Varsti ringi kokkutõmbav aasta joon on olnud heli loojategi peres juubelite rohke. Üks detsembrikuu juubilar idest on Lembit Veevo helilooja, kelle muusikaline kool toetub tugevatele klassikalistele alustele Villem Kapi stuudiumist ja kes ise neid klassikalisi põhitõdesid Denini muusikakooli õpilastes üha süvendab. Kõik see pole aga takistanud tal endal loomast mitmes žanris nii tõsise kui kergema poole peal. Helilooja Lembit Veevo. Kas teil on olnud heliloojate hulgas eeskujusid niisuguse sünteesi loomiseks erinevate žanrite vahel? Jah, kindlasti kui arvestada eri žanreid, siis peaks ka eri heliloojaid nimetama nimelt džässmuusika alal minu kõige armastatum helilooja on köphin. Siis dramatismi suhtes peaksin nagu mussorfis tuleb sisse võetud rohkem. Ja mis puutub värvidesse, siis Impressenistid kas Rawell või siis mõni teine prantslane või isegi Scrävin. Enamalt jaolt olete kirjutanud väikevorme kuid loomingusse mahub ka küllalt kaalukas osa suurvormide hulgast. Nimelt olete loonud kolm kantaati, kantaadid On teil dramaatilisemad ja sümfoonilise pildi varjud? Küllaltki populaarse teose, mis on korduvalt kõlanud meie kontsert muusikas, samuti suur vormis teose puhkpillikvintetti kantaat. Vere hääl on üks sõjavastaseid teoseid, tee loomingus elujaatav ja oma mõttelt ta ei ole jäänud üksikuks. Peagi valmis kantaat, ta tuli, noorus jällegi Vladimir Beekmanni tekstile. Viimane ka kantaat valmis võidu 30. aastapäeva tähistuseks ja mõeldud ettekandena ka mõnele suuremale isetegevuskoorile. Kuigi kantaat on üldiselt küllaltki keeruka muusika tekstiga, kas need skandaalid on oma sisult erinevad või sarnased? Põhiliselt on sisu üks tähendab sõja eitamine ja maailma kujutamine helgetes värvides, olgugi et esimese lõpun dramaatilisem, teine nagunii lüürilisem. Kui neid kontaate kanda nüüd ette isetegevuskooride poolt, siis on vist mõeldav, et orkestri saadet ei ole, sest orkestreid igavesi tegus kooridaateks ei ole võimalik moodustada. Kuidas jääb lugu aga klaverisaatega? Kas klaverisaade rahuldaks teid? Klaverisaatega jääb kantaat natuke Ligeleks nimelt tuleks siis veidi ümber teha, mul on praeguse töö käsil, aga kindlasti teen ka teise variandi. Viimase skantaadist väikesele sümfooniaorkestrile. Adunud aga. Nende kahe tõsisegantaadi vahele mahub veel üks kantaat kastrid pirni tekstile kevad. See skantaadis on tunda juba džässmuusika mõjutusi. Kas sellist sünteesi taotlesite teadlikult ja kas olete kasutanud seda ka edaspidi oma suurvormide juures? Jah, see süntees on mulle väga südamelähedane, olen proovinud seda nii instrumentaalmuusikas kui ka koorimuusikas ja koos kooriga ning orkestriga nimelt selle kommentaari juures. Muidugi mõnes, aga bella laulus on tulnud Tšassilikud jooned rohkem välja nagu laulus millest vestles lill. Selles laulus on huvitav just džässi lik harmoonia. Oma väärikuse mõttes. Laulan loodud kammerkoorile jota Kaidla tekstile päris värsked koorilaulude seas on Viivi Luige tekstile valminud naera ja leelo tungla tekstile minu kuu tuul. Esimene neist lauludest on küllaltki raske läbikomponeeritud raskuse sellele laulule annab just erilaadne svingitaoline rütm. Laulu võiks esitada ka kerge rütmi, ansambli saatel võib laulda ka capella lauluna. Küll esitab lauljaga omapäraseid nõudeid. Kas seda laulu võib laulda ainult range akadeemilise suunitlusega koor. Minu arvates peaks sellega iga koor hakkama saama, kuivõrd kooristiil peaks olema küllaltki paindlik. Kuna tegemist on küllaltki tugevate džässikomponentidega, siis võib-olla mõnikord tõesti ei ole harjunud nendega ja jääb nagu selles suhtes ettekandes sellest vajaka. 60.-te aastate keskel kui vaadata teie Loomingu nimistut, olete kirjutanud rohkesti estraadilaule, koorilaule ja filmimuusikat. Koorilaulude osas on palju lauldud. Debora Vaarandi tekstile loodud laulu kadakad ilmselt oma helikeelelise lihtsuse poolest on leidnud populaarsusega isetegevuslaste hulgast. Debora Vaarandi tekstile on valminud aga ka kaks dramaatilist sügava psühholoogilise alltekstiga laulu tule, kahi ja igav iis limast teksti on muide kasutanud ka Ester Mägi, kes samuti lei tõsise laulu segakoorile. Millised teie koorilaulud on leidnud tee väljaspoole Eestit? Minu teada väljaspool Eestit on esitatud minu naiskoorilaulu tee. Minni nurme tekstile. Teaduste Akadeemia naiskoor Arvo Ratassepa juhatusel käis hiljuti kontserdireisil Soomes ja kandis seda seal ette. Nii nagu teie looming tervikuna tundub, et ka koorilaulude temaatika on põhiliselt tähtunud loodusest ja enamasti laulud mõtisklevas lüürilises plaanis. Missugune Milie sobib teile tööks ja missuguse lavast ajal olete olnud nagu kõige produktiivsem? Olen kirjutanud palju laule just nimelt aastaaegadest on olemas estraadipala tehnilise kallakuga pealkirjaga suvi siis on kevadest kantaat kevad, siis praegu käsil olev sümfooniline teos, kevad, prelüüd samuti ka sügisest on palju laule ega talvestunud mõningat õnnestunud laulud. Meist nimetaksin lumesadu. Missugune miljöö sobib, teine tööks, kas linnalooduse maa? Parim miljöö mulle on olnud loodus ja parim aastaaeg, nagu loominguks on sügis. Aastates 1962 kuni 72 on loodud filmimuusikat seitsmele filmile, mida te meenutaksite seoses filmimuusika loomisega ja milliseid filme te enda jaoks muusika seisukohalt loeksite huvitavateks? Tööfilmimuusikaga on olnud väga mitmepalgeline on tegemist olnud sümfooniaorkestriga kammerorkestriga väiksemate instrumentaal, ansamblitega, samuti vokaalmuusikaga. Kõige raskem töö oli mul filmiga jääminek, kus muusikat oli üle 30 minuti ja väga mitmesuguseid koosseise tuli kasutada. Teiseks paremaks filmiks peaksin filmi hullumeelsus. Mõlemad on küllaltki nihukese filosoofilise mõtisklusega seotud, see nagu suunas mõtted tihedamalt muusika peale. Kas teil on mõttesse tulnud kirjutada ka sõite filmimuusikast? Süüdid filmimuusikast on olnud nagu mõttes, aga praktiliselt nad on seni teostamata. Kas te lastele olete midagi kirjutanud? Lastele ja ma olen kirjutanud väga mitmeid laule nii üheseid laule mudilastele ja esimeste klasside õpilastele kui ka juba kahe ajal selle ja kolmeäärsele koorile. No palju laste muusikat plaadistatud Laristatud on Karulane jänka, mis sai Entel-Denteli kontserdil ette kantud. Samuti on ka pioneeride palee lastekoori ellerhein ettekandes. Mõned laulud. Te olete kindlasti kirjutanud lastele ka ma mõtlen päris väikestele niisugust muusikat, mis ei ole mõeldud neile otseselt mitte mängimiseks, ainult, vaid ka kuulamiseks. Jah, kuulamiseks ma olen kirjutanud mõned talad Pöial-Liisi teemal, need on Pöial-Liisi valss ning Pöial-Liisi polka rahvapilliansamblile. Kui te olete oma teoseid kirjutanud kas te peate silmas ka kindlat esitajat või olete täielikult lasknud end vallutada antud ideest? See on olla nii ja teisiti kui rääkida mõnest kindlasti esitaja, siis on mulle olnud inspiratsiooni andeks omaaegne naistrio, kellele ma kirjutasin laulu, lumesadu. Samuti on ka mõningaid solistid. Teatava laulu tekke põhjuseks olnud näiteks Tiiu Variku kirjutatud laul Kell tikad haka. Tean, et näiteks promanssi on laulnud kaheksa erinevat lauljat, kas nad on oma esituses seda lauluga kuidagi teistmoodi avanud või on läbi löönud mingisugune üks tunnetusviis? Selle laulu juures on huvitav see, et laul sai esialgu kirjutatud Vello Orumetsale. Seoses võistluskontserdiga. Hiljem aga selgus, et Laul omandas lauljate silmis mingisuguse püsiva kartuse ja ilma minu asjasse sekkumiseta võeti see laul mitmete lauljate poolt kaua. Kusjuures iga laulja andis nagu omapoolse värvi sellele laulule juurde, mõni tegi teda veidi dramaatilisemaks, olgugi et seal palju dramatismi endas laulus endas ei peitu. Mõni jällegi tegi ta lüürilisemaks. Ma praks Ja kui ta Säär. Ainult oma sõbraks. Oo päeva arval käidud Kas te töötate tänini muusikakoolis õppejõuna, edasi? Jah alates 1960.-st aastast olen seal olnud teoreetiliste ainete õppejõuna. Viimasel ajal olen saanud aine, mis mul on kujunenud lemmikaineks orkestreerimise. Kuna ma ise sellega tegelen loominguliselt, siis aina annab mulle nii päris palju rahuldust. Looming on helilevi juures protsess, mis liigub pidevate pinevuste kahelane edasi. Ei ole hetkekski endaga rahulolu ja ka sellisel juhul, kui teos on värskelt valmis saanud, liiguvad mõtted juba uue suunas. Mida te praegu kirjutate? On käsil üks sümfooniline teos. Kas see jääb nüüdsama pealkirja all? Nagu ma enne mainisin, kevadtrellid, või siis kujuneb sellest sümfoonia esimene osa? See selgub mõne aja pärast. Kas jätkate selles teoses sama teed see tähendab 60.-te aastate keskel kasutasite üha veendunumalt nende kahe nii vaenuliku zhanri ühinemist nii vaenulikku muidugi jutumärkides. Jah, kindlasti mul on kavas kasutada seal solistina meie viimasel ajal välja paistnud saksofonist Lembit Saarsalu. Ja seoses tema kasutamisega tuleb ka sümfooniaorkestrisse juurde tuua mõningad instrumendid, mis on pärit džässivaldkonnast. Helilooja Lembit Veevo oma loomingus suutnud ühendada kaks teineteist toetavad ja väga tõsist muusikažanrit. See on tõsine muusika ja džässmuusika jäänud sellises sünteesis isikupäraselt elust loodusest ja nende mõlema värvidest mõtisklevaks loojaks.