Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäev, tavaliselt 16.-st veebruarist. Toimetaja Ann-Mall Mälberg. Kristiina Šmigun võitis kuna Torino taliolümpiamängudel teise kuld Taali, olles kiireim naiste murdmaasuusatamise 10 kilomeetri klassikadistantsil. Temast sai Torino taliolümpia esimene kahekordne kullavõitja. Šmiguni sõnul oli just klassikadistantsi võitmine tema suur unistus. Eestis muutub euro kasutuselevõtt järgmise aasta jaanuarist järjest küsitavam, lisaks tunnistas rahandusminister Aivar Sõerd. Tema sõnul on hinnatõus olnud kiirem, kui veel läinud aasta lõpus loodeti. Pärnu linnavolikogu otsustas hoone, kus asub uue kunsti muuseum, müüki panna. Muuseumi juhataja Mark Soosaare sõnul võib muuseumi uueks asukohaks saada Viljandi. Europarlamendis läbis esimesena lugemise teenuste direktiiv. Euroopa Liit hoidub läbirääkimistes palestiinlaste äärmusorganisatsiooniga. Hamas, kuni uus valitsus on moodustatud. Iraak soovib kõiki Iraagis kinnipeetavaid riigikontrolli alla. Ilmast. Homme on meil pilves ilm, mitmel pool sajab vähest lund ja tuiskab kergelt, külma tuleb neli kuni üheksa kraadi. Kristina Šmigun võitis täna Torino taliolümpiamängudel teise kuldmedali, kullake Tarmo Tiisler intervjuud kahekordse olümpiavõitjaga, mis tehti kohe pärast sõitu. Kristiina Šmigun, see kõik on nii uskumatu, et selle kohta ei oska isegi midagi küsida, palju õnne sulle, seleta palun ise, mis täna siin juhtus. Täna juhtus see, et sain teise kuldmedali jess. Mul on meeletult hea meel, et see oli mulle hästi tähtis, tegelikult, kui päris aus olla, siis ma väga tahtsin klassikadistantsil kuldmedalit. See oli mu väga suur unistus. Räägi sellest sõidust kaasa lõpus, nendel kahel viimasel tõusul said oma paremuse maksma panna. Põhimõtteliselt oli hästi huvitav see, et eile kohtusin selleri Christian Steniga. Vaatas mind kinni, ütles mulle, et jah, Kristiine, et homme on kõige tähtsam viimased kolm kilomeetrit ja seal, kus sa oled, Tugas, võid võita kuni 17 sekundit. Ja täpselt nii ma tegingi ja need viimased kolm. Ma tegin endast kõik, põhimõtteliselt kui ma sinna lõppu jõudsin juba varem ei olnud neid kurve väga hästi võtta, sest jalad olid ikka väga läbi. Suusad olid sul pidamise või libisemise peale märg. Nad olid mõlemad sesse raba nõuab mõlemat ja suusad olid perfektselt ette valmistatud. Tänaseks päevaks. Said sa tänaseks sõiduks rahulikult keskenduda ja selle eelmise olümpiakulla ära unustada, õigel ajal. Sain küll, ma ütlesin juba, et minu, mul oli väga suur eesmärk oli saada just klassika, kuldmedal, see oli nagu niisugune kõige raskem minu jaoks. Ja, ja nüüd ma olen tõeline eestlane, kas pole. Ja nüüd kuldmedaleid ilmselt võrdlema ei tulekski hakata. Omavahel, ma arvan, et ei, sest et nad on munad mulle väga kallid, et üks on just sellisel alal, mis, milles ma olen alati ihanud, ütleme nii, kunagi ihkasin ju väga maailmakarikavõitu klassika, 10. ja nüüd ma vihkasin väga klassika kuldmedalit, olümpiakulda ja ma sain selle selles suhtes perfektne. Torinos vaatas täna võistlusi pealt ka peaminister Andrus Ansip. Siis, kui Kristiina oli sõitnud juba 6,2 kilomeetrit, siis oli enam-vähem selge, et sealt tuleb täna jälle kuldmedal ja kui oli 7,7 kilomeetrit sõidetud, siis oli täiesti kindel, et keegi teine ei võta Kristiinat seda medalit on uhke ja tunne juba siis Kristiina esimese kuldmedali tõi juba siis oli, oli väga hea tunne hetk kõigi jaoks. Tänane medal oli, oli kingitus, mida ei osanud oodatagi. See on hea tunne näha oma silmaga seda, kuidas ühest inimesest saab kahekordne olümpiavõitja ja see on ülev hetk ja me kõik ju tahame tunda ennast uhkete ja väärikatena ja Kristiina on järjekordselt annab meile põhjust tunda ennast uhke ja väärika rahvana. Kaks kuldmedalit väikese Eesti jaoks on väga suur saavutus. Ja nüüd veel üks lülitus Torinos, kus just lõppes Kristiina šmiguni võidupidu Tarmo Tiisler. Nagu ikka öeldi ilusaid sõnu kõigepealt peaminister Andrus Ansip, lisaks sellele, et ütles sellised institutsionaalsed tervitused andis ka üle Kristiinast Me kunnile kaks kingitust, üks oli, et hääl kähedaks ei läheks ja teine oli, ma ei pannud täpselt tähele, kas olid villased sokid või olid villased käpikud igal juhul midagi sellist. Siis Mart Siimann, Eesti olümpiakomitee president, tegi jälle EOK pooleteist miljoni võrra vaesemaks, ehk siis kirjutas alla kahele tšekile kõigepealt miljon krooni olümpiavõitjale ja pool miljonit krooni tema treenerile Anatoli Šmigun neile. Just sel hetkel, kui martsiimanakas Papanatooli tšeki allkirjastama jõudis ka Anatoli Šmigun ise kohale ja tundus, et Kristiina ja Anatoli said esmakordselt pärast medalit siis alles kokku. Igal juhul ei ole ka natuurismi noh, nii heldinult näinud ja päris mitu pisarat tuli selle mehe silmadest, sest põhjust ju ikka ja miks ei võiks ka mehed nutta, kui on selline helge hetk. Erika Salumäe ütles ka ilusaid sõnu olümpiavõitjate poolt Jagnilist sportlaste poolt ja vahepeal loomulikult palju plaksutati ning nüüd mängime teile maha killukese sellest, mida rääkis Kristiina. Ning EP, kui siin on mõni kõrvaline helisid ehk kuulaja ei pahanda, nüüd siis killuke sellest peomeeleolust. Ei tunnista seda, et see on mulle kallim, sest ma pidin selle järele tegelikult. Sest see oli mulle meeletu väljakutse. Kuna ma olen klassikas ikka nagu öeldakse, mitte kõige kõvem tegija olnud ja ja ma kaotasin 0,0 kahe sajandiku sekundiga, siis ma mõtlesin selle peale. Olümpial ma näitan kõigile, kes ma tegelikult olen. Kindlasti veel hästi niisugune nagu et kahekordne olümpiavõitja, mind hakati kohe eerikaga võrdlema, et noh, nüüd ma olen talle järgi tulla, siis ma tahaks öelda seda. Et. See see on ka see, aga aga siis ma tean seda tõsta eerika tulemust kõrgemale, kuna seal tunnust kahelt eriolümpialt, et see on midagi palju kõvemat ja suuremates et sinna pürginud kallistada. Nüüd vahetame teemat ja räägime valitsuse istungile otsustatust. Pressikonverentsil käis Indrek Kiisler. Kultuuriminister Raivo Palmaru tutvustas seoses vabariigi aastapäevaga antavate valitsuse preemiate laureaate. Näiteks saavad elutöö preemiat kirjanik Jaan Krossi, skulptor Jaak Soans. Elutöö preemia suuruseks on 300000 krooni. Küsisin kultuuriministrilt, kas tema arvates on 300000 krooni elutöö eest piisavalt väärikas summa. Kõik need asjad on reguleeritud seadusega. Jah, väga võimalik, et seda on vähe, aga nüüd ma palun arvestada ka nende preemiate dünaamikat. Alles mõni aasta tagasi oli preemia suurus märksa väiksem. Ma pean ka mõistlikuks, et see preemia oleks suurem. Rahandusminister Aivar Sõerd rääkis aga oma kohtumisest Euroopa Liidu rahandusvoliniku Joaquin Almuniaga kudumisel oli kõne all taas Eesti ettevalmistuste seis euroga liitumiseks. Meie rahandusminister oli sunnitud tõdema, et tänu aasta alguse kiirele hinnatõusule on Eesti võimalused euro kasutuselevõtuks järgmise aasta esimesest jaanuarist veelgi viletsamad. Nii nagu näitavad komisjoni jooksvad hinnangud hinnastabiilsusele Eestis ja täpselt sama näitavad ka meie jooksvad prognoosid, et võrreldes detsembri seisuga tõenäosus täita inflatsioonikriteerium 2006. aastal on pigem väiksem kui, kui see oli detsembrikuise seisuga. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ütles aga, et kogu lähenemist Maastrichti inflatsioonikriteeriumile tuleb ümber vaadata. Arvestades inflatsiooni on uutes riikides on hoopis teise tähendusega kui Euroopa liidu vanades riikides. Mulle näib, et siin on vaja niisugust mastaapsemalt lähenemist ja see ei ole ainult Eesti probleem, see on tegelikult kogu Euroop. Rahvaliidu probleem. Nii et ärme ruttame sündmustest, et aga ma ei välista, et siin võib toimuda ka muutusi, hinnangut. Rahandusminister Aivar Sõerd ei vastanud otse küsimusele, kas euro kasutuselevõtt lükkub aasta võrra edasi. Tõsi, inflatsiooni arengud on olnud sellised, et inflatsioon ei ole alanenud. Nii kiiresti, kui me, me arvasime, et, et see juhtub käesoleva aasta lõpuks. Täpsem hinnang tuleb peagi rahandusministril Meil on juba teeb kevadprognoosi. Noh, see on kindlasti hoopis süsteemsem, mängitakse läbi eraldi mudeli töö ja me juba kuu aja pärast oskame täpsemini hinnata seda tõenäosust, millal me kriteeriumid täidame. Valitsus koguneb järgmisel esmaspäeval erakorralisele kabineti nõupidamisel, et arutada valmisolekut linnugripi jõudmiseks Eestisse. Linnugripiga valmistumist arutab järgmisel kolmapäeval Valga valitsuse kriisikomisjon, ütles ajakirjanikele täna peaministrit asendav majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar. Veterinaar- ja toiduamet harjutab linnuklipiks valmisolekut täna ja homme toimuval staabiõppusel. Õppusel simuleerib amet situatsiooni, kus lindude gripp on puhkenud mitmes Eesti piirkonnas. Korraldatav õppus on üks osa riikliku valmiduse tõstmisest võitluseks linnugripiga. Linnugrippi leviku laienemise tõtuuris Keila veterinaar- ja toiduamet linnuabikeskuses olevaid luiki analüüsid linnugrippi ei näidanud. Viimastena andmetel on linnugripp levinud Läänemere määrde Saksamaal. Rügeni saarel avastati inimesele ohtliku linnugripi tüve H5 N1 tagajärjel surnud luiged välismaalt edasi. Tõnu Karjatse. Iraagi inimõiguste minister sahhiral Shalaadi kutsus USAd üles andma kõik Iraagi kinnipeetavad Iraagi valitsuse kontrolli alla ja ütles, et valitsus on mures Abu Graypi vanglas viibivate kinnipeetavate olukorra pärast. Taarja televisioon näitas eile pilte ja videosid iraaklastest vangide piinamisest Abu Craibi vanglas. Telekanali teatel on pildid ja videod tehtud 2003.-le aastal. Telekanal teatas, et osad pildid viitavad piinamise jätkamisele. USA inimõigusorganisatsioonid nõuavad Ukraibi vangla suhtes uut uurimist. Inimõiguslased loodavad, et uue uurimisega saaks vastutusele võtta kõrgemad sõjaväelased. USA mõistis piltide avaldamise hukka. Kaitseministeeriumi teatel võivad fotod õhutada viha USA vastu ja seada ohtu Iraagis viibivate sõdurite elu. Euroopa Liidu julgeolekupoliitikanõunik Javier Solana kinnitas, et ühendus hoidub läbirääkimistest Palestiinlaste äärmusorganisatsiooniga Hamas, kes kuulab ka terrorirühmituste nimekirja. Solana kinnitas seda pärast kohtumist palestiinlaste presidendi Mahmoud Abbasiga, kes tegi Hamasile ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks. Zorana kinnitas, et Euroopa Liit jätkab humanitaarabi andmist palestiinlastele kuni uue valitsuse moodustamiseni. Edaspidi sõltub kõik palestiinlaste valitsuse hoiakust ja koosseisust. USA esindajatekoda teatas, et loobub Palestiina omavalitsuse abistamisest, kui Hamas keeldub edaspidigi Iisraeli tunnustamast. USA välisminister Nonii saar kinnitas samuti, et humanitaarabi saatmine palestiinlastele jätkub. Venemaa välisministeerium teatas, et Hamasile edastati ametlik kutse läbirääkimiste pidamiseks. Rühmituse delegatsioon saabub Moskvasse märtsi alguses. Venemaa kutse alustada kõnelusi Hamasi, ka pole aga kooskõlas Iisraeli ja USA soovidega sundida rühmitus isolatsiooni. Haiti vahend, valitsus keskvalimiskomisjoni presidendikandidaadi Renee prevaali partei kuulutasid prevaali presidendivalimiste võitjaks. Valimised tekitasid Haitil meeleavaldusi, kui selgus, et rivaal ei saanud esimeses voorus piisavalt hääli. Häälte uuel lugemisel jäeti tähelepanuta 85000 tühja sedelit, ehkki see on vastuolus valimisseadusega seeläbi, ega ületas nüüd alla 50 protsendi hääle künnise. Keskvalimiskomisjoni teatel on uue häälte ülelugemisega rahul kõik osapooled, kuna see viis riigi välja raskest olukorrast. Leedus tähistati täna iseseisvuspäev päeva. Leedu riigi rajamisest möödub sarnaselt Eestile 88 aastat. Iseseisvuspäevapidustused algasid hommikul, kui president Valdas Adamkus asetas lilled riigi rajamise aktile alla kirjutanud poliitikute haudadele. Presidendilossis antakse iseseisvuspäeva puhul üle riiklikud autasud. Keskpäeval toimus aga presidendi kantselei ees balti riikide riigilippude heiskamise tseremoonia. Iseseisvuspäevapidustused Leedus lõpevad piduliku aktusega Leedu riiklikus ooperi- ja balletiteatris. Euroopa Parlamendis läbis esimese lugemise teenuste direktiiv, mis avab Euroopa teenuste turu piiri üle sele konkurentsile. Direktiivi poolt hääletas 394 ja vastu oli 215 europarlamendi liiget. Jätkav Indrek Treufeldt tahtis. Seda enam kui 400 parandusettepaneku üle kestis kaks tundi ja väljendusid eri meeleolud. Kuigi Euroopa Parlamendis peaks võitlus käima poliitiliste gruppide, eeskätt parempoolsete ja sotsiaaldemokraatide vahel, kerkisid nüüd üles vanade ja uute liikmesriikide huvid. Oli ka neid, kes leidsid, et dokument on suure vaidlemisega nii lahjaks muutunud, et pole lihtsalt mõtet seda heaks kiita. Hilistel õhtutundidel otsisid kompromissi parempoolsed ja sotsid. Selles lepiti isegi justkui kokku, aga hommikul selgus, et tekkinud on veel eraldi isemõtlejate ja eeskätt vabaturueestseisjate grupp. Nii ei teadnud keegi, kuidas lõplikult hääletus kujuneb. Lõpuks oli 391 saadikut, direktiivi poolt 213 hääletas vastu. Euroopa liidus saab seadusandlikke algatusi teha ainult Euroopa komisjon. Ettepanek teenuste turu avamiseks laekuski juba kaks aastat tagasi kuid esialgsest tekstist ei ole enam suurt alles jäänud. Tuleb ka tunnistada, et uued liikmesriigid saanud kõneluste alul palju kaasa rääkida ja otsustav lahing on antud alles nüüd. Vanadel liikmesriikidel on aga tubli kogemus mitmesuguste seadusandlike piirangute kehtestamisel. Nii läksid taas käiku vanad mõttekäigud töötajate sotsiaalsest kaitsest ja odavate teenuste valgumisest. Süda Euroopasse. Nii on iseloomulik, et teenuste turu avamisest raporti koostanud Saksa sotsiaaldemokraat evelin gepard pidas kohe pärast tähtsat hääletust vajalikuks toonitada et kõigele vaatamata on esiplaanile tõstetud töötajate huvid. Mitmed majandusasjatundjad ei ole aga varjanud oma kriitikat, väites, et Euroopa konkurentsivõimele aitab ära nuditud direktiiv kaasa vaid piiratud mahus. Direktiiv algselt ulatust on seega piiratud väljund näiteks sotsiaalteenused, turva- ja transporditeenused, kuid samas tuleb öelda, et uute liikmesriikide saadikutel õnnestus teha tõhusat koostööd ja kõige hullem protektsionismi ära hoida. Eestis Euroopas palju kõmu tekitanud direktiiv suurt huvi ei paku ent samas annaks direktiivi rakendamine uusi võimalusi paljudele Eesti väikeettevõtetele. Näiteks ehitusettevõtetele tekkinud uusliikmete koalitsioon näitab ennast tõenäoliselt ka tulevikus. Euroopa komisjon tervitas parlamendi otsust. Peab aga mainima, et uus komisjon ei ole enam nii liberaalne kui eelmine. Romano Prodi juhitav komisjon, kes esialgse direktiivi teksti koostas Indrek Treufeldt, Strasbourg. Täna keskpäeval ületas 200 meetri kõrgusel Peipsi järve kohal ebaseaduslikult Eesti-Vene kontrolljoone Vene kopter MI kaheksa. Kell 11 24 fikseeris tõruvere radari vaatleja Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone ületuse suunaga Venemaalt Eestisse. Objekt sisenes Eesti poolele 300 meetri kaugusele piirist. Kell 11 25 pöördus kaptenil tagasi Venemaale. Kopter sisenes taas Eesti aladele kell 11 27, võttes kursil Piirissaare suunas. Kell 11 35 oli kopterit võimalik näha juba Piirissaare kohal ligi kolme kilomeetri kaugusel ajutisest joonest. Viie minuti pärast lahkus kopter taas Eesti aladelt. Kell 11 42 muutis kopter suunda ning sisenes uuesti Eesti õhuruumi, kus viibis seekord ligi 10 minutit. Sel korral kaldus kopter Eesti aladel enam kui nelja kilomeetri ulatuses. Sellest anti teada Vene Föderatsiooni esindajatele ning piirijuhtumi lahendamisega tegelevad Eesti ja Vene Föderatsiooni piiriesindajad. Vene piiriesindaja on eesti poolele edastanud teabe, mille kohaselt oli tegu vene tolliteenistuse helikopteriga. Pärnu linnavolikogu otsustas kunsti ja kultuuriringkondade vastuseisule vaatamata uue kunsti muuseumi koduks oleva hoone müüki panna. See haamrilöök kuulutaski vastuvõetuks Pärnu linnavolikogu otsuse, mis annab Pärnu linnavalitsusele õiguse panna müüki kinnistu aadressil Esplanaadi 10. Enne Pärnu linnavolikogu tänast istungit oli aga Pärnu raekoja ette kogunenud kümneid inimesi, kes avaldasid protesti Pärnu linnavalitsuse kava vastu müüa Esklanaadi tänava hoone, kus tegutseb Pärnu uue kunsti muuseum. Kaasa võetud loosungid kutsusid üles nii jumalat, kes võiks volikogule mõistust anda, kui linnapea viisitamme pärnakate ka mitte maha baarseldama. Ko nimetati Pärnut Eesti matši pealinnaks. Volikogu protesteerijatega ühte meelt polnud 18 poolthäälega kaheksa vastu võeti vastu otsus uue kunsti muuseumile koduks olev hoone Esplanaadi 10 müüki panna. Samas on 28. veebruaril planeeritud kolmepoolne kohtumine sihtasutuse Pärnu uue kunsti muuseum kultuuriministeeriumi ja Pärnu linnavalitsuse esindajate vahel. Pärnu abilinnapea Raul Sarandi sõnul on sellel mõtet ka pärast volikogu tänast otsust, kuna esimese valikuna näeb linn uue kunsti muuseumi töö jätkumist praeguses hoones. Vaja oleks vaid läbi vaadata rahaasjad ehk kes, kui suures osas muuseumi tööd toetab. Raul Sarandi. Läbirääkimisi alustatud on juba novembrikuust alates ehk et jõuda lõpuks kokkuleppele häda, mida võib-olla ammu oodatud juba juba 14 aastat tagasi võib-olla oleks pidanud tegema selle kokkuleppe, et kui me räägime muuseumist kui asutusest, siis me lepime kokku, mida see muuseum siis konkreetselt teeb? Uue kunsti muuseumi juhataja Mark Soosaare hinnangul on volikogu ees kõlanud linnavalitsuse argumendid puhas vale ning otsuse taga soov eeskätt temast kui tülikas kinnisvaraarendajatele soodsate planeeringute vastu seisvast inimesest lahti saada. Kas uue kunsti muuseumi esindaja 28. veebruaril kolmepoolsete läbirääkimiste laua taha istub, on tema sõnul veel lahtine. Pigem kaalutakse võimalust võtta vastu Viljandi linnajuhtide pakkumine, kulide muuseum hoopis siin. Mark Soosaar. Kui linnavolikogu kasutab jõuvõtteid kunsti ja kultuuri vastu, siis selle linnavalitsusega ei olegi millestki rääkida. Me alustame muidugi läbirääkimisi Viljandiga. Viljandi on ametliku ettepaneku teinud, see on vältimatu, kui Pärnu linna juhtkonna suhe kultuuri ei muutunud. Aktsiaselts Chaplin on 32 aastat tagasi komparteibüroohooneks ehitatud hoonet kasutanud aastast 1992 tasuta vara. Kasutusleping lõpeb pooleteist aasta pärast Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Ja ilmateade eeloleval ööl on meil pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vähest lund, on kerget tuisku. Kagu ja idatuul kuus kuni 12, rannikul puhanguti 17 meetrit sekundis. Külma on öösel kaheksa kuni 14, Ida-Eestis kuni 17 kraadi. Homme päeval tuleb pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vähest tund, on kerge tuisku. Puhub kagu ja idatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis ja külma on meil homme neli kuni üheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16363. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.