Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. President Arnold Rüütel andis kätte teenetemärgid neile, kes aitasid taastada ja kindlustada Eesti riiki annus, kõlas tänagi traditsiooniliselt ajalooline Iseseisvus manifest ja selgusid Vabaduse monumendi ideekonkursi võitjad. Valitsus kiitis heaks Euroopa Liidu kodaniku seaduse eelnõu. See reguleerib Euroopa Liidu kodanikuviibimist Eestis. Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalküsimuste volinik Vladimir spiinla rõhutas, et tööjõu vaba liikumine on küll tähtis, kuid komisjon ei saa selleks midagi teha, et liikumisele seatavad piirangud lõpetada. Justiitsminister Rein Lang toetab vanglakaristuste vähendamist ja purjus juhtidelt auto konfiskeerimist. Eesti kooriühing Kultuuriselts Hirvepark kuulutasid välja nahaliste koorilaulude konkursi. Välismaalt. Moskva turuhoone all hukkunute arv on tõusnud 50-ni. Prantsusmaa teatas võimalikust linnugripijuhtumist ja ilmast. Homme on Eestis sajuta ilm. Õhutemperatuur on pluss üks kuni miinus kuus kraadi. President Arnold Rüütel andis Kadrioru lossis olete teenetemärgid neile, kes aitasid taastada ja kindlustada Eesti riiki. President tänas Eesti riigi nimel, kes on hoidnud vabadusaadet ja aidanud seal võidule pääseda. President tänas sõpru välisriikidest, kes toetasid meid rasketel aegadel. Maarjamaa Risti esimese klassi teenetemärgi annetas president Rüütel USA ekspresidendile Bill Clintonile Saksamaa endisele kantslerile Helmut koolile ja Poola endisele presidendile lehvalenzale, kes oli isiklikult tulnud autasu vastu võtma. President tänas kogu Eesti rahvast, tänu kellele õnnestus taastada Eesti iseseisvuspresidendi sõnul on meil vaja järeltulevatele põlvedele pärandada selle ajalooperioodi õige mõõtkava ja piirjooned. Hoiame kokkuvõtete minevikust ka selleks, et asuda uusi ülesandeid täitma, ütles president Arnold Rüütel. Teenetemärke kätte andes. Ja nüüd iseseisvuspäevaeelsesse Pärnusse, kus tänagi kõlas ajalooline manifest, jätkab Ülle Hallik. Pärnus on Eesti vabariigi aastapäeva pidustuste kulminatsioon traditsiooniliselt miiting Pärnu hotelli ees paigas, kus kunagi asus Endla teater, mille rõdult Eesti vabariik 88 aastat tagasi välja kuulutati. Traditsiooniliselt loetakse miitingul ette ajalooline manifest, tänavu oli see au rääma põhikooli direktoril Elmo Joal. Eesti sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust vaid määrata ja juhtida. Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õiglus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres. Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinege, kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös. Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda. Meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks. Elagu iseseisev demokraatiline, Eesti vabariik. Elagu rahvaste rahu. Eesti maapäeva vanemate nõukogu 23. veebruaril 1918. aastal. Täna selgusid ka Pärnusse ajaloolise sündmuse jäädvustamiseks püstitatava vabadusmonumendi ideekonkursi võidutöö autorid. Ideekonkursi esimese koha töö märgusõnaga rõdu kujutab endast kunagise Endla teatri rõdu, kus maapäeva liige Hugo Kuusner aastal 1918 Eestimaa iseseisvuse manifesti ette luges. Töö autorid on Mart taas Kaarel Eelma ja Mikk Mutso. Pidulikud aastapäeva üritused said Pärnumaal algusega päeval, kui linna maakonna ja Tahkuranna valla esindajad asetasid pärjad president Konstantin Pätsi sünnikodus asuvale ausambale. Üritused Pärnus lõpetab aga omalaadne muusikasündmus, mis on osa tunni aja pärast kontserdimajas algavast aastapäeva kontserdist. Nimelt tuleb ettekandele Eesti esimene algupärane katsetus luua rahvusromantilist ooperit ehk Karl August Hermanni lauleldus Uku ja Vanemuine. 90 aastat hiljem on sellele oma värvika orkestratsiooniga andnud uue hingamise Raimo Kangro. Kontsertettekandeprojekti eestvedaja Ave sopp. Enam rohkem nii-öelda Eesti Eesti lugu annab nagu välja mõelda lihtsalt oma eestimeelsuse ja hea sõnumiga, mis just sellesse päeva nagu ka sobiks ja seda tulebki võtta lihtsalt kui ühte muusikaajaloo või üldse lihtsalt ühte ühte niisugust Eesti ajalooetapi ja just nimelt arhailise see ka, et see on hoopis see on nagu niisugune nagu, nagu rosin. Laulelduse kannavad ette Pärnu linnaorkester, Pärnu kammerkoor ja solistid eesotsas Voldemar Kuslap. Iga kui tänast ettekannet pääsevad vaatama-kuulama vaid kutsetega külalised, siis homme pärastlõunal võivad Uku ja Vanemuise lugu minna kuulama vaatama kõik soovijad. Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Valitsus kiitis täna heaks Euroopa Liidu kodaniku seaduse eelnõu, täpsemalt Mall Mälberg vahendusel. Seaduseelnõu mõte on reguleerida Euroopa Liidu kodaniku ja tema pereliikmete Eestis viibimise elamise aluseid. Direktiiv hakkab kehtima 30.-st aprillist, selle sisu selgitab siseminister Kalle Laanet. Kui varasemalt reguleeriti elamislubade süsteemi kaudu Euroopa Liit liikmete elamist Eestis, siis selle asemel võetakse kasutusele viibimise õigusi elamisõigus. Ja samamoodi Euroopa Liidu kodaniku ja tema kuna liikme viibis elamisõiguse revolutsioonid. Et Euroopa Liidu kodaniku viibimisõigus on piiramatu, see tähendab, et EL-i kodanikul on õigus Eestis viibida tähtajatult tema viibimine ja õigus sellega kestab seni, kuni Euroopa Liidu kodanik ei ole saanud elamisõigust ja elamisõiguse saab ta siis, kui ta enam elukoha registreerinud rahvastikuregistris. Näiteks selleks et saada isikukoodi Eestis töötamiseks. Elamisõiguse omandamine on oluline ka näiteks selleks, et perekonnaliiget enda juurde elama kutsuda ja ka hilisemaks alalise elamisõiguse saamiseks perekonnaliikme poolt. Euroopa Liidu kodanik saab tähtajalise elamisõiguse kuni viieks aastaks. Üldjuhul kui tähtan enamus õigus ei ole lõpetatud ja selle kestus katkenud siis omandab ta pärast viie aasta möödumist alalise elamisõiguse. Ja perekonnaliige võib Eestis viibimisõiguse alusel olla kuni kolm kuud ja kui peab ta selle aja jooksul taotlema tähtajalist elamisluba. Kui Euroopa Liidu kodaniku pereliige soovib asuda elama tema juurde Eestisse, siis peab ta vastama ka teatud eeldustele. Kutse peab olema elamisõigus, ta töötab või on siin füüsilisest isikust ettevõtja, Eestis õpib ja kõige olulisem on kindlasti see, et tal on olemas piisavalt rahalisi vahendeid või sissetulekut selleks, et elad Eestis ja tal on olemas ravikindlustus. Kuid on olemas viibimise õiguse elamisõiguse piiramine. Ehk kui on oht, et Euroopa kodanik või perekonnaliige ohustab avalikku korda riigi julgeolekut või rahva tervist siis on võimalik keelduda elamisõiguse kandmisest. Ütleme vahepeal ühe teate neile, kes on teel Hiiumaale. Maanteeameti teatel on autode järjekord Hiiumaa ja mandri vahelisel jääteel endiselt väga pikk. Kuigi jäätee on pimedal ajal suletud. Enam jääteele autosid ei lubata ja liiklust reguleerivad seal maanteeameti spetsialistid, kel kindlasti on vaja Hiiumaale täna saada. Vaata siis kell 19 väljub rohuküla sadamast parvlaev, mis võtab peale üle 100 auto, teatas Saaremaa laevakompanii. Ja meie jätkame siit sõnumitega välismaalt, neist teeb ülevaate Tõnu Karjatse. Moskvas jätkuvad päästetööd inimeste väljaaitamiseks hommikul kokku varisenud turuhoone rusude alt. Seni on rusude alt välja toodud 50 hukkunut ja 29 vigastatut. Päästjad ütlesid võrguväljaandele Gazeedeeveeuu, et ei looda enam varemetest ellujäänuid leida. Samas on nad valmis jätkama rusude lahti tagamist ka öösel. Selleks on sündmuskohale toodud võimsaid prorektoreid. Moskva aseri kogukonna andmetel on hukkunutest 31 ning vigastatutest 27 aserid. Samuti on tulnud teateid neljast hukkunud grusiinist. Varingu põhjuseks arvatakse olevat katuse nõrk konstruktsioon, mis ei pidanud vastu lume raskusele. Romani tänavaturuhoone projekteerisid targanšeeli, kes oli ka kahe aasta eest kokku varisenud veepargi autor. Toona hukkus lume all kokku kukkunud hoones 28 inimest. Iraagi peamine sunniidi moslemite rühmitus teatas, et loobub ühise valitsuse moodustamisest shiitidega. Sunniidid süüdistavad Iidee Iraagis vallandunud vägivallalaine õhutamises, milles on hukkunud kümneid sunni moslemeid. Al-Qaeda juhitud marslased süüdistavad eilses mošee süütamises Bagdadi valitsus diaIraani ning on lubanud kättemaksuvägivallalaine. Olgu seepärast šiiitide vaimuliku juhi ajatolla Ali al-sistani üleskutset, millega ta kutsus šiite protesteerima šiiidi mošee süütamise vastu. Viimase ööpäeva jooksul on rahutustes hukkunud vähemalt 53 inimest. See on veriseid usu kokkupõrge Iraagis. Pärast Saddam Husseini kukutamist Prantsusmaal teatas võimalikust H viis N üks linnugripijuhtumist kalkunifarmis riigi idaosas. Kui kahtlus leiab kinnitust, on see esimene juhtum Euroopa liidus, kui inimesele ohtliku linnuhaigust avastatakse ka kodulindudel. Saksamaal Rügeni saarelinnufarmis surnud lindude täiendavad testid näitasid, et nad siiski ei surnud H5N1 viirustüvega linnugripp. Samas on metslindudel registreeritud surmavat haigust Saksamaal rohkem igal korral briti laboritest oodatakse testide tulemusi ka slovakkias leitud surnud metslindude kohta. Esialgu kahtlustatakse neil Bratislava lähedal leitud lindudelgi H5N1 viirust. Euroopa Liidu riigid peavad tõhustama tööd võrdõiguslikkuse tagamisel tööhõives, nii leiab Euroopa komisjon täna avaldatud võrdõiguslikkuse raportis, rõhutab komisjon. Liikmesriigid peavad omalt poolt tegema enam, et aidata naistel tööd leida. Samuti tuleb tagada naistele meestega võrdsed palgad ning töö ja vaba aja veetmise tingimused, leiab komisjon. Komisjoni hinnangul on sugupoolte vaheline võrdsus võtmelis jõulisusega tegur leebe sotsiaalpoliitika, üleilmse konkurentsi ja rahvastiku vananemise tingimustes. Statistika kohaselt leiavad Euroopa riikides naised siiski meestest vähem tööd. Samuti on nende palgad meestega võrreldes keskeltläbi 15 protsendi võrra väiksemad. Uuest Eestist Eestis visiidil viibiv Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalküsimuste volinik Vladimir spiidla ja peaminister Andrus Ansip andsid Stenbocki majas täna ühise pressikonverentsi ja seal käis Mall Mälberg. Vladimir spiinla andis Eesti majanduskasvule hea hinnangu ning nagu ta ütles, kindlasti on selles suur osa Euroopa Liidu antud headel võimalustel. Sama rõhutas ka Eesti peaminister. Põhitähelepanu läks pressikonverentsil tööjõu ja teenuste vabale liikumisele. Andrus Ansip. Kui meie inimesed saavad vabalt liikuda, Euroopas vabalt töötada, siis nad tulevad kogemuste võrra rikkamatena tagasi Eestisse ja sellel on väga hea mõju meie majandusele ja me tahaksime, et ka teenused oleksid Euroopas tõepoolest vabalt osutatavad. Et ei oleks piiranguid, mis praegu paraku eksisteerivad. Kui suudaksime Euroopa liidus vastu võtta teenuste direktiivi, tähendaks see ka Eesti jaoks olulist tööpuuduse alandamist. Ehkki teenuste direktiiv läbis äsja europarlamendis esimese lugemise, on selle tee ellu veel pikk. Mis puutub tööjõu vaba liikumise, siis on praegu nii, et Euroopa jaguneks nagu kahe sordi inimesteks ühed, kes saavad vabalt liikuda ja teised, kes ei saa. Volinik spill, labidas tööjõu vaba liikumist küll väga tähtsaks, kuid osutas lepingutele, mis seda võimalust. Strateegia strateegiliste muutuste jaoks on vaja ka ja tegemist on ka lepetega, millest tuleb kinni pidada. Mõned maad kasutavad oma õiguste üleminekuaja piirangutele minu arvamuse järgi tööjõu vaba liikumine muidugi väga oluline ja ilma selleta ei ole ühtset Euroopat, aga praegu kehtivad vastavalt lepetele siiski üleminekuajad. Spiinla rõhutas, et ülemineku aeg lõpeb hiljemalt 2011. Mida konkreetset Euroopa Komisjon ses suhtes teha saab, et piirangud lõpetataks? Komisjon, grantu, Moore import, rääkis komisjonil pole mingeid muid võimalusi, kui lepingutest kinni pidada. Komisjonis on ette valmistatud raport, mis näitab, et need riigid, kes ei piira tööjõu vaba liikumist, on soodsamas olukorras, saades sellest kasu ja pärast esimest maid on oodata, et mõned riigid lõpetavad piirangud. Seega on komisjon avanud põhjalikku diskussiooni, summutada piirangutega seotud eelarvamusi. Justiitsminister Rein Lang tegi täna riigikogus ettekande kriminaalpoliitika arengusuundadest, neid vahendab Uku Toom. Samasisulise ettekandega oli justiitsminister olnud riigikogu ees ka vähem kui kolm kuud tagasi. Täna keskendus ta 2005. aasta kuritegevuse statistika küsimustele. Kuritegevuse tase on viimastel aastatel stabiliseerunud, kuid Rein Lang juhtis tähelepanu sellele, et oluliselt on kasvanud joobes juhtide osakaal kurjategijate seas. Peame endale tunnistama, et senised karistused ei ole aidanud kaasa joobes juhtimise vähendamisele ning tuleks leida paremini toimivaid lahendusi millest minu meelest üheks kaalumisväärseks ideeks oleks näiteks joobes juhtinud isikult sõiduki konfiskeerimine. Justiitsministri veendumuse kohaselt on vanglates kinnipeetavaid Eestis liiga palju, teadmiseks hetkel, üle 4400 isiku üheks põhjuseks on vangistuse pikkus. Keskmine vangistuse pikkus on Eestis viis aastat. Kui võrrelda seda teiste riikidega, siis näiteks Soomes on see näitaja seitse kuud ja Ameerika ühendriikides 24 kuud. On selge, et kandes niivõrd pikki vanglakaristusi võõrduvad kinnipeetavad üha enam elust vabaduses ning tagasitulek ühiskonda on selle võrra keerulisem. Kokkuvõtteks on pikad vanglakaristused nõndanimetatud masskuritegude eest pigem probleemi edasilükkamine kui selle lahendamine. Üha enam kasvab mände kinnipeetavate arv, kes kannavad vanglakaristust teist või enamat korda. See näitab veelkord vanglakaristusele puudubreesotsialiseerub mõju ja sealt vabanedes paneb isik suure tõenäosusega toime uue kuriteo. Nüüd kriitikast endine justiitsminister Ken-Marti Vaher arvas, et praegune valitsus ei ole millegi erilisega toime tulnud. Vähenenud võitlus korruptsiooniga justiitsministri tegevusega ei saa rahul olla. Peab kahetsusväärselt ütlema seda, et tänase justiitsministri tegevust iseloomustab pidev jada erinev uusi ideekesi avaldusi, millest enamus pole aga läbimõeldud ning annavad ühiskonnale ohtlikke signaale. Ma pean silmas siin näiteks vangide arvu kampaania korras vähendamist, seksiostu kriminaliseerimine osas tehtud äärmiselt vastuolulise sisuga avaldusi roolijoodikute autode äravõtmise ideega mängimist, ilma et oleks mingigi kava, kuidas lahendada sellega seotud juriidilised ja praktilised küsimused. Pidev nii-öelda rapsimine ja segast avalduste tulv kahjustada kriminaalpoliitika järjepidevust meie hinnangul ja tekitab ühiskonnas ebakindlust. Täna polnud see päev, mil mingeid otsuseid oleks langetatud. Kas justiitsministri ideed ja mõtted vormuvad ka seaduseelnõudeks, saame näha? Eesti kooriühing Kultuuriselts Hirvepark kuulutasid täna välja teise isamaaliste koorilaulude konkursi. Ma armastan sind, Eestimaa jätkab Meelis Süld. Konkurss annab muusika ja sõnade loojaile võimaluse uute koorilaulude loomiseks ja kooridele nende esitamiseks. Isamaaliste koorilaulude konkursi eesmärgist räägib lähemalt Eesti kooriühingu juhatuse esimees Aarne Saluveer. Tekiks sellist muusikat, mis inimestele näitaks selgelt, kuivõrd oluline koht elamiseks meile, meile on Eesti. Et nende tunnete muusikas väljendamine sobival ajal ja sobivas kohas on, on vajalik see õige ja loomulikult, et siis innustada ka neid inimesi, kellel on vastavaid võimeid kirjutama just seda selleteemalist uut ja head muusikat seda on, aga ega teda kunagi vastu liiga palju pole, seda teemat peetakse selliseks natuke paatuslikuks ja et noh, mis me sellest nüüd ikka nii väga üles tõstame, tundub natuke naljakas, tegelikult on see pigem oluline leida sellist repertuaari. Uued kooriteosed peaksid keskenduma püsiväärtustele nagu koduperevabadus ja vastutus. Ning loomulikult peavad laulud väärtustama eestimaad eesti keelt ja isamaalisust. Aarne Saluveer arvab, et isamaalisus ei ole eestlaste hingest kuhugi kadunud. Loomulikult ei saa ju olla täna nii, et kõik inimesed kogunevad sama aktiivselt kusagile meelt avaldama nagu siis, kui nii-öelda isamaa on hädaohus. Et minu arvates leidub piisavalt selliseid inimgruppe, kes tegelikult oma igapäevased tegevusega või selle tegevuse kõrvalt tähtsustavad küll just heas mõttes sellist eestimaist keskkonda, kultuuri, aga kultuuri hulka kuulub ka ju täpselt samamoodi majandus, sport ja kõik sinna juurde haakuv. Niiet. Mulle tundub, et inimesed saavad Eestimaa ja eesti kultuuri vajalikkusest aru täiesti piisaval määral ja ja kui isegi eksisteerib neid, kes, kes seda ei saa, siis ma arvan, et see on nagu aja küsimus, võib-olla selle mõistmine Isamaaliste koorilaulude konkursil on oodatud teosed kõikidele kooriliikidele ja need võivad olla nii saatega kui ka capella valmis. Teosed tuleb esitada žüriile 23.-ks juuniks. Iseenesest on see piisavalt pikk aeg, et praegu hakata ideedega tööle ja siis teos vormistada. Praeguste plaanide järgi on 2007. aasta veebruaris plaanis korraldada siis pidulik selline lõpukontsert Estonia kontsertsaalis tööde esitlemine toimub ka piisavalt väärikalt. Ja võimalik, et nendest lauludest saab siis osa laulupeo repertuaarist. Noh, eks me tihti ikka mõtleme selle peale, et üks väljundeid võiks kindlasti see olla, samas me oleme tänulikud ka nende laulude üle, mis ilmtingimata ei pea kõnelema nii suurel ja võimsal moel, aga aga suudavad mis tahes muus keskkonnas inimesi panna Eestist ja Eestimaal elamisest mõtlema. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund. Puhub loode ja põhjatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus kaheksa kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega sajuta ilm, tuul pöördub, hakkab puhuma läänest ja edelast kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on pluss üks kuni miinus kuus kraadi. Te kuulsite Päevakaja stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.