Oskar Põlla. Varalahkunud andekat karakternäitlejat mäletavad teatrikülastajad sõjaeelseid aastail Tallinna töölisteatris ja sõjajärgseil aastail riiklikust draamateatris, kus ta lõi reas silmapaistvaid kujusid. Oscorp võlla sündis 21. juunil 1909. aastal Viljandimaal. Teatriteed alustas ta 1929. aastal Tallinna draamastuudio teatrikoolis, mille lõpetamise järel oli näit. Läks Tallinna töölisteatris. Märkimisväärseks saavutusteks olid tal kupja pritsuosa Mahtra sõjas jaagu ekspert otellus. Peale nende veel hulk väiksemaid ja suuremaid osatäitmise töölisteatri repertuaaris. 1939.-st aastast alates kuulus Oskar Põlla Tallinna Draamateatri koosseisu kus ta töötas kuni 1949. aastani, olles selle teatri üheks erinevaks näitlejaks. Selle perioodi välja paistamateks osadeks olid tal viskab BBL korki põhjas tseesar Novodzinski näidendis tseesar ja inimene. Varabjov, Rahmanovi rahutus vanaduses mister Higgins show Pikmaaljonis ja teised. Oskar Põlla näitleja isiksus oli eriti väljendusrikkas inimeses peituvate pahede kujutamisel. Selles laadis toodud kujud olid tal detailideni viimistletud. Kuid Põlla näitlejavõimed ei piirdunud üksnes sellega, tal oli hea huumorimeel ja nii mõnedki koomilises plaanis loodud kujud olid meisterlikult. Oskar Põllas olid ühendatud ka lavastaja, pedagoogi ja organisaator võimet. Viimastel aastatel kalduski tal pearõhk nendele ning näitlejatöö jäi tagaplaanile. Ta oli näitlejameisterlikkuse õppejõuks riiklikus teatriinstituudis. Lavastajaks riiklikus noorsooteatris. Tom Sawyer ja imekaunis Vassilissa olid Põlla lavastatuina tähelepanuväärseks saavutusteks. Oskar Põlla sisukas teatritee katkes loomingulise küpsuse jõudmisel ootamatu surmaga neljandal juunil 1955. aastal. Kuulame nüüd helilindilt montaaži Oskar Põlla viimasest osatäitmisest, milleks tal oli Rüütel, Rispiter, kuuldemängus, vürst Gaabriel. TPI-s Kuimetsamõisas raami õhtul veel mäletab, mis ta nimi on. Põhjaga kõigepealt alguse meelde tuletatud just sinule, Telvi, miks just minule, kõigepealt sina olid ju tuntud pea Norruta jääma ka küll, aga mina ei saa sinna midagi parata, et ilusad Messindeida. Nüüd. Aga kas ta sellepärast synni väga himustab? Vähemasti kahtlane esiots on ainult nii palju kindel, et vana Münnikuusel sild oma väimeheks tahab võtta. Ja selleks on tal ka põhjus. See olin mina, kes Põldsamal oma kange käega kuningas Magnuse õigi nõuniku farm vangi pidin kangede kuhil vana rauk öösel une pealt voodist välja rebida. Minusse suur hagijas oleks sellega sama hästi toime tulla. Pead sa mind oma koeraga võrdseks? Ei, oma hagijas pean ma rohkem relvi. Ära unusta mul mõõk käes, eks siis kasuta seda seal, kus vaja alati lori. Võltsamalt panid plagama esimöla, pidin ma venelastele üksinda vastu hakkama, miks üksinda? Mina taganes viimasena. Aga seepsi meie häda ongi, et igaüks meist püüab ainult oma nahka päästa. Igaüks kisub meist ainult oma poole. Venelased aga seisavad ühes nõus ja ühise käsu all. Niiviisi notivad nad meid kõiki ükshaaval maha, pange tähele. Ahah. Ahaa, kas kuulsite, äärationkud tuleb välja, tervis ise on kõige suurem venelaste kart ja ma kardan neid seepärast, et ma meie nõrkustunne põgenege, põgenege, seda hüüet venelased meie suust juba nii sagedasti kuulnud seda meie sõjahüüdeks arvab. Need on äraandja sõna eestlas, tõtt räägib, on ikka valelikud ära, kes on valelik? Tasem, rismid tuppa, sõbrad. Jõnkur on lihtsalt pime, et inimesel hobusega peale. Miks sa maanteelt metsa pöörasid, talupoeg? Mis sa kartsid, eks ole, talupoja knows. Yougrud peab kartma, Silva pilk asi maanteele tagasi, mul on teisest küljest tegemist. Jumalaga, jõugud. Seisa. Äi, sõbrad, siia, sulased siia. Mis see on minu asi, sina seisad paigalseisvates, ei näe, või? Mis on mis, mis juhtus, vot see on kahtlane inimene. Võtame ta kinni ja viime Kuimetsa käese sulased piirakkida ümber ruttu-ruttu. Siia, teie, teie, sina siia, Rotoop, Pluuto, kes sa oled? Rootsi kuningas ja ta naljalt talupoeg, kui juba teateetmat talupoeg olen, milleks veel? Mis sind pikalt lobiseda? Ma viskan talle nööri kaela, las laseb hobuse kõrval galoppi kuni mõisani võrra tule. Appi, appi. Tõuse püsti, vahvariisabiter ja roni ruttu sadulasse. Tagasi. Rüütlid ei aele käpuli maas, tõuse püsti. Võtke see mats kyll, Me viime ta kaasa, kas elusalt või surnult. Ärge pange pahaks. Aga teiega kaasa ma ei tule, kas, kas nägite, mis tal selle kepi sees olid, mõõk? Ka meil on käed. Pealissõbrad, näitame talle, mis tähendab solvata rüütliau. Delfi Harpix ära kõrvale kui teilgi elud on hädaohus, võiste mees mehe kaks kuradi vas neljakesi, aga ei mahu isegi talupoega tapma. Riis Pieter Kuusa põrkad, mine võta oma mõõtmas. Tule admis, oota, Hans. Kruusamäe mõõga oled jätnud? See tähendab, mis asja oma mõõga junkur Hans pani oma mõõga talupojajalgade ette kõige alandlikuma austuse märgiks. Millega sa mõtled siis mind oma tulevast naist kaitsta. Nüüd tuleb meelde küll õlist, kui ma talupoega tulistada tahtsin, viskasin mõõga maha, viskasin maha ja unustasin. Vaat kus nali. Sisalda. Ma lasin koera maha, ilma arvita, lasin maha, Hans, jätan rumalused. Härra Gabriel. Aga mis siis, kui ma tõepoolest? See on lihtsalt korrisbitel. Võtke oma mõõk tänagi mind ja edaspidi püüdke olla osavam. Oh. Kuule, mis sul ometi on täna õhtul? Ei midagi, on juba väga hilja ja ma olen väsinud. Palun jäta mind nüüd üksinda. Kui sa armastad meil, mine nüüd mu pea. Ei, ma ei lähe enne, kui sa ütled, et sa mingi armastus. Kuidas idio, eks ole, homme meie pulma ja, ja, ja? Kas sa tõesti usud seda, mida nagu no kui mina oleksin püks ja noh, kõike seda lori ja laimu, mida televi minu kohta kõneleb. Ütle juba, ega sa ometi ei usu seda tänaseni, kui nüüd, tähendab tänaseni. Aga nüüd Vaadake, vaadake mind kirju, vaid pildi. Ma ei taha enam jonka mitel olla, kui te matside kari siin sõjameeste aunimega mehed või mitte, kuid need kirjuvatilise nüüd Järvamaalt tagasi rohke sõja sageli auväärsed mõisamehed, aga samal ajal põgenevad omaeneste tühjade kätega jooksevad linna meie kodanikud käest süüa ja peavarju. Kust me võiksime teda leida, Healik sõitis linna. Kasige minema, häbematu mees. Kuidas ta meiega kõneleb? Healik ei lubanud kedagi oma jälgi lähedal last, mina täidan pealiku käsk minema. Kas sina ei tea, et mina olen Veepitav? Ole või Pispiiter, aga kadi minema muidu tarka mat? No ma ütlesin alati, et akness elab ja mina veel kord päästan tema ja näete pääst süngi tulemine rinnale, minu kihlatud pruut, nüüd ei pääse täiene. Nüüd pead sa minu naiseks. Mai. Üks käik. Nii, tehke minuga, mis teda? Hilt. Ära sellest hirmsast paigast. Ei ta ikka vaata, kallis admis, kui palju rahvast on meie pulma ajal. Pidime pulmadega kannatama kuni sügiseni, aga seal palju uhkemad kui suvel, kui metsas oleksid olnud ja. Tra ainult vaata kui pikk tõldade rida. Kui see liikuma hakkab, siis. Jah aga miks on nii tõsine, oled mu kallis ruut a no no no no iga pole viga, küll ta pärast laulatust mul rääkima. Ainult? Jah ja ei siiski ütelnudki mulle kallis aia paber, kust said kodanikud sansteede ja korpahhar minu kõrgete külaliste hulka, näete seal neist olgu, aga nad on kodanikuseisvuse kooli saamaks. Ruut. Ja nüüd küsin mina sinult peigmees, Hansponrismita, kaasavad Ena oma pruuti aegunespon ning puusani ja. Ja nõndasamuti küüsilmaga sinu pruut, kuid see on kindel nõu aatmine, siis ütle kõikide kuuldes selgest ja. Taid, kulla ütleme jah, sa näed ometi, me oleme juba Püholtades ütlemegi Khalifa. Miilits. Saadad niisule häbi minu halli pea peal. Mähi. Politsei, sina, isa. Mina koostöö pommikustanisagnes, tere. Tulime taridasinud tervise järele. Onsultena palve. Parem on. Kas homme tõused jalule? Ei, ei tea. Võib-olla ja siis pulmad ja. Ei mis, andke mulle andeks, jonkurismitter, mul ei ole teie vastu midagi. Aga teie abikaasaks ei võima mitte saada soov. Mida see tähendab, anna mulle andeks, härmas, siis. Ma tean, et ma raskesti sinu meelest võiksid. Aga, aga ma ei võidest. No aitab, aitab, aitab, mulle aitab juba mina, Hans favoriitidena, kes ma tegin verivaenlase tiitli, Folfaabipa otseselt vaenlaste täpselt öelda ka üldiselt küllalt küllalt. Minu haiglad võivad britel narriks teha. Mina võin endale pruukisime ükskõik kust ja missuguseid leida. Veel täna sõidame naerakulemale oma hoidlatesse, kuulete, sõidan ära. Aga telia männik? Meeta Luts väljapaistev sõna- ja teatrikunstnik sündis viiendal septembril 1905. aastal Pärnus kooliõpetaja perekonnas. Näitlejateed alustas Meeta Luts õige varakult, 19 aastasena. See oli 1924. aasta kevadel, kui Estonia teater kuulutas välja katsed noorte lavajõudude saamiseks. Katsetes võttis osaga Meeta Luts ning osutus üheks neist vähestest, keda vastu võeti. Nii algaski äsja Pärnu Gümnaasiumi lõpetanud tütarlapsee pidev diaatri tee, mis kestis üle 30 aasta. Nende aastate kestel lõi Meeta Luts hulgaliselt lavakujusid, millel on kindel koht Eesti teatriajaloos. Kuna Meeta Lutsul oli erakordne töövõime ja enesedistsipliin siis iseloomustab tema loodud kujusid sügav läbi tuntus ja detailirohkus. Oma ulatuselt oli meta Lutsu talent lai. Ta lõi nauditavaid kujusid nii hästi sügavates draamadest. Kuigi teates sõjaeelsetel aastatel Estonia teatri näitlejana lõi Miika luts terve rea suurkujusid nagu kuninganna Elizabeth Schilleri tragöödias Mariest juuart juuraku kulda, vooli Joe's samanimelises komöödias telefonis Sandra viskame naistes Mari Tammsaare Vargamäe ess, maali, Raudsepa vedelvorstist, Miina Kitzbergi Püve talus ja palju teisi. Sõjajärgsetel aastatel jätkus meta Lutsu pidev areng kunstilise küpsuseni ja temast kujunes üks omapärasemaid suure isikliku sarmiga näitlejanna Sid, kes kunagi meie laval on olnud samaaegselt teatritööga Estonias ja hiljem riiklikus draamateatris esineb Meeta Luts eesti kunstilises filmides ja raadiost, kuuldemängudes ning lugemistundides. Võitis ka siin publiku lugupidamise ja poolehoiu. 1955. aastal leiab Neta Lutsu näitlejatöö kõrget hindamist. Talle antakse vabariigi teenelise kunstniku aunimetus. Kuule, meta, Lutsu näitlejalooming on elavana meeles kõigil teatria raadiosõpradel, siis pole vajadust sellel lähemalt peatumiseks. Nimetame siinjuures vaid mõningaid olulisemaid osi, milliseid Meeta Lutsu meisterlikkuse esituses nägime, kuulsime viimase 10 aasta jooksul teatris, filmis ja raadios. Nendeks on kuninganna Gertrud Hamletis Riina kahes leeris saunaid vargamäes, kingsepp, kaprali, naine tagahoovis. Vanaproua korsen kaotatud paradiisis. Näitlejana Arkaadina Tšehhovi kajakas ja mõisaproua Räniewskaja kirsiaias. ATispond, sööge vürst Gaabriel Is. Meeta Lutsu viimseks hooajaks jäi 1957. aasta sügistalvel ta haigestus raskesti ning 1958. aasta esimesel juulil lahkus ta meie keskelt jäädavalt oma kunstiliste võimete tipul. Meeta Lutsu näitleja isiksus ja jäägitu andumus teatrikunstile jäävad alatiseks püsima eesti naisnäitlejate esireas, kus tal on väärikas koht. Tema rikkalike näitlejalooming püsib aukohal Eesti raadio heliarhiivis ja taaselustub ikka ja jälle. Meeta Luts kehastas ühtviisi meisterlikult nii rafineeritud seltskonna daame kui ka kõige lihtsamaid puhtsüdamlikke maainimesi. Ta valitses muide suurepäraselt eesti keele murdeid ja nüüd kuulemegi Meeta Lutsu esinemas August Kitzbergi näidendis punga marti uva Kaarel karjase kauppimises stseenis. Ere jooma lääme kohusas lähede. Kogu pere meiki, käineetia, kaaperdan ma nüüd minust vanainimesest enam kedagi saad või on oliinikkine Säma. EL-i kogupere meiegi vihjeid jää tuli Nikita käes rohu saatnud ja käskinud tulla pojakese pärast lükki. Vaadake näkku, mehedki vein minevana inimene, tean või olen Ale tädiva uba, Käärli reedeeb mulgi köökides. Jäämäe ei lõul säkke. Mee olemegi. Tutra teel olevat kaarjastwaja. Olevat käskinud tulla. Või te teete? Väinjaanite. Aa nojaa, vaata tädi, võimul üks või kaks asja on meeles pidada, tead ju isegi möss, mees, ma olen kõik maailma asjad ja värgid on minu kaelas meeles pidada. Ega mees ütleb ikka, loodab Köl teema terav kõll. Teema toetab kõik suured saksad ja Kohtla-Järvet loodavad minu peale, mis mina teen, on tehtud. Selle juures oli mul tühi karjase asi, koguni meelest ära olu. Vana su poissi. Ära jälgi ühesama kahesname ajastaniili, kogu perimeeteron, loor. Kogu pere Saabid väärtjuga, pää raharuliseks näoutigi juba kooli nõutidest ka juba kõvasti. Mös kooli hobusevargaks õppima hanepoiss minu juurde tädi, küll ma neile näitan, kelle nad siis veel kooli nõuavad. Kas koolidele vaja kosk koolis, mina olen käinud mehed kuskil ja kas ma ei ole rikas, suur ja vägev. Kastma oma poegi, koolitasime nüüd Temaiku pääl talved, lasin külakoolis jõlkuda, muidu moodi pärast keelsementargaks tegi nagu ma olen, ilm tegi targaks ja lasen omad pojad ka ilma koolis käia, kõik tükid läbi teha. Küll Helm, Nate harrastee, MB köite, Harlas ane oma poega ilma koolitädi vaneda minu juurde. Sa näed, mis mees ta välja tuleb. Ronige jää hiilikuga Pelemeke minu pojal on ka niisugune kääva päämis raamatut vastu ei võta. Ta teeniga sugugi kooli minna, nutab ja palub vastu, meenevad talvel nautidest vägisi kooli näpuaichi jooksisele mets. Olin, näete Alaiga kadunud, enne kui jälle kodu tuli. Aga muidu on Mikitamäega poiss, könn. O A niisugust poissi ma tarvitan, kosta mineval suvel oli. Näe, neutraal veel kootus vana peremehega, peremees oli poissi karja juures peksnud ja päris ilmaaegu. Pass oli magama jäänud või mis seal oli, või oli Laamas metsale kadunud, näe, siidi üteldi poiss, löönud lambakiviga maha, vale puhas. Vaata siis ma tõingi ta ära. Seatuna silmade, Racert mulle poengeeliku okupere, mehka, kuse Sänna poja jääke. Vaidas nüüd kedagi on vaeseke keeki Kuda, mu süda jõuab välja kannatada, kui nad mullast peksavad. No kui poiss koera teeb, siis on ikke natuke hirmu. Tee koere, temaid, häälaps Köl või maisi. Ehitaja. Mees, mine tain nikeside vilasikuga. Herlik sihukese tehtigi tee. Saab seal elab leiale maa, osta endale paari vene saateid. Või leibekiga poisi loomikuti karjaga. No kui poisusin, on lõuna ajal lehma heinu otsima nõel, siis perenaised Kas siis kas siis poiss jo piibumees? No see isegi mee Jäämäge naise pojake Kustas muidu saab või on? No olgu, paneme käed kompu. Möss raha palka ka veel. Palju siis seda? Ma ei tea, nüüd pere emegi räägib kuluks üks, 20 20 rubla. Ei, mis ta nüüd ul või te olete ju rikkad peremees ja pea kohtumismehe Kehra lesknaise poja. Ja, ja no sa küsid jullu palka, kes seda n on kuulnud, ma annan 10 rubla ja kui poiss minu juurde jääb, ei tule tal niipea pea ära maksta ja miks mees on, päästan edaspidi neetult hirmust ka läbi? Peadiumis, mina teen, on tehtud kõik suured saksad on mu sõbrad, hõlma õiend kirjutajaga ja vallavanema lood läbi. Keel liigub verene küttena on Jõksik üksiteni jää, setu poega, mullane. Hermann. No olgu siis 15 rubla, kui need hirmu ei ole. Siin on 25 kopikat käsiraha. No olgu siis pealegi kõlavad nagu pere meeke, olgu siis pealegi lubakatestega annati käpi Evoga poisile ka. Põll. Mine nüüd kööki ja saad söja.