Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab, hakaku stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Tallinna merevalvekeskuses avati mereseiresüsteem, mis katab kogu Eesti territoriaalmerd. Mereseiresüsteem aitab parandada rannavalvet ja muudab laevaliikluse turvalisemaks. Eesti valitsus teeb ettevalmistusi linnugripi tõkestamiseks. Lähiajal on plaanis laiem teavitus. Haanja linnukasvatajatele pannakse südamele, et nad ei pelgaks kahtlastest juhtumitest teada anda, sest lindude sundhukkamise korral on ette nähtud kompensatsioon. Kuritegevuse tase Eestis on stabiliseerunud ja politseitöö tulemused on head, aga üha enam politseinikke lahkub töölt madala palga tõttu. Presidendi rahvaluule preemia said Jüri Metssalu ja Tiit Pirkkan. Täna andis president Rüütel preemiat kätte. Tallinnas, lennujaamast tervitatakse õnnitletakse olümpiavõitjat Andrus Veerpalu ja teisi olümpiasportlasi. Välismaalt. Palestiina valimised võitnud Hamas alustas läbirääkimisi valitsuse moodustamiseks. Moskvas algasid Iraan ja Venemaa läbirääkimised, mis võivad olla viimane võimalus leevendada pingeid Teherani tuumaprogrammi ümbert ja ilmast. Homme sajab Eestis kohati lund, puhub kirde ja põhjatuul. Külma on üks kuni kuus kraadi. Tallinna merevalvekeskuses avati kogu Eesti territoriaalmerd kattev mereseiresüsteem, Tõnu Karjatse käis kohapeal. Merevalvesüsteem ühendab kahtekümmend radarit ja sealt saadetav teave koondub merevalvekeskusse Tallinna rannikul. Seni olid Eesti mererannikualad üksikute radaritega ning sidet peeti kas raadio või telefoni teel. Kuidas süsteem nüüd toimib, seletab piirivalveameti peadirektor Roland Peets. Praktiliselt kõik veepealsel märgid, mis meie territoriaalvetes ja majandusvetes liiguvad, avastatakse meie radarite poolt, signaalid antakse lad armastades sedasi juhtimiskeskustesse ning kohalikest juhtimiskeskusest jookseb kogu informatsioon siia Tallinnasse kokku, nii et siin meil on täispilt sellest, mis toimub meie merel ja need laevad, mis merel siis seilavad, saavad juba infot teie käest. Vajadusel ja eelkõige me ei ole informatsiooni jaotuspunkt, aga loomulikult me hindame laevaliiklust ja kui tekivad mingisugused ohud või riskid, siis loomulikult me võtame meetmed tarvitusele, see ongi meie ülesanne. Süsteem aitab ka registreerida neid objekte, mis lendavad. Jah. Me näeme madalalt lendavaid objekte. No see on võimalik, see on siis nagu täienduseks praegusele õhuseiresüsteemile. Jah, ta on ühildatav kaitseväesüsteemiga ja siin selles osas. Me teenindame neid. Seega hõlmab ligi 500 miljonit krooni maksma läinud uus mereseiresüsteem. Nii piirivalve, kaitsejõudude kui ka veeteede ameti haldusala Roland Peets ütles, et kui seni piirivalve vaid arvas, mis merel toimub, siis nüüdsest ta seda ka teab. Süsteemi rajamine pole aga veel kõik. Siseminister Kalle Laanet. See, kui me saame ühe süsteemi praeguse mereseiresüsteemi valmis, ei tähenda seda, et meil ongi kõik valmis selleks, et me suudame oma Eesti riiki kaitsta, meistriga kodanike turvalisust parandada. Järgmised sammud on edasi, nagu ka härra Peets ütles, et, et vaatame, mis merel toimub, siis me peame otsuseid vastu võtma hakkama, et kuidas paremini edasi minna, milliste vahenditega ehk informatsiooni tootmine eeldab järgnevaid otsuseid. Järgmine samm oleks siis Läänemere ühtne süsteem ja siis juba NATO endine mereseiresüsteem. Kui kaugel sellega ollakse? Praegu Läti väga aktiivselt tegeleb planeerimisega, kuidas on võimalik üles ehitada sarnast süsteemi Lätis. Samamoodi on see ka Leeduga seotud, et me läheneme järk-järgult ühtsesse võrku. Mereseiresüsteemi avamistseremoonial oli ka Rootsi rannavalveülem Kristiina Sallo Manson, kes ütles ajakirjanikele, et Rootsis tehakse iga päev põhja ja Läänemerel kuni 12 tunniseid patrull-lende, mille käigus möödunud aastal avastati ligi 300 reostusjuhtumit. Eestis tehti seni üks lend nädalas, mida nüüd on lubatud suurendada kolme korrani nädalas. Homme toimub ka Eesti piirivalve ja Rootsi rannavalve delegatsiooni kohtumine. Nõupidamise eesmärk on kaaluda võimalikku koostööd ka tulevikus, sealhulgas mõne Rootsi rannavalve reostustõrjel laeva võimaliku ostu ja ühisprojekte reostustõrje valdkonnas. Valitsus arutas täna kabineti nõupidamisel taas linnugripi tõkestamise ettevalmistusi, jätkab Kai Vare. Valitsuse liikmed kinnitasid, et ministeeriumide koostöö on hea. Veterinaar ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel sõnul on tehtud mitmesuguseid riskianalüüse. Erinevate riskianalüüside tulemusena ja vaadates, mis praegu Euroopas toimub siis võib stsenaarium olla tõenäoliselt selline. Juhul kui linnugripp peaks Eestisse jõudma, siis kõigepealt on täheldatav just rändlindude ja eeskätt veega seotud rändlindude suremus. Suurem suremus, puise suudetakse leida õigel ajal ja lokaliseerida. Et see viirus sealt edasi ei liigu. Võib jääda kodulinnud, puutumata, kui viirus jõuab kodulindude niisiis loomulikult juba eelnimetatud stsenaariumi kohaselt. Konkreetses taudipunktis ehk ühes farmis linnud hukatakse ja maetakse võimalikult taudipunkti lähedal, et viirus ei leviks kaugemale ja säilivad, toimub totaalne desinfektsioon ja säilivad teatud kitsendused. 21-l päeval. Märtsi keskpaigaks loodab veterinaaramet valmis saada korraliku ülevaate Eesti kodulindudest, et linnugripi Eestisse jõudmisel oleks tegutsemine tõhusam. Ago Pärtel kinnitusel kontrollitakse surnud linde pisteliselt pidevalt. Käesoleva hetkeni oleme võtnud tsirka 200 proovi ja eelistatult siis, nagu ma juba ütlesin, kas rändlindudelt õilis eluviisiga rändlindudelt ja seni on proovid olnud negatiivselt ja loomulikult me jätkame ja tihendame seda proovivõtusedamööda, kuidas kevadine rändeperiood on algamas. Linnugripi puhkemisel langeb põhiraskus kolmele ministeeriumile, nii-öelda vägesid juhtima hakkab põllumajandusministeerium. Lisaks astuvad tegevusse sise- ja sotsiaalministeerium. Siseminister Kalle Laanet. Siseministeerium väga aktiivselt osaleb ettevalmistusprotsessis just nimelt vaadates juhtumusliku poolt, kuidas on linnugripi puhul põllumajandusminister, on valmis ja kui me vaatame pandeemia poole pealt sotsiaalministeeriumi valmisolekut just nimelt juhtimise poole pealt. Mina ootan esimest informatsiooni põllumajandusministrilt, sest põllumajandusministeerium on juhtinud ministeerium. Kuid kindlasti kui on tuvastatud, et tegemist on linnugripijuhtumiga, siis lähtuvalt maakondlikul tasandil juhtimisskeemist maakondlik politsei sekkub kohe ja samamoodi ka pääste. Laanet lisas, et kolmapäeval toimuval kriisikomisjoni istungil on taas põhiteema. Linnugripi avaldas lootust, et põllumajandusministeerium saabuma juhi rolliga hakkama. Sotsiaalminister Jaak Aab rõhutas, et inimesed ei tohiks paanikasse sattuda ja mitte peljata surnud kodulindudest teada anda. Kui me räägime linnugripist, mis võib kanduda linnud inimesele siis ega see nakatumine väga lihtne ei ole, et epic, kõnnin linnust mööda ja olengi kohe gripis. Peab olema ikkagi palju lähem kontaktlinnuga. Ka täna oli siin juttu sellest, et vastavalt seadustele, tegelikult vastavalt kriisi seadustele kui inimesel, kui tal on kodulinnud ja need näiteks hävivad, need on võimalik kompenseerida. Seaduse järgi on see isegi ette nähtud, nii et kartma niisugustest juhtumitest teatada. Aga kindlasti on kahtlane juhtum siis, kui on ikkagi mitu lindu juba surnud. Täna oli juttu sellest, et kui igaüks hakkab igast ette Juttavast üksikust linnust teatama ja kui selle peale peale peavad riigiametid pidevalt reageerima siis võidakse tõenäoliselt hätta jääda. Aga pigem teavitamine, eriti vete veterinaarteenistuse teavitamine sul on. Kindlasti on kindlasti oluline Lähiajal seisab ees laiem teavituskampaania, valminud on linnugripiteemaline voldik, infot saab põllumajandusministeeriumi koduleheküljelt ja maakondade veterinaarkeskustest. Keskkonnainspektsioon tegi täna koos Keskkonnauuringute keskuse laboriga Muugal õhumõõtmisi, et selgitada Tallinnas ja Viimsis levinud ebameeldiva haisu põhjusi. Mõõtmiste tulemused selguvad mõne päeva pärast, suure tõenäosusega levis hais Muuga kütuseterminalide piirkonnast, ehkki Muugal asuv automaat vaata seirejaam saastetaseme ületamist ei näidanud. Inspektorid kontrollivad eraldi kõiki Muugal asuvaid naftaterminale, et kindlaks teha, kas nende tegevusvastase etteantud tingimustele ning milliseid kütuseid käideldi keskkonnaministeeriumi harjumusi. Keskkonnateenistuse Maardu linnavalitsuse ja keskkonnainspektsiooni esindajad arutavad Maardu piirkonna välisõhuprobleeme 10. märtsil. Riigikogu juhatus registreeris Imre Sooääre lahkumise Res Publica fraktsioonist. Sooääre sõnul ei nõustuda Erakonna praeguse kursiga ning leiab, et on ausam jätkata parlamendi sõltumatu liikmena. Sooäär kinnitas, et ei ole muutnud oma põhimõtteid, mille pärast ta Res Publicaga liitus ja loodab, et tema samm algatab diskussiooni erakonna sees ja annab suuna positiivseteks arenguteks. Härra ütles BNS-ile, et ta lahkub suure tõenäosusega ka erakonnast, ehkki lõplikku otsust pole ta selle kohta veel teinud. Edasi sõnumeid välismaalt ja neist teeb ülevaate Mall Mälberg. Moskvas algasid Iraani ja Venemaa läbirääkimised ja Iraani ametnikud arutavad kompromissi, mis asjatundjate hinnangul võib-olla viimane võimalus pingete leevendamiseks Teherani tuumaprogrammi üle enne kui lääs taotleb sanktsioonide kehtestamist islami vabariigi suhtes. Moskva on teinud ettepaneku, et Iraan rikastab tuumakütuseks vajamineva uraani Venemaal. Enne vajaliku ühisfirma moodustamist aga tahetakse. Teheran kehtestaks uraani rikastamise moratooriumi. Moskvasse saabunud Iraani delegatsiooni juht andis juba selgelt mõista, et ta pole kompromissiks valmis. Iraani välisminister manushirmotaki kohtub samal ajal Euroopa Liidu juhtidega, et leida lahendus Iraani tuumakriisile. Kosovos valitsevad serblased ja albaanlased alustasid täna ajaloolisi kõnelusi ÜRO vahendusel jõuda lahenduseni viimases vaidluses, mis Balkani sõdadest on jäänud. Kosovo provintsi lõplik staatus. Kosovo etnilised albaanlased, keda on umbes 90 protsenti provintsi kahest miljonist elanikust soovivad iseseisvust Serbiaga, mille osa Kosovo on nõuab, et tal säiliks mõningane kontroll regioonile. Palestiina valimised võitnud Hamas alustas läbirääkimisi valitsuse moodustamiseks. Äärmusrühmitus Islamidžihaad on juba keeldunud valitsusega ühinemast. Islami džihaadi esindaja sõnul rühmitus valitsuses ei osale, aga toetab sellest hoolimata Hamasi rühmituse esindajad. Nimelt kardavad, et Hamasi valitsus on oma tegevuses piirang Palestiina omavalitsuse ja Iisraeli vahel juba varem sõlmitud lepingutega, mis on islami džihaadi vastumeelsed. Iraagis pole aga kõnelusi valitsuse moodustamiseks veel alustatudki, kuigi parlamendivalimistest on möödas kaks kuud. Tõsisemad vaidlused käivad šiiitide juhitud siseministeeriumi kontrollimise üle. Linnugripp on jõudnud Bosnias. Bosnia võimud teatasid täna, et kahel luigel avastati esimene linnugripijuhtum. Edasised uuringud peavad näitama, kas luikede lavastatud H5 viirusetüvi on inimestele eluohtlik. H5N1. Uuringu tulemusi oodatakse täna õhtuks. Filipiinidel muda alla jäänud koolist päästetöölised välja viis surnukeha. Päästetöödel abistavate USA sõjaväelaste esindaja sõnul ei ole sõdurid ühtegi ellujäänut leidnud. Varem teatati, et USA sõduritel kooli rusudest välja 50 ellujäänut. Ja uuest Eestist. Politsei tegi kokkuvõtteid möödunud aastast, Kai Vare teeb ülevaate. Politsei peadirektor Raivo aeg ütles, et registreeritud kuritegude arv on stabiliseerunud ja see on hea näitaja. Ta näitab ühiskonna jõudmist teatud arengustaadiumisse, kus olevaid muutusi enam kriminogeensus olukorras ei toimu. Kindlasti on see kriminogeensus olukorra väljakujunemine seotud ja sõltub väga paljudest muudest faktoritest. Ja kõige enamast sellistest majanduslikest ja sotsiaalpoliitilistest arengutest ja, ja mõjuritest. Politseitööga võib rahul olla, sest avastatud kuritegude arv kasvab järjest. 2005. aastal esmakordselt avastatud kuritegude osakaal ületas 50 protsenti ehk ta on siin 53 protsenti. Rõõmu teeb ka see, et varavastaste kuritegude osakaal on aasta-aastalt vähenenud. Kui 98. aastal oli varavastaseid kuritegusid 82 protsenti, siis möödunud aastal alla 70. Kindlasti ei taha politsei sind võtta seda peategija rolli endale, see on pigem just koostöö kogukonnaga koostöö erinevate mittetulundusühingutega inimesed on ise palju hoolsamini hakanud suhtuma oma varandusse selle võimalik Kallase tungide imetamiskoostöökindlustusfirmadega koos turvafirmadega paremad uksed, paremad lukud, kõik see tegelikult, millele läbi aastatega meie oma teavitustöös ja kampaaniates oleme üritanud väga palju tähelepanu pöörata, vaata et just inimeste enda teadlikkust tõsta. Raivo aeg avaldas lootust, et õnnestub peata politseinike äravool. Praegu on üle 400 politseinikku puudu ja äraminejaid on aasta-aastalt rohkem. Raivo aeg ütles, et peamise põhjusena tuuakse lahkumisavaldust esitades välja madal palk. Politseiametniku miinimumpalk võiks olla enam-vähem riigi keskmise palga tasemele, ta kuskil 80 90 protsendi piirimail ta sellistes arenenud Euroopa riikides ongi, kus siis politseiametniku miinimumpalk moodustab siis jah, kuskil kaheksa, 90 protsenti riigi keskmisest palgast tänasel päeval Eestis ta on 60 protsendi piirimail, loomulikult oleks väga, väga meeldiv ja ka mõnes mõttes väga efektiivne, kui edasises perspektiivis olekski see politseiametniku miinimumpalk mingisuguse näitajaga seotud. Kasvõi seesama riigi keskmine palk. Tartus kirjandusmuuseumis anti kätte presidendi rahvaluulepreemiad, jätkab Lauri Varik. Vabariigi presidendi rahvaluule kogumispreemia on pikkade traditsioonidega tunnustus, mille ajalugu ulatub 1935. aastani. Preemia taasasutati 1993. aastal. Tänasele preemiate üleandmisel ütles president Arnold Rüütel nii. Viimastel aastatel on presidendi rahvaluulepreemia pälvinud tavaliselt kaks inimest üks kogenud ja rahvaluule arhiivile kaastöid saatnud inimene ja teine noor lootustandev korrespondent. Tiit Pirkkan on juba 25 aastat saatnud arhiivimaterjali, mis sisaldab kõiki rahvaluule liike nii vanasõnu, kõnekäändemuistendeid, usundi ja kombekirjeldusi kui ka näiteks lastelaule. Küsisin temalt, kust üldse selline huvi rahvapärimuse vastu. Kui ma esimene kord saatsin ja kohe võeti vastu, ilmselt ei, keeldi paluti, aga siis ma tuletasin talle vanaemal ujute meelde, mis teistel inimestel on kuulnud ja algul ikka vanast ajast lapsepõlve lugusid, siis hakkasin kuulama. Mujal räägiti Kunda kandis, seal rahvas oskab palju plära ajada, välju räägiti küll teiste ja kolmandate kohtade lugusid, panin kõik kirja, saatsin ära, sai isegi kolmanda auhinna, mõnikord isegi märgid. Kuule, mis sa seal kirjutad, kurangustad me jutu julgeolekusse saata, võid. Teine preemia saaja Jüri Metssalu on Tartu Ülikooli Eesti ajaloo üliõpilane, kes algatas ja juhtis oma kodukoha Raplamaakohapärimuse kogumist ja uurimist. Välitööd toimusid Raplamaal Rapla, Juuru ja Hageri kihelkondades ja ma kogusin seal kohapärimust ehk siis erinevate paikadega püha ja matusepaikadega seotud pärimuskohapärimus on loomulik saa kogu rahvakultuurist mis on minu jaoks lähedane. Mulle meeldib looduses käia, mulle meeldib vanade külaelanikega vestelda. Kohapärimus muudab maastiku meie ümber tähendusrikkamaks. Mitmed võib-olla esmapilgul mitte midagi ütlevad, kivihunnikud või põse rikud või metsatukad on hakanud pärast neid välitöid minuga kõnelema. Presidendi rahvaluulepreemia suurus on 16000 krooni ning see läheb kahe laureaadi vahel jagamisele. Raha makstakse välja vabariigi presidendi kultuurirahastu poolt. Tallinna lennujaamast tervitati täna olümpiavõitjat Andrus Veerpalu ja teisigi olümpiasportlasi ja meeleolu käis püüdmas Vallo kelmsaar. Niisugune oli siis meeleolu Tallinna lennujaamas vähem kui tund aega tagasi ja mängis seal piirivalveametiorkester kohal oli õige mitusada inimest ja lärm oli päris suur. Aga siis, kui kell oli saanud umbes kolmveerand kuus, siis nad tulid. Aga ei tulnud mitte ainult Andrus Veerpalu ja Jaak Mae, vaid tuli ka suur osa Eesti olümpiadelegatsioonist, kellele võistlused praeguseks läbi on. Kõige esimesed tervitused ja kallistused ja lilled olid muidugi kõige lähematelt Andruse emalt, Aino Veerpalult ja Andruse ning Jaak Mae isalt Mart Maelt. Aga siis oli aeg ka kõnede käes ja kõnedes räägiti küll ainult olümpiavõidust. Esimesed tervitused olid Eesti suusaliidult ning seejärel sai sõna endiste või Eesti varasemate olümpiavõitjate nimel. Erika Salumäe. Austatud olümpiavõitja, kahekordne olümpiavõitja, olümpiasangar, austatud tubli, olümpialase, olümpiavõitjate kogul. Lubage teile öelda tere tulemast. Ja tänada teid kogu südamest, et te olete meie lippu kõrgel hoidnud. Ja ühesõnaga, kui keegi ütleb, et Eesti poole spornima või lapseni armastus Topi kulukust Medele pisiku saame siis teie olete selle pisiku on. Ma ei usu, et ükski laps täna ei ta suuski alla panna või ei anna käefonile. Aitäh. Kummardus. Lauldakse siis, kui inimestel on hea meel, et täna on kõigil hea meel. Kas Eesti meestelaulu selts valmis laulma ühe laulu. Niisugune oli siis meeleolu Tallinna lennujaamas, kui võeti vastu olümpiavõitjat Andrus Veerpalud ja teisi Eesti olümpiavõistkonna liikmeid. Koguse pidulik tseremoonia. Tõenäoliselt võib seal lennujaamas veel kesta, sest sel hetkel, kui mina ära tulin, pold veel kõik sõnavõtud jõudnud lõpuni ja olümpiavõitja polnud ise jõudnud veel midagi öelda, aga sellest kuuleme juba järgmises uudistesaates pikemas uudistesaates kell kaheksa. Aitäh Vallo kelmsaar ja kell kaheksa jätkame meeleolu. Ja nüüd ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund, puhub kirdetuul kaks kuni kuus meetrit sekundis. Külma on kaks kuni seitse, kohati üheksa kraadi. Päeval pilvisus hõreneb ja lund sajab kohati, tuul puhub kirdest ja põhjast neli kuni üheksa meetrit sekundis ja külma on üks kuni kuus kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.