Inimesed tunduvad praegu lühikeses jalas taevatreppi mööda ronivate varjudena. Astun Tallinna muinsuskaitsest Rasmus Kangropooliga sama rada alllinnast ikka üles taeva taustal ähmaselt helendava üksiku akna poole. Kui kaua on inimkond vaime uskunud? Ma usun, et vist niisama kaua, kui vanainimene ise on. Ja tundub, et mõnedes kohtades ja mõnede inimeste juures ei näikse veel siiamaani lõppu olevat ja praegu lähemegi vaimu otsima. Omal ajal on ta päris nii aktiivset tegevust üles näidanud, kuid tundub, et viimasel ajal on see küll vaibunud. Vaim peaks asuma lühikese jala tornis nimetatud endises lühikese jala väravatornis. See tähendab juurdepääsul üles Toompeale. Torman ise praegu täiesti ümber ehitatud seisundis on säilunud ainult tema alumine osa trepiuksega. Siit pääseb üles siis Toompeale ja värav oli kunagi lukus linna pääsemiseks seda küll, sest et nagu me teame, vana Tallinn jaguneb kaheks topograafiliselt erinevaks osaks. Son, toom peaks alllinnaks ning need kaks linnaosa tavaliselt ei suhtunud üksteisesse kuigi suure sümpaatia. Aga see on nii nagu sajandeid kestnud niisugune omavaheline, mitte arusaamine ülemuste ja alamate vahel. Jah, noh, seda me võime tänapäevalgi tähele panna, kuhu pääseb trepi ees, uksed on olla värav ristiga Meie kohal. Selleks, et leida üles neid ruume, neid kohti, kus siis omal ajal olevat nähtud vaime ja seda väga tihti, selleks me peame nähtavasti minema siit kõrvalt siis samast uksest samast uksest ja linn on juba pime ja üksainuke latern siin maja seina küljes põleb. Tähendaks vahemärkusena, et see vaim nähtavasti ei ole pidanud lugu mitte ainult öötundidest tema anda päise päeva aeg ennast ilmutanud. Nii et vahet pole suurt midagi. Mis me teeme, otsime vaime. Valime seal esimene korrus. Vaim pidi asuma, korter kaks. Tere, tere, jõudu ettekäändeks. Me otsime ühte korterit, kus kunagi vanasti olevat nähtud Wayne. Ja need aknad peaks tulema täpselt lühikese jala peale välja. Kas need on teie korteri aknad või kõrvalkorteri aknad? Teie avad, Laanetasid, olen sattunud väga õige koha peale, ei lubata sisse astuda. Ega teie verevaime näinud ei ole, siin? Mainis, ei näinud, ei ole võimalik kvartali pidi olen kuulnud. Selle kohta on terve raamat välja antud omal ajal. Ja lähme siis edasi. Ah nii, kaugele läheb. Õige õige, mitu tuba. Seesama väike tuba ja. Häda see pidi olema, see on siis niinimetatud munga hambad ja hingad, ämber ja enesetarni pidi minema, aga meie seda muidugi ei näe, aknad lähedal kõrgemale. Mis muutus ja siis oli, see on olnud üks must laik, tema on ilmutanud siin selles korteris olevatele inimestele ennast õiget tihti. Ja nähtavasti mingisugune vaimudele ilmumise kõrgperiood oli aastatel 36 37 umbes umbes selles piiris oli olemas niisugune vaimude uurimise ühing vaimude uurimise ühing, siis avaldas ka mitmesuguseid asju, nagu näete, siin on üks 37. aastal Tallinnas välja antud raamat maja lühikeses jalas. See sisaldab endast õige mitu teist kümmend protokolli, see on siis kõigini Pealtnägijate kohal. Viibinute seletused on kasutatud meediumi, et selle vaimuga ühendusse astuda. Ja mõnel juhul näiteks, et seal on isegi tulemusi andnud, vähemalt nii otsestele sisu järgi allkirjadega on tõestanud, nii et tõepoolest mõni on suutnud isegi selle vaimuga vestelda. Vaim ise olevat ilmutanud tanud ennast inimese kujul. Ta oli küll märksa suurem kui inimene, mõned ütlevad isegi kuni kaks, kolm korda suurem. Väga selgesti on olnud näha munga don suu pale saadud pea- ja selja peale heidetud kapuuts. Ta ei ole pidanud kinni mingitest erilistest aegadest, tema käis ka päeval öösel, ühesõnaga, kuna seda heaks arvas mitte vaimulik vaim. Nojah, nagu näha mitte vaimulik, vaid siis on tema nähtavast armastanud ette võtta pikki jalutuskäike, sest et teda on nähtud ka Harju tänaval ühes majas ja ta on isegi välja jõudnud Nõmmeni. Ta ei ole lasknud ennast eriti segada kohalviibijatest, teda on isegi võinud näpuga puudutada, ta ei ole selle peale mingisse hääli, ega reageeringud ei ole teinud. Aga tunda oli midagi, on öeldud. Püüdsin teda näpuga puudutada, kuid mitte midagi erilist, sealjuures nagu Eidunud. Mõnikord on see vahem õige pikalt siin seisnud, tähendab tema kujutus niisugune tume kujutlus õige mitu tundi, mis siis järk-järgult muutuda heledamaks, heledamaks ja lõpuks sära kadunud. Nii et siinsamast ruumist ja siis pidi olema siinsamas ruumis jahutada. Pehkinud olete ära. Enam pole valmida. Mis puutub nüüd meediumiga ühendust saastumisse, siis tõepoolest niisuguseid asju on siin ka tehtud ja ühe versiooni või seletuse kohaselt tähendab miks sellised vaimud siin majas lühikese jala tornis on ennast ilmutama hakanud. Üks seletus kõlab siis nii. Nähtavasti hallil ajal kuskil 13-l 14-l sajandil siin tornis on elanud. Seda torni on kasutanud mungad, kes on siin teinud väga rahulikku käsitööd, tikkinud, parandanud saapaid ja nii edasi. Kuid ühele nendest nurkadest olevat ilmutanud ennast taevased väed ja soovitanud temal hakata jumala õpetust läbi viima natuke teistmoodi, mis ma selle tagajärjeks oli, tüli piiskopiga ja nimetatud munk ning mõned teised võeti kinni, mõisteti nende üle kohut ja kaks nendest üks valge munki üx, must munk olevat mõistetud näljasurma meedium teada, sedasi rääkida, et nad olevat müüritud siiasamasse. Torni olevatki surnud, nälga ja nende kondid, seda kinnitas jällegi meedium pidavat veel siiamaani alles olema. Peale selle rääkis meedium maa-alustest käikudest ma neid teatavasti on, igas vanas linnas olemas, vähemalt legendi järgi on need olemas. Ja et kui see käit lahti võtta, siis võiks need kondid sealt isegi üles leida. Enne surma olevat nemad aga ja see peab kõlama muidugi dramaatiliselt, nagu ikka vaimujuttude puhul on nemad oma verega kirjutanud seinale endi nimed ja need nimed kõlavad nii Johannes lange saritsa Hesse. Enne surma otsustasid nemad, et sellisest hirmsast üle kohtustes nende suhtes on sündinud, peaksid nemad siis andma teadust ka tulevastele põlvedele ja kuna neil enam midagi muud üle jäänud, siis tuli hakata kombeks. Te ütlesite, te elate siin 20 aastat rohkem, rohkem 44. aastal tulime no siis vaimud kolisid siit üle, kuhugi mujale kindlasti, sest näinud ei ole. Ja kummitanud ka ei ole siin toas ma olen kogu aeg elanud ja see vaimude välja, siis ma küll neljasuguseid hääli ridamisi salapärast kahinat krõbinat ei ole olnud mitte midagi. Näiteks ühe seletuse kohaselt üks siin korteris viibinud inimesi oli kuulnud kõrvaltoas nähtavasti taastus siis selles toas ja siin oli olnud tema isa töödu mahtunud selles toas, kus me praegu asume. Tarimiseksi korterist oli kuulnud tooli naginad just sellist, nagu inimene istuks tooli peal. Tähendab natukene naginad, tal oli meenunud tema varem surnud isa, tähendab, kui isa oli siin toas töötanud, siis oli ikka niisugused naginad olnud kuulda. Vaat seda raginat oli veel täiendanud raamatu lehtede keeramise hääl. Vaimude mõttelaad on meile nähtavasti tundmatus, on midagi nihukest irreaalset ja võib olla tõesti kuhugi kaugemale, sest nagu me teame, niuksed, lühemaid jalamatku ja käimisi siin Tallinna linnas on ta õige tihedalt ette võtnud. Vaata, võib-olla on temaga seotud ka niisugune juhus, see on aastast 1627 samas kõrval niinimetatud Taani kuninga aias asub eks päikene linnatorn, niinimetatud tallitorn, nendel aegadel kasutati seda torni kergemate süüaluste kinnipidamiseks. Ja päevalised ja kainestusmaja. Jah, see võiks võib-olla tsoon isegi kainestusmaja teatav eelkäija. Jah, ligemale 300 aastat tagasi siiski. Ühesõnaga aastal 1627 on raeprotokollis märge, et selles tornis on peetud kinni ainult mõnda päeva. Ühe raehärra poega, õidi, bürgermeister, Gertoni poega. Kuid õige pea see nõrgem Eesti Võsu tegi avalduse, et ta ei saa selles tornis vangis istuda, kuna seal kummitab kogu aeg. Kuna rae liikmed seda ei uskunud. Esialgu arvasid, et see nähtavasti siiski nii ei ole, siis nad lubasid võtta kaasa oma teenri, et nähtavas kahekesi julgem olla. Kuid vaimu ei kohutanud teener ilmumine külite natukesest, et ta ilmus ka siis, kui nad kahekesi olid. Lõpuks saadeti selle poisi juure tema ema, et võib-olla see aitab, kuid nagu vaim olevat ilmunud nii olevat Emalangenud minestusse ja rae-le ei jäänud muud midagi üle, kui viia see noormees sealt tornist ära kuhugi mujale, kui seigumida. Läheme koputamine nüüd mungakambrisse seinale, ehk on tagasi tulnud vaev, teil on siin kõik need vanaaegsed võtmed veel, need. Andke andeks, aitäh. Ja vaideid kummitama ei tule. Tema meid ei tule, meile ei meeldi talle kõik seni vaimu lähevad inimesed teadsid kinnitada, et vaimuilmumisel olid nad alati tundnud külma palavaks, läks palavaks, läks mittu. Äike otsisime küll, aga ei saanud ühtegi kätte, kas asjad juhatada? Ei tea? Ei tea. Sa elad siin ja ei ela, aga kus sa elad, sotsiaalkooli tänaval? Seal põlevaine? Ei, seal ei ole, aga mis su nimi on? Rein, jah, ja kui vana sa oled? Kuueaastane täitsa tubli vaim, ei usu. Vaim siis ei usu? Ei usu, on õige, ei olegi vaja uskuda, aga kui sa ise vaime lähed otsima, ega sa vist ka ei leia. Ärman.