Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab olulisemad päeva sündmused lühidalt kokku. Stuudios on toimetaja Mall Mälberg. Kristiina Šmigun võitis täna Torino taliolümpiamängudel teise kuldmedali, olles kiireim naiste murdmaasuusatamise 10 kilomeetri klassikadistantsil. Temast sai Torinos taliolümpia esimene kahekordne kullavõitja. Eestis muutub euro kasutuselevõtt järgmise aasta jaanuarist järjest odavamaks, tunnistas rahandusminister Aivar Sõerd. Tema sõnul on hinnatõus olnud arvatust kiirem. Eesti kohalike omavalitsuste arengu mootoriks võiks saada keskuste tähtsam roll, samuti omavalitsuste tulu, gaasi põhimõtteline ümberjaotamine. Nii kinnitati linnade ja valdade päevadel draamas peetud diskussioonil. Homme on pilves ilm, mitmel pool sajab vähest lund ja tuiskab kergelt. Külma tuleb neli kuni üheksa kraadi. Kristiina Šmigun võitis täna Torino taliolümpiamängudel teise kuldmedali. Kuulake Tarmo Tiisler intervjuud kahekordse olümpiavõitjaga, mis tehti kohe pärast võitu. Kristiina Šmigun, see kõik on nii uskumatu, et selle kohta ei oska isegi midagi küsida, palju õnne sulle, seleta palun ise, mis täna siin juhtus. Täna juhtus see, et sain teise kuldmedali jess. Meeletult hea meel, et see oli mulle hästi tähtis, tegelikult, kui päris aus olla, siis ma väga tahtsin klassikadistantsil kuldmedalit. See oli mu väga suur unistus. Räägi sellest sõidust kaasa lõpus, nendel kahel viimasel tõusul said oma paremuse maksma panna. Räägi nendest tõusudest. Põhimõtteliselt oli hästi huvitav see, et eile kohtusin selleri Christian Steniga. Teatasime kinni, ütles mulle, et jah, Kristiine, et homme on kõige tähtsam viimased kolm kilomeetrit ja seal, kus sa oled, Tugas, võid võita kuni 17 sekundit. Ja täpselt nii ma tegingi ja need viimased kolm kilo. Ma tegin endast kõik, põhimõtteliselt kui ma seal õppu jõudsin, ega vana ei olnud neid kurve väga hästi võtta, sest jalad olid ikka väga läbi. Suusad olid sul pidamise või libisemise peale märg. Nad olid mõlemad sesse raba nõuab mõlemat ja suusad olid perfektselt ette valmistatud. Tänaseks päevaks. Saite tänaseks sõiduks rahulikult keskenduda ja selle eelmise olümpiakulla ära unustada. Õigel ajal. Sain küll, ma ütlesin juba, et minu, mul oli väga suur eesmärk oli saada just klassika kuldmedalit. See oli nagu niisugune kõige raskem minu jaoks. Ja, ja nüüd ma olen ju tõeline eestlane, kas pole. Ja nüüd kuldmedaleid ilmselt võrdlema ei tulekski hakata. Omavahel, ma arvan, et ei, sest et nad on munad mulle väga kallid, et üks on just sellisel alal, mis, milles ma olen alati ihanud, ütleme nii, kunagi ihkasin ju väga maailmakarikavõitu klassika, 10. ja nüüd ma vihkasin väga klassika kuldmedalit, olümpiakulda ja ma sain selle selles suhtes. Valitsus kaalus täna taas Eesti ettevalmistus euroga liitumiseks, millest pressikonverentsil rääkis rahandusminister Aivar Sõerd, kes kohtus hiljuti Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku Joaquin Almuniaga. Valitsuse pressikonverentsil käis Indrek Kiisler. Rahandusminister oli sunnitud tõdema, et tänu aasta alguse kiirele hinnatõusule on Eesti võimalused euro kasutuselevõtuks järgmise aasta esimesest jaanuarist veelgi viletsamad. Nii nagu näitavad komisjoni jooksvad hinnangud hinnastabiilsusele Eestis ja täpselt sama näitavad ka meie jooksvad prognoosid, et võrreldes detsembri seisuga tõenäosus täita inflatsioonikriteerium 2006. aastal on pigem väiksem kui, kui see oli detsembrikuise seisuga. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ütles aga, et kogu lähenemist Maastrichti inflatsioonikriteeriumile tuleb ümber vaadata. Ja arvestades inflatsiooni on uutes riikides on hoopis teise tähendusega kui Euroopa liidu vanades riikides. Mulle näib, et siin on vaja niisugust mastaapsemalt lähenemist ja see ei ole ainult Eesti probleem, mis on tegelikult kogu Euroop. Rahandusminister Aivar Sõerd ei vastanud otse küsimusele, kas euro kasutuselevõtt lükkub aasta võrra edasi. Tõsi, inflatsiooni arengud on olnud sellised, et inflatsioon ei ole alanenud. Nii kiiresti kui me. Me arvasime, et see juhtub käesoleva aasta lõpuks. Täpsem hinnang tuleb peagi, rahandusministeerium juba teeb evad prognoosi. Noh, see on kindlasti hoopis süsteemsem, mängitakse läbi eraldi mudeli töö ja me juba kuu aja pärast oskame täpsemini hinnata seda tõenäosust, millal kriteeriumid täidame. Valitsus otsustas täna määrata 300000 krooni suurused riiklikud kultuuri. Elutöö preemiad kirjanik Jaan Krossile ja skulptor Jaak Soans-ile Kross ja saanud saavad preemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. 500000 krooni suuruse riigi teaduspreemia otsustas valitsus määrata Ago sammussoni juhtivale juhitavale teaduskollektiivile ülikiire proovi rotatsiooni tehnika arendamise teadustöö eest. Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teaduskollektiivi kuuluvad veel Tiit Härm, Jaan past, Andres Reinhold Jäditanu põld. Ajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määras valitsus 300000 krooni suurused riigi teaduspreemiad Tartu Ülikooli emeriitprofessorile ja arstiteadlasele Lembit Allikmets lääning, akadeemik Mihkel Veiderma Ale ja valitsus otsustas määrata 300000 krooni suurused spordi elutöö preemiad vehkleja Svetlana Losu vaiadžircovale, judo treenerile Andres Lutsarile. Tallinnas kestavad linnade ja valdade päevad. Äsja lõppes mitmete erakondade esindajate arutelu, kus räägiti omavalitsuste lähema arenguväljavaadetest. Kas Eesti regionaalse arengu ebaühtlus ei ole kellelegi uudiseks ja üht meelt olid kõik intervjueeritavad selles suhtes, et see ongi praegune suurim murekoht. Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast arvas, et võib-olla maksavad praegu kätte kunagi tehtud valearvestused, kuid täie kindlusega seda ka väita ei saa. Eesti on lihtsalt liikunud kiire arengu tegelikult, kus pole päris ühte sammu astutud. Keskus, et kindlasti on generaatorid, mille ümber võib tekkida kiirem areng, kõik keskused, olgu nad siis suuremad nagu Tallinn, Tartu, Pärnu nende ümber on ju täiesti selgelt näha, et Mamps areneb kiiremini. Äkki oleks vaja järgmise ringiga pöörata tähelepanu natukene väiksematele keskustele. Keskerakondlase Toomas Vareki nägemuse kohaselt peab kõik algama väikestest asjadest. Tuleb leida kuskilt üks kuldne kesktee ja eks ausis tuleb tuua külavanema mõiste. Me näeme küllaltki vajalik, et selle kaudu saaksime küla uuesti elama ja kontaktiga omavalitsustega ja ka haldust sotsiaalsete reformide läbiviimist. Hea näide on ju praegusel hetkel. Näiteks mina olen pärit Lääne-Virumaalt, kus Tamsalu linn ja Tamsalu vald ühinesid, kus Tapa linn saksi vald, Lehtse, vald ühinesid. Milliseks kujunevad need pilootprojektid? Võtame nad uue tõukega, meie omavalitsuse haldusterritoriaalset arengut. Head meelt teeb see, et 52 miljardit on struktuurfondidest raha tulemas mida tuleb kindlasti sisse viia kohe eelarvesse. Jarno Laur Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast näeb aga ühe võimaliku lahendusena kohalikele omavalitsustele mõeldud raha põhimõttelist ümberjaotamist. Ühe elaniku kohta peaks omavalitsuse tulu olema enam-vähem sarnane üle Eesti, kuivõrd kõik omavalitsused peaksid võrdse standardiga avalikku teenust pakkuma seal üks probleem, teine probleem on see, et omavalitsused praegu ei tunneta seda, et kui nende omavalitsuse tooriumil tulud kasvavad, ettevõtlusareneb inimesi tuleb rohkem elama, siis eelarves seda ei tunnetata. Kuivõrd see tasandusfondi osa nii-öelda sööb selle edu ära. Meie arvates peaks finantseerimisskeem olema selline, et ühelt poolt arvestama seda tulude kasvu ja teiselt poolt tuleb ilmselt suurendada seda ümberjaotavat mehhanismi. Ja taas ringiga Torino taliolümpiamängude juurde. Mängude kultuuriprogrammi raames toimus Torino katedraalis Arvo Pärdi autoriõhtu. Esinesid Eesti riiklik sümfooniaorkester ja filharmoonia kammerkoor. Dirigeeris Olari kontserdikavas, oli Arvo Pärdi teose Lasyndone esmaettekanne. Teos oligi pühendatud Torinole, mille üks sümboleid on reliikvia Kristuse surilina ja seda Lasyndone tähendabki. Kohal oli Arvo Pärt ise, kellelt Hanno Tomberg intervjuu palus. Kuidas teile täna endale meeldis, lasin talle siin sedasama inspireeriva surilina kõrval. Ja see on üks eriline koht ja nii muusika kõlab teistmoodi. Ma arvan, et kuulajatel on ka kõrvalt teistmoodi häälestatud ja pillid on võib-olla ka teistmoodi häälestatud. Ega sellist asja naljalt korrata ei saa. Lasyndone, millised mõtted teil endal tekkisid, kui te saite selle tellimuse? Ma ei saanud sellist tellimust. Ma tegin ise selle, ma otsisin kaua aega, seda kõige sügavamad ja tõsisemad ja tähtsamat punkti vistoriinol on, see on nende kõige suurem varandus, surilina on teie oska, sellel tähtsused, see esiettekanne toimub just olümpiamängude komisjon mitte. See on suursündmus igatepidi ikkagi selline eriline hetk. Ma usun, et, et kõik on inspireeritud olümpiamängudest. Me oleme nagu üks mees, ütleme siin orkester on nagu üks meeskoor on nagu üks mees ja midagi analoogilist nagu ütleme malt eesti rahvas oli nagu üks mees sellel päeval, kui Kristiina sai kulla Ja viimane küsimus teile on toodud paralleel, et erzoga ei, olete pikka aega ühtegi maailma esiettekannet esitanud, kas nüüd võib see kujuneda traditsiooniks? Mehed ja aitäh teile. Jäänud on ilmateade. Eeloleval ööl on meil pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vähest lund, on kerget tuisku. Kagu ja idatuul kuus kuni 12, rannikul puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Külma on öösel kaheksa kuni 14, Ida-Eestis kuni 17 kraadi. Homme päeval tuleb samuti pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vähest lund, on kerget tuisku. Puhub kagu ja idatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis ja külma on homme neli kuni üheksa kraadi. Te kuulsite kella kaheksast päevaga ja mina olen Mall Mälberg, kena õhtu jätku.