Teise maailmasõja hammasrataste vahele jäi paljude teiste asjade hulgas ka plaan luua Lääne-Euroopas kirjastus mis hakkaks tõlgetena avaldama eesti kirjandust. Kirjastuse nimeks oli mõeldud boreas ja selle harukontorid pidid tööle hakkama Pariisis, Budapestis, Berliinis ja Londonis. Teisel septembril. See kirjastus Inglismaal registreeriti, aga eelmisel Päeval oli Saksamaa Poolale kallale tunginud. Järgmisel päeval Päeval kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja oli aasta 1939. Muidugi jäi kirjastuse tegevus katki, kuid kõige huvitavam on, et pärast sõja lõppu see kirjastus siiski käivitus. Ja praeguseks on Voreas kõige pikema staažiga väliseesti kirjastus üldse. Kui Inglismaal elav väliseesti kirjanik Einar Sanden selle kirjastus ei ole, võttis aastal 1975 oli seal ilmunud ligikaudu 20 raamatut. Praeguseks on kirjanik Einar Sanden jälle Eestis ja meil on nüüd võimalik temaga mikrofoni ees juttu ajada. Ja kõigepealt ma küsingi temalt, mis oli see eesmärk, mille ta endale püstitas, kui ta kirjastuse omanikuks hakkas? Põhimõte seisnes selles, et lihtsalt seda kirjastust elus hoida tuleviku nimel. Teie olete välja andnud ligikaudu 20 raamatut, natukene vähem. Viimane raamat ilmus aastal 85 või? Missugused plaanid teil praegu on? Nüüd selle kirjastusega? Praegu on olukord väga tõsine, sellepärast et ma lihtsalt ei suuda majanduslikult seda kirjastust enam edasi pidada. Muidugi üks võimalus oleks see kirjastus tuua Eestisse, kus on odavam kirjastada, trükkida, trükkida, mis oli viimane raamat teil siiani? Viimane raamat oli inglisekeelne Erik Schmidti biograafia üks kunstnik naissaarelt Epeinter from Naissaar mis ilmus luksuslikult välimusega suures köites, kus on seal palju, on seal pildimaterjali TAMM avaldatud inglise keele kirjutasite kandilisi on inglise keeles kirjutatud jaa, jaa. Kuidas see töö käis üldse, kuidas tekkis kontakt Erik Schmidt ja kuidas te mõtlete, Erik Schmidt on kapteni poeg ja tal on ka suur huvi Eesti laevanduse uurimise vastu ja siis meil tekkis aja jooksul kirjavahetus jube üks kümmekond aastat varem ja siis ma tegin talle ise ettepaneku, et ta oma elu on niivõrd huvitav, et kirjutame tema biograafia ja siis ta saatis mulle tükkhaaval siis materjali oma elust ja siis ma seadsin selle siis lõpuks kokku. Töö käis nii, et ei olnud ise omavahel üldse silmsidemes. Ei, Me silmsidemes me olime ka, ta elab Mallorca saarel, ma käisin sealt tema juures, ma olin seal nädalapäevad tema juures, siis ta käis ka mõned korrad kaadrifis. Ja, ja siis nii et meil oli ka ikka isiklik silmside, oli olemas. Me jõudsime nüüd meretemaatika juurde. Teil on olnud oluline roll välis-Eesti merelaevanduse tähendab kaubalaevanduse arengus räägime üldse kõigepealt sellest, mida endast kujutas väliseestlaste merendus pärast sõda. See tekkis ju see, see tega seoses. Oli laevuga, mis juhtusid olema just Nõukogude sadamas, need muidugi võeti kohe venelaste poolt üle, aga need laevad, mis olid näiteks sõitsid atlandil või ütleme, Ameerika sadamates juhtusid olema inglise-iiri sadamates, siis saadeti Tallinnast Telegram kõikidele nendele kapternitele. Neid võis arvuliselt olla, neid laevu 30, võib-olla ka rohkem, võib-olla ka 40. Ja telegrammis oli märgitud niiviisi, et silmapilkselt tuleb teil sõita ligemasse Nõukogude sadamasse ja kui te seda ei tee, siis teie perekonnaliikmed vastutavad selle eest. Te olete näinud näitel, et mul on omal vähemalt kaks originaali olemas ja. Nii kuidas hakkas siis see Eesti kaubalaevastik eksiilis tegutsema? Need laevad siis need olid, peamiselt olid Inglise sadamates oli vist midagi ligemale 20 laeva, need laevad rekvireeriti inglise transport ministeeriumi poolt ajutiseks. Tähendab selleks ajaks, kui sõda lõpeb ja siis antakse laevad omanikele tagasi ja laevad viidi inglise lipu alla ja sõitsid saba meeskondadega ja sama sama nime all sõitsid ka läbi ja osa nendes hukkus. Torpedeeriti pommitati põhja ja Gaza pääseys, nendest eesti meremehi sai inglise lipu all sõitev sõjaaeg surma mitusada. Kui teie nüüd liitusite selle eesti merendusega, mis sai teie rolliks? Peamine roll oli meeste koha vahendus eestilaevadesse ja neid laevu oli ligemale 50, nii et see oli väga elav tegevus, seal oli väga palju kohavahenduse alati mehed tulid ja läksid. Või juhtus meestega õnnetusi. Ja minu osa oli meeste leidmine ja saatmine mitte ainult Inglismaa osas, vaid terve Lääne-Euroopa osas. Ma saatsin, kui oli vaja näiteks seal laevakoka kusagil Portugalis või Itaalias eesti laeva kokaki haigestus toidumürgitusse, muide siis Auscoksa. Kuidas te nisu koka leiate, kuidagi ei leitud. Mis tuli teha, see oli kirjade murey register olemas. Ma teadsin, kes kohta ootab ja otsib üle Inglismaa Eesti meremehed muidugi neid raske kätte saada, selleks, et tol ajal veel meie meremehed elasid sellistes korterites, kus ei olnud telefoni ja et nüüd ühte meremeest kätte saada kusagilt Šotimaalt või Põhja-Iirimaalt, ükskõik kus Inglise saartelt. Ainus võimalus oli talle saata Telegram, et ta mulle Telefoneeriks. Ja see oli siiski protseduur, mis võib-olla võttis seal vahel üks või kaks päeva aega, enne kui ta mulle helistas. Ja mehe leidmisega oli vahel tavaliselt oli äärmiselt kiire, mees tuli kohe ära saata. Nii et see oli küllaltki keeruline amet selles mõttes, et tuli alati olla ükskõik, kas ööl või päeval pidi olema valvel, et midagi juhtub. Aga ma olin noormees, siis mul oli palju energiat. Tänapäeval ma enam ei suudaks sellist ametit vedada. Kas Lätil ja Leedul oli ka niisugune laevastik olemas? Lätlastel oli minu teada vist kõige rohkem, võib-olla neli laeva, leedulastel minu teada laevu ei olnud sinna res üldse. Huvitav on see, et eestlaste laevastik ei vähenenud, vaid suurenes, arvulise suurenes, alguses suurenes. Aga teil endal oli ka isiklik meremehe kogemust ei olnud mitte niisugune kuivama, ametnik. 49. aastal tekkis üks kontakt ühe eesti laeva kapteniga ja ma tahtsin lihtsalt venna merele koolivaheajaks. Seal võib olla kolmeks kuuks, et raha teenida ja siis ma sõitsin eesti laevades panama lipu all. Madrusena Messi poisina ja neli suve. Üks värvikas periood oli õppisite granthamis granthamis ja see oli minu esimene kodu Inglismaal. Me elasime Saksa Schleswig-Holsteini is. Ma käisin seal paralleelselt koolis eesti koolis, meil oli laagri oli ja Saksa gümnaasiumis. Ja siis 47. aastal mu ema tuli Inglismaale, töötas Inglismaal Pagarina. Ja siis aasta aega hiljem, siis kui veidi rohkem ma oma vanaemaga, siis järgnesin sisemaale ja elasime granthamis. Kes on Kesk-Inglismaal üks väike linnakene, kus ema ühe pagari juures töötas, seal tegi, tegi kooke, koogi kondiitoristiga, kondiiter, eks ole, mitte pagar. Aga nüüd see grantsami kool, mille poolest. Ta ei, kool oli täitsa distsipliin, lõikuriga, kooliprogramm oli drastiliselt erinev saksa gümnaasiumist. Saksa koolis oli õppeprogramm, oli palju tugevam. Endise koolis oli rohkem, räägiti jalgpallist ja huvialad ja, ja õppeprogramm olid hoopis erinevad. See oli mul täielikult uudis ja võõras. Ja minu arvates ka palju nõrgem kui saksa keskkooli programm. Kuidas ta Inglismaal hakkama saite? Keelega? Inglise keele osas, aga hästi sellepärast alguses kartsin, et ma arvasin. Keel ei ole küllalt hea, aga siis tuli välja, et nad ei saanud hästi mu keelest aru. Mu keel oli liiga hea nende jaoks. Arvatavasti ma rääkisin selliseid sõnu inglise keele sõnu, mida ei tuntud kohapeal tarvitatud ja need kõige tähtsam alali sport ja seal oli sportijad, millest ma üldse huvitatud ei ole. Ma ei ole kunagi spordientusiast olnud. Ja, ja siis see, ma leidsin, et selles koolis ei olnud mul kõigepealt midagi suurt õppida, vähemalt selles klassis, kus mina olin ja siis siis ma hakkasingi otsima võimalusi, et minna merele ja natuke raha teenida. Ja siis 49. aasta siis kevadel. Ma saingi takti Eesti ühe Eesti laeva reederiga, kelle nimi oli Richard täng ja, ja töötas või elas üleval šoti piiri ääres New kaasles. Ja nad olid ostnud just parajasti ühe laeva, seda laeva remonditi ja siis ma sain sinna köögipoisi, koha ja tervisemeeskond. Hiljem, kui ma sinna läksin, siis laev oli veel täitsa üks vanaraua hunnik. Ainult Stewart oli seal üks tüürimees, vahimees oli laevas, aga siis väga kiiresti remonditi laev, tehti merekõlblikuks ja siis tuli meeskond tuli Rootsist laeva ja siis läksime liikvele. Laeva nimi, rooliin. Ja siis see oli mu esimene laev Carolitsis. Kas teie tutvus ja kokkusaamine mägi või matšiga oli juba siis toimunud? Ja ja meie meie kokkusaamine või oli külastus, tekkis niiviisi, et meie kohalik grantami toidupood, selle omanik oli üks konservatiivide tegelane tähendab linnavalitsuse nõunik kolida, ta nimi oli Freed Robinson Persson, Robinson vist. Ja siis ma käisin seal poes, käisin vahel ja siis ta oli väga sõbralik mees, ajasime juttu seal ja, ja siis mul oli Saksamaalt kaasa toodud ainsa peakattena, mul oli saksa suusamüts, mida tol ajal Inglismaal kandsid ainult saksa sõja vangid. Ja siis ta ütles mulle, et kuule, noormees, et sa selle mütsiga ei tohi siin käia, et nad peavad sind sakslaseks. Ja siis ta andis mulle ühe noobli niisugune mingisugune jahisonid, nii et ma olin nagu mingisugune lord. Ma käisin siis selle selle mütsiga, et järgmine asi on, ta kinkis mulle ühe vana jalgratta. Kogu aeg sai ikka iga kord ma käisin peaaegu iga päev seal poes midagi ostmas ja siis ta ütles, et temal on. Tal on kaks tütart, üks tütar on keemik ja aga on väga huvitatud poliitikast. Samuti nagu oli vana Robinson ise ja et ta tuleb grantami, et ta tahaks minuga rääkida. Siis tuligi, siis magi tuli siis jaa. Siis jalutasime ringi ära, rääkisime poliitikast, oli väga huvitatud kõigist neist küsimustest, tal olid kõik see Balti küsimusele äärmiselt uudne, ta sellest ei teadnud midagi. Mulle jättis ta mulje jätta närviline tütarlaps. Ta oli tal sisemine pinge, oli tal kogu aeg, kui ta rääkis, aga ta oli väga minu minu juttudest huvitatud, siis ma rääkisin nii palju, kui ma teadsin üht-teist ja ma mäletan, et Saksamaal ilmus üks Eesti ajaleht, mille nimi oli Eesti rada. Ja see andis välja mõned inglise keele erinumbrid ja mul olid need olemas. Ja siis ma andsin need siis magile. Kinkisin muidu oli informatsiooni, Eesti osas oli tol ajal väga vähe, ei olnud, mingisugust faktilist materjali ei olnud olemas. Ja, ja siis sellega lõppes siis ma ma viskaks kordama, kohtasin jõuluaeg kaablist ja, ja siis siis Ma läksin peale seda merele ja ja ta siis hakkas juurat õppima. Vahetas ala, vahetas ala. Ta ütles, et ta tegi kohe suure vea, et ta üldse keemiat õppis, et keemia tegelikult teda ei huvita. Ja huvi oli samuti nagu isa lisa oli ka täitsa läbini poliitika tegeleda. Ja kui te siis avastasite, et temast on saanud parlamendisaadik ja konservatiivide tegelane, see oli siis päris huvitav. Oli huvitav uudis, aga ma ei teanud alguses seda üldse sellepärast, sest tema praegune nimi Hatcher ei tähenda mulle midagi ta tol ajal ta ei olnud abielus. Nii et ma ei teadnud seda üldse. Seal oli alles aastaid hiljem, kui ma lugesin ta biograafiat, ma sain teada, et tema on seesama selle Robertsoni tütar magi. Kas see tulevase peaministri Kalite isiklikult kohtunud ja tuttav, kas see teile kunagi mingit kasu on kadunud? Ei kasu, kasu kui sellist ei ole püüdnudki mingisugust kasu või kuidagi sellest saada mingit telegramme või kaarti redele saatma olen küll ja ma olen ka vastust saanud. Ja ta mäletab, et ta ühte poissi, aga ta kahjuks ei mäletanud muu muu rahvust. Ja, ja siis tal üldse Läti, Eesti, Leedu asi seal ikka natukene segamini ja siis, aga ta mäletas, meil muidugi ja kõik ja Balti riikidest ja seda osa ta mäletas. Aga kas ma tegin talle selle selgeks ikka testija? Üldse Baltikum kui selline asi on üks väga tundmatu geograafiline ala sulle Läänes, täpselt seda koolides kusagil ei õpetata. Ma mõtlen Inglismaa osas Euroopaga graafiad sama asju kui ei õpetata, ei paku huvi. Samuti Euroopa ajalugu ei paku huvi, pakub huvi ainult inglise impeeriumi ajalugu ja geograafia samuti, eks ole, need alad, mis on kunagi olnud okupeeritud Inglismaa poolt, neid tuntakse hästi, ütleme, Baltikum ei tunta, oleks olnud kunagi kuulunud Briti impeeriumile, siis muidugi oleks olnud küllaltki hea informatsioon sellel nende maade kohta. Üks valdkond, millest aga äkki nüüd on teie kirjanduslik tegevus, teie kirjaniku tegevus? Me räägime võib-olla ainult paarist teosest, nüüd on ka juba Eestis neid võimalik lugeda. Aga võin, ma kõigepealt räägime raamatust, loojangul lahkume Tallinnast. Siin tuleb nimi Karl Säre, kohe ette. Tekkis huvi ja mõte see raamat kirjutada. Säre kui isiksus on mind alati väga huvitanud, sellepärast et ta oli venelastele üks üks täitsa maha vaikitud mees, keda häbeneti isegi nimetamast, sellepärast oli ikkagi Eesti kompartei esimene sekretär ja et ta niivõrd põhjalikult reetis oma kaaslasi ja, ja nii et ta oli mahavaikitud ju aastakümneid. Muidugi siit ei olnud võimalik. Andmeid oli ju väga raske särje kohta saada. Aga siis. Ma kuulsin, et ta oli siiski peale seda, et seal oli mõrvaprotsessi Altermanni mõrvaprotsess Kopenhaagenis, kus ta esimeses tunnis Räägime räägime selle protsessi sisu ära, kõik ei ole kursis, mis asi oli Altermanni protsent. Rotermanni protsess oli selline, et 30.-te aastate lõpul siis 36 37 asutati üks kate organisatsioon, mida ametlikult nimetati organisatsioonide büroo OP. Ja see kuulus Kominterni tulla. Kopenhaagenis oli Eesti osakond, seal oli neli, viis eestlast, nende peamine tegevus seisnes selles, et panti välja ühte eestikeelset ajalehte, mille nimi oli majakas. Ja seda levitati eesti laevades terves Lääne-Euroopa osas, kes oli kommunistlik muidugi väga ränk, kommunistlik õhutus, kirjandus, kus õhutati meremehi ülestõusule ja kukutama Eesti pätslik, fašistlik, valitsus ja nii edasi. No ja siis sellele organisatsioonile oli, tol ajal oli neli eestlast, seal üks oli nendest Säre, Nad tegelesid muidugi agentide värbamisega spionaažiga. Ja siis tuli Moskvast tulid telegramm. Särele Säre oli nende juht, et selle organisatsiooni juht tappa üks oma kolleegidest, kelle nimi oli Altermann. Kuna Moskvas äkki vähemalt arvati, et see mees on Nad mõrvasid ühes suvi majas väljaspool Kopenhaagenis selle Eltermanni mõrvas olid siis kaastegevad kolm taani kommunisti ja kolm eesti kommunisti kuuekesi mõrvasid seda ühte meest siis seal. Suur tugev mees, suur tugev mees, nähtavasti jootsid nad kõigepealt purju ja siis oritada, seal siis kägistanud ja lõpuks aitas siis jagu. Ja siis ta laiba matsid siis põrandalaudade alla, kaevasid sinna haua ja põranda alla maeti. Ja siis arvasid, et nüüd olukord on likvideeritud, teatasid Meie teatas siis Moskvasse, teie korraldus on täidetud. Ja varsti tuli üks inspektor Moskvast seda asja uurima, et kus kohtade laiba panite ja siis tuli välja, et laip on maetud põrandalaudade alla, seal. Arm ka saarestikus ühes suvilas. Ja siis Moskva spetsialistid leidsid, et äärmisel tamatöörlikult on see mõrv korraldatud ja laip tuleb otsekohe üles kaevata, mida nad siis tegid ja siis nad laiba lahustasid ära siis happevannis. No ja, ja siis, see on muidugi tohutult pikk jutt, kuidas siis lõpuks saksa okupatsiooniaeg 42 oli siis mõrvaprotsess, selles tehti väga suur number igal pool Saksa okupeeritud aladel. Aga Säre esines seal, mitte kui kohtualune, vaid ainult üks päev ja kui tunnistaja oma kolleegide vastu. Ja siis kõik need Taani kommunistid, üks eestlane, nendele määrati kõik väga kõrged vanglaks karistused. Särele ei määratud midagi seal täpselt. Sakslased viisid ta otsekohe Taanist uuesti järgmisel päeval ära, viisid ta Berliini ühe versiooni järel, siin Eesti ajaloolased räägivad. Ta olevat tapetud kuskil saksa konsultatsioon laagris. Mulle tundub, et see vist ei pea paika ka tema edaspidises saatuses, me ei tea midagi. Ja teie pakkusite tema elukäigu lõpuks. Ei, no jama siis. Ma kirjutasin siis seda juttu edasi niiviisi, et ta jõudis Lõuna-Ameerikasse, aga see on muidugi täielikult minu fantaasia. Mul ei ole absoluutselt mingisugust dokumentaalset materjali selle kohta, nii et seda tuleb võtta kui ühte ühte romaani ilukirjandusliku fantaasiatoodet. Lihtsalt. Olev Remsu on avaldanud arvamust, et sära jäeti meelega siia. Niisugusel mehel oli võimatu põrandal kaua vastu pidada. Kõigele liiga tuntud ja sellega taheti kõik juunikommunistid ära likvideerida. See teooria on mulle natuke võõras aga ma kardan, et, et see võib-olla ei pea paika sellepärast et muidugi Moskva oleks pidanud, kui ta ei oleks olnud täiesti kindel sääres. Vaat Särel oli ju väga suur staaž. Põrandaalusel tööl tal ei olnud, igal pool tal ei olnud Hiinas, Shanghais, Taanis, põrandaalusel tööl, Rootsis ta käis Inglismaal, Kanadas, Ameerikas ja tal olid väga suured kogemused. Ja ta oli ka väga palju agente värvanud nende aasta aastakümnete jooksul. Ta oli muide ka, millest siin ei teatagi, aga siis mis tuli välja tema ülekuulamisel. Ta oli olnud omal ajal Trans-Siberi ekspressile, tähendab, kus värvati Vene Nõukogude agente. See ekspress sõitis, algas vist Berliinist üle Varssavi, Moskva tähendab Shanghaisse ja seda kasutasid välismaalased. Ja muidugi see reis kestis peaaegu kaks nädalat. Nii et seal oli väga hea agente värvata. Seal olid ilusad tütarlapsed, seal oli viinad, head toidud, kõik nad istusid seal, need reisijad nagu vangis, Nad kuskil ei pääsenud. Ja siis neid masseeriti seal ja leiti nende hulgas kindlasti ka palju agente. Ja see oli ka seal, aga siis sellest siin nähtavasti veel ei teata. Niisugune teos nagu KGB kutsub Evet aastast 1968 ja mis on selle saamislugu? Selle saamislugu on üks üks eesti tütarlaps, kes siin värvati KGB agendiks ja oli mis aastal 62, kui siin asutati Inturisti Eesti osakond siis tema oli üheks giidiks siin. Ja, ja siis ta abiellus ühe Rootsi eestlasega. Ja siis ta lasti esimese eestlasena välja läände, kellele anti luba abielluda väliseestlasega. Ja see oli vist 62 ja seesama väliseestlane, see härra, ta elab Stockholmis veel. Ta avaldas Rootsi ajakirjanduses. Suured, see oli päris, tekitas sensatsiooni. Kuidas teda oli siin KGB agendiks värvatud. Värbaja oli olnud isiklikult Eesti julgeolekuteise luureosakonna ülem, kelle nimi on Endel Miller. See oli teda otseselt värvanud sellele kohale. See oli päris rootslastele päris suureks satsiooniks. Ja see härra elab Stockholmis edasi ausa mehena ja ja siis tema abikaasa, kellega ta siin abiellus, Nad läksid kiiresti lahku juba, nii et see abielu kestis väga lühikest aega. See oli sellele daamile muide teiseks abieluks juba. Ta oli juba ennem siin abielus olnud ja siis oli KGB-l olid ette nähtud, et abielluks ühe Rootsi lennuväe koloneliga, kes oli erus. Aga KGB-l oli tema vastu mingisugused erilised huvid. Ja teati, et see kolonel, et tal on nõrkus noorematel noorte naiste vastu. Aga siis see igatahes aktsioon ei õnnestunud. Sellest abielust ei tulnud midagi välja ja siis siis järgmine aste oli see, et otsustati teda minule sisse sööta. Ja seekordse aktsioon õnnestus, nii et mina abiellusin taga. Ma käisin vahepeal Rootsis, kui ta veel abielus oli, siis ma sain taga kokku, tal oli paar kirja mulle üle anda ja siis me olime, rääkisime seal juttu, võib-olla seal paar tundi ja siis hiljem ta kirjutas mulle, et tema tahaks tulla-Inglismaale mulle külla, Inglismaa teda väga huvitab. Ja, ja siis ta oli mees lahku läinud. Siis ta tuli mulle külla Inglismaale ja niiviisi asi arenes edasi. Aga muidugi see abielu ka ebaõnnestus väga kiiresti ja see daam elab praegu Rootsis minu teada kontakti temaga ei ole mingisugust, ma ei tea. Kui tema poliitilisi raamatuid olete kirjutanud, kas te olete istunud arhiivides või, või kuskohast kohuta materjali? Muidugi Eesti osas meil ei ole arhiive, nii et see on tohutult rasked, meil puuduvad arhiivid. Mõningaid asju ma olen muidugi saanud kontrollida, mis meil arhiivides on, meil on, Eesti arhiiv, on Leickwoodis, Ameerikas, siis on, on Austraalias, on Eesti arhiiv. Aga need koosnevad peamiselt vanadest, eesti ajalehtedest, aastakäikudest, samuti raamatutest, vanu dokumente on suhteliselt vähe, seal. Raske on kedagi teaduslikult üldse meil läänes teha. Eesti osas sellepärast, et ei ole kunagi olnud arhiive. Kui näiteks Karl Säre või ka teiste puhul te olete seal, kus andmed lõpevad läinud fantaasiateele, mis on teie põhimõte, et kas see on see, et oleks põnev, et see on tõenäoline või lihtsalt pakub teile endale huvise kirjutamine? Mulle pakub see huvi ja ma tahtsin et ikka Karl saarest sellepärast ka kirjutada, et ta oli niivõrd tähtis kujusin, kes nõukogude poolt täielikult maha vaikiti ja sellepärast ma, see oli ka omas kohas, võiks ütelda nõukogude liidule kättemaksuaktsiooniks. Et esitada üks mees, kes on olnud niivõrd kõrge koha peal ja, ja keda nüüd maha vaikida. Veel üks valdkond te olete kirjutanud ka meremeeste elust kaheosalise romaani. No see on väga kergelt kirjutatud üks homoristlik jutt eesti meremeestest panama laevas, panama, lipu all, nende elu, see on kirjutatud väga kerges stiilis, meil oli omal ajal ilmus Eesti meremeeste bülletan, mille nimi oli Eesti meremees ja ma kirjutasin seal igas numbris ühe solijatooni sellel teemal. Ja siis nendest toonidest lõpuks arenes romaan välja, aga see on ka täitsa nisukene mõelda täitsa humoristliku, väga kerge raamat. Ja see muutus nii käsikiri, nii paksukesed, kirjastus, kirjastus Orto andis selle kahes köites välja lõpuks. Ja see läks väga hästi, inimestele meeldis selline kerge lektüür, seal on huumorit ja meremeeste juttu on seal palju. Kas ka võllamäe kavalkad läks inimestele soodsamaks? Ei, nojah, need, see on, see on kokku kogutud anekdoodid ja, ja see jah, eestlastel ikka huumorisoon nähtavasti on olemas ehk et seda on ostetud küll ja kus kohas te neid anekdoote saite? Ma korjasin neid aja jooksul, osa on mu oma väljamõeldud, aga siiski suhteliselt. Ma ei tea, millises proportsioonis. Aga lihtsalt siit ja sealt mitmekümne aasta jooksul aastakümne jooksul võib-olla osa on kindlasti tuntud ka Eestis. Pärinevadki Eestist ja osa läänest. Nii et väga nii laialt lases mastaabis. Ma olen neid üle maailma korjanud ja ka meremeestelt, kuigi seal on seal peamised poliitilised anekdoodid. Ma tean, et teil on ka valminud väga mahukas ja paks käsikiri, autobiograafiline, noh siis ütleme mälestusteraamat jah. Ma nimetan seda siiski romaaniks ja see oleks siis autobiograafiline romaan aastatest 1944 koma kodumaalt lahkusin kuni aastani 49, kui ma läksin laevapoisiks, ütleme selle minu elu nende viie aasta jooksul. Aga see käsikiri on, ma olen seda kavandanud juba aastakümneid ja see käsikiri muutub ikka paksemaks, nii et ma ei tea, mitu köidet sellest võiks lõpuks tulla. Ta kogu aeg, ma lisan selle algkäsikirjale. Aga see, see koondab minu elu ainult täpselt viie aasta jooksul kodumaalt lahkumisest, kuni lõppeks sellega, kui ma esimesest laevast lahkusin. 49. aasta sügisel. Ja nüüd ma tahan veel küsida Ainar Sandenilt viimase küsimusena, mis on tema plaanid Inglismaal, kui ta koju jälle tagasi jõuab? Ma olen pensionär ja saan pensioni. Aastaselt hakkasin pensioni saama. Nüüd ma saan 60 viieselt salleel ühe pensioni juurde ja ma ei kavatse mingisugust kindlat ametit pidada. Olen poissmees, perekonda mul absoluutselt kedagi ei ole. Ja ma tahan nüüd täielikult vabadust nautida.