine. Paet midagi hamba alla saada, läheme, läheme siis tuppa. Üht kirjutatud on, et algul sinus tuule Kõik riided, et vaimulik rahvas Postimehe poolt on, sellest saan aru, aga Edgar äärselt nendega kaasas, Charlie, kus selle kohta ei mõista midagi. Rätsep ei tohi oma isamaad õieti armastada. Leia õigusi ohule kuule kuule kina kõrvenurga, rätsep toe, mis on kirjas, ära seletatud, Apuugali elu tööge angaasi käes ja sinu õigus on püksi. Ka nii hull oli õigusi minule. Oro pea ole rikkale koha omanikule hiiu käsi prakse tehe. Kes peab täna oma pojavarusid ja meie kõik oleme tema, Varulised, ainul. Ka sina ei pea meete sina räimi jää. Karma sundi palju teinud, seda ei ta Postimees mitt. Temaidlust hoiatab meid selle eest ikka tasa ja targu, ainult nõnda ja proos tulemata, see on tema arvamine. Jakobson kogub tuliseid tüüdoni enda kui omal ajal pealaele. Kes külvab tuult, lõikab tormi, ütleb tark vanasõna. Mina ütlen, kes külvab vaenuse, lõikab vaenu ja kuuletapp, toidad. Kui see asi nii väga karjud, siis mina sind õmblema enam ei võta sest hooaeg käes. Sinul ei ole õigust nõnda karjuda, kui minu püksitagune ripub, võõre kõver. Ordeni ähvardab ning mamma on aga, aga minu jalgade mõtet ei ole veel kunagi mammuniukinud. Vaidika aated, Todi ning õigus. Mis vaene mees tõe ja õigusega, seda on rikastele vaja. Kuuel köstri isand Ühe nüüs tööl, mina selle tõe ja õigusega. Kui Vova kalli naabrimehega protsessi Temal saab 10 aasta pärast 1000 rubla linna intressi peal käis. Kas see ei ole õigusega teenitud väimees? Loigo õigusega, aga kui see asi nõnda edasi läheb, siis saad sa varsti saksa haigusega ajad sakste asja ja õmbleb sakslastele. Kui inimene pole varanduslikud kindlustatud, ei või temal olla tõsist arusaamist isamaa armastusest ega õiget lugupidamist Isamaa vastu. Möllooleme pooge, Muo. Reagime muva teave ööl löögi, mis Moan olgu tagasi, isa ema. Kooletata ole sina, aga nalja saab, mis on kirjas, ära seletatud, hapud oad. Siis pole ju nii väga lugu, ega rätsepat on ka. Tema oleks meile laule, kirikus pole köstri häält kuuldagi, aga kui ta haarama toru kooriäärele lahti teeb, siis tead, käi põlevkivi ääre. Iik vahete õiglüheksiid läheksid veidi oma jätma. Saksa, kummal olema ammu? Oru Pearu ei lähe, sest tema ei karda saksa. Sest rõõmarrikalkohomaalik Oro Peara käsi, läemine. Pereisa ter. Mina lähen nüüd tammi lõhkuma või see kõik Me saare aluse karja. Sööda olen mitu korda kohtus välja. Einar on see tee viimne sõnade mees Münu söömeenu meelehaisu omast laagrite juurde. Tead, päevade inspireeris ja head päeva. Felix Moor väljapaistev sõnakunstnik näitleja üks Eesti raadio pioneere esimene kuuldemängude näitejuht sündis 12. aprillil 1903. aastal Hagudis. Felix Moore'i kiindumus teatrikunsti vastu avaldus õige varases nooruses koolipoisina. 1920. aastal sai temast nii nagu Johannes kaljulaski Paul Sepa draamast. Draamastuudio teatris töötas Moormad näitlejana ligemale kolm aastat mängides kaalukaid osi. Kui 1927. aastal hakati Tallinnas andma raadiosaateid, siis võidi nendest kuulata esimest eesti diktorit Felix moori. Sellest ajast alates oli Felix Moor raadiost lahutamatu ja tema näitleja töödiaatris jäi teisejärguliseks katkedes mõne aasta pärast sootuks. Felixi mooril lasusid raadiv algaastail suured ja mitmekülgsed ülesanded. Ta oli teadustajaks, saatekava koostajaks ja sagedaseks esinejaks lugemistundides. Kuna Felix mooril oli meeldiva tämbriline hääl ja laitmatu diktsioon ning hea sõna käsitlemise oskus, siis kujunes temast aja jooksul raadiokuulajate üldine lemmik ja teda kutsuti raadioonuks. Eriti armastasid teda noored kuulajad, kellele ta oli palju aastaid onumooriks. Felix moori juhtimisel läks saatesse ka esimene eesti kuuldemäng 1928. Ta veebruaris. Selleks oli Tšehhovi Karu ja ühte peaosadest kehastas Paul Pinna. Seega siis ligemale 33 aastat tagasi pandi alus meie kuuldemängudele mis on võitnud kuulajate hulgas suure populaarsuse ja ligemale poole sellest ajast. 15 aastat töötas nende näitejuhina Felix Moor. Kas või ainuüksi sellelegi tüvi kuulub Felix moorile aukoht Eesti Raadio ajaloos, kuna tema lõi meile kuuldemängu kui kunstižanri. Felix Moor pärandas tänapäeva raadiole väärtuslikke kogemusi, mida ta omandas oma pikaajalise tööga raadiusnäitejuhi ja pedagoogina ning võrratu sõnakunstnikuna. Tema kasvatatud ja tema otsesed õpilased ning traditsioonide jätkajad on Eesti Raadio praegused netijuhid. Felix moori pedagoogitöö kajastub tänapäeva Eesti parimate sõnakunstnike näitlejate loomingus. Gerlyde aastate kestel oli autoriteediks ja õpetajaks. Felix Moor oli ühtlasi esimeseks eesti sõna- kunstnikuks, kes oma loomingusse hakkas suhtuma teadlikult, õppides selleks põhjalikult tundma ka sellealast teooriat, mida ta suutis rakendada praktikasse. Tema esinemistele oli omane õige vormitunnetus ja tugev stiilitunne. Felix Moor või sõnakunstnik ei eksinud kunagi elementaarsete tõdede mõistmisel. Tema esinemised olid alati vajalikul professionaalsel tasemel. Meisterlikult. Eeskujuks jääb kõigile sõna- kunstnikele näitlejale Feliks mooril laitmatu ja korrektne emakeele valdamine ning erakordselt puhas diktsioon ja hääle kasutamise oskus. Inimesena oli Felix Moor haritud ja laia silmaringiga, väga töökas ja püüdlik, sihikindel. Oma otsese töö kõrval sõnakunstniku ja pedagoogina suutis Felix Moor meile anda ka häid erialaseid tõlkeid. Mõni aeg enne surma valmis tal ulatuslik tõlketöö Stanislavski näitleja töö endaga, mis on hinnatavaks käsiraamatuks kõigile sõna- ja teatrikunstnikele. 15. mail 1955. aastal pärast pikaajalist parandamatud haigust sulges alles 52 aastane Felix Moor jäädavalt oma säravad silmad. Vaikis mehine hääl, mis aastaid oli meid valitsenud nii raadios kui kontserdilaval. Kuid Felix Moor kui sõnakunstnik ja pedagoog jääb alatiseks püsima eestikul tuurija teatri ajalukku, kus tal on väärikas koht kunstimeistrite esireas. Pürgis Mori esituses kuuleme tema viimast esinemist, mille heli lindistasime mõned kuud enne surma 1954. aastal katkenud Eduard Vilde jutustusest nimekiri. Parun pöörab oma väikese terava lõualise kulupea, mis sarnaneb jääkaru omale. Aeglaselt valitseja pooler, tema pilk on selge, rahulik äriline. Hämmastades ajata, suu lahti. Jah, aga mis teil siis viga on, Pärt, kes päriselt, Tiiu, kõigest kehast nagu külm, tõbine. Paks mees, seisab tema ees pundunud nägu, roostetanud vasekarvaline jäme kael, sinakaspunane, selle määratu nuum kaela, tagumise jao sisse lõikub kohutav sügav vagu. Väikesed pungist silmad näivad otsekui verises rasvavedelikus ujuvat. Ta püüab varjata oma põlvede nõtkumist oma kätevarisemist. Ja kuna ta oma hiigelkeret kirjutuslaua kõrval olevasse korvtuuri hakkab majutama levita külma higiga kaetud näol isevärki totter mulje. Olen tõesti natuke mures, tekitab paks argpüks, mis pärast siis? Olen mures tuleviku pärast, paruni harrak, ola lus, nüüd päss, milleks on meil siis sõjavägi ja sõjaseadus? Valitsust võime täiesti usaldada, eks autod, mässavate talupoegade karistamine, mõisnikud juhatuse alla, eks nuhelda süüdlasi, meie tehtud nimekirjade andmist tegi argieks ole ihunuhtlust, mida need ja ikka oleme soovitanud tarvitada dosel kõrides, sellest võime enestele tuleviku kohta kõige paremat järeldada. Paruniproua on vaheajal õhuaknake avanud, sest et valitseja veesaapad määrdehaisuga Ta nina pahandavad. Avatud aknast tungivad sisse karedad Trallitavad laulu helid. Mida toob tuul Altteenijate majast üle mõisa õue härrastemajja. Te võõrustada, mis niipea unusta. Kuulge, pääs kui palju andsite neile piiritust. Kolm vedu poole sellest, mis oli kogemata veel hävitamata jäänud. Kas sellest saab? Ei, vist, nad joovad teda ju peaaegu ilma veeta. Siis alkeneibed veel, nad on ju raskel teel õlut. Seda on neile küllalt. Sina mu kallim ega Teremmanselt toitudega kitsi jooni. Andsin talle tarvilikud käsud, neil ei pea millestki puudus olema. Aga tuura? Kuidas sina siit tahad? Miks sa külalised üksinda jätsid, laps? Väga kõhetu ja punaka peaga küpsemas eas preili ulast olud parunid kirjutuskambrisse. Ta teeb, nagu oleks ta noore tütarlapse kombel väga kartlik. Juuba, papa, seda nad jäävadki. Ega sa unustanud lahket sundimist? Nad on juba teise konjakipudeli kallal. Benedicti liköör näis neile liiga lahja olevat. Paruni jääkaru Kärs avaneb hea südamiliseks naeratamiseks. Said ja nii arg olema pull allaks vene sõduri pea suudab midagi kanda ja meil on nässu aeg. Me peame oma külaliste suhtes, kelle abi vajame, täis silmad kinni pigistama. Kahannad, aadlikud, tehine, koguni pöörust. Ehk küll Kaukaasia tatari tõugu lisab mammad julgustades nihaga nende juurde tagasi. Ei vabanda meid mõlemat, ei pea neid ju nimekirja koostama. Ja mina lunastame Subarzkibama. Või läriseb ene sõidab meie elu eest jänes jal pöördub Parun jälle valitseja poole, kui toora preili on kirjutuse toast lahkunud. Aga need kõik mässumeelset ässitaja kihutajad, kõiki neid vastaseid lõual ja mina, mehed, kellega meil alati pahandust küllalt on olnud, vallast hävitama, kui rahu ja julgeolekut soovime. Mahalastu ja surnuks pekstud on Onagsed, parunihärra, ahhaa. Täie kardate neil siis verist kättemaksu, sihukest eestipend Ettor senti liitsejat. Ma tahaksin ometi näha saada, kas nad veel pea julgemad tõsta kui meie üle käinud. Ja kui seda oleks karta, äkiline vihahoog värvib paruni pea punaseks, niiet naht karvade all hõõgub nagu palavikus. Ja kui ma oma perekonnaga panin jahu, peaksin üle piiri põgenema. Ma ei kuula sellest ja ma kingin neile talupojakoertele, mis nad on ära teeninud. Nullustele, kellele Burjad kangeks kasvanud, meie viletsa kepita aja tõttu. Seejuures on ta laual Silava Browning kramplikult nagu küünistades pihku tõmmanud ja ta kiiskavat pilk riivab mõlemat tuli uut kuulipüssi veripunase paberiga kaetud seinad. Ja nüüd so lõpe nimekiri käsile, Milbas. Kõik kolm nihkuvad lauale ligemale. Parun lükkab valitsejale paberi puugnete ja tuksuvate näppudega asub viimane sulepeast kinni. Suured higipiisad, Siretavad taks, Uizon, ta laubal. Ta rasvane elu on talle liiga armas. DDD jõul, nagu peaksite enese surmaotsuse üles kirjutama. Ma olen närviline, parunihärra. Paruniproua naeratab mahedaski ja vabandavalt. Parun naerab lühidalt ja laginal. Kõneleb siis äritoonil edasi. Soolakandidaatidel tehke kaks jämedat Bristijatel raske ihunuhtluse saajatele üxorist. Näid kellele anname 100 ja vähem huupi. Ei maksa vist üles kirjutadagi. Nüüd võtame huupi käsile. Lõpuks tähendame üles nyyd vähessed, kellesse soldatid sugugi ei tohi puutuda. Algame mõisa inimestega. Siin on ainult eks kellele kaks risti tuleb? Puha poisina muidugi, kellegi juurest leidsin põlduri, kes puges salaja mässulist testi, tehti. Kas ta keldrist välja ei pääse? Ta on seotud parunihärra, ei tunnista süüd üless. Ei kinnitab, et ta olevat süütu. Aga miks ta endale salaja revolvri oli muretsenud? Revolver olnud tal juba ammu enne rahutusi vahetanud teise kellelgi käes, kord taskukella vastu. Aga kui ta meie vastu kurja nõu ei olnud, miks ei tarvitanud ta piisamatule riistu röövlite vastu? Hullur lingiga hirmunud? Püütakse olnud tsensuurist läbi käinud leht nagu kõik teisedki. Kirjutage atrants üles, kahtlane on ta minu meelest juba ammugi olnud. Aga Jaan, armas iimalt paneb paruniproua Etti see pehmata moonamis, kes kõigi inimeste puudus on öelnud, kes tuult külvab, lõikab tormi. Ta on tubli töömees, armas laps, aga suur ässitaja usuninud pallilu Plardetavam, kui see poisike oma revolvriga siis pange ta Kirke Päss. Sulg valitsejad tantsis, liha vas käes, roomab radisele süle barjeri, jättes maha vigaseid, algselt tantsivaid tähti, söögitoast, taotid, joogilaua vallatud lõbutoolid, hüppavad korkide paukumine, kokku löödud klaaside helin ja valjud tervisehüüded, mille hulka Seginevad ladisev naer ning kallusti mõõkade kõlin. Väljas Hiniate majas, aga On veel eetrallitamine paisunud suureks müraks, mis koguneb Carredast läbi isegi karjumisest huvilgamises vilistamiseski mürtsumas Buste viskamisest. Parun vaatab. Valla inimestest paneme kõigepealt paberisse eesti mässuliste lugejat ja kirjasaatjat, kõneleb ta habet silitades edasi. Nende nimed on mul teada kõik läbi ja läbi anarhistid ja sotsiaaldemokraadid. Nende peanis, allakirjutaja käsk, kirjutage esimeseks, see häbematu inimene, terri talinud möönber paneb kardetava roimarid kuulmeis tere. Kirjutage teiseks, see pole põrmugi parem, heliseb paruniproua harikas kannataja hääl. Hiljuti lasksin ta koolimajas oma tõlla juurde välja kutsuda. Kas arvateetatuuri ta nurjatud laseb nii-öelda tema hai võivat jätta koolitundi pooleli. Pidavat teema toas nii kaua ootama, kuni tund otsas. Mölberg tähendab ka selle mässaja unis. Juukseline parunipreili pistab pea ukse vahelt sisse. Ta nägu on vihane, et ma härrad olnud juba väga kaugel, vürst püüab toatüdrukuga sõbrustada ja teine ohvitser tahab mulle vägisi kasakatants õpetada. Siis kao nende juures tähelepanematult. Hetkel armas laps. Nuttis üles. Käbi Salu, Mart, armas, müüb, äss, räägib mõisahärra edasi, kui tütart ukse vahelt on taganenud seen ilus, kes löömise pärast minu peale kaebas suda Anu, tahtsin talle natuke õpetust anda. Siis lisan juba kohe juurde kulbi Jüri ja matsi Tõnu jaagu, kellega käime praegu ilma võidulootuseta koht, tähendab valitseja, kes juba jaksamaks on toimumas oleks vististi kõige lühem asja lahendus. Õigen võtsite mul sõnad suust? Aga seal on ju veel üks sihuke vastupanija põõsandlikut hoomas, kes mõne aasta eest meid kohtust kohtusse pintsutas. Need 300 rubla, mis ma sellele põlva näole pidin maksma, pole mul veel meelest läinud. Su mehed himustavad ennast sulal. Sel silmapilgul koputatakse ukse vastu. Vana halli peaga teener astub sisse. Kubjas seisad väljas, seal laseb parunihärrale öelda. Et kasakad on mõisameestega riidu läinud, mispärast? Kasakad rikkunud tüdrukuid peale meie poisid hakanud tüdrukut ees seisma. Nüüd peksavad kasakad neid niitidega. Ja siis Puusepp ja tallipoiss olla juba veriselt lumi maas. Kasakad, kõik purjus, etlikut ja talale sääraste tühiste sõnumitega ei pea ta minut aega raiskama kärgata, palun parem halb, kuidas selle eest hoolt, et mõisa inimesed oleksid sõjaväe vastu alandlikud, jahutab? Nagu näha, ei suuda lõdvellarvad ära oodata, kuni järge nende kätte tuleb, naeratab ta silma pilgutades nimekirja tegija poole. Aga lähme edasi, müülbaš, ärge unustage muru, Kaarli koolitatud poega. Nina, kes tahaks, paneb, et mina temale, sina üten, Jackelma kurt, võtsin maha, lõin, kui ta kaetud pea klimuis seisis. See poisinolk, seletanud ühes mässu kõnes hiljuti talupoegadel ei olla saksa mõisnikelt, mille, kes talu võlgu. Ma usun, Aleksandar lontro sõnnik. See on põgenenud mees kelnenud. Siis pange ta isa noorem vend nimekirja, andku poiss elukoht vàlja, vastutagu oma nahka. Seepeale järgneb keegi talupoeg, kellud häbematu julgus nuriseda kohalike rentide liialise kõrguse üle ja kiip Seplep, kellest arvatakse ta paruni lööma protsessi kohta mõne aasta eest vallas pilt laulu käima pannud ja kes peale vallakirjutaja ning kooliõpetaja kirjutavat eesti lehtedele sõnumeid valla, viletsate agraarolude, ülemvalitseja mülward paneb omalt poolt kirja ühe moona mehe, naise, kes sõimusõda Corp pulga junkruks. Ning tähendab ühe ristiga üles noore tüdruku, kelle süüta lähemalt teiseleta. Jumalakartlik paruniproua soovitab siis veel kõlbelistel põhjustel väga soojalt Üheorististe sekka rabalauka peremehe tütart, kes on gümnaasiumi läbi käinud, sest kõik niisuguse kooli kasvandikud elavat meistriga, häbi, elunurka Harlale, möldri poega, noort üliõpilast, kes kooli ajal Peterburis muidugi mõned bussist ka vahekorda pidavat. Nurgas kirjutage ka nende mõlema isad üles ja parun usinalt aeg on ammugi käes meiegi jõukamate küla oludes seis sekrikkuse korrad padja ajada, kes neile nõu annab, oma lapsi nii kõrgesti. Ta tahab. Nimekiri pikeneb, Holm pead otsivad, uurivad murega, et mitte mõni kõlvatu, teiste seas kogemata välja jääks. Korraga vuhiseb parunipreili sisse ja teatab. Ma vahtisin, ukse vahelt saan aidata ohvitserid, söögitoas, tiivad, vürst vehkles palja mõõgaga, mis hirmus, et näidata, kuidas tema üksi pataljonid jaapanlasi maha oleks raiunud. Kuidas sõjas oleks olnud teine juut vahetpidamata konjakit ja deklameerib kuuleedusse silmi pööritades. Tahan näha mitte konjakit. Oo, tähendab parun, pead rõõmsasti tütre poole loovutades, siis peame nimekirjaga rutta. Mõne minuti pärast ilmub kubjas koopetamata luba küsimata astub ta uksest sisse. Talud kahvatu nagu surnu. Ta huuled värisevad, üksik pisar veereb tal üle põse. Ja noore karjatüdruku kallab. Rinnapõhjast, tõusev luuksumine paneb tugeva mehe vabisema. Karjatüdruku kallal, tarvitavad. Parun tõuseb istmelt. Seda nad laitsid, parem külas toimetab. Kuid aeg on käes, et ma vinnatorisse ülbas, andke nimi tirissiga.