Head kuulajad. Olete sageli istunud ja nautinud. Pole siile? Ohjeldamatult. Haalat. Ta oli parem lavastaja kui näitleja ja parem teatrijuht kui lavastaja. Nii on öeldud Kaarel Irdi kohta. Kaarel Irdi kohta on muidugi öeldud väga palju. Üht ja teist ja ka tema ise on teiste kohta öelnud väga palju. Seekordne saade sarjast hääled ongi pühendatud Kaarel Hirdile. Ja kõige rohkem me kuulame selles saates muidugi kõnelemas teda ennast. Me kuulame vanu arhiivilinte. Kaarel Ird on alati meelsasti rääkinud oma teatritegemisest Vanemuises ja eriti suure rõõmuga ta rääkinud sellest, kuidas ta pärast sõja lõppu puu Vanemuise teatri uuesti käima pani. Hoopis vähem on ta rääkinud oma lapsepõlvest, oma kujunemisteest ja oma vanematekodust. Siin aga on üks niisugune helilint ja see pärineb aastast 1965. Minul oli natukene imeliku Minuni saali maa või tema oli õieti pandud alguseks tisleri juure õpipoisiks. Minu isa isa oleks ka vist imelik mees, sellepärast et tema oli üks neist Pärnu rannameestest, kes esimese Eesti purjeka tegid. Ja siis neil käest põhja läksime tulemusest tõksatajaid. Isa oli siis balti tisleri juurde ja siis ühel pühapäeval, kui ta oli siis töökojas, oli ta siis seal tisleritöökojas võtnud siniseid reidi kätte joonistanud kõik need poosel. Sinise kriidiga pilte tähtis on see siis oli see asi lõppenud sellega, et ta oli sellest puudele seisusest välja visatud ja siis maalriseisus selle läinud. Ta armastas ta peale maalritöö pilti mängida. Ta oli noorpõlves näitemängu mänginud, minu vend Kilingi-Nõmmes, ma oli just see aeg revolutsiooni pealesõjaaegse taastad Owense kangesti palju mängis näitemängu ja siis ma sattusin nii, mäletan libahundist noort Margus tegema ja ja, ja selle juures mõisa vaatas sellele väga nii, noh. Hästi, ma mäletan isegi ühel jutuajamisel ta ütles, et oli väiksed napsi võtnud ka, ütles kui ma ikka raha oleks, vaika paneksin teatelt õppima ja ta ei, ei suhtunud sellesse halvasti. Kuid üldiselt ma pean ütlema, et Eesti rahvas sõnardistisse suhtub üsna halvustavalt, täitsa vastupidi venelasele, kellel sõna artist on sugune ja lugupidamist vääriv ja väga nii mina olen oma teatrikooli teinud, nii võiks seda klasside viisi läks. Esimene niisugune oli mu olla Riias viibimine aastat 27 kuni 30 oni Riiad, väga teatraalne linn, seal oli peale kahe Läti väga tugeva draamateatri kolmandaalil töölisteater, õieti kolleti draamateatrit siis ooperiteater, veel väga tugev saksa teater, kus käisid külalisena Cinemas saksa sellised kuulsused nagu kortner, vedener, kangad, väit ja nii edasi, siis oli seal väga tugev juudi, teatas oli omaaegne vahtankovi. Juudi stuudio oli üks osa, kes sealt Riiast hiljem edasi läks Jeruusalemma juudi teatriajajaks sai. Siis oli seal väga tugev vene teater. Need on väga rikas teatrilinik. Isiklikult minul on kõige suuremat mõju, avaldas seal Times teater Smirgis väeti teatridendasteks geniaalsus mõõteesindajad üldse oli siis noor täis kõige tugevamad loomisjõudu kui ma kõige paremas loomise eas. Ja ma pean ütlema, et mõningaid asjades on tema mõjutused olnud minu kogu elu töö peale näiteks näonõust, rahvatükid nende teataval määral mõjutatud kasvõi tema rätsepad Silamatsis edendusest. Muidugi vahe on see, et nad on eredamad, nad on nii väliselt no nende värvide skaala on kirevam, lätlasel õel lookalati, kirju. Eestlasel oli tugev lätlase vanker oli ilusamini värvitud, eestlase vanker sagedasti värvimata. Hobune oli hüljest väge. Oma eluloolistes märkmetes aastal 1934, kui ta asus õppima teatri stuudios, kirjutas ta, et elukutselt olen ma maaler. Teater on mind huvitanud, teatriga tegelen peamiselt talvel. Suvel teen maalritööd. 1937. aastal asus ta tööle Tartu tolleaegsesse töölisteatrisse ja sai seal valmis Gamma esimese lavastajatööga. Poliitilistel põhjustel aga teater suleti. Kaarel Ird jõudis minna üle veel Vanemuise teatrisse, enne kui tuli juunipööre. Ja kohe pärast juunisündmusi pandi ta seda teatrit juhtima. Mis on aga teda hilisematel aastatel kujundanud? Kaarel Ird nimetab kõigepealt Brehti. Viimasel ajal on muidugi Mäo teatrini kujutlust väga tugevasti mõjutanud. On projektiteater, ma pean seda siiski 20. sajandi teise poole kogu maailma teatri palet kujutavaks nähtaks. Ja kategooriliselt muidugi nende inimeste vastu, kes püüavad Brechtjastanist raskelt vastanduda, see on pealiskaudsus, on niukene, loo pealiskaudne, mugav seal tapatis. Samasugune tapmatestkümne nagu see nende dogmadest, kes tunnistavad sakslastelt ja samas ümber pähkel Olüheni jumala asemel ainujumala asemele panna teine ainujumal ja ongi küsimus lahendatud. Mugav ja laisk lahendus. Kaarel Ird ütleb, et ta on teinud rohkem kui 100 lavastust oma pika näitejuhid tee jooksul aga ainult kümmekond nendest on need, mis on talle rahuldust pakkunud. Ta on kirjutanud umbes 10 raamatut, need kõik, aga naljad talle oluliseks sündmuseks. Miks aga on siiski näitejuhi-d ja tööni raske? Kareli Herta. See nõuab teatavaid vastandlikke omadusi. Ühelt fotolt teatrijuht olema lavastaja, kunstnik, ta peab olema fantaasiata. Mida rohkem see tal möllab, seda parem, mida vallatum see tal on, seda parem. Teiselt poolt, aga ta peab olema võimeline jälgi hammastele, fantaasiat, kogu aeg ohjeldama täpsa kellaaja, siis ta peab seda ohjeldama. Ja nii ta siis suur, tohutu vahe, mis on näiteks kirjanikuida teise kunstniku vahel, kes töötab omaette. Ta võib töötada ükskõik mis kellaajal, aga teatrikunstnik pappteatri etendus algab kell seitse vaatamata sellega see inspiratsioon on või ei ole? Lasteaiapead ka proovi algama. Seal on veel üks asi, kunstnik, teine kunstnik, näiteks kirjanik, kunstnik, ükskõik, ta töötleb üksinda ta aga lavastada. Kuidas, see sõltub sadade inimeste töö. Ja see nõuab ta, ta peab arvestama nende inimestega, stsenaarium, niisugust enesedistsipliin, väga suurt, ratsionaalne lauset, asjale, lähenemist, vaata see äärmise emotsionaalsus ja võtaksin äärmusratsionaalsuse nõue ühes inimeses koos Tseedeebki nende inimeste leidmise raskeks, sest see on, need on harilikult vaadatakse omamoodi. Tunde ja mõistuseinimesed on muidugi natuke lihtsustatud, aga tal on oma tõetera sees. Peab olema väga suured on käia väga suure mõistusega inimene, siis Andrea teatrijuht niuksed inimesi on raske leida ja need tulevad heita sünni uldi, nad tulevad üks haavalt. Eks nad ole ikka üks looduse nähtud. Nii nagu Juhkami, saunahaide kapsad ja. Me ei ole nagu sellest küllalt, mõtled selle peale, kuidas ikkagi nüid kasvassalphana idel järsku sai kauni juhatus, me läheme, loodus, viskab vaesusest puhutised välja. Ebanormaalsuse trall. Kuuldud helilõigud on pärit saatest, mille 65. aastal tegi Lembit Lauri. Saates oli juttu õige mitmetest asjadest ja seal oli muidu juttu ka õpetamisest ja koolitööpõhimõtetest. Mulle tundub, et meil ei ole päris selge, mida koolis peab selgeks õpetama ja mida ei olegi vaja selgeks õpetada, vaid mille vastu tuleb huvi tekitada. Need ükskord tabel on kindlasti hea mälutreening ja nii sa teatav kaantum, niukseid teadmisi, oskusi peab kindlasti saama, aga näiteks ma ei ole sugugi veendunud, et peab teadma, mis kuupäeval sündis kirjanik. Küll aga peaks tundma tema teoseid ja peaks just selles mõttes tundma. Me praegune kirjanduse õpetamine on sagedasti niisugune, et kuni 50. eluaastane inimene kaob igasugune huvi klassika vastu ära tehtakse lihtsalt nii tülgastavaks igavaks, niivõrd neelard teda ohatakse nüüd tuimalt kuivalt, et kontseptsioonid on nii koondised nagu kunagi ilusti. Minu arust August Sang ütles, kondised, kontseptsioonid. Ja selles on viga. Mina pean ise ütlema, et viha olen õnnelik inimene olnud elus. Mina käisin niisuguses Auveretaolises koolis kirine-Nõmmes olevas haarade kõrgemas algkoolis õpilane, kihelkonna kool niisugune. Aga seal oli õpetaja, vana Jaan Parts, tol korral ta vana, nüüd nõnda vana Tema käis igal pool kauplemas administraatorite käest oma kooli õpilastele kuskile sinna, seal üks väike rõdu ka sinna odava hinna eest sinna rõdule etendust vaatama. Ta võttis väga sagedasti raamatu kätte ja luges ise, et hoopiski näiteks niisuguseid asju, mida ei olnud tol korral kirjanduse õpetamise kavas. Näiteks võttis kätte, lugesite rohu Lowell ainult selleks, et aidata looduse kirjeldused ja tõestid. Tänu temale hakkasin ma looduse kirjeldusi lugema kirjelduses, muidu nad, ma tegin nii nagu üks keskmine, normaalne laps. Teed leheküljel vahele ja läksin sinna, kus lugu põnevalt edasi läks. Ird on Vanemuise teatri etteotsa asunud tervelt neljal korral. Ta on asja uurinud ja on olnud veendunud, et seal omalaadne rekord seda vaevalt et keegi on ületanud, jaga, ületab. Ta on olnud sunnitud vanemusest lahkuma kolmel korral. Kahel korral vaieldamatult sunniti ühte korda, võib võtta nii või naa, ta läks tööle kunstide peavalitsusse. Aga erilise uhkuse ja rõõmuga räägib ta sellest, kuidas ta läks Vanemuise teisel korral, kuidas ta alustas selle teatri ülesehitamist pärast uhke ja värske hoone puruks pommitamist. Seda tööd alustas ta niinimetatud saksa teatris. Mina olin juba 26. augustil Võrus ja 27. ma juba kuulsin võrus vanema näol maha põlenud. Ülesöödu kohast tulime vist, kui ma ei eksi, Viljandi tööd mööda sisse. Sõitsime mööda kastani tänaval ja esimene asi, mis ma vaatasin, kas see saksa teadel vähemalt terve saksa teatri hoone, sellepärast et mul Ja sealsamas ma läksingi kohe alla selle Vanemuise juua. See oli alles veel soe. Kohati suitsus, temas oli säilinud alumine teatrikülastajate fuajee oli täitsa terve. Nimed rändasid siia tagasi. No ja siis ma kõndisin Mayamuda ringi, kuni ma jõudsin keldrisse lava saali aluse juure, selle ees oli plekiga löödud uks ja ma mõtlesin, soojed, seal on üks ruum on veel terve. Aga nagu ma seda ust plekki puutusin, siis selgus, et see plekk on tühjaks seest põlenud. See kukkus maha. Biit olid ära põlenud. Seal oli Vanemuise noodikogu. See oli üks umbes kolme veodu koorma suurune lade mis oli kõik söestunud tuhastunud seisis lademes, nii et isegi tuha pealt oli võimalik lugeda veel noodinimesid. Tuleb öelda, et see oli Eesti kõige suurem noodikogu üldse. Ja nendel aastatel vanem iga nädala saatis mitu suurt kastitäit ringhäälingule nutta. See oli niisugune esimene kokku puutunud. Seal sel ajal oli kõik ilusti näha ka need, kus mürsud olid sisse kukkunud ja seal, nii et see oli näha kõik jäljed sellest. Me teame, et Kaarel Irdi ja eesti professionaalse teatrikunsti sünni vahel on vaid kolm aastat ja ta on iseloomustanud sünniaegade, Vanemuise Estoniat, nii ta ütleb, et vastupidiselt Vanemuise-le, mille ilme kujundas Karl Menning kui näitejuht, oli professionaalne Estonia oma sünnist alates eeskätt andekate näitlejate teater. Tema kunstiline kreedo väljendus sageli korratoteesis. Estonia näitekunst on näitlejate kunst. Nii nägi ta Eesti teatri algusaastaid. Aga missugusena nägi Kaarel Ird Irdi vanemast Mõningad asjad on imelikud Vanemuise majas alati. Sagedasti Vanemuises hakatakse kõige raskem aga peale ja siis ei oleks kergema peale ja siis siis tuleb nii, algas, oli üks esimesi balletilavastuste juurde. Mitte ärge mitu, mitu päevade praegu nii kaua te praegu kaaluksite, et seda nii päris rahuliku südamega võtta praegu juba liiga vana selleks, et seda võtta. Aga, ja ma ei tea, Siidourbelgi seda võtaks, aga tol ajal oli mõlemas ikka veel nii. Ei olnudki mitte väga halvasti tehtud. Suurepäraselt olime seal avastad ja sealt tema järk-järgult läks, kasvas, tekkis oma oma solistid. Omapärane lahendus tuleb öelda, et praegune Kalevipoja tolleaegne saarepiiga, tolleaegne Vanemuise priimabaleriin on neid. Tartu Ülikoolis töötab matemaatika, teaduste kandidaat. Rassiline kool suudab meid varustada kaadritega ja jätsime oma stuudio dise unarusse. See oli muidugi väga suur viga ja see andis ennast palju tunde, annab tänapäeval ka veel kuulda. Ja viiekümnendatel aastatel me selle vea tegime noaga. 10 laeva töötab ja selles mõttes perspektiiv on kindlustatud. Aga samal ajal on võib-olla teatrile, ühest küljest on nagu suureks auks, aga teisest küljest isegi, kuidas öelda, annab valusasti tunda, kui mõni solist väga silmapaistvaks areneb ja näib nagu näiteks nüüd õieti ülimast mõneks ajaks ilma, kuna ta Jaapanisse läheb ja no mina ei pea seda suureks õnnetuseks. Mitte selles mõttes, sest nende asjade peale tuleb vaadata nii et hästi see on umbes nii nagu lahuraste peatajastamine, kes võhik näeb, et kui ilus roheline orasevaip lastaks järsku äkkega segamise kohku, barre, issand, mis seal ometi tehakse. Aga ülimal on ju see ka niisugune tore sõit Jaapanisse omamoodi pealtväetamiseks. Ja ma olen kindel, et sõidu tulemus kasvab protsentidena Dallasest. Filima on niisugune noormees, kes töötab ja tööst kasu. Näiteks viimane õhtu, kontrastid balletiõhtus on ikka suur ja tore töö ja ma tean, missuguse pinglidesse töö tehtud. Kaarel Ird on õige mitmel korral ei julgenud ise tunnistada, et ta ei ole balleti alal asjatundja. Teisiti olid lood ooperiga. Ja kui nüüd rääkida ooperist, siis on ta öelnud. Ideaalse ooperilaulja kuju on tema jaoks Georg Ots. Nii oma iseloomu, oma hääle kui kama näitlejavõimete pärast. Jah, Kaarel Ird on olnud selle üle uhke, et ots on teda nimetanud oma ristiisaks. Me alustame Eesti korpust Games, Louis ja Eesti, need Eestimaa mehed mobiliseeritud ja, ja evakueeritud ja seal Venemaal elanud eestlased kõigi hakati kokku koguma. Siis sain mina ülesandeks minna sinna esimesele diviisi formeerimise juure ja sealt välja võtta kõiki kunstiinimesi professionaalseid muusikuid, lauljaid, tantsijaid, näited, ühesõnaga kõiki kõiki professionaalseid kunstnikke ja kunstiasutuste õpilasi. Tudengid ja konservatooriumi on asi nii, et ta minuga koos oli ka veel seal Priit Põldroos. Ja. Juhtus nii, et Eugen Kapp jäi siiski haigeks jääda, sinna ei saanudki tulla sõjalisele brigaadijuht ja mul oli niisugused volitused ütelda, vaat see mees ja palun andke mulle säärasest Jaroslavi ansamblites need korraga üheaegselt formeeriti neid asju. Seal oli väga palju Tallinna inimesi, põhiliselt Tallinna inimesi, kuna Lõuna-Eestis on mobilisatsioon üldse läbi saadudki. Aga põhiliselt Tallinna inimesi ja Põldroos oligi seal, et noh, neid tunda. Ja siis tuli meie juure Tallinna töölisteatri näitleja Alfred Rebane ja ütles, et vaat, et siin on selle Karl Otsa Trudy üliõpilane, tema oli noh, mobiliseeritud ohvitser, sest sel ajal ju kõik keskkooli lõpetajad, poisid tegid läbi aspirantide kursuse, said nooremleid, alam lepinguteks sõitnud, said ja oligi siis ots, temal ühe tankitõrje kahuri komandör Rikkusid natukene eeskirja. Ja võtsin ta ära. Oli veel, et meil oli niisugune väike mänguruum. Me võtsime sinna omale lavatöölisteks ja nii edasi ka väga silmapaistvaid sportlasi, näiteks tol ajal ma võtsin seal ka illi ükstrale eesti Eeessiini tugevamaid korvpallimängijaid, siis ma võtsin sealt maadleja Edgar Puuseppa lavatöölisteks. No ja siis ma võtsin ka, Georg Ots. Ja kui Karl Otsa poeg täitsa ausalt ja ei olnud kapiga seal, kes oleks proovinud teda mis tal siis on? No minul ausaltöelda jäi ta natuke südame peal, How? Natukene nii, kreem mäe nagu kõhe oli. Läks paar-kolm kuud möödas, Ma küsisin vaikselt Ernesaksa käest, ta pandi siiski koori. Et kuidas see poiss on kaks tükki. Versus Oisu põhis. Siis vajas, ma mõtlesin, küll vajus suur koorem süü, et see asi täkkesse läinud. Nõnda nõnda juhtuski, siis, et. Tema raamat Georg Otsast, mis ta mulle kinkis, sellel on peal, pühendus. Oma ristiisal. Ma väetu pean ütlema lisama nii palju, et mul on selle pika elu jooksul nii mõnel mõnel mõni mõnegi noore inimesele puhur olla suuremal või vähemal määral ristiisa. Aga nii hoolsalt ja nii pidevalt seda meeles pidanud ei ole küll mitte keegi nii kui nagu Georg Ots. Tema ju sai ammu enne mind suureks täheks Nõukogude Liidu rahvakunstnikuks ja nii edasi laureaatideks kõik tal oli tohutu isiklik populaarsus. Aga ta kunagi kunagi ka seda seda fakti oma eluloos ei unustanud. Me olime viimati veel kuus, paar nädalat enne tema surma. Olime piiritel koos sanatooriumis. Vot see oli ju paljud ei tea ju seda, et ots oli ju väga haige, ta oli ju pikka aega haige, tal oli juba ammu, ta ei olnud ju veel 40-ni, kui temal oli juba neeruga neerudega häda ja ta oli ikka päris tõsiselt haige inimene. Ja ta tegi, kui ta 40-st sai, seda tegi ühe vaikse sünnipäevakursi klubi keldris kuhu ta kutsus niisugused oma kõige lähemad tuttavad ja sõbrad kokku. Ja kuskil hommiku varahommikul kella kolme paiku ütles ta mulle et no ma ei tea ju, kas ma viiekümnendoni üldse ole. Ja seepärast ma tahtsin kord nii kõiki neid inimesi, kellega ma koos koos jänesega koos nähe ja koos nii olla. Aga ta talus seda oma haigus ju nii-nii mehiselt ja nii et seda keegi ei märganud. Inimesed, kes teda käisid, imetlemas vaatamas tund uneski selle peale, et sellel mehel on veel niisugune raskus, ületud. Oli ikka ikka täitsa läbi ja läbi niisugune. Mitte ainult ilus poiss ikka täis täismees kõige sõna kõige paremas, sügavamas mõttes. Minul oli muidugi veel peale selle sellepärast eriti hingelähedane meie arusaamised, ooperibussist langesid üht. Meie mõlema jaoks oli ooper ikkagi teater. Muusika, teater, aga mitte kontserdid kostüümides. Kui hakkas lähenema William Shakespeare'i 400. sünniaastapäev, siis võttis Irdeta ja lavastas Vanemuises karior Laanuse. Peame meeles, et siis ei olnud seda näidendit veel keegi lavastanud tolleaegses Nõukogude liidus. Grelanuse olevat valinud sellepärast, et seal olevat kõige vähem laip p võrreldes teiste Sekspiri tragöödiat, aga aga selle kirjaniku juures olevat teda kõige rohkem vaimustanud huvitanud asjaolu, et tema tegelased, tema näidendite tegelased ei ole keegi läbinisti positiivne või läbinisti negatiivne. Alati annad valmis muutuma ja kõigil neil on olemas ka omad pooltoonid. On päris selge, et Kaarel Ird võeti ka ametlikku Nõukogude Liidu delegatsiooni kaasa, kes läks seda suurt juubelit tähistama. Ja siin jagab Kaarel Ird juba oma reisimuljeid Valdo pandiga. Selle kõige imelikum on seal Inglismaasõja sexpyriga, et seal on isegi raske päris aru saada, kus üks algab ja kus lõpeb. Sest kogu Inglismaa paistab olevat nii Seksperilik kui Šexpyri põhijooneks pidada. Teatrit. Vaevalt vist leiad ristmaad, kus iga sammu peal nii tunned, et nagu oleksid sa teatris kui sul järsku tänaval külma rahuga jalutab vastu niisugune sull Verni romaani kangelane, põskhabeme ja kirju ülikonnaga Sa oled mujale armunud ikka nägema ainult teatris. Mister pütwikidest ja Forsaitest vist kõnelemata, kõik, mis viimase 100 aasta jooksul lootnud, see kõnnib rahulikult tänaval ringi ja mitte üksi tänaval, on igal pool. Ühel päeval külastasime niisugust asutust või hoonet. Milde milles kunagi 400 aastat tagasi toimus eksperdi 12 kuu esietendus ja see hoone praegu täitsa asja ees seal hoones on üks töötleb üks Londoni suurem või Inglismaa suurem advokaadist kolleegium. Ja samas muuseas näidati siis meile ühte lauda, mille tammepuust laua Platria oli tehtud selle inglise ümber, maailmareisijad mida omavahel öeldes tuleb korralikuks mereröövliks pidada. Treiki laeva plankudest. Me lõpetame siia Kaarel Irdi reisimuljete kuulamise ja tänases saates üldse, me oleme rääkinud rohkem teatrist teatritegemisest ja jätnud kõrvale selle vastuolulise inimese tegevuse teised ja väga vaieldavadki tahud, mõnikord. Aga me teame ka seda oma elu viimastel aastatel tundis ka hirm, et ta peab sellest avalikust elust tagasi tõmbuma. Ta kurtis, et teda ei kutsuta enam kõikvõimalikele pleenumi telejah kongressidele esinema. Nagu ta ise ütles, on ta muutunud tülikaks võimumeestele. Nii või teisiti, see oli siis saade Kaarel Hirdist. Saate pani kokku Martin veerand.