Inemise sisu on saade sisukatest inimestest. Mina olen Urmas Vadi. Kohe kuulate te lõike ja pildikesi noorte kirjanike seminarist lätete pääl. Kaheksandast 10. juulini Kultuurkapitali toetusel toimus üritus juba kolmandat. Suve järjest. Seekord seati end sisse poetess Kauksi Ülle saarlase talus. Et raadiokuulajaid mitte eksitada, siis järgnev lõik ei ole mitte söekaevanduses ega ka mitte metsavargusest vaid hoopis sellest, kuidas saarlase talu õuele võrul liikuja Evar Saare eestvedamisel kiik püsti pandi. Põnev, mis meil niimoodi ei tohi kaugele või seal nii kaugele. Tal on ebaviisakas, pane SKP mäest alla, madin. Hasso Krull tuleb siis kaevab teise au. Jutuka vaimuga. Aga? Lambid tagavad, kui keegi olema turskemat tüüpi nagu mees, kes nagu labidaga, vaid nagu vajutab ühe raksuga mulla sisse. Kui aitab, võib-olla. Ja siin on niikuinii Kylismi kauge esiisa või vanaisa vundament kuskil siin all, eks ole, puhun varsti takerdada, maha maetud, sinna kuhugi kulda maetud. Või Saaremaalt saadi hiljuti käteks rahapada, eks ole, ma üldse kindel oleks, siin ei olegi jootma labida kätte oleks mõttes, maksan, pean võtma, hakkasin mõtlema selle peale. Aga siiamaani nagu halvasti läinud. Mõistuse juurde sugulane sai, Eesti haiglad on juba noh, nüüd on ta juba kool. Aga ta kunagi kate 10. Viitina mõisa kiiksu väelas sai vastav veidikese opakas küll koolides saaliast on lugema õppinud. Aga ei noh, nii päris vahelises löö noh, ütleme kõva pääseniga. Sa mõtled, ah, et LV pääle tuud naati kriitikud ütlevad. Kiigoga. Peale lõunasööki alustati loengutega. Ettekandeid pidasid. Krull inglisekeelsest India kirjandusest Taive särg, noortest võrul luuletajatest Sven Kivisildnik kirjanduslikust kokkuleppest. Märt Väljataga sellest, kuidas kirjutada siis, kui pole midagi kirjutada. Jaanika Kronberg liigitas pagulaskirjanike. Kauksi Ülle rääkis oma kirjutatud kalurinäidendist. Nüüd aga räägib noor kirjandusteoreetik Berk Vaher kunagise ajakirja pike roosast Käkker. Siin sinine, eks ole, temal oli just niimoodi, et ma kõigepealt küsisin, et, et mis sa käkist mäletad, ta küsis mult vastu, mis kuradi käkist sellega Iisraeli tööd. Siis ma ütlesin, et noh, et ikka sellestki akest pikes oli ja puha. Ja siis ta ütles, et aa, see oli see kaks lehekülge pikk, seiskus naljadest. Et muidu oli mingisugused need taastada. Kujunes välja selline arusaam käkist kui tehisintellektist. Mis siis võib-olla on ka sellest tingitud, et sa kätkes mõjus nagu ühe out kuigi seal osalesid mitmed tolleaegsed kultuuritegelased 70 lõpuks 80 kestel, eks ole? Sa ometi ta mõjus nagu mingisuguse ühe isiku kõnepruugi või kihe põugin. Ja seal oli ka selline, eks ole, selline põhiline mähk või põhiline maskott, sellel käki oli selline egiptuse kihutaja kuju kihistus rätsepistes ja siis ta oli kirstus masinais üleski. Kummasin põhiliselt keskendun maadel näidetele. Siis ma ei toogi näiteid nendest tavalistest Pasoodiatest. Mis seal ka äkki see oli võib-olla sellisem tavalisem osa. Vaid just selliste erinevate diskursuste kohtumistest siis võib ka vaadelda, eks ole, kui kui me mõtleme käkist, kui mingisugusest tehisintellektist, siis tavaliselt paroodiat on Lotmani mõistesse Aadext. Kus kommunikatsioon peab kohale jõudma sama tähendusega, kindlasti kantakse ootada sama tähendusega kohale jõuaks. Ja, ja need keerulisemad tekstid ehi, keelekookide kohtumised on siis need bee tekstid kus just hakkavad uued tähendused tekkima. Ma tegin sellise ajalise jaotuse ka. Mis kauduma sisendeid, käki mingisuguseid perioode näen esimene oleks siis 74 kuni 76. Ja see oli ka minu meelest 70 46 oli pikk-pikk. Jaa, jaa. Ja käki mõlema tippaeg. Ennem kõige teravam ja selliseid originaalseid jaa jaa. Ootamatult teha, vaid see on, kuid kõiksugu tavakultuuri liialdustest oli kõige rohkem. Sest et kui muu pike tegelikult muud üle jäänud rikkeid saab lugeda kui mingisuguse nõukogude elu bilana tol ajal siis kätkes oli sellist nõukogude elu pila isegi suhteliselt vähe, pigem keskendus mingisugusele eesti vaimukultuuri Pilale või selle liialduste registreerimisele nende kombineerimisel siis mingisuguse uueks selliseks. Grotesksed mõtteviisiks. Tol ajal ka ilmus käkke kõige tihedamalt igast pikali numbris ja kohati isegi rohkem kui kahel keskmisel leheküljel. Ja võib-olla ka sellepärast tuli too algne kätkes, nii mõjus, et seal olid ka sellised Eesti kultuur kultuurielus oluliseks kujunenud inimesed, keda ma siis nende Vahju nimedega nimetan, eks teile ja siis ähva tundmine. Et väädby Lõhmus ja Peep Pahv ja, ja Kaplin Johannesburgi põhjuary trummu uuesti Toomas Kall, noh, tema oma nime väga ei muutnud Kolja plass. Ja siis sellised kummalist kurioossete kuusid minu esimene n Black ja veel paljud teised. Aga ma siis tooksin mõned sellised näited, kuidas neid erinevaid valdkondi seal kõik siis käsitlesid erinevaid. Kas siis erinevaid kihe pooke kokkumiksisid või siis ühte konkreetset kihe pruuki kuidagi lõhestada püüdsid? Aga vast kõige selline markantsem hiljem jahtimist leidnud. Erinevate kehagruppide kokkusulatamine oli Toomas Kalli seitsmenda, kuuenda 18. numbri lugejate lolliks tegemise vastu trükisõnas. Mis oli siis nagu vastuseks kujuteldava haagise keevitamine ja jootmine septembrinumbri artiklile indikaatoreid auto elektrijuhtmestiku kontrollimiseks. Ja siis sellist tehnilist auto vahendamisega seotud artiklid toomas kalketi see kui kirjandusteost või kirjanduslikku artiklit. Ja kritiseerib autorite Too eputab võõrsõnadega juurde toodud mikroskeemide kohta ütleb ta, et need on oma modernistlikus lakoonilisuses kaunikesti väheütlevad ja abitud ega suuda teksti juba nimetatud puudusi varjata. Mingi tähendab, et keevitamine ja jootmine väärivad rohkemat kui lugeja õlakehitused. Ja samasugune enne koodi lõhestamine või kihe pruugi lõhestanud kunstiteaduslikes käsitlustes midagi häkkida, see oli väga palju ja milles olid ka uues sellised uudised eesti kunstnike laadi Stiili setod. Porgand Pegasuse toit. Toopsis välja põhjendi tähtsuse kunstiajaloos näiteks Leonardo da Vinci püha õhtusöömaaeg, mille pudeli õllega ähvana meisterlikult kujutatud tükk hõbedat. Eesti kunstist põigates kaasaega ja kodumaale peab tunnistama, et variatsioonid porgandimorfoloogia teemadel toovad üle vabariiklikule kuulsusele lisaks kommertsedu. Väga raske, kui rohelistes ja punastes mehikeste poegandi erinevaid kasvufaase mitte ära tunda. Miks mitte? Aga kõige sellisem Tänapäevase äratuntav on? Minu meelest on, on see, kuidas. Käkke käsitles reklaami moodi tahtmine skulptuuri. Ja, ja see, mis oli tollal nagu selline paroodiline liialdus, huvitaval kombel täna teoks saanud läbi nende select kataloogidega, mis nähtavasti paljudele inimestele koju kätte tulevad ja nende müügiks pakutavate WC, hanede ja trummikomplektiga äratuskellade kohelada, kes tantsivad ja käivad maka heina, eks ole? Nende kaudu. Aga see oli kõik nagu kätlesime kuidagi Eesti tavapärasest eluviisist tollal juba ette ähvatud. Nii et üks vägevamaid, selliseid reklaamikampaaniaid, mida ma üldse kohanud oli, oli ka käkkis. Copy näiteks oli seal pole Stav poosis mis algas 20 76 umbes käklaami, Ehine umbes tähelepanu eelreklaam Instituudis. Käka projekt on valminud universaalse, mugava ja ajakohase tippalegi joonised. Kõige lähemal ajal joovad universaalseid mugavaid aegused, tippalekid, kaubandusvõrku nõudki, tippaleke kõikjal ja kõiges abistav, universaalne, mugav ja ajakohane tippalek, kind, soodus, kaks pöialt. Jälgige reklaami. Tähelepanu igasse kodusse, tippalek, kuidas kuskil ei öelda, mis asi on tipolek. Järgnesin umbes ant intervjuu koondisega, EKA tehnikainsener, kus on tippalekid, selgub, et kaubandusvõrku tipolekid jõudnud, kuna probleeme küüsaine või millegiga. Ja alles tüki aja pärast saab selgeks, mis tippalexi saanud ebaleku nimelt puidust ahasta küüsainest valmistatud lisakäsi nelja tavalise kahe pöidlaga. Ja siis on lisatud ka pildid kasutamisviisidest, juhti töötajaile, õllejuhtidele ja pähe inimestele. Ja see käib veel läbi mitmenumbrini. Peale õhtusööki ja enne sauna ning tormakat ööd kontsid poeedid Olavi Ruitlane, Veiko märka, Aapo Ilves ja teised ette oma luulet. Ja nüüd on siin laagrin meilses niimodi oletum, noore kirjaniku on lavastajaid, kunstnikke ja homme Naices rahvalaule ka tegeles ja sest meil ongi niimoodi, et tule nüüd kõike tuleväega, moodsat luulet ja igasuguseid asju ja tule sõskazankite mitmes aasta vannusi, rahvalaule, mida me kööginduses harjutimi vahepeal kokkulaulmist, pelmeene ütlen niiviisi ja sesse niiviisi noorte autorite poole pealt, et nagu ma ütlejad, veidun kullemad tulnustes mu kodukülarahvas, kellega ma ses latsenaule mänginud ja kelle latsiga nüüd mul latsem mängra ja need, kes meile suutsid maitsvaid toite, te teete ja nuumastes niiviisi, et noid, et vaat ütleski, et noh, sa oled nüüd kuskilt välja otsitud retsepti, aga nutsin nikuks, detaski. Nii Jaaniaadee välja täna õhtul ei näe ja pea esinejal v Ruitlane kes näitab oma logod vastasele. Aga enne seda ala luuletusi ei tule, vaadates õla niimoodi, tähendab ma olen nagu endast nagu rääkinud teile val luuletus, nagu minust endast. Olen väike perenaine Kasvan rõõmuks ärele lõigu, nii. Nad välendab. Küürin, küüned verele. Olen tubli pere, Raina keedan, küpsetan ja cool. Õhtul. Siis kui tööd on tehtud. Ennast mäluauku joon. Järgmine luuletus räägib selle eelmise luuletajal nagu kodust, kus ta perioom, noh ega seal hinem ei tule niisama välja ju. Nigula katuselt olukorrast ja. Korrutatud kummardatud, armastatud, ümardatud, kammitud ja pestud puhas küünarnukkide, nii rahas pillimadki tegu tehes näopilt ilmub ajalehes. Jagad televisioonis, linnud pidi ane moonis või on näpu vahel roos, rooma kangelase poos. Hardwel, pööbel, juskui, mööbel seismas kahel pool auvalves, nägudel o juskui leekiv lumehelves eesti külmas talves küünal meie sugupõlves, luuletaja Aapo Ilves. Palogiga. Süstin veeni, mida saan kokaiini, korstnapigi, oopiumi jahvi, higi. Kasemahla kofeiini eetrit, viina, vaseliini köiti, mõnuaineid märgi. Kui sa suureks ja Tanja ärgi. Nüüd ma loen selle rahvale, nagu põhiluuletus on siiani olnud. Tahaksite pointi kätte? Tädi Sohvi kärped. Eile öösel panin ta tädi Sofi-le ja täna aseprokurör mind kutsus kohvile. Mul tuli üles tunnistada, panin soovile, sest jõhkra küünejäljed olid jahmunult Kraavile. Mees, loomid mind tädi meheline ohutult avada. Süda võeti sõltlase valada. Prokurör, et miks just Tohviga ohtusid tohtinud kordki olla prohviga? Liinat arvudima vahtme Helve Packard, küsiti 100 siseneda kard. Ei teegi midagi, ma vaata nukansais. Mulle lihtsalt meeldustima kõvakettahais. Tellimislugu oli 25, muideks. Leppisime kokku, jah. Öelge veel. Enne kui meeste ja naisterahvastele Neis on, kellel on külm praegu talvine lugudele lund krae vahele. Persetpidi hanges minetanud taia. Ikka. Hüljes levi laed nagu eesti mees õitseb minu kallale narti. Mida. Publik istub nagu siinsed juhataja on siis meie tänase esimese lõngute ploki ja kõigepealt räägib teile Märt Väljataga ja siis räägib teile Hasso Krulli oma teemal. Nad tutvustavad ise. Mul on ka tegelikult üks selline ülessoojendatud supp, mida ma rääkisin mitte sel aastal, vaid eelmisel aastal. Nüp lisage see publik väga ei kattu, sest ma olen selle veel kirjaga pannud ja Vikerkaares avaldanud aasta tagasi, aga noh, ega seda ajakirja ka vist paljud ei loe. Nii et. Või kes on lugenud, võivad ujuma minna või. Aga see jutt on nagu sellest Võiks ju paljudele nagu korda minna, et millest kirjutada siis kui mitte, või kuidas kirjutada siis, kui mitte millestki kirjutada ei ole. Et. Noh, võib-olla Naklastel see nii suur probleem ei ole, ilma kuulsime, et neil ikka kui aega on millestki kirjutada. Aga minul on olnud selline probleem kogu aeg. Et tahaks nagu kirjanik olla, aga midagi nagu kirjutada ei ole. Miks sellisel juhul kirjanik olla? Mul on kunagi meelde jäänud, et Smuul vist mingisugusel kirjanike liidu kongressil ütles, et seltsimehed kirjanikud, aga elu ei ole see, mida ta oma Pobedada akendast näete. Ja ma tahtsin ka endale kobedat ja nii edasi, nüüd on ajad teised, aga aga see probleem on ikka olemas, et et valge paberileht on ees ja ei tea, mis sõna sinna kirjutada ja siis, kui on juba üks sõna kirja pandud, et sõna järgmisena kirjutada. Keeleteadlased on nimelt välja uurinud sellises harilikus proosatekstis on keskmiselt pärast iga sõna see valikute võimalus selline, et et järgneda võib umbes 1000 sõna või. Ühesõnaga, et kui tekst hakkab pihta, siis neid valikuvõimalusi palju rohkem ja kui ta ära lõpeb, siis jääb neid vähemaks. Aga, aga see kui kirjutama hakata, siis on noh. Keskmiselt iga sõna asendatav 1000 sõnaga tähendab neid see on siis niisugune 1000 arvuline riste, mida mööda kirjutada. Luulega on selles mõttes lihtsam, et siin on piirangud, pealse valikute võimalus on väiksem, vähemalt traditsioonilisemat sorti luules seal on, eks ole, riim ja värsimõõt. Ja muidugi teatud temaatilised piirangud ja see teeb juba kirjutamise palju hõlpsamaks. Taanist, ma ei ole kunagi aru saanud, kuidas romaane kirjutatakse, sest seal on ju need noh, peaaegu mingeid piiranguid ei ole. Ja tekib küsimus, et aga miks ta ütleb nii ja mitte teisiti ja miks see tegelane teeb nii ja mitte teistmoodi. Romaanidega on ka see, et nad on huvitavad ja enamasti ainult poole peale lugedes. Seni kui kõik otsad on lahti, aga romaani viimane pool on siukene. Kas hakatakse otsi kokku tõmbama ja kõik on juba etteaimatav ja, ja sellepärast Ei viitsigi neid lõpuni lugeda. Ja selline noh, on teatud niisugune geomeetriline vaimulaad, mida kunagi kõige täiuslikumal kujul esindas niisugune prantslane nagu poolvale riigeda asson ka tõlkinud ja teda häiris kohutaval kombel just see valikute paljusus ja meelevaldsus romaanide ja ajaloo puhul jutustavate tekstide puhul, et miks ikka just toimub nii ja mitte teisiti, et see näis kõik nii. Meelevaldne põhjendamatu motiveerimatu, aga. Aga luule puhul on see värk lihtsam nagu öeldud, et et ta on, noh, need traditsioonilised piirangud värsimõõt ja. Rütm ja riim ja aga neid piiranguid saab järjest juurde mõtelda ka nende traditsiooniliste mate asemele siis uued kokkulepped või konventsioonid tähendab ebateadlik kokkulepped tasemel tekitada uusi kokkupiiranguid. Ja, ja sellisel puhul ei peagi nagu kirjutamiseks enam mingit inspiratsiooni olema, et kui sa suudad endale valmistada sellised noh, niivõrd karmid nõudlikud reeglid Ehitada nii-öelda sihukene labürint valmis, mida mööda siis jooksma hakata siis noh, ega see nüüd päris kirjandus ei ole, aga teatud kurjasiteedi väärtus asjal on olemas on noh, selline teatud tehnilise Oskuse demonstratsioon või või mingi sellise käsitöö käsitööoskuse näitamine. Ja kunagi. Kui mina nakkis olin, siis arvati, et näiteks Aneti pärg on mingi niisugune värk, mis mis on nagu selline käsitööoskuse näitaja, sellide. Aga tegelikult noh, ega eesti kirjandusest head autorid ei olegi kunagise annetti väärga proovinud, on jah tõesti selline õpipoisi töö. Aga noh, see on selline traditsiooniline asi, nii nagu on neid traditsioonilisi stroofi vorme veel igavesti suur hulk. Jaak Põldmäe eks värsiõpetuse uurija, kes ennast üles poos, tema kirjutas või tal on niisugune väike brošüüri ilmunud klassikalisi stroofi vorme, kus saab neid sadu, on üles laetud õhtumaade idamaade omi. Ja sellised stroofi vormid, kui nad näiteks veel eeldavad mingisuguseid viie-kuuekordseid riime siis nad on selline päris päris tugev piirang. Et sellisel puhul polegi enam noh, sul kirjutajal ei ole enam palju valikut, ta ei pea kogu aeg nende teeotste ees seisma ja mõtelda, mida mööda minna. Vaid vaid see sõrestik või labürint on talle ette antud. Aga neid Sihukeste uute piirangute väljamõtlemisega hakkas noh, kõige järjekindlamalt tegelema. Üks selline sõjajärgsel ajal, 50.-te lõpus, kuuekümnendatel või õigupoolest siiamaani tegutseb prantsuse kirjanike rühmitus Ulippo mis nagu lühend sõnadest potentsiaalse kirjanduse töökoda. Need olid sellised sellise matemaatilise vaimulaadiga kirjanikud, kirjandushuvilised, kes keda, kes leidsid, et kaaned, sanetid ja Sekstiinid ja ja muud sellised piirangutega vormid. Et need on nagu ammendanud ja hakkasid siis tekitama uusi mitte niivõrd, et nad oleksid nende piirangute järgi ka tekste teinud, seda nad tegid ka, aga neile pakkus just eriti lõbu selliste uute piirangute väljamõtlemine. Mõne mõne näite võiksin tuua, kuidas neid eesti keeles see võiks välja näha. Selle Ulippo rühmituse asutaja Ta oli Raimond Kennoo. Ja päris naljakas mees, ta oli amatöörmatemaatik, kirjutas arvu, teoreetilisi asju ja siis selliseid pornograafilisi raamatuke siia ja filosoofiat ja nii edasi. Üks. Üks suund, mida see Ulippo viljeles oli selliste tuntud tekstide ümbertöötamine või töötlemine, nende paremaks tegemine, üks võimalus selleks on ta haiku iseerimine, nagu ta nimetas, et võetakse mingi tuntud sonett ja siis lõigatakse iga värsi eest üleliigsed sõnad maha. Kuni jääb, jääb alles ainult see, need riimuvad fraasid või, või, või nende nende ümbrus. Ja ma vaatasin, et mitte milliseid klassikalisi sn ette eesti keeles annaks niimoodi haiku viseerida. Eriti palju midagi silma jäänud selle mägra soneti antoloogia. Lehitsesin läbi ja ainult niisugune huvitav luuletus tuli küll, kui see Betti Alveri suhteliselt erandliku vormiga sanet jäägu teistele alandlik jaatus. See muutub selliseks, et alandlik jaatus on, meie saab kellega koos auravas soos ei lööda. Mine mööda, sõrm su sõrm, sõdur vermes ja põdur jumalast need uksed suleb koju, tuleb uhke askeet. Ma ei tea, mulle endale ei ole päris täpselt peas, kogu see luuletused jäägu teistele alandlik saatus tahta võimatut, on meie saatus, sina, mu teejuht, kellega koos auravad soos. Aga siis eks teine nipp, mida kasutasid, mida kasutati ja mida võiks tõesti ka eesti keeles rakendada. Lühendatult, S pluss seitse ühesõnaga substantiiv või nimisõna võetakse mingi klassikaline tekst ja siis iga nimisõna asendatakse selles sõnaraamatu järgi talle järgneva seitsmenda nimisõnaga. Ja kui kirjutada niimoodi romaanid ümber, siis saab selliseid päris naljakalt Liirsaid tekste. Mul on kolm näidet tuntud romaanide algustest. See oli läinud Tomi allveelaeva kolmanda veerand noodi lõppklassis. Päikesekiir lähenes silma ripsmele seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mägis maastiku ronivad hobusekarjust karjast. Kes puutumatusega vanniahju vedas, ei vanniahjul istuvat noort naise häält ega ka ligi kolmekümneaastast meeskokka, kes kõndis vanniahju kõrval. Teine näide, kui Arno isa kalkuniga koolipinki jõudis. Tundeliigutused juba alanud kooljaluu kutsus mõlemad oma tubakavabrikusse, kõneles nendega natuke härra droomist. Kolmas siis uusi ahel murde maha, teie vedrud tused, mis Pamplite peate, paluge, kui palju tahate, põrgu valusse lähete siiski kõige oma laiutamisega. Vastavalt tõde ja õigus, kevade ja Mahtra sõda. Ja. Noh, neid selliseid tehnilisi piiranguid on, tegelikult ju loendamatu arv, üks selline kõige labasem või, või lihtsam on lipogramm võileib programm seisneb selles, et tekstis välditi võetakse mingit teatud tähte. Ja enamasti leksikonid ütlevad, et tegemist on siukse lapsiku võttega, millel muud õigustust ei ole, kui ta teatud vormi virtu virtuaalse näitamine. Aga noh, seal ukse sama Ulippo, kirjanik Sorspirekkan kirjutanud terve romaani prantsuskeeles, kus pole e-tähte ja seal paras trikk. Kuulsite lõike kolmepäevasest noorte autorite kirjandusseminarist lätete pääl, milles saate pani kokku Urmas Vadi.