Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, 27.-st veebruarist toimetaja Ann-Mall Mälberg. Olümpiakulla võitnud sportlased on jõudnud koju. Tallinna lennujaamas on praegu nende pidulik vastuvõtt lennujaamast siirduvannad Vabaduse väljakule, kus neid ootab linnarahvas. Eestis on eurole üleminekuks ses heades kätes, kinnitab Euroopa Komisjoni majandus rahanduse peadirektoraat. Samas on oluline rahvast teavitada ning sellega peaks tegelema ajakirjandus, tõdeti Tallinnas toimuval euroraha seminaril. Linnugripi ähvardav levik maailmas paneb Eesti tervishoiuspetsialiste tõsisemalt mõtlema riiklikule valmisolekule gripipandeemiaga toimetulekuks. Eesti veduri meeste ametiühing süüdistab Eesti raudtee palgakokkuleppest panemises ja tahab alustada kollektiivlepingu üle läbirääkimisi otsast peale. Eesti raudtee aga kinnitab, et vedurimeeste juht ajab isiklikust solvumisest ajendatud kiusu. Euroopa Liidu välisministrid täna Brüsselis koos olid olnud meelt, et Palestiina omavalitsusele abi osutamine otsustatakse siis, kui valitsus on paigas. Samuti jäädi arvamusele, et viisatasude tõstmine on vastuolus naabruspoliitikaga. Prantsusmaa alustas kodulindude vaktsineerimist linnugripi vastu. Ilmast. Homme on meil pilves ilm, sajab lund, külma tuleb kaks kuni kaheksa, kohati 12 kraadi. Alustame otselülitusega Tallinna lennujaama, kuhu on saabunud Torinos olümpiakülla võitnud sportlased ja nende meeskonnad. Lennujaamas on uudiste poolt kohale Vallo kelmsaar. Ja see on lennujaamas, on praegu printsina õnnitamise aeglane kõned on peetud, kõigepealt võttis sõna. Eesti suusaliidu juht Toomas Savi, tervitas, ei ole koju jõuda. Kuhu see loomulikult, ära märkimata seda suurt saavutust Torino olümpiamängudel. Eesti sportlased on saavutatud, kolm kuldmedalit on esmakordne Eesti olümpiaspordiajaloos ja seejärel teisena olümpiavõitjate kogu nimel kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe. Et tunnistas, et tal on hea meel tervitada selle kogu neljateistkümnendat liiget. Kindlasti on meil 13, pigem oli Eesti olümpiavõitjate, kogun seni Torino taliolümpia või ühe lisaks. Kristiina Šmigun sai sealt oma esimese olümpiakullaga Libatse enne olümpiakulla. Ja tervitatav hulgas olid ka loomulikult Audentese spordikooli kasvandikud ja SOS lasteküla. Lapsed. Hinnati koorile enda kootud salli 24 avaldust 27 triipu oli seal, et Tallinn ja 20 neid pani oma töö ja omaosaluse sellesse talliste loomulikult ralli üle, andes avaldusega toodud vastlaliugu tehes saapaid, lina Natele salliga soojendada. Aga lennujaamad veel intervjuudeks tervitatakse mõni aeg ja kava kohaselt peaks kolonn olümpiavõitjatega jõudma kesklinna Vabaduse väljakule kella seitsmeks õhtul. Tõenäoliselt nii lähedased vaatamata suvisele ilmale on kulgenud plaani kohaselt elaseid aeg jätkame loomulikult ka otseülekandega Vabaduse väljakult ja enne seda ka veel mõned üritused, aga praegu sõna tagasi raadiomajja. Aitäh Vallo kelmsaar ja me vahetame siit teemat. Tallinnas arutatakse kahepäevasel seminaril eurole ülemineku protsessi. Meelis Kompus käis uurimas, mida räägitakse. Ühisrahale eurole üleminek tähendab palju väljakutseid ja ülesandeid, milleks Eesti peab hoolega valmistuma, rõhutas Nabil tšakli Euroopa Komisjoni majanduse ja rahanduse peadirektor raadist. Eesti on otsustanud Eurole täielikult üle minna juba esimesest jaanuarist 2007, mis eeldab paljude panga- ja maksasüsteemide põhjalikku testimist, ühtlustamist, toonitas tšakli. Samal ajal toob praktiliselt iga päev küllaltki vastukäivaid uudiseid, kuidas eurole üleminek aasta pärast on praktiliselt ilmvõimatu või näiteks, et Eesti, Leedu ja Sloveenia on valmis ja peaksid ühinema nii kähku kui võimalik. Mida arvab Nabil tšakli members Tseetvishing Tuind ju? Revillid ped, nõudes Singsa kätsingi kõik eurotsooniga ruttu liituda soovivad riigid alustasid tehnilisi ettevalmistusi ka hiljem. Nüüd liiguvad asjad kiiresti. Vajalikud vahetusmehhanismid on üles seatud, aga see ei tähenda, et kõik oleks tehtud. Teha on veel palju, rõhutas Nabil. Tšakli vutt sõideti in Estonia üheks. Tsensuur poolkvitš impotent sektoris. Positiivne on see, et Eestil on olemas vahetusplaan, mida on uuendatud juba kolm korda. See tähendab, et Eesti on kaasanud protsessi kõik sektorid ja Eesti saab neile suuniseid anda, kui on vaja. Asjad on heades kätes, kinnitas tšakli ning eriti rõõmustav on, et on olemas inimesed, kes tegelevad eurole üleminekuteema selgitamisega avalikkusele. See annab Brüsselile signaali, et Eesti võtab asja tõsiselt. Nabil tšakli toonitas aga meedia palju suuremat rolli eurorahateema käsitlemisel. Unit hund. From the piibel on söötanud number of Paaessis hoolducanši umbes ja siin ma end Baud fifty, difent, kuts. Rahvast tuleb informeerida sellest, milliseks kujunevad hinnad pärast eurole üleminekut. Iga tarbija teab umbes 50 toote hinda peast ja loomulikult see erineb selles mõttes, et naised võivad paremini. Vaata kui palju maksab paar kingi ja mehed veinipudeli hinda, rääkis Nabiltshakli. Ta ütles, et ajakirjandus võiks avaldada selgeid hinnatabeleid. Üks saaks teda huvitava kauba hinda võrrelda neurodes kui ka endises valuutas. Mõlemad hinnad võiks olla välja toodud ka kauplustes, näiteks juba kuus kuud enne eurole lülitumist leevenduvad inimesed. Üldine hinnatõus võib olla petlik ja nad ei pelga euro tulekut enam asjatult arvasse. Nabil tšakli. Euroopa Liidu välisministrid arutasid täna Brüsselist muude küsimuste kõrval ka Palestiina tulevase valitsuse abistamist ja Schengeni viisalõivuga seonduvat. Saime telefonile välisminister Urmas Paeti, kellelt küsisime just nende kahe olulise küsimuse kohta lähemalt. No praegune seisukoht on see, et nii kaua, kuni uus valitsus ei ole Palestiinas ametisse asunud, jätkatakse Palestiina omavalitsuse toetamist, nii nagu seni kokku lepitud. Kui asub ametisse uus Hamasi poolt moodustatav valitsus siis tuleb Euroopa Liidu välisministritel kindlasti selleks hetkeks kujunenud olukorda uuesti arutada ja otsuseid teha. Aga seisukoht selles osas, et kaha massi moodustatav valitsus kindlasti peab tunnustama Iisraeli õigust eksisteerida ja ja võtma üle kõik senised Palestiina omavalitsuse poolt kokku lepitud kohustused, et see kõik jääb jõusse. Kuidas jääb humanitaarabi osutamisega? Noh, hetkel niikaua, kuni on olemas senine valitsus ja uus ametis pole ametisse astunud praegu kõik programmid jätkuvad kindlasti see olukord on kõne all siis, kui kui on juba täpsemalt teada, millised on need uue valitsuse positsioonid. Ja mida te otsustasite täna viisade suhtes? Täna lõplikku otsust ei tehtud, oli kõne all jah, Prantsusmaa ettepanek tõsta siis Euroopa Liidu liikmesmaade Schengeni viisade siis tasu 60 euroni. Eesti ja ka mitme teise riigi seisukoht on see, et see ei ole kooskõlas Euroopa Liidu naabruspoliitika põhimõtetega. Jaga sooviga, et järjest enam lahendada potentsiaalsete uute Euroopa Liidu kandidaatmaade elanikke Euroopa Liiduga ja me ei pea sellist aga ühest viisatasude tõstmist õigeks, vaid et ikkagi nii Euroopa Liidu naabruspoliitika kui ka potentsiaalsete kandidaatmaade kodanikele peaks olema kindlasti erisus ette nähtud. Sest kui me ühelt poolt räägime, et me tahaksime, et Euroopa Liit oleks neile juba nüüd rohkem avatud ja tehtaks tsiviilühiskondadega rohkem koostööd, siis viisatasu selline tõstmine räägib nendele soovidele selgelt vastu. Venemaa koha pealt on ju kokku lepitud, nende viisatasu hakkab olema 35 eurot viisa kohta, mis tähendab, et ka see veel loob nagu eraldi pingeid, et kui Venemaaga on juba kokku lepitud 35 et kuidas siis seletada seda, et needsamad Euroopa Liidu naabruspoliitikamaad ja potentsiaalsed kandidaatriigid Nende kodanikud peaksid hakkama viisa eest maksma rohkem, et ka siin ei ole loogikat. Edasi annab Indrek Kiisler ülevaate tänastest teistest talis sündmustest. Prantsusmaa alustas kodulindude vaktsineerimist linnugripi vastu Prantsusmaal vaktsineeri rohkem kui 300000 riigi edelaosas elavat hale. Riigi edelapiirkonda peetaksegi kõige ohtlikumaks, kuna sinna saabuvad rändlinnud kõige varem Prantsusmaal. Euroopa Liidu kõige suurem linnukasvataja linnugripi inimesele ohtlikku H5N1 tüve on leitud riigi idaosas asuvast kalkunifarmist, kus suril 11000 linnu jaapangeelas linnuliha impordi Prantsusmaalt ning kavatseb sama keelu seada ka Hollandis toodavale linnulihale, sest Holland plaanib samuti oma linde vaktsineerima hakata. Venemaa uudisteagentuur ITAR-TASS teatel võttis äärmusrühmitus Hamas vastu Venemaa kutse ning sõidab Moskvasse läbirääkimistele. Hamasi saadikud peaksid Moskvasse jõudma kolmandal märtsil. Venemaa kutse on vastuolus Iisraeli USA plaanidega isoleerida äärmusrühmitus nii poliitiliselt kui rahaliselt seni, kuni rühmitus tunnistab Iisraeli riigi eluõigust. Samas on Venemaa välisminister Sergei Lavrov kinnitanud, et ka Moskva nõuab Hamasile Iisraeliga rahu sõlmimist. Bagdadis tühistati täna liikumiskeeld. Liikumiskeeld kehtestati, et ära hoida massikogunemisi, mis võiksid langeda äärmuslaste rünnakute ohvriks. Rahutused on jätkunud hoolimata USA Iraagi liidrite üleskutsetest usulise vägivalla lõpetamiseks alates kolmapäevast, mil pommi plahvatuses hävis. Šiiitide püha kuldne mošee on sunniitide ja šiiitide vahelistes rünnakutes surma saanud rohkem kui 200 inimest. Täna tabas mürsk bagdadi elamurajooni, kus elab pealinna šiiidi vähemus. 13 inimest sai vigastada. Saddam Hussein lõpetas täna näljastreigi. Iraagi eksdiktaator autori advokaadi sõnul sundisid USA vanglaametnikud ja ka eksdiktaatori advokaadid kusseini streiki lõpetama, et vältida püsivaid tervisekahjustusi. Hussein protestis jälgimisega ma kohtuistungi vastu. Näljastreik kestis 11 päeva. Mees olevat kaotanud selle aja jooksul oma kehakaalust mõned kilogrammid. Kuus tuli Husseinile nii palju vastu, et teda ei lahutata enne istungi algust teistest süüalustest. Ja jälle Eestist. Täna toimus tervisekaitse inspektsioonis ümarlaua nõupidamine, kus arutati, milline on perearstide teadlikkus, valmisolek ja nende võimalused tegeleda linnugrippi haigestunud patsiendiga, perearstide valmisolekust, rääkis Meelis sülale. Eesti perearstide seltsi juht Madis Tiik. Nojah, seda ei ole täna veel maailmas. Tundub, et see viirus leviks inimeselt inimesele ja seetõttu me ei oska keegi prognoosida, kuidas ja see asi hakkab toimuma ja kas hakkab, kas hakkab Eestist või hakkab ta Singapurist või kuskil mujalt maailma otsast. Et selles suhtes me oleme suhteliselt teadmatuses, kõik, mida saame, on see, et, et kuidas me ühe või teise juhul peaksime oma süsteemi ümber korrastama, et sellega nii-öelda toime tulla, kui see peaks juhtuma ja selles osas ongi need juhised ja need, need ümarlauad tegelikult mõeldud, et me üritame prognoosida olukorda, mis võib-olla tekib kunagi tulevikus. Ja seesama olukord ei pruugi tekkida, ainult et ütleme, gripipandeemia olukorras, vaid see võib ükskõik millise nakkushaiguse puhul tekkida või ka mõne muu sellise eriolukorra suhtes, et, et tegelikult see selline kriisikava on nagu rakendatav ka tervislik süsteemile, teistel probleemidele. Kas perearstidel on vajalikud vahendid olemas, kui peaks pandeemia algama, kui ta mõtet vahendite all nüüd konkreetseid juhiseid, siis need tänaseks pärastate laiali saadetud ja me paneme ka need kodulehtedele ülesse ja igal juhul nagu üritame seda informatsiooni liikumist parandada. Selles osas, nagu on päris palju materjali olemas, see, mis puudutab nüüd konkreetselt neid abivahendeid, mida igal perearstil on vaja ja endal siis isiklikke kaitsevahendeid ja selliseid asju, need on tavaliselt perearstil oma igapäevases töös kasutatavad asjad. Nüüd, kui puhkeb pandeemia, siis selleks on riigil olemas kriisiga ja strateegiline tagavara, mis siis kasutatakse siis selles olukorras, ehk siis meil on nagu kaks erinevat situatsiooni, eks sellise üksiku juhtumi puhul ka ka see, kui meil on meie praksise uksest kõnnib sisse potentsiaalne linnugripikahtlane haige, selleks on, peaksid perearstid olemas täna olemas vahendid. Kui aga puhkeb see nii öeldasene pandeemia, viirus hakkab levima inimeselt inimesele, siis tuleb riik appi oma kriisikavadega ja peaks siis selle vajaliku varustuse siis täiendavalt perearstile toimetama, et need tegevuskavade ja need asjad alles eeldavadki, seda, seda nii-öelda valitsuse kriisiplaani kinnitamist, et siis konkreetselt juba see logistika ja kõik need asjad paika panna, kuidas siis reaalselt iga konkreetse perearstini jõuab? Eesti vedurimeeste ametiühingu teatel ei jõutud Eesti raudtee ka uue kollektiivlepingu osas kokkuleppele ja kõnelusi tuleb alustada otsast peale riikliku lepitaja vahendusel. Vedurimeeste ametiühingu juht Heino Rüütel süüdistab Eesti raudteed palgaleppest taganemisest, kuna vedurimeestele on hakatud jagama töölepingumuudatusi, mis tema sõnul halvendab vedurimeeste positsioone. Meelis Kompus uuris asja kohta lähemalt vedurimeeste ametiühingujuhilt Heino Rüütli kui Eesti raudteepersonalidirektorilt. Ille Einmann neilt. Meile kui ametiühingule on see muidugi väga halb seis, niisugune käitumine, sest me ei ole ju veel leppinud paljudes asjades kokku ja peamiseks ei ole kokku leppinud töö ja puhkeorganiseerimine. Kuidas saab siis hakata nõudma inimestega lepingutele allakirjutamist, kui peamised asjad jälle paika pandud? Mina leian, et see on ametiühingupoolne kysimus ja tundub, et võib-olla siin taga on Eino Rüütli isiklik solvumine, kuna 2004. aasta lõpupoole Me likvideerisime tappa ekspluatatsiooni tsessi ja viisime Tapa vedurimehed üle Muuga ekspluatatsioonitsehh ja kuna see üldjuhul puudutas Kui on tõsi taga ja ongi nii, et peate allkirjastama need lepingud, siis mis saab edasi, kas vedurimehed võivad hakata streikima, kuidas sellega? Raske öelda, sest eelsed säärast streiki nagu oli 2004. aastal on ükskõik, kellele mõttetus on mõttetu nii ametiühingule kui see on mõttetu tööandjale. Praegu ühe vedurimehe keskmine töötasu. Kõik oleneb ületunnitööd ja kui on inimene teinud 300 tundi aastas ületunnitöö siis ta saab edasipidi 85 protsenti lisatasu. Tunnitariif oli siis eelmisel aastal 44, null viis, nagu tänavusel aastal. Tahtsime saada kollektiivlepinguga selle 10 protsendiga siis saavutada 49, aga kahjuks tänada seda ei ole. Meil on Heino rüütliga tulenevalt ka tema enda sõnadega, sest kokku lepitud kollektiivlepingus vedurimeeste palgatõus ja palgatõus tegelikult tuleb läbi erinevate töötasu tariifide ja Seederi 18 80, mida nüüd seltsimees Rüütel puudutas oma pressiteates, kehtib vedurijuhiabidele ja see on tegelikult põhitariif, mis pannakse kirjatöölepingusse, aga kõik ülejäänud tariifid lepitakse kokku kollektiivlepingus. Kuna te selle kollektiivlepinguni Loodan, et üsna pea, viimane kohtumine toimus meil 27. jaanuaril ja selleks hetkeks oli meil jäänud lahtiseks ainult vedurimeeste puhkeaja küsimus, et see oli ka ainukene, mis põhjustas kollektiivlepingu mitte allakirjutamise ja mis küsimusega ka härra Rüütel riikliku lepitaja poole pöördus. Tartus olid täna kuus kultuuripealinn 2011 toimkonna ja maakondade esindajad Vambola Paavo. Toetusest Euroopa kultuuripealinn 2011 tiitlile pretendeeriv misel Tallinnale kui Tartule omapoolset toetust avaldanud naaberriikide pealinnad siseriigiliselt on aga oluline, et kui ükskord tuleb austavat ülesannet asuda täitma, ei tohi unustada, et kultuur ning elu eksisteerivad ka väljaspool suuremaid keskuseid. Seepärast on oluline maakondade roll, jätkab kultuuripealinna Tartu projekti koordinaator Hannes Astok. Jõudsime järeldusele, et kõik see, mis maakondades toimub, tehakse juurde 2011.-ks aastaks, et see peaks just nimelt toimuma sealsamas kohtadel, kus see üks või teine kultuuriüritus sünnib, olgu siis Põlvamaal, Virumaal, Võrumaal need kõik need üritused toimuksid just seal kohas, kuhu nad loogiliselt kuuluvad. Eesmärk ei ole neid toredaid üritusi tuua Tartusse, vaid vastupidi, anda neile võimalus ennast hästi näidata just nimelt seal samas kohapeal. Kultuurijuhid olid sellega täiesti üksmeelselt nõus. Võru maavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Peeter Laur seal oli pärast koosistumist seda meelt, et tiitli andmisel peaks oma sõna ütlema ka kultuuriministeeriumi juures tegutsev regionaalne kultuuripoliitikanõukoda. Nõukogude ajal tuleb kokku ja teeb ka oma arvamuse selles osas loodame, et see arvamus tuleb Tartu kasuks. Täna ei oska ütelda, sest seal on 15 maakonna esindajad selle otsesele kindlasti teeme, me arvame, et sellesse komisjoni, kes hakkab kultuuripealinna valima Eestis võiks kuuluda üx, regionaalse kultuuripoliitikanõukoja esindaja ja sellise ettepaneku me ka kultuuriministrile teeme. Kultuuripealinn 2011 Tartu projekti koordinaatori Hannes Astok kinnitusel arutati tulevikku silmas pidades ka võimalikku tööjaotust. Maakonnad linnad vallad, kes oma toredaid üritusi korraldavad, võiks 2011. aastal neid üritusi ehk natuke suuremalt ja paremini korraldada või jõulisemalt Tartu Omalt poolt saaks aidata kaasa Nende ürituste tutvustamisel terves Euroopas nii-öelda ühtsesse programmi panemisel selle turundamisel, et siis ka võimalikult palju pealtvaatajaid sinna kohale jõuaks. Et sellest võidaksid siis nii skulptuuri tegijad kui, kui ka kohalik majanduselu, mis pole vähetähtis. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Ja ilmateade. Seal on meil pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vähest lund. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Külma on öösel kaheksa kuni 16, kohati Ida-Eestis kuni 20 kraadi. Homme päeval on samuti pilves selgimistega ilm, sajab lund, puhub lõunakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Külma on homme kaks kuni kaheksa, kohati 12 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16374. Toimetaja oli Mall Mälberg. Koomiseni.