Tere, hea vikerraadio, kuulaja, uudised kuulatud ja aeg, Rahva teenrid päralt ja tänased rahva teenrid on kahe juhtiva päevalehe arvamustoimetuste juhid Külli-Riin Tigasson, Eesti päevalehest, Neeme Korv Postimehest ning Lauri Hussar vikerraadiost. Ning põnev nädal hakkab jälle läbi saama üha jõulisemalt. Ta on käivitumas valimisdebatt, aga kahjuks tuleb ka ärevaid sõnumeid välismaalt. Kuid viimased kaks päeva on Eestis jälle räägitud Wikileaks'is, sest ajaleht Postimees sai enda kasutada kõik USA saatkonnast Wikileaksi kaudu lekkinud 610 memot. Ja veel enne avaldamist kirjutas siis üks. Teie juhtiv ajakirjanik Neeme. Priit Pullerits kirjutas siis, et, et neid memosid hakatakse avaldama valikuliselt, et see tekitas kohe küsimuse isikuliselt, et kui kõik emad on teil kasutada, siis siis kui te olete avalikustamise teed läinud, oleks õiglane kõik avalikustatakse ja ilma ilma suuremate suuremate eranditeta. Miks valikuliselt? Lauri ajakirjandus oma olemuslikult seisneb valikute tegemises ja me teeme iga päev valikuid see Me teeme valikuid selles osas, mida me, mida me kasutame, mida me lehte paneme, milliseid teemasid me tõstame siia siis me teeme valikuid lugude sees. Kogu ajakirjandus on valikute tegemine. Aga ma olen kuulnud ka hinnanguid ja päris sageli on öeldud, et kui poriloopimiseks läks, siis tulgu juba kõik välja, et kui kui on võimalus avaldada need dokumendid veebis, et paneme kõik veebi üles, las kõik loevad ja siis igaüks teeb sealt omad järeldused. Nende põhjal on ju võimalik nii-öelda need valikulised artikleid alati kokku kirjutada. Noh, iseenesest on ju põhimõtteliselt kui sa Wikileaksi fenomen, mis eelmisel aastal maailmas nii-öelda suuri laineid lööma hakkas kõigepealt siis oma afganistani nende logifailidega ja siis siis USA diplomaatiliste memo tega, et et siis Sa küsisid, küsisid mu käest praegu seda, et, No et miks, et kui poriloopimiseks läks, et siis las tuleb parem kõik välja. Seal on mis, mis, mis nimega poriloopimine son, kui kui on mingisugused üksikud materjalid, millest või materjalid, millest me teeme valikuid, eks. Ja aga et tegelikult sellesama Wikileaksi ideoloogia on olnud just see, et kõik olgu läbipaistev, kõigile näha, et selles mõttes. Nojaa, aga me võime ka öelda siin tõstatada seda, et kui et ka nagu diplomaatia ja poliitika on olemuselt valikuline, mida näidatakse avalikkusele, mida mitte ja nüüd just nagu selle Wikileaksi see sõnum on olnud see, et me nagu kaotama ära, võtame ära selle valikulisuse. Et näitame, nüüd muudame asjas läbipaistvaks, aga praegu me Ma saan aru, et Külli-Riin on nagu pigem pisut tige, et Eesti Päevaleht ei saa neid neid dokumente avaldada ja, ja tõenäoliselt põhjus on selles, et see Norra ajaleht Posten kuulub Sis sipstendigiga sipstendi grupi ja, ja, ja seetõttu on teil noh, ma saan aru ka nii-öelda ajalooliselt juba väga hea koostöö Meil on kindlasti hea koostöö ja aga ma pean teile, head kolleegid ütlema, et see koostöö ei piirdu kaugeltki ainult sipsterdi väljaannetega. On olemas teatud ajalehtede rühm, kes, kes selle praegune nagu nende materjalidega tegeleb, läbi astun bostoni ja sinna ei kuulu mitte suuga ainult hipsteriväljaanded, vaid sinna kuulub näiteks Hollandi tippkvaliteetlehte Handelsblatt. Silja kuulub näiteks Taani ajaleht Politiken. Kõigi, ka tõesti siks tuli välja nagu näiteks 20. Külli-Riin noogutas küll siin väga irooniliselt. Ei no mitte irooniliselt, et selles mõttes ma lugesin tõesti väga suure huviga seda artikleid, mille oli Argoida on kirjutanud, et see oli, see oli suurepärane artikkel ja see oli väga hea töö. Aga teisest küljest noh. Ma ei räägi, et praegu nagu Eesti Päevalehe esindaja, noh aga, aga, aga siin ikkagi võib noh nagu tekkida küsimus, et need, et see nagu, mis, mis teid pidi praegune WikiLeaksi dokumendid liiguvad, et need ise ei ole nagu läbipaistvad, et see on nagu natukene võib-olla vastuolus ikkagi selle algse ideoloogia või sõnumiga, mis on olnud WikiLeaksi loojat. Nojah, ma ütlen, et siin on väga palju küsimusi, mida peaks esitama WikiLeaksi loojatele, sest mina olen ka täiesti seda meelt, et Wikileaksi WikiLeaksi asutaja Julian Assange on tegelikult andnud vägagi erinevaid signaale maailmale väga selliseid vastukäivaid signaale tegelikult läbi läbi kogu selle, eelmise aasta, kui ta nii-öelda suuremasse huviorbiiti tõusis. Aga mina ikkagi tahaks küsida, et miks meil seda infot vajan, et kui me nüüd hakkame vaatama, et millest need esimesed memod, milles Postimehes kirjutas, kirjutavad siis siis noh, mina mäe uut sellest teada saime, et noh, mina ütleks küll, et mitte mitte kuigi palju, kuigi ma siiski möönan, et, et üks üks minu jaoks nagu uudne nüanss nendes nendes memades oli või selles informatsioonis oli nimelt sellise võsa lõikamise võsa lõikamise nüanss, mis rääkis sellest, et president Toomas Hendrik Ilvesel meeldib lõigata ja, ja kuna see oli kirjutatud ajal, kui USA president veel George Bush seis ka Bushil meeldib oma rantšos võsad lõiganud, võsad lõigata ja tõenäoliselt siis siis kas suursaadik või see memokirjutaja püüdis siis justkui nii-öelda nagu äratada huvi, et mingisuguse sellise põneva nüansiga või nii-öelda kontekstist välja kirjutatud põneva nüansiga natukenegi kirjutada sellise huvitavama memo, mis võiks kellelegi kellelegi tähelepanu huvitada, see oli kõik, ega, ega rohkem ju midagi nagu sellist väga uudisliku teada ei saanud. Ei ma olen absoluutselt nõus selles mõttes, et sellest räägiti ju ka kohe niipea kui need tohutud dokumendis alguses oli ju kogu maailmas, eks ole, valitsus mingi mingi teatav selline šokke atlas, mis ikkagi toimub ja, ja maailm pöörab pahupidi ja siis, kui need tegelikult need asjad on välja tulnud, on ju ilmunud, et, et ega siis tegelikult noh, väga suur osa inimestest oli ju tegelikult informeeritud sellest ja ja isegi siinsamas, selles saates sellesama laua taga on tegelikult näiteks kas või needsamad hinnangud, mis sul sealt läbi jooksnud on kõlanud ja mitte ainult üks kord, näiteks mis on antud Toomas Hendrik Ilvesele Aga ma siiski tahaks pisut pisut arutleda selle üle, et kuivõrd palju meil on seda vaja teada, et milline diplomaatiline kõnepruuk on, et ühelt poolt okei, seal lekitajate küsimus ja see on selle küsimuse, et USA riik ei suuda oma oma memosid kaitsta ja noh, kui kellelgi on see materjal käes, olgu peale, anname selle nagu välja, aga ma ikkagi küsin, et kuivõrd-kuivõrd tähtis on see, et me mingisuguseid oma vestlusi ja seal kasutatud üsna selliseid vabasid väljendeid tõenäoliselt on, need on need ka suhteliselt hinnanguliselt koostatud nemad ega seal nüüd ei pruugi alati olla kõige objektiivsem see, mida on kirja pandud. Et, et miks me peame seda lugema, et millist lisaväärtust meile nagu annab või et või et, et mida see siis nagu muudab. Minu arust seda, seda, miks näiteks üldse lehitseda avaldavad, seda peaks vaatama ikkagi selles kontekstis, mis ta, mis tal juba praegusel hetkel on, et et kui see, kui see, see oleks väga imelik, kui praegu noh, lehed ei, ei avaldaksega ei töötleks seda materjali, aga oluline on see, et lehed minu meelest on väga oluline rõhutada, et lehed nagu töötleksid seda materjali ka sellisel moel, et et Nad ütlevad, et neil on olemas, nad annavad sõna, nad teevad kõike lähtuvalt lähtuvalt ajakirjanduseetikast, eks ju. Ja ajakirjanduse headest tavadest seal nagu hästi tähtis Nonii aga läheme nende sisu juurde ka natukene, et kui me vaatame, millest siis millest siis need avalikkuse ette jõudnud, nemad juba räägivad, siis siis on nendes memades Toomas Hendrik Ilves kirjeldanud presidendi ametit kui vaest ja vähese võimuga ametit, et ega seal väga palju suurte ära ja ei õnnestu justkui nagu teha siis ta on maininud, et ta on kandideerinud presidendiks vaid selleks, et kuidas see nüüd oligi, kolhoosimentaliteediga Rüütel ei saaks veel viis aastat valitseda, oli, oli, oli vist selline selline märkus ka seal sees ja noh, Edgar Savisaare kohta oli ka siis iseloomustused, teda nimetati odavaks populistiks ja võrreldi teda huumoriga arvestusega, et et noh, ühelt poolt ja öelda, et, et kui me nüüd vaatame, kuidas Toomas Hendrik Ilves on presidendina ka käitunud ja, ja kui me nii-öelda püüame seda nüüd tavainimeste keelde ümber tõlkida, siis suhteliselt sarnased hinnangud on, on tema presidendina käitumisest ka ju välja tulnud. Aga, aga kui me nüüd võtame seda, et selline tavainimese kõnepruuk on kuhugi kirja pandud ja nüüd sellisena jõuab avalikkuse ette, siis siis see tekitab ikkagi küsimusi, kuigi ma olen nõus pigem Ahto lobjaka, aga kes ütleb, et kui selline arvamusavaldus, mis puudutab seda Roosi esimehe mentaliteeti, siis kui selline on jõudnud kuhugi dokumenti, siis tegelikult on tõenäoliselt see vaid pool tõde. Ja mulle meenub 2006. aasta märtsikuu, kui Toomas Hendrik Ilves teatas, et ta kandideerib või andis nõusoleku presidendiks kandideerida. Siis see toonane aeg oli ju tegelikult väga märgilise tähendusega, see oli, see oli kaks päeva enne Lennart Meri matuseid, kui Toomas Hendrik Ilves sellest teada andis ja ma mäletan, et ma sõitsin spetsiaalselt selle pärast Karksi-Nuia teha seal Toomas Hendrik ilvesega intervjuu. See oli ka ainuke kord, kus, kus mul on õnnestunud teha intervjuu proua Evelin Ilvesega aga ka selles intervjuus tuli palju rohkem välja kui ainult see, et Toomas Hendrik Ilves oleks justkui tõsiseltvõetav alternatiiv Arnold Rüütlile. Et et seal olid tegelikult hoopis muud allhoovused, nii et et tõenäoliselt me neid Wikileaksi dokumente küll ei saada, tõe pähe võtta ja, ja sellepärast kõik, kes siin on nagu väga valuliselt reageerinud, sealhulgas rahvaliit tuleks võtta natuke rahulikumalt, et ei peaks ka neid Wikileaksi dokumente nüüd nagu noh, sellise sellise avarusega hakkama kommenteerima. Ei, no neid dokumente on ju nüüd ka ju ka jõudnud päris täiel kujul avalikkuse ette ja inimesed, kes mõistavad natukene Inglise keelt, saavad neid ise lugeda ja saavad näha, et näiteks seal diplomaatide või ütleme siis memo koostajate nii-öelda keel ja stiil on ju äärmiselt erinev, et leidvaid koostada vägagi lakooniliselt vägagi kantse liitlikult niimoodi, aga, aga on ka selliseid, kes koostavad neid pisut reljeefsemalt, nagu see moesõna kõlab praegu. Ja ka me teame ka testi diplomaatilises korpuses on, on neid, kes, kes, kes niimoodi noh, sellest sellest räägitud, eks, et kes kirjutavad vägagi vägagi värvikalt neid memosid. Et aga ma arvan seda, et, et selle sellest nüüd mingisugust jah, mingisugust ütleme nii, et selle sellest mingisugust mingisugust suurt sellist probleemi nüüd näiteks. Et see oli juba räägitud Toomas Hendrik Ilvese tagasivalimise kampaaniast ja sellest ajastust sellest, ma arvan, et sellest ei, ei tule seda. Kas te jätkate nende avaldamist kuni valimisteni? Ma arvan, et seda võiks üldse valimisavaldama. Aga, aga millal siis kas ootame siis ära siis järgmised valimised, aga, aga selles mõttes, et, et pärast valimisi on ju palju parem nendest nendel teemadel kirjutada kui enne valimisi. Ega, ega enne valimisi tekib ju tegelikult selline kahetsusväärne olukord, et me hakkame rääkima siin mingitest Wikileaksi asjadest, samal ajal juhime tegelikult valimisdebattidel tähelepanu kõrvale. Pärast valimisi pärast valimisi tulevad jälle järgmised valimised ja siis tulevad jälle järgmised valimised ja, ja, ja ega siis. No too järgmised valimised tulevad sügisel, aga, aga see amet oli, kuidas oli vaene ja vähese võimuga, et, et sellepärast ei ole nendes nendel valimistel küll kuigi suurt kaalu. Toomas Hendrik Ilves on ise ka kuskil, kui ma õigesti mäletan öeldud, et öelnud, et ega siis valimised, valimised toimuvad niikuinii, valimisdebatid ka niikuinii ja selles mõttes enne valimisi loomulikult tuleb, tuleb ka igasugust muud informatsiooni ja ma olen nõus, et, et võib-olla me ei tohiks siis üldse mitte millestki muust kirjutada. Kas või ma ei tea sellest, et et. Eesti energia näiteks kiusab mõnda kliente, on ju sellepärast, et kisume valimisdebattidel teema kõrvale, et see ei ole nagu päris päris õige jutt. Kaua me siis istume selle materjali? Hästi hakkame rääkima siis valimisdebatid Wikileaksi kohta. Aga see mehe kodulehega. Ta mulle huvitavaid küsimusi näiteks selle kohta, et näiteks, et kas me oleme avastanud sealt näiteks seda, et peaminister Ansip maavälist päritolu No aga kuna sina tõenäoliselt sa oled siseinfole väga lähedal või sa oled vähemalt neid memosid näinud, et sa võid, siis on meil siin otse välja öelda, et mida siis Ansipist kirjutatakse? Ja tegelikult on, tegelikult on see, et ma nii palju kui mina olen aru saanud paljud inimesed, kes, kes nüüd jälgivad seda, on, on targemad, need, kes ei ole memosid lugenud juba juba tegelikult teavad, mis Svemodes kirjas on. Aga küsimus on selles, et et, et, et ega me, ega me ei varja midagi, mis, mis oleks sellise selles mõttes nagu huvitav on ju. Et, et kui, kui tuleb midagi huvitavat, siis me siis me sellest kindlasti kindlasti kirjutama. Aga, aga ütleme see, et, et kui, kui, kui seal on näiteks vihjeid selle kohta, et, et et Ansipil on aktsent, siis seal ju ka selline noh, kuda inglise keelt kõneleb, et noh, see on ju üks, üks selline vihje, aga mis sellega siis nii väga peale hakata. No sa meile küll midagi väga ei öeldud, aga, aga seal oli vähemalt selline nägu peas, et sa midagi tead. Ansip hämmast ka ei ole siiamaani leidnud märke veel. No hästi, aga siis hakkame rääkima valimisdebattidest ega ja see on üks, üks viimaste nädalate kõige olulisemaid teemasid kindlasti Eesti meedias ja, ja, ja ka Postimehes on, on päris põhjalikult valimistele leheruumi pühendanud, kolmapäeval oli pikultuurida pat, samamoodi oli kolmapäeval eetris rahvusringhäälingu esimene teledebatis ja valimisdebatid on on hoo sisse saanud. Aga, aga on nüüd küll nende debattide põhjal. Võib võib küll tõenäoliselt päris kindlalt öelda on see, et ega ühtegi sellist selget võitluspaari nende debattide põhjal ju tegelikult välja kujunenud ei ole. Külli-Riin, kuidas sulle tundub? Ega see nii vist ei ole olnud ja mingisugust, väga sellist selget polariseerumist nendel valimistel on võib-olla ka see, et ei ole. Siin detsembris oli muidugi see suur Keskerakonna skandaal, aga, aga ei ole ka ühtegi uut siin nüüd välja välja ujunud senimaani. Ja ma loodan ise seda, et võib-olla need võib-olla nende valimiste eel ehk lähevad need arutelud nagu natuke sisulisemaks. Et siin võib näha näiteks seda, kuidas, kus poliitikauuringute keskuse Praxis tulevad väga sisulised, väga-väga asjalikud analüüsid nende valimisprogrammide kohta. Ma usun, et ka seesama ERR-i valimiskompass ehk ajendab inimesi võib-olla teise pilguga erakondi vaatama ja nõnda edasi. Aga mis puudutab muidugi neid valimisprogramme ja, ja need debatid on juba välja toonud selle, et et kui nüüd hakata nagu süvitsi minema nendesse programmidesse, siis siis need programmid on kirjutatud üle jala. Midagi ei ole teha, siin on siin on näha selgelt, et, et kas on kiireks läinud et kuigi nendega on tööd tehtud ja on näha, et mõned kohad on hästi lihvitud, siis on selliseid kohti sees, mis tekitab väga selgelt küsimusi, et noh, et sama võib ju esitada küsimuse, miks sotsidel on, on sees neljarealine tee kuni luhamaani ja, ja kui hakata siis kolmapäevasel debatil Sotside esindajalt Urve Palolt selle kohta küsima, et miks luhamaani, et kui me vaatame ikkagi nagu seda seda tihedust, millega suured veoautod ja autod liiklevad pärast Tartut ja, ja veel ja veel rohkem pärast Võrut siis, siis noh, see on ikkagi, no on niivõrd tagasihoidlik, et kui seal Misso kandis juba üks auto sõidab kuskil kolme või viie minuti jooksul mööda, siis on ikkagi hästi läinud ja kui selleks rajada realine tee, siis noh, see tekitab küll ilmselgelt küsimusi, aga, aga samavõrd palju tekitab küsimusi see Reformierakonna programmis olev tingimuslik punkte, et eelarve võimaluste tekkimisel. Ja, ja siis lubatakse midagi ja, ja see lause eelarve võimaluste tekkimisel esineb selles programmis 18 korda. Et kui Reformierakonna loosung on, võid kindel olla. Aga aga kui selline selline tingimuslik, kus nagu eelarve võimaluste tekkimisel on sees, on seal sees, siis võiks, võiks õiglasem loosung olla see, et võid kindel olla, et võib olla. Et no minu arvates siin ühe väga-väga hästi võtab selle asja kokku tegelikult täna ühes intervjuus, sotsioloog Juhan Kivirähk. Täiesti päeval täna Eesti päevale. Selle mainib, et kes siis ütleb seda, et tema arvates eesti parteid kosutavad tohutut raha, mis need riigid saavad valesti ehk siis, et nad kulutavad seda rahakampaaniale inimestele oma oma pealiskaudselt välja, vahendeid lubaduste pähe määrimiseks ega nad peaksid raha palju rohkem kulutama nagu enda harimiseks targemaks saamiseks, et enne, kui sa tuled mingi lubadusele loosungiga välja, et siis võiks nagu tellida mingi uuringu ja mitte arvamusküsitluse, vaid, vaid sisulise uuringu. Et kui sa tuled välja sellise lubadusega, teeme nüüd selle neljarealise tee nii kaugele, siis võiks enne ikkagi olla seal taga mingisugune põhjalikum ekspertanalüüs. Aga praegu on nii, et tehakse mingi kuidagi kõhutunde põhjal, tehakse need loosungid valmis sai, siis hakatakse suure rahaga neid inimestele pähe määrima. Ei ole ilmselt ühiskonnale kõige parem. Nojah, et üks asi on, on see loosunglikkusega tegelikult kui Laurisin rääkis nendest valimisprogrammidest, siis mina olen püüdnud neid peatükke niimoodi erakond erakonnalt võrdlevalt lugeda. Ja ma ütleks ka seda, et need valimisprogrammid on tegelikult kirjutatud ka ühe programmi sees äärmiselt ebaühtlaselt. Et seal on seal selliseid. On selliseid täiesti selliseid mõttetuid nonsens konstruktsioone, seal on, on konkreetseid lubadusi ja seal on selliseid väga selliseid kõlavaid üldsõnalisi asju ma ei tea, võib-olla see peakski kõik nii olema, aga, aga ma arvan, et ma arvan, et need võiksid olla nagu palju ühtlasemalt kirjutatud, et ma ei tea, kas kas tõesti nagu on mingisugune mingisugune ajapuudus olnud või siis ei ole siis konsensust leitud, on siis need kirjutatud sinna sisse. Et et selle asja üle arutleda, aga, aga minu meelest Külli-Riin tõi ühe väga hea, väga hea mõtte sisse, et et mida mina näiteks oma töös Postimehe arvamustoimetuses ka pidevalt näen, et, et kui näiteks opositsioon tahab, tahab kirjutada küsib, et lihtsalt tavalisel ajal mitte mitte nii valimiskampaania ajal ühte artiklit, näiteks vanemahüvitisest, mille ülempiiri üle ja noh, mille üle on ju tegelikult päris palju poliitilised vaielda, see on nõus seal täiesti poliitilise vaidlemise koht. Siis see vaidlemise tase on selline on selline näiteks selles artiklis, mis mulle tuleb tihtipeale ka selline labane, ärapanev selline ja kusjuures samal ajal seesama, seesama praksis. Meil kirjutas üks Praxise analüütik eelmisel aastal suurepärase artikli vanemahüvitisest täiesti nii-öelda käsitledes positiivseid aspekte, kriitilisi aspekte ja see artikkel nagu tegelikult loomult oli suhteliselt kriitiline vanemahüvitise sellesuhtes, noh, ütleme nii, et ta oli ka meil mõnda aega olnud ja nüüd me saame juba üht-teist rääkida. Vot kui sellisel tasemel oleks meil nii-öelda tuleks see poliitiku artikkel sisse, siis tihtipeale ei oleks seda seda momenti, et ma pean loobuma selle avaldamisest. Aga muuseas, mis puudutab veel eelarvevõimalustel tekkimisel seda, seda tingimusliku valimisprogrammi osa, mis reformierakonnal on siis siis see tekitabki minus küsimuse, et mis on prioriteet, et kui need on 18 korda eelarve võimalusi tekib ja kui need, kui need kõik need eelarve võimalused kokku lüüa, siis, siis need on miljardid miljardid ja isegi võib-olla kümned miljardid eurod, mis lähevad kõikide nende lubaduste täitmiseks ja sellisel juhul, kui need eelarve võimalused tekivad, seal peab olema mingisugune valik, aga valijale ei antagi üleüldse mingisugust selgust, et mis on siis see Reformierakonna valik? Üsna suvaliselt võib sellisel juhul nii-öelda öelda, et antud juhul on, on, meil tekkis siin eelarve võimalus, me teeme nüüd selle asja ära, aga miks teised asjad jäävad tegemata, et sellisel juhul vot selline ebaselgus selles programmis tekitab minust veel väga palju küsimusi. Et Juhan Kivirähk võib küll kirjutada, et valige seltskonda, mitte mitteprogrammi, aga, aga mina arvan siiski, et programm on väga tähtis, sellepärast et muidu ei ole pärast mitte kelleltki küsida, et aga miks ei ole seda tehtud, kui seda lubatud. Ja aga teisest küljest jällegi me võiksime absoluutselt igale lubadusele, mis on programmis ka nendele, kus ei ole eelarvet mainitud, võiksime ette kirjutada ikkagi ka lause, et, et poliitilise kokkuleppe olemasolul On seal hoopis koalitsioonileping. Valimislubadustes tagamine, teine teema. Et kõiki asju tuleb lugeda seal läbi selle prisma, et esiteks eelarve võimaluste tekkimine ja teine asi on see, et ikkagi kokkuleppe olemasolul, et me saamegi need ainult tinglikult võtta, et et ma arvan, et Reformierakonnast saadki teha järelduse nende programmi põhjal, et need, mis, kui seal on veel täiendavalt topelttingimus pandud juurde, et ju nad siis ei ole ikka kõige olulisemad. Ma siiski ühe ühe ühe valimislubaduse välja tooks ja sotsiaaldemokraatlikul erakonnal on ka võrdõiguslikkust puudutav valimislubaduste pakett ja kirjutavad nad siis niimoodi edendame naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigist poliitvaldkondades poliitilistes tegevustes. Võtame eesmärgiks, et kõigis esinduskogudes on ühe sugupoole esindajaid vähemalt 40 protsenti, kogu nimekirjas on neil aga 34 protsenti naisi vaadata veel edasi, et palju siis neil esikümnes on ehk siis reaalselt nendes inimeste, nende inimeste seas, kes, kes osutuvad tõenäoliselt valituks siis on tõepoolest seal 10 protsenti naisi, ehk Urve Palo ja esikahekümnes on viis naist seega 25 protsenti, aga 40 protsenti ei tule sealt kuidagi välja, et kui, kui nagu valimislubadustesse kirjutatakse niivõrd selgelt sisse sookvoot siis tuleks ise ka seda sookvooti järgida järgida nagu mitte kogu valimisnimekirja lõikes, vaid ka vaid ka selle esiotsa lõikes, aga nad ei suuda isegi kogu valimisnimekirja lõikas oma sookvooti järgida, et siis sellisel juhul selle selle lubaduse sissekirjutamine, see kõlab natukene õõnsalt. Need on ainult mõned muud asjad kõlavad õõnsalt, kui mina lugesin neid programmess mindagi nagu kurvaks see, et nad ikka ei ole nagu kuhugi kadunud selline raha lubamine, et noh, näiteks nagu seesama lastetoetuste kolmekordistamine, et hea küll, et need on praegu väga väikesed, väga madalad, aga samas nagu me siin vaatame sedasama, et lihtsalt tõstame toetusi või siis teome, mingid pensionid siin lasteaiaga nagu IRL on tahtnud, et siin nagu mind häirib just see mõttesuund tegelikult, et seda maksuraha ja kogutakse inimestelt selleks, et teha ühiselt ära mingid asjad, mida ükshaaval inimesed teha ei saa. Et no näiteks kas või meil on siin ju suured probleemid, on kasvõi koolis, et kui me vaatame õpetajate palku ja nii edasi, et nad on ikka üsna vähe motiveeritud, need algajad õpetajad, kogu see õpetajate järelkasv on viletsad kellegagi, mida sa siis oma lapsed usaldad seal koolis. Ja õpetajate palk on just selline asi, mida inimene ei saa üksinda ära teha, et see on asi, mida tuleks teha ära koos, aga, aga just kurb on see, kui arvatakse, et me nüüd lihtsalt kogume maksuraha kokku selleks, et nendele samadele inimestele ehk siis töötavale elanikkonnale uuesti lihtsalt tagasi laiali jagada. See Siuke nukraks Nonii, aga kui veel siin valimislubadustest debattidest rääkida, siis Postimehe kolmapäevane valimisdebatti oli, oli samuti märkimisväärne ja ja kui ma olin selle läbi lugenud, et siis ma ohkasin päris sügavalt ja tõepoolest see, see debatt oli tõenäoliselt väga tuline. Aga, aga selle debatiga seoses ei tulnud praktiliselt midagi välja, kui, kui välja arvata see Postimehe tõdemus, et või seal seal kõlanud üks selline noh, peaaegu nii-öelda poom, pooliku uudisväärtuslik kui nupp, et, et tõenäoliselt nende debateerijate seas tulevast kultuuriministrit ei ole Jah, et selle debati sisuks oli siis meil kultuur ja, ja otsustasime selle debatti läbi viia ühes Tallinnas asuvas väikeses teatris potentsiaalsed kultuuriministrid tulid sinna kabaree risoomi lavale ja, ja meie ajakirjanik Urve Eslas selle läbi viis ja Urve valis selleks just minu arust äärmiselt huvitava vormi. Nimelt nimelt sellise sellise näidendi, selle, selle kirjapanekuks ja tõepoolest seal siis selline selline absurdi lik moment lõpuks tekkis, kus, kus üks osalistest. Kaarel Tarand ütles välja, et aga kultuuriministrit ju meie seas ei ole tuleva skulptuuriministrit. Nii et ja siis siis järgnes sellele üks selline päris kõnekas remark. Aga ma, ma arvan seda, et, et seda tegelikult seda teksti mina soovitaks küll, noh, inimestel, kes ei ole seda, seda lugenud, et mina soovitaks seda, seda kui tervikut lugeda. Et me saame tegelikult sa ütlesid küll, et sul tekkis ahastus, aga, aga me saame siiski üsna üsna üht koma teist teada sellest, et mis, mismoodi meil seda skulptuuri. Nüüd on aga peaasjalikult debateerida ühe asja üle, et kas majandus on oluline ja et kas majandusvõimalused eelarve võimaluste tekkimine kultuuri rahastamiseks on oluline või ei ole. Nojah, seal oli muidugi muidugi tegelikult ju igasuguseid teisi aspekte ka, et tegelikult me sellest iseenesest, sest kultuuri rahastamisest võiks ju võiks ju natukene natukene rääkida, et et meil on ju. Meil on ju nii, et, et tegelikult on, on ütleme, see struktuur, mida me, mida me rahastame ju tegelikult pärit ju otsapidi ENSV ajast, et me oleme see, see, see, see, mida, mida kultuuriministeerium haldab ja siis on selle juures väga hea, et on ja see, see on ennast tõesti väga hästi õigustanud, on näiteks kultuurkapital, aga aga on üks väga-väga suur probleem. Vaat see on see, et, et, et osad püsikulud, mis peaksid olema eelarves, on, on tegelikult läinud sinna, roninud sinna kultuurkapitali, mis peaks olema otseselt, et ikkagi loovisikut toetav, see, mis peaks olema loomingut toetav ja, ja, ja mul on, selles mõttes on kahju, et kui Kultuurkapitalile Mu ümber on tekkinud vaidlused, siis need vaidlused on pigem nagu selle üle, et, et noh, ei tea, kas, kas nüüd, kas nüüd see inimene vääris seda või et võib-olla oleks pidanud andma teisele, et okei, need niisugused vaidlused võivad ju ka olla, aga tegelikult me peaksime seda asja vaatama, vaatame, nagu laiemalt. Kogu see kultuuriraha kontekstis seda teemat edasi arendada, siis, siis jääb justkui mulje, et meil on betooni liiga palju ja kultuuri liiga vähe. Noh, mõnes mõttes nii ongi ja, ja ma vaatasin, et Reformierakond, Reformierakond on hästi oma sellesse kultuuribloki hästi jõuliselt lisanud lauset, kõigepealt ta alustab sellisest loovisikust, alustab pihta, mis on selline sihuke hea sissejuhatus ja siis ta on sinna kohe jõuliselt lisanud juurde Kultuurkapitali ei puudutata ja siis on need eelarvet viiakse viiakse justkui nagu paremini lahku, aga, aga mina mõtlen seda, et, et Reformierakonna käes on see ministriportfell ikka päris kaua olnud ja, ja samal ajal noh, nüüd nüüd on see siis millegipärast valimislubadus. Muuseas, Reformierakonda puudutab ka üks väga huvitav, lubades, et, et nad lubavad maksta elutöö preemiat senises mahus. Tegelikult Reformierakonna programm on ju väga suurel määral niisugune staatus, quo säilitamine? Et, et kui, kui rääkida tegelikult sellest samast VEEL kultuuriprogrammist siis näiteks minu meelest on nendel vaatlejatel küll olnud õigus, kes on öelnud, et isamaaliidul on, on, on, on võib-olla Isamaa, Res Publica liidul on võib-olla kõige paremini see kultuuri osa tegelikult läbimõeldud, et seal on loomulikult selliseid asju, mis mis nõuavad uusi eelarvelisi vahendeid. Aga, aga samas on, on, on seal noh, tegelikult väga tõsised asjad nagu näiteks ikkagi loovisikute sotsiaalsed garantiid ja näiteks ka seesama tervisekindlustuse teema, sest sest ütleme nii, et et kui me siin kui siin järjest räägitakse loomeprodukti tootmisest, siis noh, ega see see tootmisprotsess ikka päris tavaline tootmine ei ole, et et noh, me, me ju kõik teame, et vahepeal on vahepeal selliseid perioode, kus, kus on kus on seda, seda, seda, seda produkti toodetakse rohkem vahepeal vähem ja. Jah, ja väikses riigis on tegelikult see kõik noh ütleme, kui see majanduslik tasuvus ja toimetulek kultuuriinimeste töös on nagu hoopis teine kui mingi suure riigi puhul, et Ma eriti mõjutab, ma arvan, just kirst. Me oleme kirjandust ja võib-olla ka kujutavat kunsti, et sellises suures riigis nagu näiteks Saksamaa on täiesti võimalik, et kui noor autor on kirjutanud oma esimese väga hea romaani nagu näiteks Daniel keel, ma neid siis kirjastuse võttis ta oma palgale, andis talle korteri, et elav seal me anname sulle iga kuu raha, ainult kirjuta siis on selge, kui turg on 80 miljonit, pluss veel tohutud tõlkevõimalused, mis suurele kultuurile on, et see võib ka turumajanduslikult ära õigustada. Aga sellises väikeses riigis nagu Eesti see selline asi, et siis ei ole reaalne. Minu meelest oli kultuuripoliitikal veel natukene sarnasustega nagu välispoliitikaga selles osas, et, et välispoliitikas on meil ka viimastel aastatel olnud nii, et kui me vaatame kas või seda, et kui välisminister on käinud riigikogu ees esinemas ja rääkimas, siis suur osa sellest ajast kulub juba selle peale ära, et loetakse ette, milliste struktuurides me oleme ja, ja kuidas võsa struktuurides siis ikkagi nii-öelda, et me panustame nendesse struktuuridesse ja selle kaudu kogu maailma poliitikas kultuuriga on tegelikult nagu nagu, nagu samamoodi et me võime ka küsida, et kas, kas, kas, kas meil üldse, kas meil üldse kultuuripoliitikat sellisel kujul siis nagu on, et kui, kui me kui meil, kui meil on olemas see struktuur ja, ja see toimib, eks ole, mingisugused mingisugused eelarvet vahel siis vähem ja vahel siis vahelises natuke suuremad. Aga, aga minu arvates seda, seda see loovisik on küll on küll nende aastate jooksul tegelikult tihtipeale ära unustatud ja me peaksime peaksime ikkagi tema poole nagu näoga olema rohkem ja, ja seda, seda ma oleks tahtnud ikkagi nagu, tunduvalt rohkem nagu välja lugeda. Aga samas on see nädal toonud ka ühe väga tõsise küsimuse, et mis seal ikkagi Eesti Rahva muuseumi projektist, et et kui siin Euroopa investeerimispangaeksperdil Jasperson oma hinnangud andnud Eesti Rahva Muuseumi projekti kohta, siis lõppraport leiab muuhulgas hoone on kavandatud liiga suur ja nad annavad soovituse ehitada see kokkuhoiu eesmärgil kahes järgus. Et siin esmaspäeval Eesti Päevaleht maalis muidugi hinnangu sellest sellest raportist väga mustades toonides, et vahepeal on natukene selgust juurde tulnud ja on leitud, et, et see on küll soovitusliku iseloomuga, aga tõenäoliselt nagu midagi väga suurt see ei muuda, aga siin on nüüd jälle jälle seesama küsimus, et me ühelt poolt räägime betooni investeerimisest ja, aga samas noh, antud juhul Eesti Rahva muuseumi kontekstis on see tõenäoliselt hädavajalik. Selleks, et see rahvamuuseum saaks, saaks mõistlikult areneda eesti ristirahvakultuur ka ka tõesti hästi säilitatud eksponeeritud. Ja täita seda ülesannet, mida me temalt nagu ootama, et ma siin ka võib-olla selle teema hakatuseks ütleks veel ühe soovituse, et Krista Aru minu arust sirbis on kirjutanud väga hea ülevaate sellest, kuidas, kuidas tegelikult kogu see uue uue hoone saada on nüüd nii-öelda arenenud, sest seda on tehtud ju päris päris päris pikka aega juba ja sinna on kulutatud märkimisväärset raha ajal astutud päris märkimisväärsed sammud ja ma soovitan seda Krista Aru artiklit sirbist tõesti lugeda, sest sest sealt sealt me saame päris korraliku ülevaate, aga tegelikult mulle tuleb see kogu see lugu, tuleb jube sarnane ette, et et kui te mäletate, missugune lugu oli meie Kadriorus asuva kumuga, siis kumu tegelikult KUMU suund uue muuseumi rajamiseks on nii vana, et võeti kuskil aastal 91 juba võetise suund ette. 93 94 viidi läbi rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mille siis Pekka vaba voori võitis ja siis vene kriisipaiku paiku siis kui neid vilju nii-öelda mõrus mõnusaid vilju maitsta siis kuskil aastal 99 2000 oli lehtedes päris suur poleemika selle üle, et et kas, kas see pole ikkagi üleüldse kehv koht. Meil oli juba kõik olemas, tähendab, põhimõtteliselt oli olemas koht, oli olemas nii-öelda arhitektuuriline lahendus ja siis tekkis tohutu vaidlus selle üle, kuna tegelikult oli probleem, et, et raha tollel hetkel oli vähe ja praegu on tegelikult täpselt samasugune olukord, et me oleme, et me oleme sellesama Eesti Rahva Muuseumi puhul me oleme tegelikult päris pikalt juba tööd teinud ja, ja, ja nüüd on olukord, kus tegelikult king pigistab selle raha mõttes ja, ja me oleme täpselt tegelikult täpselt samas olukorras, et ja, ja toona oli ka nii, et täiesti asjatundlikud, muidugi see kontekst on natuke erinev, eks, et toona olid need vaidlused siin mõned eesti arhitekt olid näiteks vastu ja nii edasi. Aga tegelikult, mis seal tulemus, tulemus on see, et esiteks muuseum avati, muuseumis käib aktiivne tegevus ja lisaks on see, et arhitektuurile lahendusel võitnud ka auhindu Jah, see on päris hea näide, aga samas noh, kui me, kui me räägime nüüd raadistad, siis öeldakse, et oh raadio natukene eemal või et ta ei ole päris seal Tartu kesklinnas, et ühelt poolt tõenäoliselt tõenäoliselt antud juhul on olulisem see, et, et kui rahvamuuseum on seal seisnud juba 100 aastat ja, ja kui ja kui 100 aastat tagasi õnnestus inimestel sinna kohale jõuda ja, ja, ja käia seal siis see uus hoone ehitatakse ju vanast hoonest paarsada meetrit ainult eemale. Ja, ja see, see on nüüd küll minu arvates nagu noh, kõige-kõige nagu väiksem probleem. Et rääkida nüüd sellest asukohast, et ta on linnast eemal, et tõenäoliselt on seal nii-öelda transpordiga võimalik lahendada need probleemid peale selle, kui me vaatame seda kaugust Tartu kesklinnas, siis seda ei ole üleüldse nii palju, et see on, see on neli-viis kilomeetrit rohkem ja, ja see on, see on täiesti täiesti lahendatav linnatranspordiga ja tõenäoliselt, kui me arvestame seda, et väga palju hakkab seal käima ekskursioonibuss siis ei ole seal üleüldse vahet, nii et, et kui selline selline suur projekt, ehk te ikkagi ajaloolises kohas teostub ja seda on võimalik Eestimaa inimestele teadvustada ja Eesti Rahva muuseum saab ise võimalusi juurde, saab iseennast rohkem reklaamida. Inimesed leiavad selle koha üles. Ei ole probleemi. Ja noh, paratamatult iga selline väga suure võimas projekte omakorda ju ka kujundab seda ennastümbrist ümbritsevat keskkonda, muudab seda kuidagi atraktiivsemaks, vähem perifeerseks ja nii edasi. Iseasi on muidugi selle maja projekte, et see projekt tekitab kindlasti küsimusi ja suured klaaspinnad, et see klaaspinna peal on Eestimaa inimesed väga, väga hellaks teinud, see tekitab kindlasti siin mõne koha peal küsimusi. Aga nagu ma ütlen, et ma ütlen ka seda, et seesama Pekka vaba vooriprojekt, mis on võitnud arhitektuuriauhindu, tekitas ka tegelikult päris palju just just vaidlusi, et noh, et kas, kas ta ikkagi ikkagi peaks just selline olema, mis, millest siis tuli meil kena kumu lõpuks välja. Ma lisaks veel juurde selle Tartu koha pealt, et et muide, sinnasamasse raadile viib üks Eesti kõige minu meelest pikemaid ja toredamaid jalgrattateid, et et seal on ja see, see piirkond ei ole enam ka võib-olla üldse selline nagu osad inimesed ette kujutavad, et ma mäletan, et kui mina ülikooli käies Tartus elasingi Raadil, siis oli tegelikult seal kogu see ümber ümberkaudne kant oli tegelikult täielik tühermaa, aga nüüd on seal tegelikult suured uued elamu ja eramurajoonid ja, ja tegelikult seal käib noh, seal ümbruskonnas käib päris täiesti elu, et et seal on minu meelest isegi mingeid majutusasutusi, nii et, et inimesed, inimesed, kui, kui nad sellest räägivad, kui Tartusse on asja, võiks täitsa, kas, kas jalutada, sinna sõita, sinna vaadata ja, ja siis rääkida. Ja kui see projekt välja valiti, siis tegelikult üks suur kriitika oligi ju see, et need halduskulud saavad olema väga suured, et pikad klaaspinnad, madal hoone toodud küttekuludega. Nüüd siis Krista Aru ju rääkis seda, mis mõjus rahustama teeksid, seda kavatsevad selle lahendada maaküttega. Et mis peaks seda muret ka vist vähemaks võtma. Ei no selge on see, et loomulikult neid, neid küsimusi tuleb arutada ja kui, kui siin ikkagi praegu loodetakse ja oodatakse seda Euroopa Liidu rahastust, noh, milleks siis komisjon tegelikult oligi, oligi ellu kutsutud ja, ja, ja see on täiesti normaalne protsess. Et ja veelkord, et kogu selle asja juures räägiti ka väga palju positiivset, et mitte mitte ainult negatiivset, kuigi kuigi kuigi ma arvan, et ükski selline raport tõenäoliselt ei saa olla nii, et, et seal on ainult positiivne ja nii edasi, siis poleks ju seda komisjoniga üldse vaja. Nüüd me oleme märkamatult, kel loomeinimeste juurde jõudnud betooni juurde, aga, aga mõnikord ei suuride betoon mõnikord ei saa betoonist mööda, aga, aga kultuuri juurest nüüd küll välisuudiste juurde ja see nädal on teile meile toonud mitmeid väga ärevaid uudiseid ja ja, ja nädala esimene pool tõi tõepoolest kohutavaid pilte ja uudiseid naaberriigilt riigist Venemaalt, kus siis õhkis end järjekordne pommi terroriste Domodedovo lennuväljal, hukkunuid on vist praeguseks kokku loetud 35. Ja, ja selle konkreetse juhtumiga seoses on küll väga palju nüüd analüüsitud seda olukorda Venemaal on püütud uurida ja selgitada välja ka seda, et kuhu siis niidiotsad viivad ja, ja, ja noh, kuigi on öeldud, et niidiotsad viivad Kaukaasiasse siis siis ega mingisugust kinnitust selle kohta ju ei ole, nii et tegelikult see olukord, mis seal Venemaal on, et, et see on üsna-üsna kriitiline ja aga samas, mis, mis kõige rohkem on inimesi hämmastanud, on see, millises toilisusega Venemaa inimesed kogu seda asja taluvad. Ja mulle meenub, et et ma lugesin mõni aeg tagasi ta väga huvitavat reportaaži, mille oli kirjutanud üks, üks noor Saksa ajakirjanik, kes oli läinud ühte Põhja-Aafrika riiki. Ma ei mäleta, millisest see oli läinud keelt õppima ja siis ta rääkis, ta täiesti kogemata sattus sellisesse keskkonda, kus olid väga palju selliseid äärmuslikke islamiste ja mind väga üllatas, teete, kirjutas, kuidas seal olid ka mõned, et väga noored varateismelised poisid Venemaalt, Kaukaasias kes siis ütlesid, et nemad õpivad praegu keeldianad, seovad ennast nendes islamistide võrgustikuga ja nende eesmärk ka või sihte elus on, on saada siis suitsiiditerroristiks, et see oli kuidagi väga-väga-väga murettekitav. No see, mis, mis sellesse nüüd sellesse Venemaa juhtumisse puudutab, siis. Venemaa on ju tegelikult justkui läbi kogu viimase, ma ei tea, peaaegu paarikümne aasta tegelenud selle Põhja-Kaukasuse nii-öelda probleemiga ja, ja, ja me näeme ju seda, et, et seal on lahendatud neid asju ikkagi valdavalt suhteliselt sellisel sellisel kirvemeetodil ja, ja, ja tegelik tegelikud probleemid ei ole lihtsalt ka sellepärast tihtipeale jõudnud avalikkuse ette, et noh, tegelikult on, see on ju seal keskne, meedia on allutatud ju ikkagi kremlile vastutustundlik ja läbipaistev poliitika tegelikult ikkagi ikkagi noh, puudub ja, ja sellepärast ju sellepärast ju tegelikult need protsessid jätkuvad ka edasi, et meil ei ole. Meil ei ole teavet, meil ei ole infot ja, ja need lahendused ei ole olnud adekvaatsed iseenesest isenesest muidugi, Domodedovo on selline märgiliselt nagu ääretult kõnekas, et ise olen küll tõsi nõukogudeajaliselt lennujaamast läbi läbi lennanud toona oli ta selline paras Kesk-Aasia selline eelpost, kus juba isegi isegi lennujaamahoones valitsenud lõhnad olid sellised sellised nagu, kuna seal valmistati selliseid toite meid. Aga tänapäeval on, on tegemist Venemaa kõige suurema õhuväravaga nii reisijate, arvult kui kui ka kui kaubavedudel, nii et et noh, et see, see, see, see märksa nüüd küll väga-väga kurvalt nii-öelda kurvalt paika pandud, aga, aga ma ütlen, et et noh, näiteks selsamal sedasama läbipaistmatu osas, millest ma rääkisin, on tegelikult ju väga suured küsimused minu arust, kui, kui näiteks kas või selles osas, kui Euroopa liit näiteks arutab oma oma siin siin viisavabaduspoliitikat ja nii edasi Venemaaga astutakse mingit teatud tehnilisi samme, siis seesama selles samas poliitilises komponendid, mis selle viisavabaduse juurde kuulub, kahtlemata on ka ikkagi see et, et niisugused probleemid nagu saaksid, saaksid kuidagi seesmiselt lahendatud, aga aga, aga ei tea, kas, kas selleni, nagu jõutakse Meie rahvusringhäälingu korrespondent Krister Paris kirjutas suhtlusportaalis Facebook küll päris põneva kommentaare ja ma arvan, et kuulajatel oleks seda huvitav kuulda, nimelt ta ta märkis, et Ta oli suhelnud mitmete inimestega sellel teemal ja siis ja siis muuhulgas tuli ka välja see, et et, et, et on, on tekkinud nagu võrdlus teise maailmasõjaga, et kui, kui toimusid esimesed pommirünnakud sakslaste pommirünnakud Venemaa linnadele, siis inimesed läksid Läksid varjenditesse, aga mida aeg edasi, seda vähem sinna varjenditesse mindi, et et see on võrreldav nagu praeguse olukorraga, et kussi aastas toimub ka ainuüksi Venemaa pealinnas juba mitu sellist väga tõsist terrorirünnakut, siis inimesed nagu ühel hetkel on muutunud selle, selle osas paatseks ja ja see on kõik ühest märkust väga tõsisest psüühilisest probleemistate ühiskonna psüühika ei ole enam terve, et enam ei osata sellele olukorrale reageerida või seda, seda hakatakse ehitama või lausa välistama. Ja teine, teine huvitav märkus selle kohta pärineb Eesti ekspressist. Andrei Hvostov vist kirjutas sellest, et, et Venemaal on järjest rohkem tekkinud arusaam, et ega riik nagunii ei aita, et seetõttu inimesed, kes ühel hetkel tunnevad vajadust aidata, hakkavad ise aitama, aga see tekitab selliseid nagu huvitavaid võimendusi, et ka näiteks noorteorganisatsioon mošee, mis on ikkagi väga selgelt kremli poolt juhitud, on ansambel tabanud selle peaks justkui nagu nüüd populistlikel kaalutlustel aitama ja siis, kui Domodedovo soli plahvatus kõlanud ja oli juba teada, et on, on palju hukkunuid ja ja siis našühele seal teavitas, et, et Domodedovo ost linna sõitmise eest on taksojuhid hakanud küsima. Ma ei mäleta, kas seal oli juttu 20-st 1000-st rublast, aga igal juhul märkimisväärsetest summadest, et siis žestid olid läinud plakatitega sinna Domodedovo lennuvälja ette ja olid kirjutanud, et nad viivad inimesi tasuta linna. Et, et vähemalt Andrei kirjutas küll sellest, et et Twitteris ja Facebookis ja teistes kohtades, kus inimesed saavad vabalt arutleda, oli, oli see aktsioon küll kohe läbi nähtud. Jah, et Venemaal on ju viimastel viimastel aegadel muide ka sellised Siin küll natukene jalgpalliga olnud seotud sellised rahvuslikud niuksed meeleavaldused ja vägivaldset vägivaldsed väljaastumised olnud ja, ja kui me täna näiteks tänases ma annan talle lugemissoovitusi veel tänases Postimehe arvamus kultuurilises kaitseministri, vabandust, kaitseuuringute keskuse teadur Kaarel kaaskirjutab meile sellest, et kui, kui kui, kui, kui plahvatusohtlikuks võib see olukord nagu, nagu nagu seal seal minna, et, et see ei ole enam kaugeltki see, mis oli esimese või ka teise Tšetšeenia sõja päevil. Mis te nüüd seda, mis, mis on justkui nagu lõpetatud, aga mis tegelikult kestab, sest see kõik on, on, seal on seal laienenud juba juba need nii-öelda nii-öelda nii-öelda vastased tulevad juba juba palju laiemal laiemas laiemas territooriumis seal seal lõuna pool, nii et noh, et et ja noh, sellised sellised jõumeetodil kahtlemata nagu seda on siiamaani tehtud ühe sõna otseses mõttes päid maha võttes, et tõenäoliselt seda asja ikkagi ära ei lahenda. Ja noh, seal on, ma arvan, probleem on see, et ta on ju kasvanud peale uus põlvkond inimesi juba, kes ongi kasvanud kesk keskvägivalda, kellel on lähedased perekonnaliikmed on, on hukkunud tapetud seal sõjas, et et tegelikult see ei ole kasvanud ja normaalse psüühikaga inimesi ja inimesi, kes üldse mäletaksidki normaalset elu. Jordan ja kui samal ajal, kui samal ajal eks ole, on, on noh, nii-öelda noorte venelaste seas mingil määral levimas nagu rohkemat ksenofoobia ja muu selline, siis, siis see annab kokku sellise äärmiselt äärmiselt plahvatusohtliku segu, eks. No plahvatus on juba toimunud mitmes islami riigis, Tuneesias võeti lihtsalt võim üle, praegu on sarnased protsessid käimas Egiptuses ja esimese Egiptuses toimub on muidugi veelgi suuremastaabilised, sellepärast et tegu on oluliselt suurema riigiga. Ja kui me vaatame veel kus, kus rahutused, toimuvad rahulikult meeleavaldused Jordaanias, aga, aga mis ta Jeemenis, et siin on kõlanud ka hinnanguid, et pool islamimaailma mässab. Et see tekitab küll väga palju küsimusi, esiteks loomulikult nende põhjuste kohta tõenäoliselt nii Tuneesia kui Egiptuse puhul on loomulikult teri riigivalitsemise viis olnud olnud selleks, aga siin on toodud välja ka seda, et, et Egiptuse Egiptuse puhul ikkagi see äärmiselt madal elatustase, elutingimuste kiire halvenemine, muuseas, viimasel ajal siin on põhjuseks toodud nii globaalset soojenemist, ümberkorraldusi kogu kogu seda Niiluse keskkonna halvenemist ja toiduhindade tõus on mänginud olulist rolli, nii et tegelikult on see nagu väga selge pahameelepuhang selle kõige vastu. Ja kui vaadata nüüd nende maade statistikat ja Põhja-Aafrikasse, näha seda, kuidas keskmine vanus on ju väga noor, 20.-te aastate alguses. Noorte tööpuudus on tohutu, seal mõnedes maades on see peaaegu 50 protsenti, näiteks seerias umbes kolmandik inimesi tahaks välja rännata Marokost, Egiptusest, tahaksid minna mujale elama. Et see kõik on tegelikult väga jah, väga-väga plahvatusohtlik ja, ja mõtlemapanev on just see toimub praegu nendes maades, mis on olnud nii-öelda tunduvad justkui nagu enam-vähem sellised turvalised, et mis on olnud populaarsed turismisihtkohad ja, ja nõnda edasi. Praegugi vist Egiptuses on sajad eesti turistid. Ja mis puutub sellesse, sellesse, seda sa ütlesid, et selle Egiptuse kohta ja võrdlesid seda Tuneesia siis noh, seal selles mõttes nagu võrreldamatu, et Egiptus on mänginud näiteks seal selles samas Lähis-Ida rahuprotsessis ikka ikka vägagi kaalukat rolli. Aga kui ma, kui me vaatame siin kas või pildiliselt, mulle meenub, meenub kaks võrdlevat pilti Ameerikast nendest läbirääkimistest, kus kogu seltskond on, on vahetanud, aga, aga see Egiptuse praegune riigipea Hosni Mubarak on, on olnud tegelikult läbi viimase ütlemata paari aastakümne kogu aeg seal nii-öelda pildil sõna otseses mõttes. Need on tõesti tõesti nagu nii-öelda kauaks jäänud, osaliselt on ameeriklased mänginud nendega kaardile samal ajal Ameerika enda nii-öelda inimõigus ja väärtustest kõnelevad organisatsioonid näiteks on, on rõhutanud seda, et noh, et raha peab olema puhtam, mistõttu siin mõned Wikileaksi dokumendid osutavad sellele, et ameeriklased on andnud raha ka nii-öelda nendele kohapealsetele inimõigusorganisatsioonidele ja ja nii-öelda see on jälle üks tekkimas on jälle üks äärmiselt keeruline keerd. On seal, teil ei teki selline selline tunne, kui ühes ühes ikkagi väga selgelt islamistlikku riigis toimub riigipööre või, või, või pööratakse elu pea peale, siis siis sellised olukorrad lõppevad reeglina ikkagi islami fundamentalistide võiduga ja, ja, ja miks see nii on. Ja põhjus on selles, et nemad suudavad seda, seda oma toetajaskonda kõige paremini mobiliseerida. Neil on väga selgelt väärtused, mille taha koondada, neil on üks väga selge eesmärk, mille poole liikuda ja sellepärast on, on sellistes segastes olukordades islami fundamentalistide kõige edukamad, et siin võib Iraani näite tuua, kuidas 80. aastal show maha võeti ja mis siis edasi juhtus, et et väga selgelt oli ju tegelikult ka siis võimalusi, et et oli, oli võimalus valida, et kuhu suunas tegelikult veel liikuda, kuigi väga selgelt olid islamistid olid, oli, olid, olid selle selle riigipöörde taga, aga, aga nad oskasid võtta sellest viimast ja, ja antud juhul ka praegu tegelikult kui, kui vaadata, et mis toimub, et kui nüüd segastes oludes hakatakse midagi uut tegema, siis, siis tõenäoliselt need islami fundamentalistid suudavad oma jõuda väga hästi koondada. Küsimus on selles, kas teised on, on. Ja et see oht on tegelikult täiesti olemas, et on ja seda nii-öelda seda fundamentalismi seal ju ka kohati ka päris suure jõuga ju ka ohjes hoidnud. Aga teisest küljest, kui me vaatame, et kaatorid ja, ja eks ole nendes maades ei käi alati ei ole siis demokraatia ei pruugi tähendada, et inimeste vabadus suureneb, et pigem võib selle tulemusel inimeste vabadus osaliselt väheneda, kui, kui, kui kasvõi hakatakse siin suure rohkem neid religioosseid reegleid inimestele peale suruma. Aga, aga kui me ikkagi nüüd vaatame seda, et kuskohast need rahutused alguse slaidis tegelikult nende taga ei olnud, see, et inimesed oleksid kogunenud kuskil mošeedes või mingid usuliidrid oleksid siin nüüd rahvast üles kütnud, et et need said alguse tegelikult Facebookist internetist, kroonilisest suhtlusest, kus noored omavahel suhtlesid, et see on, see on mõnevõrra teistmoodi. Jälgime kindlasti hoolikalt neid sündmusi, mis me islamimaailmas toimuvad. Rahvateenrite saade tänaseks lõpetab, lõpetame selle positiivse tõdemusega, et loodetavasti on juba juba ka teine Estonian Airi Bombardier uus et 900 Next Generation lennuk Eesti poole teel ja ja, ja, ja me näeme varsti ka lennufirma uut uut põrkestrateegiat ja loodetavasti läheb neil hästi, kuigi tuleb tõenäoliselt märkida ka seda, et kui majandus olukord paraneb, siis hakkab ka teistel lennufirmadel paremini minema ja ja noh, Ryanair on juba Tallinna lennuvälja avastanud ja kui turuosa kaob, siis on see kindlasti halb märk, aga loodetavasti leitakse selle vastu rohtu. Tänased rahva teenrid olid Külli-Riin Tigasson, Neeme Korv ja Lauri Hussar.