Tänasega alustab Rameeto viiepäevast reportaažid sarja vanast Tallinnast iga päev vikerraadioprogrammil samal kellaajal kui ka teie kodukohas on mõni põnev sündmus seotud konkreetse kohaga. Palun meile teada anda aadressil Tallinn, Rameeto. Nüüd aga alustame. Paarimeetrise paksusega paeseinas avatuks kitsas kõver järsult viib seina sees alla. Kõige ees läheb arhitekt Delibecler siis Tallinna mälestiste valdaja Rasmus Kangropool. Püüan nende kannul püsida. Ent nüüd oleme ebatavalises kambris kuidagi rõhuvate võlvkaarte all. Human üpris madal ja põrand tundub lae ligidale tõstetuna. Millal siis leiti see ava, kus me sisse kogesime? Me praegu tulime müüri treppi mööda kuid nööridega tehti lahti alles mõni aasta tagasi. Nii et selles ruumis, kus me praegu oleme, ei olnud õieti nii üldsusel aimugi et niisugune ruum üldse eksisteerib raekojas. Pindalalt on ta kui suur, tublisti üle 10 ruutmeetri võlvitud, nii nagu ajas kõik ruumid ja nagu paljudki teised ruumid, nii selles kui ka teistes Tallinna majades. Näib, et siit läheb veel üks trepp allapoole. Kuid seda pole veel saanud lahti võtta, aga siin on tegemist kütteruumiga ja pääseda kütteruumi. Siis oligi pea esimeselt korruselt või õieti tänava pinnalt juba ühendus loodud ruumiga. Kui madalale me praeguseks oleme või kõrgel tundub, et me oleme umbes teisel korrusel. Siit aru ei saagi. Hästi aru ei saa õieti. Meil siin hoones on tegemist mitme korrusega keldrikorrusega ja siis teise korrusega ja kohati vahekorrusega. Nii et praeguse ruumi kõrguseks tuleb siiski lugeda, nagu vahekorrust tundsite, kui te siia alla tulite, esimest korda, mis ruum välja nägid, ka see tee oli hoopiski kummaline ja palju raskem, siia pääs palju aastaid tagasi, siis pääsesime ühte teist kanalit kaudu. Löömises müüritrepp oli tol korral suletud ja mida me selles ruumis õieti nägime, me ei näinudki midagi, sest aknad, uksed, kõik olid kinni, ümberringi oli üks pime ruum, mida ainult küünla või tikuvalgusel sai valgustada. Ja muidugi väga müstiline omast kohast. Õudne. Kuidas te siia ruumi saite, siis saime vana käimla süsteem Rimi kanalit kaudu ja see on sealsamas kõrval seal praegu juba kõrval seinas olemas ja see väga paar ruum, kanal, see ühendas kõiki raekoja korruseid vanasti algas juba kõrgelt tornist. Tol korral ma mõtlen seda kõige esimest korda. Kui me siia ruumi sisse tungisime, siis. Me nägime küll, et siin kindlasti peaks peidus olema niisugune vana küttesüsteemi säilmed, aga näha teda ei olnud, ta oli kinni müüritud. Ja siit tuligi tõesti välja üks Tallinnas paremini säilunud kalorisseer. Kütmine toimus sooja õhuga, meil on tegemist ühe suure ahju, aga kuhu tõesti hästi suur hulk puid sisse mahub, võib-olla isegi mitu mitu sülda kui ja selle võlvitud kaarte kütteruumi peal on suur. Maakividest munakatest keris. Kütmisel läksid kivid kuumaks pärast kütmist. Kui suits oli korstnast juba välja läinud, siis avati väikesed õhukanalid, mis avanesid raesaali ja nende kaudu juhiti kuum õhk. Ruumi tähendab keskküte tähendab ülesannete ja praegu oleks siis Tallinna raekojas kolmas küttesüsteem peale sooja õhukütet ilmusid ahjud ja nüüd siis lõpuks kaasaegne keskelt. Mina isiklikult. Ma arvan, et see vanaaegne küte siin nüüd niisuguse kuuma õhuga oli ruumi seisukohalt kindlasti parem isegi olla. Kui praegune keskütlemis kipuksin raekojas isegi praegu natuke liiga tegema, liiga on, on kavatsusel nii perspektiivis seda ka küdema panna. Siin on väiksed tehnilised raskused, praegu tuleb natukene kuskilt midagi lahti võtta ja kanaleid teha ühendusi, et suitsu seda juhtida. Kas teil on ettekujutus, kuidas nägi välja see mees, kes raekoda kunagi küttis? Arvan, et ta nägi välja nõgine pärast, et niisugune küllaltki lahtine ahi lahtine küttekolle, kusjuures siin eriti veel, kus ahi asub väga kõrgel, tema puhastamine ja korrashoidmine, see oli üks tülikas tegevus. Et siin saab ka kerisekive, on kindlasti üks leili visata neli-viis kantmeetrit kive vähemalt ja võib juba ette kujutada, kui palju need tulikuumad giid võisid pika aja jooksul sooja anda, kui nad ükskord niivõrd kuumaks olid köetud. Ahi asub antud juhul teisel korrusel, asub teisel korrusel laga alusid, ruumi täitis külvaks kõik, ülejäänud olid raekojas tõenäoliselt külmad, välja arvatud raesaal. Ainukene ruum oli köetud ruum, kõige tähtsam ruum raekojas. Aga kõige soojem muidugi raekojas oli sellel mehel, kes siin ega seal väga suurte kivide juures seisis ja vahepeal, aga noh, siin oli vist ka teistel meestel natukene soe nimelt nendel meestel, kes võtsid osa kohtupidamise juures sal piinamise tegevusest ja kes neid raudu soojendasid ja nii edasi, need olid hästi ligidal. Tule koldele. Kas ruumi tulebki siis sissepääs kusagilt mõnest piinamisruumist või? Ei, see ruum ei tule, seda sissepääs on edu, mida on eraldi raekoja alumise korrusel. Kuidas tangidega siit alla lähed, jahtuvad Tani tahtnud ära, jah, ei saa nii kaugele minna? Ei siiski, see probleem vajab veel uurimist, siin mingisugune niisugune ühendus on olemas, praeguse ühendus on piinakambri poolt kinni müüritud ja päris võimatu see ei ole, et ta nii kaunis otse siiski andis, siia pääsevad väga nii rikkalikuks. Leidude tahaks, oli kalarežissöör. Ja nimelt, mispärast sellepärast, et hiljem kui hakati ehitama, ahjusid sellesama kaloriferi peale raesaali nurka siis töödega tekkiv praht, igasugune ja jookseb see kõik heideti sinna, põrand, alus, tühjenicu ja seal olid kõigist eelnevatest saanutest väga palju materjali. Siin võiksime märkida võib-olla ühte huvitavamatest leidu, nimelt 16.-st sajandist pärinevaid puunõude pragmente väiksed puust tehtud pütikesed, kausikesed ja ka igasugust kirjanduslikku materjali, 18.-st 19.-st sajandist, raamatute, tiitellehekülgi ja palju-palju huvitavat rikat ahju, kahvlite tükke, mis annavad meile selge ettekujutuse nendest varem olnud ahjudest. Tuleb välja tol ajal ehitati nii nagu praegu. Prahti on väga palju, rohkem palju ja nähtavasti vahe on selles, et see praht seisis siin aastasadu. Aga tänapäeval, Me püüame rutem ära koristama prahti kus kõht see praktiliselt läks, selles seilas sealt selle selja tagant. Raht kukkus rae saalinurgast. Praegu see ahju alt kukkus nende munakivide peale kellu, meie hakkasime seda kerisekive siin lahti võtma, puhastama see keris oli sõna tõsises mõttes kuni laeni kaetud paksu prahikihiga, nii et siit pääseda nüüd raesaalis ahju alla. Jah, aga mitte kaugemale. Kuidagi, mida te tundsite Kredulite esmakordselt niisugusse tundmatusse, ruumi, avastamisrõõmu vastase rõõmsa on ikka kõige suurem rõõm, sellepärast et kuhu ikka varem, sest nii vahetult enne meediale uurija jalg astunud, seal on ikka midagi uut leida. Ajalugu oli siia seisma jäänud sellest ajast, kui viimane inimene enne teid siin käis. See aeg on päris pikk ja me võime seda seostuda alumise ruumi ümberehitamisega sel ajal vist viimati üldse inimene siin ruumis oli pärast sõda juba suledki, kõik tasud ja juurdepääs lõigati tervest hoonest ära. Arstid, põhiliselt ruum kaotas oma tähtsuse. Tolle esialgse küttesüsteemi likvideerib järgmisena üleminekuga ahjuküttele. Ja, ja see Andyt tagasi mõõta sest esimesed ahjud raekotta tekkisid parema kütte organiseerimise vajadusega alles 16. seitsmeteistkümnendal sajandil. Uute ruumide avastamine raekojas ei ole loomulikult välistatud, sellepärast et seinad on niivõrd paksud võlvid niivõrd tavapärased, et sellesama müüri taga mis meie ees praegu siin on, võib jälle veel midagi olla, millest siiamaani me ei tea tõesti võib-olla midagi. Ja mis puutub niisugusesse väiksematesse leidudesse, muidugi võrreldes omastamine on niisugune erakordne, kuid väiksemaid leide on olnud siin peaaegu igal sammul. Nii et meie vanalinna arhitektuur on tõesti väga rikas olnud väga detailirohke ja need detailid on sattunud kõige ootamatumatesse kohtadesse. Kauge keskaja kütteruumist toob kõver müüri Tret meid jälle tänapäeva.