Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, 28.-st veebruarist. Stuudios on Vallo kelmsaar. Eestil on piisavalt raha, et võimaliku gripipandeemiaga ise hakkama saada, kinnitas sotsiaalminister Jaak saab kogu elanikkonna vaktsineerimine läheks maksma umbes 150 miljonit. Nonii kultuuri on meil suhtutud kui kulutajasse. Loomemajanduse kaardistamine tõestab, et kultuur on loojaga majanduslikus mõttes kui riigist sellesse. Nii suhtutakse. Pärnu uue kunsti muuseum jääb alles, kinnitas täna muuseumi ja Pärnu linnavalitsuse juhtidega kohtunud kultuuriminister Raivo Palm. Olmearu, millisel kujul muuseum tegevust jätkab, pole veel selge. Eesti raamatukogudele. Laenutuste edetabelis on kõrgetel kohtadel angloameerika bestsellerite eesti kirjandus. Lugejaid ei köida raamatukogudes piisavalt kättesaadav, tõdeti raamatukoguhoidjate ühingu üldkoosolekule. Baltimaade kaunimate raamatute konkursil võitis esikoha Eesti lastelugude raamat. Leedus on gripiepideemia haaranud ligi 30 linna tooni. Tšetšeenia Moskva-meelne valitsusjuht astus ametist tagasi ja ilmast. Öösel võib kohati veidi lund sadada ja õhutemperatuur langeb kuni miinus 20 kolmedel kraadini. Homme on aga sademeteta ilm ja külma kaks kuni 11 kraadi. Sotsiaalministeeriumis tutvustati täna valmisolekut võimalikuks gripipandeemiaks ning räägiti ka linnugripist. Kohal käis Indrek Kiisler. Sotsiaalministeerium kinnitas taas, et Eestis linnugrippi avastatud ei ole ja seega ei ole meil ka nakkusohtu. Samas tunnistas rahvatervise osakonna juhataja Ülla-Karin Nurm, et inimesele on linnugripi raske ära tunda. Palavik on tõesti kõrge, sellised tüüpilised gripinähud lihaste liigesvalud ning tavaliselt siis alumiste hingamisteedenähud ja lisaks sellele peab olema kindlasti lähikokkupuude, kas isikuga, kellel on olnud tõenäoline või kinnitatud linnugripidiagnoos või siis on olnud selle haigustekitajaga kokku puuda laboris või siis, et ta on olnud kokkupuude kodu- või metslindudega. Maailmas pole tuvastatud ühtegi juhtumit, kus linnugripi inimesele ohtlik vorm H5N1 oleks edasi kandunud inimeselt inimesele kuid selline teoreetiline võimalus on siiski kahjuks olemas. Siis aga tuleb olla valmis pandeemiaks ehk gripipuhanguks, mis levib väga kiiresti üle riigipiiride. Pandeemia tabas meie planeeti 1977. aastal. Ka pandeemiaks peab olema valmis ning sotsiaalministeeriumis on tehtud ka vastav plaan ning soetatud esmased varud. Valu ja põletikuvastaseid ravimeid 40-ks päevaks infektsioonivastaseid ravimeid 20-ks päevaks plasmaasendajad ja infusiooni vahendeid samuti 20-ks ehk need on siis sellised rutiinsed, tegevusvarud. Sotsiaalminister Jaak Aab kinnitas, et raha on riigil pandeemiaga toimetulekuks piisavalt. Pikk ja armastaks ikkagi öelda, et oh, meil pole vahendeid, meil pole raha, Eesti riigil on piisavad reservid olemas, mina julgen küll öelda. Kui sa pandeemia tuleb, siis ei oska keegi öelda, palju neid ressursse kellelgi kuskil piir, see on ikka täielik katastroof. Aga ma usun küll, et enamus selle tegevuse jaoks on meil need varud olemas. Alati saab valitsus kasutusele võtta, reservid, melon, reservid olemas. Leedus on 22. rajoonis ja linnas välja kuulutatud gripiepideemia. Ka Eestis on tervisekaitseinspektsiooni nõuniku Kuulo Kutsari sõnul haigestumine kiiresti tõusnud. Möödunud nädalal haigestus Eestis ametlikult üle kuue ja poole 1000 inimese. Kuid kutsar ei usu, et leedu gripilaine võiks siia jõuda. Leedust ja Lätist tavaliselt gripiviirusi Eestis ei ole toodud. Kui nad on Eestisse sisse toodud, siis varematel aegadel toodi seda rohkem Venemaalt, siis uuemal ajal on seda rohkem Soome ja Rootsi kaudu sisse toodud. Kas praegu on enda vaktsineerimisega juba lootusetult hilja? Praegu on haigestumise tõus, mis võib veel kesta mõned nädalad, tuleb öelda, et veel ei ole hilja, võib veel seda vaktsineerimist teha. Kaitsegiaad pärast vaktsineerimist tekivad inimesel veres keskmiselt kahe nädala jooksul. Tänastest välissõnumitest annab ülevaate Tõnu Karjatse. Leedus on gripiepideemia möödunud nädalal haigestus seal külmetushaigustesse 22000 inimest. Gripiepideemia on haaranud ligi 30 linna ja rajooni. Nakkushaiguste ennetuskeskuse info kohaselt kasvas haigestumine hingamisteede ägedatest, põletikesse ja gripi Leedus eelmisel nädalal kaks korda kiiremini kui üle-eelmisel nädalal. Haigestumise näitaja 10000 inimese kohta jõudis 162 koma kolmeni. See ületab märgatavalt epideemia läve. Rootsi valitsus teatas, et on metslendudel avastanud linnugripi. Kas tegemist on inimesele ohtliku H5N1 viirustüvega, peab näitama uurimine. Rootsi põllumajandusministeeriumi teatel leiti kaks nakatunud mets Martin Oskarsamini regioonist riigi kaguosast. Ministeeriumi teatel on tõenäoline, et lindudel on sama viiruse tüvi, mis avastati Venemaal ja Hiinas. Saksamaalt leiti aga surnud kass, kes oli esialgsetel andmetel samuti nakatunud H5N1 tüvega. Linnugripikass leiti Rügeni saarelt. Saare lähedal avastati kalender Läänemere esimesed H5N1 juhtumid Iraagis Bagdadis toimus täna kolm pommiplahvatust. Vähemalt 33 inimest sai surma ja üle 100 vigastada. Pommid plahvatasid Bagdadi kesklinnas ja linna idaosas asuvatel rahvarohketel turgudel. Bagdadis jätkus kohtuistung Saddam Husseini üle. Tänasel istungil isoleeriti Hussein oma kaaskohtualustest ning kohus lükkas tagasi Husseini kaitsjate palve eemaldada protsessi kohtunik. Palve tagasilükkamise peale kõndisid Husseini kaks peamist advokaati kohtusaalist minema. Eksdiktaatorit hakkavad nüüd kaitsma kaks kohtu poolt määratud advokaati. Husseini ja tema kaaslasi süüdistatakse 148 inimese tapmises Dujaili külas. Süüdimõistmisel võib Husseini karistada surmanuhtlusega. Tšetšeenia Moskva-meelne valitsusjuht Sergei draamavastust tagasi, põhjuseks tervisehädad. Vaatlejate hinnangul on see läbi kõrvaldatud viimane tõke inimõiguste rikkumises süüdistatud Ramzan Kadõrovi tõusmiseks Tšetšeenia nukuvalitsuse juhiks. Tšetšeenia president Alu Alhanov pole veel teatanud, kellest saab järgmine peaminister. Kadõrovi tõusu sellele kohale peetakse aga tõenäoliseks. Kadõrov on olnud peaministri asetäitja pärast Abraameriga toimunud õnnetust läinud novembris. Inimõiguslaste väitel on aga Kadõrovi kontrolli all relvarühmitused, kes hoiavad elanikkonda terrori all. Kadõrov ise eitab neid süüdistusi. Kultuuriministeeriumi tellimusel uuris konjunktuuriinstituut üht-teist loomevaldkonda ehk kaardistas Eesti loomemajanduse Riina Eentalu. Eestis on kultuurivõetud kui raha kulutajad. Kaardistamise eesmärk on tõestada, et kultuur on tegelikult väärtuse loojaga majanduslikus mõttes ja vajab samasugust kohtlemist kui ettevõtluska toetuste suhtes. Millega köidab Eesti siis, kui ta pole enam odav maa ja see aeg on mööda saamas? Maailmas on edukad need riigid, kus suudetakse toota eristuvaid, kõrge lisaväärtusega kaupu ja riigid oma elanikele mõnusa elukeskkonna, mis annab midagi ka vaimule ja emotsioonidele, ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Ettevõtlus ei ole tulevikus edukas, kui seal puudub loomepool ja Eestis on see koostöö pea olematu. Marje Josing. Juba algusest peale on sageli sisse programmeeritud see, kui ei kaasneda seda loome poolt disainerit, näiteks tootearendusse, siis lõpp-produkt võib olla suhteliselt kehvakene ja raisatud raha. Arenenud riikide kogemus näitab, et loomingul tuginev majandus on tegelikult üks kõige kiiremini kasvav majandusosa. Juba 2003. aastal andis Suurbritannias loomemajanduse erinevad valdkonnad kaheksa protsenti sisemajanduse koguproduktist. Eestis oli see 2003. aastal kolm protsenti ja loomemajanduses oli hõivatud kolm protsenti tööjõust. Kui Eestis loomemajandust arendatakse ja toetatakse, siis oleks võimalik oma tooteid paremini eksportida, küsida kõrgemat hinda ja muutuks ka elukeskkond paremaks. Karp külad lageda välja peal küll inimeste emotsionaalseid vajadusi ei rahulda. Mis aga praegu puudu on? Statistika on pea olematu, pole ka kvalifitseeritud kultuurimänedžere. Puudub omavalitsuste ja loomeinimeste koostöö ja puudub toetus loomemajandusele. Marje Josing. Kus siis paralleelselt, kui antakse abiraha tehnoloogia arengule, siis saab ka abiraha taotleda sama sellise loomingul põhineva majanduse arengule. Uurimus kaardistas loomevaldkonnad majandusnäitajate kaudu ja see oligi eesmärk, ütles kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles. Me ei ole mitte kulutajad, vaid me oleme ka majanduslikus mõttes loojad EAS-il on sellised äri nagu käivitustoetused. Et noh, ma pean selgitamata, farm on küll tore ja siin on hea anda nagu sellist stardiabi, aga, aga näiteks kui inimesed teevad mingit suurt galeriid, ka sinna, peaks andma stardi edasi, me tahaksime peale seda, kui me erainvestorite juurde ehk pankade juurde Nad peavad mingil hetkel jõudma ka sinna, et, et tõesti, kui keegi teeb kas, kas väga head muusikat, kunsti või skulptuurid, et ka siin on võimalik anda nagu raha juurde, et see on ikkagi toodangus. Kultuuriminister Raivo Palmaru kohtus täna Pärnu linna ja uue kunsti muuseumijuhtidega, et arutada muuseumid tulevikuga seonduvat. Lähemalt räägib Toomas šalda. Pärnu linnavalitsuse otsus müüa Eskola nadi 10 hoone on seadnud küsimärgi alla siinse uue kunsti muuseumi jätkamise. Linnavalitsus saanud uusi ruume muuseumi on enda juurde kutsunud Viljandi ja Suure-Jaani kuid midagi kindlat muuseumi tuleviku kohta öelda ei saa. Lahendust ei näi pakkuvat seegi, et ärimees Elmar Lepp soovib Pärnu linnalt maja ära osta, kusjuures muuseum võiks seal tema sõnul edasi tegutseda. Mark Soosaar sellest variandist suuremat ei pea. Tänast kohtumist Pärnu linnavalitsuse, Eesti Kunstnike Liidu ja uue kunsti muuseumi esindaja, et ega tõi kultuuriminister Raivo Palmaru välja kolm võimalikku lahendusteed. Esimene võimalus on, muidugi oleks leida lahendusi aktsiaselts Chaplini sihtasutuse omavahelistes suhetes. Paistab, et volikogu müügiotsus on tekitanud aktsionäride kõikvõimalikke mõtteid, mis enam ei ole nii väga seotud kunsti toetamisega. Teine võimalus, lünk lahendus on niisugune munitsipaaltasandi lahendus, siin on jälle põhimõtteliselt kaks võimalust. Probleem muutub aktuaalseks alles alates septembrist 2007 selle aja jooksul. Et kas lind leiab mõne uue hoone, aga noh, Pärnat tundva inimesena küll silmadeks ette ühtegi sellist hoonet. Teine võimalus on, et nüüd sihtasutus ise laieneks või moodustataks MTÜ ja kes võtaks kogu selle maja haldamise üle, aga siin on takistuseks see, et volikogu on langetanud juba müügi otsuse, sel juhul peaks volikogu oma otsuse ümber tegema. Kolmanda tasandi lahendused on riigi lahendused, need oleksid siis kõige viimaselt ja need oleksid hädaabitööd. See muuseum igal juhul säilib, aga katsume nüüd neid erinevaid lahenduse variante üksteise järel läbi käia. Pärnu uue kunsti muuseumi juht Mark Soosaar loodab aga tänini, et kohalik linnavõim muudab meelt. Ma loodan, et Pärnu linnavalitsus siiski väga põhjalikult veel mõtleb, loodan, et saadavad volikogule pärast arutelusid uue eelnõu, sest ainus viis ikkagi uue kunsti muuseumi Pärnusse jäämiseks on see, kui linn ja riik peremehelikult suhtuvad oma varasse. Meil puudub igasugune kindlustunne, et uus või järgmine või ülejärgmine omanik soovib siin selles piirkonnas, kus intensiivselt kortermaju tahetakse ehitada, et siia võiks muuseumale seada. Lõpetuseks sobivad Pärnu abilinnapea Mart Alliku sõnad. Tahtsin nii, et olukord on segane, lootusetu, kindlasti mitte. Vilniuses toimunud Baltimaade kauneimad raamatute konkursil valis kolme balti riigi esindajatest koosnev žürii neli kauneimad raamatut. Esikoha pälvis kaalukalt kirjastuse tänapäev poolt välja antud Eesti lastekirjanduse teabekeskuse ja Tiia Toometi koostatud unustatud mänguasjad. See on kogumik 20. sajandi algupoolelt eesti keeles ilmunud lastelugudest. Raamatu on kujundanud Ruth Huimerind ja Jüri lõun ning pildistanud Tiit Veermäe. Nelja kaunimaks tunnistatud raamatu hulgas on ka Karin Hallas-Murula poolt koostatud suurlinn Tallinn. See raamat räägib Eliennsaarineni suur Tallinna projektist aastast 1913. Raamatu on kujundanud Tiit Jürna ja kirjastanud Eesti Arhitektuurimuuseum. Eesti raamatukoguhoidjate ühing pidas aga täna rahvusraamatukogus aastakoosoleku. Põhiliselt keskenduti probleemile, miks laenutavad eestlased rohkem väliskirjanike teoseid ega hinda eesti autoreid Meelis Süld. Rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskuse juhataja Janne Andresoo sõnul kujunes raamatukoguhoidjate kõnekoosolek aruteluks laenutushüvitise ja eesti kirjanduse populaarsuse üle. Õigupoolest on üheks üha enam elevust tekitavaks probleemiks olnud eesti kirjanduse lugemine ja Eesti raamatukogud Eesti Kirjanduse vahendajana. Kas Eesti raamatuid ei loeta? Kui nüüd vaadata nii-öelda neid edetabeleid, mis eesti autori hüvitisfond on koostanud laenutuste kohta eesti rahvaraamatukogudest siis siis me näeme, mis seal seal tipus. Ja millised kirjanikud siis juhivad autorihüvitusfondi edetabelit. Fondi tegevjuht Anniki Väljataga. Võetakse Nora Robertsi, seejärel loetakse Agatha Kristid aga juba hulga vähem, kui Nora Robertsi säärel loetakse Sandra Brauni Barbara karklandi. Ehk siis esimene eesti kirjanik Jaan Kross viiendal positsioonil. Sa nüüd 2004. aasta edetabel, aga tänaseks ma olin ette valmistanud Rootsi esikümne, mis on väga kõnekas, kuna esimesed 15 on kõik Rootsi rahvaraamatukogude lemmikud on mingil põhjusel on kohalikud lastekirjanikud ja nimekiri lõpeb 15. positsioonil Mati Lepaga Eesti päritolu Rootsi lasteni kirjanik, kes on kõrgemal positsioonil nüüd Rootsi laenutuste topis, kui ükski Eesti lastekirjanik on eesti laenutuste, toppis. Iga raamatulaenutuse pealt makstav summa oli ülemöödunud aastal 5,77 ja möödunud aastal 6,2 krooni. Eesti Rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskuse eesti kirjanduse referent, kirjanduskriitik Maire Liivamets ütles, et põhiprobleemiks on see, kuidas teha eesti autorite kirjandusraamatukogude vahendusel kättesaadavaks. Kui me praegu Eesti Kirjanike ei kaitse, siis me ühtlasi ju nagu maksame rohkem sellele angloameerika kirjandusele. Leia meie meie oma keeli oma kirjanik nagu kannatavad. Ja kui nüüd korrata näiteks see vägagi andeka eesti kirjaniku Jürgen roostesõnu, siis eesti kirjanikud lihtsalt loobuvad kirjutamistest surevad välja. Nii et minu meelest on Eesti kultuuri küsimus. Et hakatakse eesti kirjanikke lugema muidugi, teiselt poolt võib ju meie rahvaraamatulugeja öelda, et eesti kirjandus pole huvitav. Agaa eesti kirjandus on väga huvitav. Ta on võib-olla natukene teistsugune, kui me oleme harjunud aegu lugema, ei ole ehk enam keskne Eestimaa ja eesti rahvateema on uued teemad tulnud ja sellega tuleb harjuda. Ja ilmast öösel püsib Eestis pilves selgimistega ilm, kohati võib vähest lund sadada. Puhub lõuna ja kagutuul kolm kuni kaheksa, saartel üheksa kuni 15 meetrit sekundis. Külma saartel viis kuni kaheksa, mandril üheksa kuni 17 ja Ida-Eestis kohati 18 kuni 23 kraadi. Homme päeval päeval on ilm vähese ja vahelduva pilvisusega ning sademeteta, puhub valdavalt kagutuul kolm kuni üheksa, saartel ja rannikul üheksa kuni 15 meetrit sekundis ja külma on homme kaks kuni kaheksa ning kohati kuni 11 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 16375 kuulmiseni.