Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta. Need Juhan Liivi mõtterikat sõnad tähistavad Tallinna metsakalmistul asuvat Eesti teatrikunstnike viimset puhkepaika. Kunstnikke, kes palju aastaid sütitasid oma südamest tuleva kunstiga laiu rahvahulki ja olid teerajaja yks meie tänapäevastele saavutustele. Meie tänased saavutused poleksid mõeldavad ilma selle püsiva ja väärtuslikud ta, mida on teinud Eesti teatri hea käekäiguks, need meie hulgast jäädavalt lahkunud kunstimeistrid. Seepärast teemegi tänases saates tagasivaate nende elule ja loomingule. Elasid meie keskel rajasid läbi padriku teed Eesti teatrikunstile. Lahkusid meie hulgast inimestena, kuid jäid jäädavalt püsima oma kunstiga innustades nii tänapäeva kui ka tuleviku Loorus kunstimeisterlikkusele. Alfred sällik tänapäeva noorsoole On see nimi peaaegu tundmatu. Keskealistele on vähemalt tema nimi tuttav ja mõned isegi mäletavad tema esinemisi Estonia operettides viimastel sõjaeelsetel aastatel. Kuid tõeline Alfred sällik, kes paljude aastate kestel vaimustas oma võrratu kunstiga rahvahulki. On kustumatult meeles kõigil neil, kelle elutee on jõudnud auväärse küpsuse eani ja kelle kõrvuks ja südames elab Alfred, säiliks sellisena, nagu ta elas ja võidutses peaaegu pool sajandit tagasi. See oli siis Pilaatus. Alfred sällik oli sõna tõsises mõttes talent rahva hulgast kes alustas oma kunstnikukarjääri tolleaegses Narva pimeaias 14 aastase poisikesena esinedes kupp leede ja naljalugudega. Seal kuulsid teda ringreisil olevat Estonia juhtivad jõud. Märkasid nooruki erakordselt ilusat tenori häält ja kutsusid ta Estoniasse. Sellest 1912.-st aastast alates oli Alfred sällik ligemale 15 aastat Estonia operetialustalaks ületamatu tenor, sarmikas näitleja ja operetinäitejuht. Üheksa menukamaks osaks oli tal aadani osa selleri operetis linnukaupleja mida me just äsja kuulsime. Umbes 35 aastat hiljem. Alfred sällik oli ka esimeseks eesti Edwiniks Kalmani operetis Silva. Alfred Salliku loomupärane suur musikaalsus ja kunstnikuhing võimaldasid tal mitte piirduda üksnes operetiga, kus ta oli publiku lemmikuks. Vaita võimed ulatusid ka ooperisse, kus ta lõi silmapaistvaid osi Verdi Travjaatas, Alfreeduna talveeri ooperis madalik Petrone ja teisi olla ületamatu operetis ja laulda väga nõudlikke ooperipartiisid. Seda suudavad vähesed. Peale selle oli Alfred sällika meie üheks esimeseks estraadilauljaks, kelle esituses võlusid kuulajaid rahvalaulud ja romansid. Ju. Ju. Tõnu. Alfred säilik oli nii teatrikülastajate kui ka oma kolleegide unustamatuks lemmikuks. Seda traagilisem oli tema lavalt lahkumine parimas eas, mil ta oleks võinud ja suutnud veel palju head luua. Elu vintsutuste tagajärjel kaotas ta oma suurepärase hääle ja näitlejavõimekuse. Mitmeks aastaks oli ta sunnitud lavalt eemale jääma. Viimastel sõjaeelsetel aastatel oli ta jälle tagasi Estonia laval. Tõsi küll, jäädavalt oli kadunud Alfred Salliku ilus hääl kuid oli säilinud suure kunstniku sügav hing ja avar süda. Jäädavalt lahkus Alfred sällik meie hulgast okupatsiooni ajal 1943. aastal mil pikaajaline raske haigus lõpetas tema elutee. Ja olgugi meie päevini säilinud heliplaadid puuduliku tehnilise kvaliteediga, mis suudavad väga vähesel määral edasi anda Alfred Salliku erakordselt ilusat ja varjundirikast häält elab Alfred sälliti edasi meie rahva diaatria laulukultuuris, kui üks suurimaid kujusid ja teerajajaid kõigele väärtuslikule, mida on loonud ja loob meie rahvas. Paul Pinna Eesti kutselise teatri üks rajajaid ja alussambaid sündis Tallinnas kolmandal oktoobril 1884. aastal. Paul Pinna oli Eesti diaatri markantsemaid suure andrisemaid kujusid. Vaevalt on sellist rahvahulkade poolehoidu ja populaarsust olnud ühelgi teisel eesti näitlejal nagu oli seda Paul pinnal. Tal oli paljude aastate kestel näitlejana teiste hulgas vaieldamatu autoriteet ja mõju. Paul pinnat peeti meie parimaks ja andekamaks näitlejaks, kes oma enam kui neljakümneaastase lavategevuse kestel lõi hulgaliselt ülitamatuid kujusid. Raske oleks žanriliselt piiritleda tema näitlejavõimete ulatust. Ühisuguse haaravusega mängis ta kõige sügavamas tragöödias ja kõige kergemas komöödias või isegi farsis. Peale selle oli ta ka võrratu opereti koomik ja üks esimesi eesti estraadiartiste ning meeleolukas konferantsee. Paul Pinna poolt leidsid meisterliku kehastamist säärased kandvad ja mitmepalgelised osad nagu näitleja korki põhjas Jaago Shakespeari hotellos, kuningas Liir, Shailock Veneetsia kaupmehes, Osfal, Talving Ibseni kummitustes, Jon Gaabriel, Parkman doktor Stockmann, Ibseni rahvavaenlasest, Ivan Julm, Napolion, Esko kivinõmmeking seppades linnapealik Gogoli revidendis, Westman, Vilde pisu hännas, tseesar panioli kaugetes randades ja teisi. Paul Pinna lõi neist osadest oma ajajärgu meistriteosed ja õige mitmed neist on küündinud ka üle oma ajapiiride jäänud tänapäeva eesti teatrist ületamatuix, linnapealik, Vestmann ja teised. Alates oma esimese hooajaga kutselisest teatris 1000 906907 kuni ma viimase hooajani 1948 49 jäi Paul Pinna ikka selleks mõjuvõimsaks esireas sammuvaks kunstnikuks, kelleks ta oli algusest peale. Kasvas ja arenes eesti teater kasvas peale uusi eredaid andeid, ent kõigiga koos arenes ja süvenes ka pinnakunst. Ta oli esireas ja jäi sinna püsima. Paul Pinna loomingust on meie heliarhiivis säilinud vähe ja sellegi tehniline kvaliteet on soovida jättev kuna ta lahkus meie hulgast ajal, mil me tehniline baas kannatas sõjapurustuste tagajärjel. Kuid see vähenegi aitab osaliseltki taaselustada pinnat kui jõulist karakternäitlejat. Kuulime Paul pinnat näks virsoni osas Simonovi näidendis vene küsimus, mis on helilindistatud 1947. aastal. Veerand tunni pärast. Unustasin hoopis ära käsi. Seal on kahenädalane puhkus. Siis esitage nendele muuseas järgmine küsimus. Kas vastavad tõele kuuldused, et nad raha kaasa tõid, söekaevurite streigifinantseerimiseks aga ressis? Igatahes muutuvad iga päevaga kindlama, eks see meeldib mulle ka. Ja ma mõtlen, et isegi rohkem kui teile. Mõni artikkel vene ekspansiooni kavatsustest. Teadjad, vähemalt Melchiori inimesed, aga õiendus 10000. Mul lõim. See oli niisugune nainikest mu paljale meede, läheks. Näksirson tuleb oma kabinetti tagasi ja annab Nissile konkreetse ülesande. Mis on äsja saabunud Venemaalt ja kirjutab selle kohta raamatut? Tema juurde tuleb McPherson. Et ma olen liigutatud, sest ma ei ta seisma ei kutsunud teid vari, see on sigadus. Kuulge, Charlie, mis oleks, kui alustaksime eelreklaami, mis raamat oli juba niit? Vaade lõpetab 10 päeva pärast. Aga kes praegu siiski vaikida ei saa? Ja siis nõuda neid kolme asja, mida esiteks täilist vabadust meile, nende turgudel, teiseks nende väliskaubanduse monopoli kõrvaldamist. Ja kolmandaks suutlik kontsessioonile andmist meile kõigest muust, jäägu nad esialgu. Mitte väga, minule ka mitte. Aga võib-olla tuleks esimene selle ära lõigatud, lihtsalt venelased tahavad sõda ja suur küsimärk. Venelased tahavad. Need on rikkunud lepingut, kuna ta kirjutanud laimu asemel Venemaa kohta tõtt läks, siis annan sellest teada, saanud on raevus ja Deeps nihviga lõpparvet. Siis arvasid neilt, et nad ei vastuta, läks inimesi, kes teie tõttu kaotas seitse ja pool 1000 dollarit. Järgnevalt on meil võimalus kuulata Paul pinnak tema kõige viimases osas, milles ta esines Jakob Pärna jutustuse oma tuba, oma luba järgi seatud kuuldemängus. See on helilindistatud seitsmendal jaanuaril 1948. aastal. Osalistena kuuleme Paul pinnat parunina ja meie hulgast varalahkunud andekat näitlejat Lembit rajalat lahvartik Kristjanile.