Seen kuuldemängust vürst Gaabriel. Ütelge kõigile nunnade munkadele, et mina keelan selle nime nimetamise kloostri müüride vahel ja kloostri maa peal. Ütelge, kellelgi pole tarvis karta? Magdaleena oige, kui mina ei ole kartnud rootslaste salatabamusi, siis ei karda mina venelaste ja talupoegade rusikaid ammugi. Ütelge kõigile, et me võime julged olla. Kui kaua sa oled juba siin kloostris? Kuus kuud? P, teate seda ise väga hästi. Milleks veel minu käest küsiti, selleks, et sa ükskord hakkaks järele mõtlema, mille üle? Selle üle. Et oleks juba aeg üles tunnistada, mida ma peaksin teile üles, tunnistan. Kes on sinu armuke? Kes Magdaleena pold, Soed. Kui teie ei häbene omaenese nime teotada, siis vähemalt ärge unustage teie Pirita kloostri aktissale. Kehan vaevat roojast hinge tahan valusast tulest puhastada. Sa võid oma ränka nukrust veel kergendada. Kui sa mulle otsekohe ütled on see mees, kes end kurjale teele on eksitanud. Ütle mulle, kus. Ei ütle? Ei ütle, ei. Selle ei-ütlemise kombe harjutan ma sinust ära. Jah, armaku. Meta luts oli ka erakordsete võimetega deklamaator kuulemegi tema esituses Jakob Tamme valmi kirp ja inimene. Vangi langes vägilane ahelasse ahastuses. Vaenlased, tema otsivad vangitorni, viskas juba tantsivad kirbuhoonele vere jooja varju alla. Kirbuisand kergejalgne vereimeja, inetu inimese ihusööja kargas koheda kallale, haka sihugi majja, verd niisukalt imema. Imestama, aasta teise. Sikutas nii seitse aastat. Sinisega vajus vangisilmus, nägi, mees sai vabadusi. Vabaks saanud vägilane ajas kirbukalalt ära. Vereimeja hirmutas, hakkas ihuarsti mai haavu terveks tegema, mis oli kirp, kõik kihustanud vere jooja valmistanud pillavalt pidusid pidades. Kirtnegi haavade arstimist oma toiduotsasaamist hakkas vihaselt vanduma. Küll on jänese jäledus härra vastu häbenemata vaatajaid klasside vahedest seisusest ei, sõge hooni ihu, tema hoiaks omale kasu püüdvalt kinni, kataks tõtata sõbralikult tema selga küsimata. Ta küünistab. Kes ennast hoiab alandusest karkuse kokkupuutumist, seda enam tuttavaks saamist. Sellet oluga poorega südamete söödamaaga. Vabaks saanud vägilane kuulis kirbu kurjustusi. Näitud köisi näljasele vastasideni vagusi, kirbuisand, kergejalgne vereimeja, inetu, sinu tutvust. Ma ei taha kokkupuutumist, ei püüa. Sinu tutvus, mu ihupuutumine, verd mult nõuab, mu onu ei, mulle seal. 1960. aasta algul tabas eesti teatrit ränk kaotus. Kolmandal jaanuaril suri südamerabandusse vabariigi rahvakunstnik Arno Suurorg. Meie hulgast lahkus andekas karakternäitleja. Arno Suurorg sündis 18. juulil 1903. aastal Järvamaal. Diaatriteed alustas ta Tallinnas draamastuudio teatrikoolis 20.-te aastate algul. Kooli lõpetamise järel 1927. aastal asus suurorg näitlejana tööle draamateatris, mille koosseisude kuulus elu lõpuni üle 30 aasta. Arno Suuroru teatritee oli viljakas ja saavutusterohke olgugi et selle tee algus polnud sääraselt paljutõotav, nagu nii mõnelgi teisel tema ealisel jätkus Suurorul kannatlikkust ja sihikindlust oma võimete järkjärgulisele arendamisel. Ta arenes suhteliselt aeglaselt, kuid järjekindlalt. Kui viimastel sõjaeelsetel aastatel Arno Suurorg oli veel keskpärane näitleja, kelle kontos puudusid suurimad kunstilised saavutused siis uue kvaliteedi ja küpsuse saavutas suuru talent esimesel nõukoguliku hooajal 1940 41. Sel hooajal loob Suuror ühe oma esimestest suurkujudest seablikovi Bulgakovi uues majas. See osa kujunes Suurorul meistritööks, mis nihutas teda juba Eesti paremate karakternäitlejate esimestesse ridadesse. Sõjajärgsetel aastatel süvenes suur aruanne veelgi ja rikastas eesti näitleja saavutusi väljapaistvate kujudega. Arno Suurorg lõi terve rea meisterliku nüansirikkaid osi, nagu kirikulauljad, keedereff, päike, kodanlastes, hajunin vallutusretkest, Lembitu Sütiste näidendis ristikoerad. Küllap Arno Suuror põrandas osakese elu ja inimeste mõistmise kunstist oma onult Anton Hansen Tammsaarelt kellega teda sidus tihe sõprus. Ja eks seegi soodustas Suurorul luua ületamatut kujusid just Tammsaare teostes. Küllap vist need lakoonilised filosoofilise sügavusega lausutud põrgupõhja Jürka sõnad, nii nagu nad kostsid näitleja Suurorult olid nii tüüpilised ka kodanik Suurorule kes ei armastanud pidu, käraja sekeldusi, vaid jälgis elu ja inimesi vaikse Mohilusega. Külmetav kuningas Tammsaare näidendis kuningal on külmärimees kögertaal tõe ja õiguse neljandas osas kõrtsmik vargamäes. Kõiki neid kehastas Arno Suurorg meisterlikult ja nüansirikkalt. Eraldi peatüki moodustavad Suurorul Loomingus kujud August Jakobsoni draamadest, võitlus rindejooneta, kaitseingel Nebraskas öö ja päeva piiril, kaptenit kaotatud paradiis ja vana tamm. Diip, kondor, kapten, malm ja professor räni kujunesid Arno Suuroru väljapaistvate saavutusteks. Samuti vana meremees mogo Ljubov Smuuli Atlandi ookeanis. Peniklassikast mängis Suuror paeluvalt linna pealikut, Gogoli revidendi is ja famous sovi Grybojeedowi häda mõistuse pärast. Peale teatri leidis Suurorud talent sagedast rakendamist raadiokuuldemängudes ja lugemistundides. Viimseks säravaks osaks Suuror loomingus jäi härra punttila projekti näidendis härra punttila ja tema sulane Matti. Selles osas esines ta viimset korda laval enne oma ootamatut surma. Arno Suurorg mängis sõjajärgsetel aastatel väga palju oma suurt töökoormat, edasta mehiselt ja reipalt, hoolimata järjest halvenemas tervisest. Sealjuures olid tema kanda enamuses suured, erilist füüsilist ja vaimset pingutust nõudvad osad, milles ta peaaegu eranditult lõi meistriteosed. Nende paljude suurepäraste suuru osatäitmiste seast, mis on säilinud ka Eesti raadio heliarhiivis on kindlasti meile üks südamelähedasemaid ja näitlejad kõige paremini iseloomustava maid. Põrgupõhja Jürka. Kuuleme läbilõiget Anton Hansen Tammsaare põrgupõhja uuest vanapaganast mis on Voldemar Panso seades helilindistatud 1954. aastal. Vanemis. Mõtle ometi, mis sul lasime kaksikutega? Neile kasvavad sarved pähe. Lotro tõsijutt, väiksed Nubrikud on juba olemas. Peaks ikka vist ämmaemanda käest küsima, et mis viga või? Või siis kohe viga, kui Queeni lapsel, saarlased peas. Aga kui pole inimlapsed, siis mõni sarviline ole? Aga kui ma ole, on sul siis sarved peas? Üksu otsi juuste seest. Taevas halasta. Tõepoolest, kirikud peast. Suurimad posti vääris Sõrve Loro vana paga nooled, sul sarved, pea. Siis on muidugi tõepoolest vanapagana endaga laps Voloogodule endaga aga siis olid vanast suurest soost õilsast, ütleb Ants suurestia õilsest. Ja mina olen nüüd ka suurest ja õilsa soos ning meie lapsed ka lapsed, ka antsu sugu pole mees kõrval, siis keeda juba, mis ta siis keel, kiibebraalid? Kuus ja siis näed kõvalansule pidid ju minema õpetaja juurde kaksikuid kirja panema. Olstoab hakata sõnnikut vedama, lubasid Joansule rääkida, laseks koju, rääkisingi? Ei lase. Ütleb, et kui läheb taimi tegema, nõuab kõik võlad kohtuga, siis teadlane, mis me ei tohi enam antsud lainet. Kui nõnna saaks, saab. Peab saama. Laenuga ta orjastapsu. Sinu lapsed on orjalapsed. Kuidas? Urjo? Ma olen ju peremees, sa oled Anzori ja mina olen orjanaine. No ja sa oled ju rääkinud, et oled vanapagan mängid sa lolli või usud seda tõesti? Mis seal uskuda? Aga kõik ütlevad, et on uus põrgupõhja, vanapagan. Nügeerikuti peas. Nüüd on siin veel üks teine asi. Mõtlesin anud hirmutada, aga mis ma pidin tegema, kui ta tuli mulle kallale. Nii et sa tapsid ta enesekaitseks? Küllap vist, kuidas saada täpseid? Mullu oli kirves. Üksnes kirvega. Või oli püksirihm, aga enam ei jamale, mis kadus ära, eks? Mõsuke püksirihm, seda ma just küsingi. Kas sul oli või olnud, kas ta kadus? Kadunud? Kas ta kadus v kadunud, kus goal? Seen põlgab ajal? Kuis ta siis kodus, kui ei olnud? Tähendab, ei olnud siin ei olnud. Aga kus ta siis oli, kui siin ei olnud? On sujuv, aga kui see on kuusesai olnud. Nii et see riiv jäi Ansu juurde, see on ju Ansu ja käib sinu pükste peal. Käib, aga sel korral ei olnud üllases kõhtu rihma pükste peale pandud. Aga miks just sel korral, kui läksid karu tapma, olid sulle sellel kari moi läinud tapma, ameti tapsid ja mässisid selleks Aivar käsivarre. Kuid nii also siru püksirihm ja pole minu püksi, aga kelle siis, kui sina teda kannad? Mõju? Ütlesin, et on su, nii, et. Vaat see ongi küsimus, mis nõuab selgitust, et kas taru tahtis sild. Käia ja pane siis ka kaksikud hingekirja, saaks rahu. Šokk Soomet. Mida ei ole õpetajahärra? Sind ei ole, ma olen ju siin ja ise oled sa siin hädas, hinge ei ole. Kus mu hing siis on? Võib-olla kuskil mujal teises hingekirjas? Ütle armas hing, kes õige OLED? Ma ei mäleta, et ma sind oleksin näinud. Lärmasin, kust sa siis pärit oled, põrgu põhjust. Oh nii. Soo, nüüd ma hakkan mõistma. Endist põrgupõhja peremeest, hüüti vanapaganat. Kuidas on sinuga luu endist hüüti, mina, ole sina armas hing, olete päris vanapagan, mina olen päris. Kui sa oled tõesti vanapagan piks, tulid sa siis maa peale, taevas tahtis soo. Miks siis? Et saaksin õndsaks? Kui tahad õndsaks saada, armas hing, siis ei tohi uskuda, et oled vanapagan, aga maju ole vanapagan is a õndsa karmas i. Aga kui ta on inimene, kui ta on inimene, siis peate. Siis saad õndsaks. Ma usu, et sa muidu ei tule, inimesed põrgu. Peetrus pidi seda ütlema teistega, ma ei saanud taevas sel korral kokku. Kose taevas oli koshis õpetaja, raidteadvus taeva asub. No ja. Seda seletada viiks meid liiga kaugele. Kas aineteks mulle korraks oma isikutunnistus kaasas kaasas pidi olema? Kes andis sulle selle isikutunnistusele, Peetrus. Missugune Peetrus, see, kes taevas ust hoiab. Jälle oleme taeva ja põrgu juures väljas, andis Peetrus isiklikult, ma mõtlen oma käega selle tunnistuse. Ei, aga kuidas siis ingel tõi? Armas see on väga hea, et sa mulle ütlesid, kes sa oled ja kust sa tuled. Agara sellest, räägi sest inimesed ei usu, mis neile üteldakse. Nad panevad sind naeru. Aga lunastus, sa peaksid ikkagi uskuma. Küllap vist. Jürka. Sul pidi ka minu juurde asja ka olema, iga sa siis tunnistuse pärast tulnud õpetajahärra. Tulin oma lapsi hingekirja panema. Need on jumala lapsed, mitte sinu. Juula peab nad hingekirja, panime jõuluöö, oli üks õlu, ilmus Los eaduse ESA. Neitsi Maarja kasvainenda, kui see sul muidu küllalt selge ei ole. Minul ei olegi lapsi, ei ole ega tulegi, kui Juula pole sinu naine, õnn mul temaga, lapsed, mitte sinul temaga, vaid temal sinuga. Muidu on maantee, kuidas küll oma hingekarjase räägid? Julolul lopsud siis tädi Juula tas seaduslikult pühasse abiellu astuma, et Juula lapsed oleksid, kas sinu lapsed, nii et mine nüüd ilusasti põrgupõhjale tagasi, panin emale puhtamad riided selga ja mul pole puuduvaid. Poisse pole esitatud arves, aga kust nad kodus saavad, kui Juula siia tuleb? Kui nõnda Sisvatega poisid kaasa, nii et olete neljakesi ja mina panin sinu ning Juula nagu pruudi ja peiukirja kolm nädalat kuulutan teid kirikus kantslist maha ja siis võin paari panna, Miroson ka omale laob, jätsin asjad ka omale lapsi ja pealegi veel kaksikud, kui Juula kaksiksõnul on kaks, noh siis on ju. Siis ei ole. Kui seda siis on, kui ei usu, käin põlvkova usuga. Lähengi. Kuid ei, lubati teda piisavalt, ei jää silma käsile võtta. Halvasti, kõik. Selge. Hea küll. Jah, imelik küll, et just nendega peab oskama, kes siseneda. Nüüd on see asi siis lõpetatud ja annan sulle õige isikutunnistuse nimeks ikka Jürka ikka Jürka. Millest küll räägitakse? Kui räägitakse nii pikalt ja ilusast? Minu asja kohtusse küll käinud. Sest mis on sellest rääkida? Mina andsin raha. Ants ehitas maja. See on kõik. Miks ehitas? Sest et on mu sõber? Kes seda ei usu, see ei saada sellest aru. Ettideost. Kaaesson kaevarus kahepäevase arestiga tingimisi aastase katseajaga. Soovin end päästa. Aina tegid hästi, kui ütlesid, et oled malakaga kompoi, kui tulid Madiset silmad pähe. Lahke mees kohtuseks küsib ilusti, kohtuseks on lahked, aga seadus on tuur. Ei mõista, nalja, vähe puudus, et oleksin sisse kukkunud, kui snii sisse kukkunud. Kui oleks see, et oled maaparanduslaenuga maja ehitanud, see selgus ju. Ma ütlesin, kohtu saksa ei uskunud, kui ütlesid. Naljakas, ise küsib. Aga kui ütled, siis ei usu, mis ta siis küsib, seadus nõuab, tulid, käib seaduse järgi. Õhk siis seadus nõuab, et kohtunik ei tohigi uskuda. Seadus nõuab. Kes niisuguse seaduse on teinud inimese diisel. Miks nad sinult ei küsinud? Arvad sa, et mina oleksin neile sinu vastu tunnistanud, et sina näppasid maa laevu, ei ehitasid maja kulismi Mäpos muidugi näppasid, kui anti maaparanduseks, aga sina ehitasid maja seaduse ees on see kuritegu Jakob karistuse ei toonud, ei toonud, sellepärast, et mina ei tunnistanud. Ja tunnistamisest pääsesin ainult nõnda, et ütlesin, sina laimab mingit hullu ilmunud ju ka muidugi maailma ning ma ei saanud ju kohtu sakslane muinassiin raha annetamise pärast puhtaks pesta. Mina ehitasin kohtusaksale, et sina laimab mind ja et see oli vale, siis saks usus, panid tunnistajad laimata, aga ei tohi, selle eest on karistus. Aga läinud esimest korda siis kohtu Saksegi karistuse kergeks kaheks päevaks kinni ja meie oleme sõbrad, siis määras karistuse tingimisi, istuma läheb ainult siis, kui lähima aasta jooksul uuesti. Lihtne, eks, aga mu pulss. Ei lähe ka, need kõik on korras, võime rahuliku südamega koju sõita. Aga miks me siis kohtusse tulime, het tõendada? Siin pole maaparanduslaenul näpanud ja kohtusaks, usub nüüd. Nüüd ta usub lohkuli usu, siis saab ka aru. Mis sa seal palju vehkat? Lauas siledaks, ainult väljaspool teest, elu oleks ilusam vaadata. Teen ka seestpoolt. Et sul oleks parem maga. Vana mees. Mis on? Kas sa mäletad valemisse ta karu, kelle tapsin? Mis siis sellest? Niuke maa, seal oli samblane, eks olnud. Ilus roheline saama. Küllap vist. Aga kas sa mäletad veel? Noored olime kahekesi metsas kokku, sain, vahel mäletad? Nisuke ma seal oli? Sambla, eks olnud see teememm ja rohelisem kui siia, kus oli sigar külla. Vaata vanamees, seda sammalt ma tahaks, kui viid mussi, eks võiks ju jah, vanaks seda võiks siis ei oleks laudade hööveldamise seest puu. Ei eit. Hööveldame lauas. Jotoon, kas sambla? Nii, et oleks too ja too jah, palju neti rohelist sammat. Nõgud, tapaksime karu või? Poissi, kitaksime kaksikuid. Nüüd hakkad sa tõesti surema? Muidu ei räägiks nõnda. Oota, ma isee viinsus siis? Ei tea, kas jaksad, nyyd kand küllap jaksab. Aga sa pead mul kaelast kinni võtma. Kaelast. Miks on nutad, ei, suurest õnnest vanem mees sest nii hea, kuid täna Põlis muu vastu veel kunagi olnud. Kuidas läheb, läheb küll. Ees endamisi Silvad kiriku poole, nagu oleksid valmis sinnapoole minema. Õhinaga ootaksid seal kedagi tulema. Larbid siin õuel püksitagumikku oled nüüd ise oma peremees ja perenaine küllatris kuidas keegi oma elullasem meen. Aga mina tulin sulle ütlema, et sinuga enam rendilepingut ei pikenda. Nii et pead põrgu põhjalt ära minema heaga või kurjaga. Pole sõbra jutt muidugi sõbra jutt, sest minu ja põrgupõhjale, kas sellest ei tule midagi välja, suuri inimesi pole loomi, kas on, jõua renti maksta, jõua. Kui sa moodsopile aitad nagu alguses, siis olid sa noor ja noorus ei loe. Loe tulen, vanapagan ja põrgupõhja all olev inimene ka. Sest sa tahad õndsaks saada, aga kui sa siis saad, kui sa Mushitarra saaks võika mujal saada? Nii, no mitte ainult põrgupõhjamaa on minu Harritud, aga ema on minu mets ja padrik on sinu põld on niru. Oma 10 küünega olendusele teinud, Jörg mu väes. Kuula, mis ma sulle ütlen, mul all uus rentnik valmis ja see maksab kaks korda rohkem renti kui sina. Mees on siin, ta seisab. Ema maksab kahekordselt. Peter, on see tõsi ja mina maksan kahekordselt? Minu Harritud maal hakkab elama töine, teine algab. Sinusuguse peaks maha lööma äkkpae, selles kaasuv käelis valab, aga teised inimesed, kes järele jäävad, on samasuguseid. Ikka võetakse sellel, kes käinud ja kõige paremini elab see, kes midagi ei tee, mis kolmas mees tahab murumats, alustalu peremees ja kiriku vorminder. Tema tuli tunnistajaks tot, räägime samu härra ajad sa minema pead kas heaga või kurjaga. Kas mina ei taha vanapaganat, vaid inimest, kes tuleb minuga taeva põrgu, tulete kõik, oleme vanapaganas, Plati, kristlane, taeva Jossina on. Ei taha enam minu sõber olla voline kasuliku. Haiks. Vaenlane või sõber ja siig, et oleks kasulik ja Sisk. Vahekorrad unts selged. Mina olen vanapagan, täi. 1959. aasta 27. augustil suri pärast pikaajalist rasket haigust Eesti teatriajaloo üks omapärasemaid populaarsemaid talente. Imbi Valgemäe oma noorusele vaatamata jõudis Imbi Valgemäe sõna- kunstis sellise tasemeni, milleni jõutakse tavaliselt alles küpsemas eas. Imbi Valgemäe sündis 28. septembril 1923. aastal. Enneaegne surm viis ta meie keskelt, kui ta oli alles 36 aastane. Imbi Valgemäe oli sõna tõsises mõttes talent rahva hulgast temal puudus kunstialane eriharidus ja ettevalmistus veelgi enam, valgemäel puudus ka otse õpetaja ja suunaja. Ta oli iseõppija, võib arvate, millist tahtekindlust ja püsivust see kõik valge meilt nõudis, et suhteliselt lühikese ajaga kujuneda sääraseks sõna kunstnikuks, keda armastasid nii noored kui vanad. Ja kui siia lisada veel seegi, et Imbi Valgemäe olid kogu aeg põdura tervisega, mis takistas tal töötamast säärase pingega, nagu ta tahtis saame täielikult aru Valgemäe tõelisest andest ja mehisest isiksusest. Imbi Valgemäe looming piirdus pisut rohkem kui 10 aastaga kuid sellele vaatamata kujunes ta omalaadseks ja ületamatuks meistriks. Rahvahulgad eriti aga lapsed ei unusta valge mäed ning tema poolt külvatud sõna elab edasi kõigis neis, kes teda tundsid ja armastasid. Kuuleme nüüd taas esinemas vabariigi teenelist kunstnikku Imbi Valgemäed paladega mis meid kõiki vaimustasid veel alles üsna hiljuti ka estraadil. Parijõgi uued saapad. Isa läks hommikul linn ja lubas mulle, sa Robi poest saab tuua. Et kuldmokk sepa juurest ei saa, siis toob Sahharovi poest, mina pidin enne kaks luuletust pähe õppima, Tseisson saapad. Aga mina mõtlesin, et olgu peale ja õppisin poole sellest ähvargisest ka. Mul oli hea meel, et saapad seal. No olgu nüüd Reedu poiss tännituma oma saabast juba temal juba teisel saapalauk sees. Aga minu omad on päris uued ema saapad enam ei pea vett ega kedagi, aga minu saabastikumine vōi sügavast veest läbi. See hommik küll nii olevik. Esiteks ema talitus lehma lambad ära ja siis läks ikka tükk aega enne kuks vanaema pead otsima. Izloviku veel tükk aega, enne kui lõks külas juttu rääkima ja vanaemaks lugema. Joosep lõks Emovogaasuva. Mina pidin rahulikult sängi serval istuma ja kuulama, mida vanaema loend ei tohtinud jalgu vibuta. Kedagi. Lõunaks ema suur süüa ei teinud, ütles, et võtke aga niisama vähe võileiba ehk siis kapsasuppi, kui isa. Siis me võtsimegi nii vähe võileiba, et ehk siis kapsasuppi mu isa uue saabastega vajudve. Mina küsisin ema käest, et millal isa koju tuleb. Ema ütles, et no kella kuue paiku augu kalmutädile siis läheb, siis tuleb hiljem. Kui juba pimedaks läks siis hakkas ema tuult tegema ja kapsasuppi keetma. Mina aitasin ja raiusin hagu katki. Kui hauakse pakule panin, siis ise mõtlesin, et kui nüüd ühe hoobiga läheb, siis tuks sääresaapad. Aga kui ei lähe, siis toposaapad. Siis panin silmad kinni ja lõin kirvega. Mina mõtlesin, et mine võta kinni. Ma tahtsin hea laps olla, veel aitasin emal lett tuua ja lehmale heina ette viia ja hakkasin ilma käskimatu kohe seakartulid kõik raiuma. Kole paatööga, mina sellest ei hoolinud. Kui igav oli, siis pigistasin silmad kinni ja raiusin pimedas, ise lugesin 100 istigi silmad lahti, palju peenemad olid, siis panin jälle uuesti silmad kinni ja lugesin jälle 100. Ja niikaua kui kartulid öid täitsa peened. Kui kõik tööd valmis, faili iga ikka veel kodus. Aeg oli nii kole pikk, ma istusin tükk aega kella eeldada, seierid ei liikunud mitte üks raas. Ikka oli kell viis. Käisime koplis KP juures ja lauda taga ja igal pool. Aga kui tagasi tulin, oli suuseier nuh raasukinega edasi liikunud. Siis küsisin vanema käest, et kas sina enne ei tule koju kell kuus. Vana mõõtsid töövo ta enne ei tule. Kuidas saaks ometi, kell kuus? Tänavu ei lähe edasi, tee, mis tahad. Vahtisin tükk aega, siis panin silmad kinni ja pidasin kaua-kaua kinni. Lahti käis, oli suur seier Kraasukinega edasi liikunud. Hispain tooni, kelle alla läksin toi peale, et lükkan siin suurt seerid edasi. Et seda visiidule isa teab milla koju. Aga vanaema tuli Etti tuppa, jaks taplema. Nõhk pois, katsu mõisusest kellas, kisun. Mu vaja, lukusin doosi, ei lähe. Statiiv, mis, tahad seda istuli, iso teab, millal koju. Tema ütlesid. Rumal poiss, ega siis sellepärast aed ei lähe, kui sa kella lükkad, aeg läheb ikka omamoodi. Mõtlesin järgi ja sain aru küll, et aeg leviku omamoodi ka, aga kui maailmakellad lükkaks, siis läks ikka aega. Tuli ema tuppa, pani lambi põlema ja nii hakkasime Joosepi mürama. Ema ei keelanud ka, saime lähe, murran, kui isa olid juba õues, siis läksime õue isale vastu, jätsime hobuse rakest lahke riistad ära. Meie. Julenkin kohe küsida, et kas sa saapad said. Viimaks võttis isa saaning ekielt, kaks pakki andis minu kätte ja ütles, et vii tuppa. Ma lasin ojad mao hukkuda, jooksin pakiline tuppa. Sain kohe lõhnast aru. Mustad sääresaapad ja pika säärega istuli, teised ka vaatama ja mina pilli isale keerupatsi lööma ja mul on nii hea meel, et luua, määrsin. Justkui nutt kippus ka peale. Iskatsusime saapaid jalga ja isa katsus, kas kasvamise jagu ruumi on ja ütles, et maksavad 50 rubla. Et olid ka 40 rubla asjaga palju paremad kui need. Et mis maksab võtta, et kui kord mõte, et siis ikka head. Katsusin nendega käia ja kõik ja siis võtsin jalast ära ja ega ma neid iga päev pidama ei hakka vaid nii pühapäeviti ja kui tuleval asukooli läänio. Lään küll ühe korra Reedule ka, et las Reedu poiss vaatab ka. Ja kevade lähen ühe korra veest ka läbi ja ka siis, kui mära ja määrin ja kõik. Siis tõi ema söögilauale ja kõik olid nii head, rääkisid isegi siis kõvast juttu ja katsid mu saapad ja ütlesid, et õrnad ikka käivad, kui nendega väikseks ei jää. Joosep pani teetassile kolm tükki suhkrut sisse. Ema ei ütle midagi. Siis ma mõtlesin põrinat ka kolm tükki. Siiski, mulle meeldib, et vaat, kui poja laps oled, sa sõid saapaid ja kolm tükki suhkrut sisse sibanud ühtki tükki, las Joosep pani, pealegi mina jään ilma. Kui tee otsas oli, siis olin veel hea, lapstikkin emale-isale, salaja Baya. No nüüd ostan ka isale uued saapad, kui suureks saad, sest vanad on takerdunud ega pea enam sooja. Ema loost on ikka ka asju ja olema konja lapsit. Seda kõvasti julenud ütelda, mõtlesin ainult. Kummaga Meidsin. Siis tõin saapad, sängietik ehk keski, muidu varastab ära. Eit on raudtee pläkidest, tunnel on mõõtsidest koos, aga vedur on tikutoos. Moosi. Mis haisen rotid Väi? Mõni ime. Siis ei saa sema oripulk ja natside therwi. Nii kuri pull, isa, isa sõidena emaks, konti, perest ema oli turul süüa toomas, siis ise ei ole paris joomas jämedid, sinul pole muud kui üks naps, seda sa ei mõtle, koju jääb üksinda laps. Mis laps minu onu mole. Meil ei ole kodus kedagi. Meditele mängib vähe ja ime, lubasin. Kääniga lakki pähe ütles, et kui on peresisene väske jooksis, ei lubanud ka midagi sisselaske. Pime panin pliidile tööle Tiideile. Sine manus. Chanti papale asutuse Paal peab kontrollime suurt mäele. Kogu ei jääle. Kui kella väikesi ruloo Siier ülemisi numbri sees siis peab auto seisma ukse ees ja autojuht sajab räha ja margi sõide brutoturule. Kaare järgi. Mamma on käskinud autojuhti tulla välja ja teha luks lahti. Kõik läheb siin Hiiumaal leierreida, ütlevad, et tahavad ka saada popeeda. Papsi üks kõrghetkele näib laps liiga vähe väljas. Ta pea käib värsket õhku, hingab. Ligineb pehmimine jala pääl, question mulle Palpiale kingad. Žukovski kõnelus. Ja käes on ta tugev kepp, nii kui keegi sõnavõtt nii põnev vastu pea. Kas ja miks ta nii hirmus pöhja kas teil on nisukene saba nagu meiegi? Seal suure no nii nagu valas kalal. Välja tuua, et kuidas Sulev astub jääbapses. Alguses lõi veidi äraksova, kuidas nendele vastu andsin Dookus isegi toonik. Aastat oksada tagasi veel enne revolutsiooni. Aga mis see enne? Jätsi eani kuni revolutsioonini oli kõik vägagi liikas. Mõnda Riine polnud ainult õunad ja needki ussike. Demonstratsioone, põld ainult tsaari jooksid koos fašistidega mööda tänavaid. Rahvanali kättemaks kopiale? Puhub ja sina koerapoega, naaritsa kõhualune. Kas sa tead, kus sa saad kubjas põrgu kutsutakse sealgi Maiidad seal tema ema, seal tema vanad vaderid, kuusel kubjas Nenne täi. Pea sai Pärnu Mõidubakast kuusiku pea mule Sänni taadile tubakatoosist. Kõnetkub ja käed säid. Käedseid Kärdugedki sambast. Koonid kubjas hõlmetsaid, niitseid, riie, RIHA pulgast, kala koos ja nähke sai siis jaama saanitekist. Ka kuusi, jää, magusai, magusaid hunditorru, pinnist. Uned kubjas, hääled, säng. Need said jääma uuesti dringist. Kagunekuv ja reied said. Reisijad sai Triinu Rangi puust.