Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 18.-st veebruarist. Stuudios on Kai Vare tänavas külastajatele uksed Balti ja Põhjamaade suurim kunstimuuseum. Kumu. Esimesel Päeval käis uut hoonet uudistamas üle 1000 külastaja. Tallinnas toimunud foorumil räägiti Eestis elavate rahvuste ühtekuuluvustundest Eestiga. Suurem osa kohalviibijatest arvas, et ühendavat on rohkem kui lahutavat. Eesti korteriühistud ootavad omavalitsuste suuremat toetust majade renoveerimiseks. Täna algas Eesti rahvatantsuliikumise looja Anna Raudkats. Aasta 23. veebruaril on tema 120. sünniaastapäev. Viljandi Ugalas esietendub libahunt. Palestiinlaste parlament kogunes esimesele istungile. Hamas lükkas tagasi palestiinlaste presidendi üleskutse Iisraeliga läbirääkimisi pidada. Ilmateade lubab meile vähest lumesadu. Külma on öösel neli kuni 10, homme päeval kaks kuni kuus kraadi. Täna avas külastajatele uksed uus kunstimuuseum. Kumu kumu direktori Sirje Helme sõnul vahetub Eesti kunsti püsiekspositsioon paari aasta tagant, galerii osas aga näidatakse uuemat kunstinäitused vahetuvad kiiremini. Avanäitusel skaala nihe on kuraator Hanno Soans sõnul põhiidee tuua välja seda aga kuidas tänapäeva kunstnikud mõtlevad ruumist ja skulptuurist. Eesti kunstimuuseumi kommunikatsioonijuht Maarja Võrk kinnitas, et huvi muuseumi vastu oli esimesel päeval suur. Kumu vastu oli huvi täna Ma väga puur, meil käis kokku siis kumu näitusi ja õhtust üritust külastamas kokku 1660 inimest. Nendest siis kõige populaarsem oli siis see, et käidi vaatamas KUMU kõiki näitusi, neid oli siis ligi 500 ja palju oli ka õpilasi täna majas, neid oli ligi, isegi võib öelda, et üle 200 ja sooduspileteid ka näiteks pensionäre oli siis ligi 200. Mille vastu inimesed kõige rohkem huvi tundsid? No eks taheti teha, et milline see maja siis välja näeb ja ja kuidas siis Eesti kunsti suurim väljapanek, mis meil püsiekspositsioonis üleval on, kolmandal ja neljandal korrusel, et et kuidas see siis nii-öelda välja näeb? Jäädi rahule või saite ka kriitikat? Saime küll tagasi väga positiivset tagasisidet külastajatel, nii et selle üle on meil kõigil väga hea meel. Tallinnas Vene kultuurikeskuses toimus foorum mitu vilja ühes salves, mille korraldasid mittetulundusühingud, kodanikukoolitus ja Eesti naiste koostöökett. Koos olid Eestis elavate rahvuste esindajad, kes arutasid, mis neid ühendab. Mall Mälberg käis kohapeal. Eestis elavad 100 rahvaesindajad. Neil on erinevad kultuuritraditsioonid ja erinevad suhtumised ja nende emakeel ei ole eesti keel. Suurem osa foorumil viibinuist arvas aga, et seda, mis Eestimaal elavaid rahvaid ühendab, on rohkem kui seda, mis lahutab ja nende hulgas oli ka riigikogu esimees Ene Ergma. Mul on tunne, et siin on tekkinud täiesti, nagu öeldakse, eestlased, aga kes räägivad, võib olla osaliselt vene keelt, aga nad tunnetavad ideesse nende kodumaa. Kodanikukoolitusega tegelev Külli Volmer arvab, et just praegu ühendavad inimesi ka Eesti olümpiakullad. No minu meelest on see foorumi aeg väga õnnestunud, sest kolm võitu olümpial kolm kulda näitavad just seda, et me kõik rõõmustame sõltumatu rahvule, nende kuldade üle pisarat liigil on pilvi või sinimustvalge lipp tõuseb ja see oli kõige enam keegi, mis rahvusest oled, et see tuba on see, mis meid ühendab, on nii palju asju, mis tegelikult ühendab ju inimesi. Europarlamendi saadik Siiri Oviir on hinnangutes kriitilisem. Tema sõnul on Eestis kaks eraldi kogukonda, kes elavad teineteisest mööda, mis teeb meie endi elu keerulisemaks. Aga samas arvab ta, et lõimumine edeneb. Ja mulle tundub, et edeneb, sest ei ole enam seda esimese teise klassi juttugi. Põhimõtteliselt on siiski olukord muutunud. Nad ütlevad ise. Me oleme, eestimaalased, on päris tore kuulata praegu foorumi vaheajal inimesed vastata küsimusele, mis neile meeldib Eestis ja mis neile ei meeldi, mis meeldib Eestis väga paljud on kirjutanud, et loodus meeldib, kultuur meeldib, need ongi kaks kõige enam esinevat vastust siis keegi on kirjutanud, mulle meeldib siin kõik, see on väga ilus ja tark maa. Minu üks ja ainus kodu, seda, et see on minu üks kodu või minu teine kodu, on rõhutanud ka väga mitmed vastajad. Aga mis ei meeldi, ei meeldi riigiisade omavaheline kaklemine ja kõigesse sagedamini. Esimene asi, mis ei meeldi, tundub olevat, et eesti keele õppimine on tasuline. Küsisin sama, mis Eestis meeldib ja mis mitte ka ühe vene noormehe ja ukraina tüdruku käest. Loodus on väga ilus, ajalugu on väga huvitav ja eesti folkloor meeldib mulle, mis ei meeldi, võib-olla see, et ma olen Eestis sündinud, aga mind ei võeta päris eestlasena samas olema olümpiamängudel Eesti sportlaste poolt elan Eestis ja tahan, et meie maa võidaks. Ukrainlanna äramasid sõita ei taha, mulle meeldib sind kõik. Palestiinlaste parlament kogunes täna esimesele istungile. President Mahmoud Abbas ütles pärast parlamendiliikmete ametisse vannutamise tseremooniat, et Hamasi juhitav valitsus peaks kinni pidama Iisraeliga sõlmitud kokkulepetest. Hamasi liikmed kritiseerisid presidendi üleskutset Rahu austada. Hamasi esindaja sõnul ei jätkata Iisraeliga läbirääkimisi, kuna palestiinlaste alade okupatsioon kestab. Hamas teatas, et peaministriks saab organisatsiooni Gaza sektori liider Ismail Khan ja parlamendi esimene istung toimus Jordani jõe läänekalda aladel. Ramona Gaza sektoris elavad parlamendi liikmed osalesid istungil videoühenduse kaudu, kuna Iisrael seal ei lubanud neil läbi oma territooriumile läänekaldale sõita. Bulgaarias kahtlustatakse ühel mehel linnugripi tervishoiuametnikud panid mehe karantiini, sest kaks mehe parti surid. Mehel endal haigustunnuseid ei ole, kuid temalt võeti analüüsid, sest tal on nohu. Ametnike sõnul tulevad nii lindude kui mehe analüüside vastused järgmisel nädalal. Bulgaarias avastati esimesed linnugripi juhtumid jaanuaris, kui Doonau ääres leiti linnugrippi surnud metsluik. Indias aga said ohtliku linnugripikahtlus kinnitust. Põllumajandusministri sõnul on viimaste päevade jooksul surnud 50000 lindu ja laborisse saata ostetud analüüsid näitasid H viis N üks tüüpi linnugrippi. Tartus peeti korteriühistute foorumit, jätkab Kristo Mäe. Praegu on Eestis ligi 8000 korteriühistuid umbes 360000 korteriga, kus elab 60 protsenti kogu Eesti elanikkonnast. Korteriühistute liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla hinnangul on just tänu korteriomanike organiseerumisele saanud Eesti elamufond viimase 10 aastaga heasse korda. No ühistud on Eesti ela moonde Aldamisel korda saanud suure majandusime, sest täna on majad, enamus ühistutest ikkagi renoveeritud, hädapärased tööd on tehtud, minnakse juba majaümbruse maja iluvigade kallale, see ühiskond on väga hästi hakkama saanud. Eestit tuuakse ka Euroopa ja maailma mõistes väga, eks näiteks. Siiski on korteriühistutel probleeme omavalitsustega, kellelt oodatakse senisest suuremat toetust, märgib korteriühistute liidu Tartu büroo juhataja Mari kaaso. Mõnel pool on toetust juba saadud. Tallinna poolt näiteks on teada intressitoetused Tartus neid veel ei ole. Tõenäoliselt võib-olla järgmisel aastal oleka tahtis olemas. Tallinn toetab tänavu korteriühistuid nelja miljoniga roniga, makstes osaliselt kinni hoonete renoveerimiseks võetud laenude intressi. Sarnased programmid on ka Rakvere ja Paide linnal. Et suuremal osal kortermajadest on tänaseks juba ühistud, pühendub korteriühistute liit edaspidi pigem ühistu esimeste koolitamisele ühistute haldamise tõhustamisele. Andres Jaadla. Kahe suurema eesmärgina ühena seda, et käivitada oma liidu liikmete hulgas nii-öelda hea ühistu, märg ehk majas oleks toimiv ühistu, mida peenemaks keeles võib nimetada ka ühistu desinfitseerimiseks. Ja teiseks on siis korteriühistu juhi kutse, mille standard nüüd ka kinnitati kutsekojas ning selle omistamine korteriühistu juhtidele, kes vastava eksami siis nagu läbiksid Lisaks suhetele omavalitsustega räägiti tänasel foorumil veel korteriühistu igapäevaste praktiliste probleemide lahendamisest, näiteks lepingutest ja küttesüsteemidest. Foorum lõppes aga avaliku pöördumise vastuvõtmisega vabariigi valitsuse, riigikogu ja Lõuna-Eesti omavalitsuste poole, milles soovitakse ühistutele muuhulgas rahalist abihoonete renoveerimisel ning toetust korteriühistute juhtide koolitamisel. Eesti Raadio uudistele Tartust Kristo Mäe. Täna algas rahvatantsuliikumise ema Anna Raudkats, aasta see kuulutati välja Keilas. Aasta eestvedajaks on teiste hulgas ka Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts. Seltsi direktor Erika Põlendik räägib, mis Anna Raudkats aasta sisse kuulub. Anna Raudkats on Eesti rahvatantsu jaoks väga tähtis inimene, tema oli see, kes esimesena hakkas eesti rahvatantsu korjama. Tema oli see, kes esimesena rahvatantsu kirjutas üles andis välja esimesed raamatud ja seda kõike me tahame nüüd kuulutada Eestimaa rahvale, et nad saaksid natukene rohkem teada, kes oli Anna Raudkats. Ja loomulikult on Anna Raudkats ka see inimene, kes on loonud Eesti tantsupidude krooni tantsu. Tuljak. Millega siis algas tänane Anna Raudkats ja aasta esimene päev? Meil hommiku kella 10-st alates toimus Hanno Raukad laulumängude õpetus Harjumaa tantsuõpetajatele ja seda tegi tantsuõpetaja Kalev Järvela ja koorijuht Raul Talmar. Nii et see käis nagu käsikäes laulmine ja tantsimine, avame me nüüd aasta Harjumaa tantsijad tantsivad sellel üritusel ja selle ürituse, nagu tähtsündmuseks on Anna Raudkats nimelise rahvatantsupreemia üleandmine ja seekord tema siis Eike rõõmusele Ida-Virumaa tantsujuhile. Ja kuidas aasta lõpeb? Ma kuupäeva ei oska täpselt öelda, 2007. aastal ja kindlasti Tuljaku võistutantsimisega ja usun ma, et see on siin, Põhja-Eestis, arvan, et Tallinnas ja hinnangi kutsutud kõikide maakondade tantsurühmad üle Eesti ja, ja sealt on muidugi valitud parimad maakonnad ise valivad, keda nad siis Tallinnasse võistutantsimise saadavad. Mis on Anna Raudkats aasta kõige tähtsam sündmus? See, et me räägime Anna Raudkats siis ja tantsime Tuljakut. Viljandi Ugalas jõuab lavale libahunt Piret rist annab teada Ugalas mängiti August Kitzbergi draamat libahunt esimest korda 1921. aastal täna esietenduvas libahundi eripäraks tuleb pidada ka seda, et tegemist on tantsuetendusega, mille lavastajaks koreograafiks ja kunstnikuks on olektid. Toff. Mul on midagi öelda selle materjali ja selle näidendi näol, ma tegin valiku nendest kohtadest, mis on minu jaoks väga tähtsad. Lavastaja Oleg Titov märkis, et eelkõige on tema jaoks olulised ja huvitavad naisrollid. Tiina on tõeline looduslaps ja mari, kui kasutada tänapäevast väljendit, on tõeline linnainimene. Tiina osatäitjaks on Kadri Lepp ning mari hingepiinad ja valud tantsib Ugala lavalaudadel lahti Hilje murel. Marguse osas näeme Tanel Ingit. Lavastaja on oluliselt suurendanud Tiina ema osa etenduses ja Tiina emana näeme laval kiiri tamme. Etenduses teevad kaasa ka Viljandi Jakobsoni Gümnaasiumi balletistuudio pilased ning teised Ugala teatri näitlejad. Nii nagu Kitzberg jälgi, on ka olektitovi lavastuses tähtsal kohal armastuskolmnurk. Lavastaja ütluste kohaselt sõltuvad aga armastuse valikud tihti ühiskonna moraalist ja ka sellest, kumb jääb võitjaks kas ühiskonnas kinnistunud tõekspidamised või hingesugulus. Lavastuse helikujundaja Peeter Konovalov ning kasutatakse muusikat erinevatelt heliloojatelt. Oleg Titov töötas aga varem Vanemuise teatris balletiartistina, kuid tema käe all on valminud ka viis balletilavastust, lisaks veel draamalavastus. Tantsumaraton Ta on Rakvere teatris. Ta on loonud koreograafia muusikalile Chicago Ugalas. Osus Oleg Titov tööle kaks aastat tagasi oma tantsulavastuse libahunt pühendab Oleg Titov oma õpetaja ida Urbelile. Ja nüüd veel ilmast, eeloleval ööl on ilm valdavalt pilves, paljudes kohtades sajab vähest lund. Puhub kagutuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, külma on neli kuni 10 paadi. Homme on pilves selgimistega ilm, kohati, enamasti Kirde-Eestis, sajab vähest lund. Puhub kagu ja idatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja külma on homseks oodata kaks kuni kuus kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.