Head kuulajad. Olete page haihtunud ja nautinud. Ohjeldamatut. Häälat. Algamas on järjekordne saade sarjast hääled ja saade on pühendatud seekord Einari Koppelile stuudios Martin piiranud. See asjaolu, et Einari Koppel suri juba aastal 1978 tähendab seda, et tegemata Eestisse järgmisel kümnendil alanud demokratiseerimine. See omakorda aga tähendab, et need vähesed intervjuud, mis Einari Koppel andis, olid küllaltki ühe ülbalised ja vähesisukad hallidele. Küsimuste leht olid hallid vastused. Aga oma perekonna vanemate kohta on ta kirjutanud, et ta on kalamaja poiss. Tema ema oli väga muusikalembeline, ta armastas laulda, isa mängis hästi viiulit, kuid oli siiski väga tõsine inimene. Ilmselt seepärast tuligi temast Kloom nagu Einari Koppel on öelnud. Ja kuigi ta oli kehv Dioretiseerija, oli ta tõeline ja suur näitleja. Inimesed, kes teda tundsid, on öelnud, et tema oli näitleja ka väljaspool lava. Ja nüüd me kuulemegi esimest näidet tema näitlejatööst. See on araabia muinasjutu 1000 ja üks ööd. Instseneeringu, mille on teinud Ly Seppel ja Andres Ehin. Lindistus on aastast 1976 ja Califi targa ja kavala teenri Chafaari osas Einari Koppel. Kes sa oled ja mis ametit sa pead, õuarne isand, ma olen kalamees. Juba keskpäeval läksin makalan, aga alla ei andnud midagi, millega saaksin peret toita. Minus on ärganud vastikustunne iseenese vastu, ma ihaldan surra. Kas ei tahaks koos meiega jõe äärde tagasi minna? Minu õnne nimel viska veel kord oma võrkiirise jõkke ja mis, ega oleks, mille sa siis välja tõmbad, ostan ma selle su käest ära. Võtan kuulda, su juttu ei saanud ja tulen koos teiega. Läkiläki. Noh, mees, kas see on sama koht, kus sa päeval püüdsid? On küll, meil pole kuigi palju aega, miski võrkutu sisse. Keeerrest poolest kirst, mis kirst? Veidi eemale. Alla arv oli seal alko kõigevägevam suletoad. Raske Aabu käskija, küll, aga seal sees kas kuld või kurjad vaibu. Hue lõpuks ometi. Pealt punase niidiga kinni õmmeldud. Kaema, lõikad niidi lahti. Valitseja karbi sees on täide väikselt kirst. Seda pole vaja kaudu. Kaasvaipu tohtiga Baibutu. Alaala tuleb noore naise surnukeha. Tükkideks raisatud? Einari Koppel oli ainult ja eelkõige näitleja, ta on öelnud, seekord on ta püüdnud ka lavastajatööd teha, see oli siis, kui ta juhendas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna näiteringi. Ta on sellest perioodist, mis kestis paar aastat, et kõnelnud väga soojade sõnadega. See andis talle väga palju, õppis tundma huvitavaid inimesi ja, ega näitlejale. Professionaalses mõttes oli see töö väga kasulik. Meenutame, et aastatel 50 kuni 58 töötas Ugalas 58 kuni 73 Vanemuises ja kuni elu lõpuni. Aastal 78 Draamateatris, Tallinnas aga siiski Einari Meil on pidanud ka ühte natukene teistsugust ametit. Ta meenutab aastat 46, kus ta noore mehena sõjaväest vabanenuna pidi otsustama, mis edasi saab. Me teame, et alguses soovis ta saada isegi muusikuks, aga mis edasi sai seda kõneletaibaise. Einari Koppel. Seal toimus 1940 ja kuuendal aastal. Peale seda, kui minti mobiliseeriti Nõukogude armeest, siis ma avastasin ootamatult tänu ühele oma koolivennale ajalehest kuulutuse, õigemini koolinud, ütles mulle, et kuule sa oled nüüd prii, poiss, Sul on niisugust annet minu arvates, et sa võiksid minna ja selle kuulutuse peale ringhäälingus kulutusi siis on sind võetakse diktorit? No ütleme siis võrdlemisi kõhedaks. Sest üks asi on särablid, koolivend sinu eeldustest. Teine asi on astuda kõrgkvalifitseeritud komisjoni ette. Siiski tänu tema mitmekordselt märgitusele maju, ütlesin lõpuks ikka kõik oma julguse kokku ja läksin. Mul oli tohutu laugeldus, õigemini see oli minu õnn. Žüriid õieti ei näinud. Žürii istus kuskil teistes ruumides ja neid huvitas peamiselt see, kuidas mina oskan rääkida, kui kas meil on õigekeelsus, vastab mingisugustele normatiividele või mitte. Esimene inimene, keda ma õieti kohtasin seal üks väga sümpaatne noor tütarlaps, kes istus laua taga tutvustas ennast, et just tema nimi on. No nii vaimses mõttes, silus teadetes pole midagi, pojake, ära värise. Vaata see mikrofon rägise sisse julgelt, selgelt kindla häälega ei ole midagi kohutavat, ei juhtunud olnud seal teises toas on ka päris head. Vaatasid, möllasid, lugesid, no süda oli kurgus, cloud, käed värisesid tabeli, leht värises käes. Tähed hüppasid silme ees kuidagimoodi midagi ma sealt lugesin, muidugi, see võiks kaunis armetuses paistava. Nii et mind võeti nagu veel paari inimest peale minu, kes käisid seal konkursil, võeti katse peale alguses. Ja siis kuuajalise, ma ei mäletagi, oli siis natuke kauem, sisuliselt juba koosseisulised seadustena tööle, tulen linna kal, nii palju sellest ütelda temasse hiljem minu kooliõde. Linda Rummo olime koos, astusime teatriinstituuti. Seal ma siis töötasin koosseisulised diktorina kuni 46. aasta sügiseni. Siis avati tolle aja Eesti riiklik teatriinstituut, mis saatis välja kolm lendu. Igasuguseid materjale, nii kunstilise kui ka päevakajalised ja mis puhul aga tekkis üldse tahtmine teatriinstituuti minna? On raske öelda. Minu käest on nii mitmedki inimesed seda küsinud. Aga seesama žürii kuma diad rüüstas, küsis, miks tahtedel vardasse mul veres maausulisi on mul ema isa poolt pärandatud nende patud nuheldud lapse kätte nagu üheldaks. Sest nemad tegid ka seda tööd, ma mõtlen, lavatööd, ema küll vähem, aga isa töötas, praeguse mõiste järgi võiks nimetada estraadi distina. Tol ajal oli ta lihtsalt väike lava, näitleja või artist, kuidas teda nimetati, tõdetas kinodes, seansside vaheaegadel. Oli üks niisugune paar, esines maksjal Lexunud omalajal, kodanlikul ajal olid kaunis populaarsed nimed, nüüd muidugi neid enam ei mäleta, ta vanemad inimesed vast mäletavad veel, olid populaarsed nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Kuna see siiski võimalusi oli vähe, siis nad esinesid ka väljaspool Eestit väga palju. Ja ilmselt ma siis pärisin selle pisiku nende käest, mis mind lõpuks sealse instituuti viis. Töötasin Ugala Teatris Viljandis lõpetasime 50. aastal. Töö oli muidugi raske, alguses väga-väga harjumatu, sest olid endale kujutanud ette teatritööd siiski. Nagu Tallinna olude järgi igal õhtul mängid korralikult linnas keskus tsentrumis korralikus majas. Äkki paisati sind hoopis teistesse oludes väga palju reisida. Ja muidugi mul oli alguses tohutult võõras, väga pikad ring, reisud, igasugustes oludes koha peal, ööbimised mitte nii nagu praegu, kus teatrid ööbivad hotellides, sõidavad võõrastama, sõidavad sealt veel. See oli muidugi alguses väga võõras, tundus väga imelikum ja väga raske oli alguses kohaneda, sest lihtsalt noorel inimesel oli ettekujutus siiski, sest teadsin, tegelased nagu öeldakse, puhas soe, tubade töö. Seal tuli välja, et see oli hoopis väga raske, mitte sugugi soe. Tihtipeale kaugeltki muidugi töö oli seal huvitav, huvitav selles suhtes, et seal ma sain isegi küllaltki selge reaalse ettekujutuse sellest, mida tegelikult teatri töödelda. Einari Koppel on öelnud, et kõige raskem roll on tal olnud Sauna Madis vargamäes, kus Johannes Kaljula olevat temaga näinud väga ränka vaeva, nii nagu Sauna Madis nägi oma kraavi kaevates. Aga tulemus olevat ikka kehva olnud. Aga ta on öelnud ka neid teisest küljest jälle kõige armsamad ja kõige olulisemad on tihti rollid, millega on just tulnud suurt vaeva näha. Ja siin tuleb tuletame meelde Aino Talvi ütlus, et ta ei tunne ühtegi nii kõrge tööeetikaga näitlejat, kui seda oli Einari Koppel tolleaegses draamateatris. Seda on ta öelnud seoses näitleja varases surmaga. Aga oma töökohta on Einari Koppeli ise rääkinud nii. Minul kergelt osa ei ole kuulnudki, võib-olla on lihtsalt mõni Osamis natuurilt vastuvõetavam, on mida sul on lihtsam lahendada lihtsam enda peale üle sandaga. Raske tulnud, kõik olnud. Ja rahul ma tean, et ma ei ole ka õieti isegi osakolnud, muidugi meeldib üks osa rohkem kui teine, see on selgelt inimesel ikka meeldib üks asi rohkem kui teine. Ja mõni, millega sa kõvasti murrad, maadlejad, oled meeleheitel, ahastuses tööd käes ja isegi on moment. Teis on siiski valed, sa üldse seal elukutse valisid, sa näed, ju sa ei kõlba, sa ei saa hakkama, on ka niisuguseid momente. Ja mitte ainult minul, see on päris loomulik, ma usun, et neid on ka teistel, nii palju, kui ma olen oma kolleegide käest kas see osa võib-olla isegi see osa muutub arv sellest, kus sa kuidagi siiski oled suutnud endale omaseks teha. Muide ka mida te mõtlete siis näiteks, kui te hommikul lähete proovile ja must kass üle tee jookseb? Pilv tuleb muidugi tunnistada, aga. Ma ei taha seda endale tunnistada, ma teen niisuguseid haavad. Innumissioon nüüd, rumalus. Niisugune väike kripeldus, Narva südant. Lähed sülitab kolm korda üle õla. Kergelt ebauslikkuse tunde värk, olen ma igatahes enda juures küll märganud. 13. ei karda, seda kuupäeva, ei arva seda paigaldada, sellel päeval mul on millegipärast hästi läinud nagu niuhti valesti lähed edasi, siis ei hakka teda. Musta rassi puhul ma kasse üldiselt. Eriti sümpaatsemad mulle ei mõju, kui osaraamat proovide ajal maha juhtub kukkuma. Ja seda mitte maast üles tõsta, vaid peab talle ennem peale istuma kogu oma keharaskusega seal hulk aega peale istuma ja alles siis võib ta pühalikult maast üles tõsta. See on kindel viks, sest kehtib niisugune ebausklik, muidu võib see osa, mida sa ette valmistatud aia taha minna, läbi kukkuda, kui osaraamat maha kukub, sul väga halb enne, selleks pead sa talle peale istuma, see on niisugune rituaal. Talle toimib küljest igaüks kirjutamata seaduse põhjal kinni peab mitu korda ühe proovi ajal näiteks on samas maha kukkunud ja mitu korda olete teie näiteks isiklikult näinud, et näitlejad sellel peal istuv oi, väga palju, väga palju kordi. Noored kui vanad, nii võis mehed kui naised, mehed, nii nooremad daamid, nii kaalukamad, David kui kõhklemata olid kõik selle rituaali läbi teinud enam-vähem, keda mina tunnen. Mina ise ka ühe proovi jooksul, võib-olla isegi paar-kolm korda algul seda juhtunud pole, kelle ägisedes maha istunud ja osalammute otsese püsti seal. Oluline aeg Einari Koppeli jaoks olid töö Vanemuise teatris. Teater oli mõnes mõttes eriline essari kombinaatteater, siis Einari Koppel on tunnistanud, et see töö talle seal meeldis, avardas tema oskusi ja võimalusi. Ainult et balletti ta seal ei teinud, kõik muu aga tuli läbi teha. Siit juba jälle Einari Koppel. Lindistus pärineb aastast 1966 saatest mees mitme näoga, mille on teinud Hubert Velderman. Siis üldse on kõige suurem ja põhjalikum saade, mis Einari Koppeli, st Eesti Raadio arhiivis on. Mis puutub laulmisesse, siis seda jällegi tänu Vanemuise teater, Vanemuise teater on ju kombinaat ja seal tuleb, ühesõnaga kui on vaja siis teha kõike, mis, mis näitas, et võib laulda, tuleb tantsida. Ma olen operettides esinenud ja seal ooperites on lihtsalt vaja laulda, siis ma oma hääleulatusega nagu endale kunagi ütles, et tema hääleulatus on poolteist või kaks kool ja sellega peab laulma. No siis minul on umbes sama suhtlustasemel. Ooper kesid ojja. Nüüd niisugune karud pannakse tantsima, läbi rõnga hüppama, see on muidugi Irdidele teeneid, tema vahest leiutab niukesi eksperiment, terve aasta juurukesi ütleb, näe kurat ära tegi küll, umbes nisustiili olen ma pidanud paljusid asju tegema. Ja kui mulle kunagi oleks öeldud, et et koppel teil tuleb kremli, teadsid laval laulda aariat, siis ma oleksin muidugi kaunis viltu vaadanud otsa, mitte ei olnud päris kindel tema normaalses seisundis, aga seda ma olen teinud. Mäletan Ernesaksa tulerissetes üks vabrikandiaaria, mis mul siiamaani peaskumadiga rubla rubla rublaga käis seal koga seal kiiresti ära õppinud, mis kirjutas, et vot Kremli teatris tuleb teil laulda, ma ostsin soo, väga kena. Ja muidugi ma laulsin näha, mismoodi see laulmine oli, selliseid hoopis iseküsimus, aga laulda tuli. Ja nii on selles möllus, mis pea kuu alguses minu andmete järgi välja tulema, seal on mul kahjuks inspravniku osa õnneks. Ta on niivõrd lühike, et ma usun, et ma siiski palju seal ära rikkuda ei suuda. Ehk ehk see hea, mis enne mind ja pärast mind on korraks siiski selle asja nii ära. Et malasti tartlasele silmustest siis nimetada Ernesaksa koomilist ooperit laulumängule, aga nüüd hiljem tehtud pooleldi miskil jah, mari, mis ka vabariigi 25. aastapäeval Tallinnas laulupeo ajal mäleti kant, seal ma mängisin. Karakter, juust, joodikust maalrid, võimaalsest joodikut, selleni olid kor seal koos oma ometi venna pulgaga, nad seal vestlevad ringi terve etenduse jooksul, rajavad seal vahekordi võimalikult sassi, nagu ikka ühes korralikus koomilises ooperis korralikus loos peab olema ja. Valdne. No kuule eks vahest prisse otsa, kas saadud saabuta vett, rubla kinnil kahva ja enamalt Konguta hooba kasvava meestele käinud meetme noole. On ju teada, et Einari Koppel oli väga mitmekülgne näitleja Eesti raadiol näiteks on põhjust meenutada teda kui pidevat jalalist, kuuldemängude ja meelelahutussaadete esinejat, näitlejat aga ta mängis paljuga kinos, kuigi tema lemmikkoht oli siiski teatrilava. Ta on võrrelnud ka tööd teatris ja filmis. Sõitsin alt Läti piiri äärest ringreisil olles neli korda peale etendust Saaremaale Kingissepa seal filmiti, olime kaheksateistaastased. Ja ma käisin neli korda sealt Läti piiri äärest, öösiti jõudsin hommikuks Saaremaale, ilm oli pilves, tuli niisama tühjalt tagasi, jälle õhtuseks etenduseks ja niimoodi ma lasin edasi 100.. Minu rekord on nelja päeva jooksul viis korda edasi-tagasi Tartu ja Tallinna vahet sõita, selle juures iga õhtu mängida, iga päev filmida, iga öösi, filmida noh, autos lihtsalt tukkuda pärast enam ei tukkunud ka sellepärast et juba nähtavasti olid endal nii külg harjutanud, selle kombeks isegi magada. Aga see on töös, on T1 külgi. Ega nagu sellest loobuda ka ei tahaks. Ega ei tahaks, vabatahtlikult küll mitte, kui just ei öelda, et kulla mees siin vaevu nagu muidugi väga õige, väga-väga tänuväärne asi, on ka ise see aeg ära tabada, kui sa tõesti enam ei kõlba oma tööle. Aga praegu nagu ikkagi tahaks veel sellele mõttele, et peaksid jätma pooleli, kui te klaveri pähe istute. Mis meloodia teel näiteks, kas pärast etendust esimesena peast läbi jookseb, mida te kohe proovida tahaksite? Väga raske öelda, mõtisklen, istun ja ei teagi alati öelda, mis meloodia sealt parajasti siis välja tuleb. Praegu proovime, mis, mis võiks tulla? Ja nii edasi nende juures varvastega vaest lihtsalt mõtiskleda ja kas või pooleldi improviseerida. Meil oli sellest varem juttu, et Einari Koppel alustas oma töömehe elutööga Eesti raadiost, oli sind diktor, aga ta tegi ka teisi saateid ja nüüd me kuulemegi helilinti, mis on aastast 1956, kus vestlus toimub Ugala teatri kõige vanema näitleja Jaan alt Leesiga ja üks kahest küsitlejastangi Einari Koppel. No ja sina, kui meie üks mõlemaid lavaveterane ja Ugala teatri asutajaid räägiksin mõne sõnaga, kuidas teatritegemisel halvustakse tegid, soovitab kindlasti meie raadiosõpra raadiokuulajad ka seda Ugala arutamiseks või mille vanemale ei, no kuidas üldse tegemine seal peale hakkasid ka varem hakkas mul sedagi plaani kanis nooruke juba vaevalt 19 aastat vana. Ja kui ma hakkasin hullama nendega sammuline küünis, seal mängis mesindus, aga see küün, mis seal Viljandi järve ääres ja samal ajal küll praegu alles sekki nii teha. Kuidas väitma, mõni seal siis käis, noh, miks ta käis ja oli see alles võhik seal ja tahtsin ka osale küsida ja tuli mul sorokovka viina 20 õlut osta, helistas ainult. Muidu ei antud, näitlejaid tuli sisse ja ETV-d olid kõige enam-vähem viinamehedki selle aeg tegemas, oli. Kuidas siis edasi läks, järgmiste osade juures, järgmises osas siis anti juba mulle pakuti esijuba ja siis saabus ise ja ma ei lähe ühe osaga kuulsaks, ma olin peaminister tolli, aga siis läks mu järgmine Norra murdvargus mängisin siis oli seal tuba, kolmas osa oli silleni röörides Schweitzeri osa, aga kuidas siis rahvas kohale saabus, sest töötasuga päris kaugele linna. No ja siis oligi niisugune suur kivi villamise pargas oli niisugune väike suur diviisis tee pühiti lülitid ja puhtad ja pandi kaitse simmer ringi ja siis läks see asi seeme minema. Raurograttaldavastada sinna ja. Kilomeetrit minna kolm tundi läks joonide sõjale. Kas see oli ainult näitemängu, tehti sel õhtul vool seal, teeksime iga igasugust muud vigurid seal aegas ja pott löödi khatikotis karaati ja kõik nalja, niuke metsa pilaks, lõppude lõpuks oli sessi sammuli köilisi mänvene. Ilmatu tore äri. Jah, kahevaatlus on tükk oli meid seal mängitud, sai kuidas sesse Ugala teatri tegemine nii lahti läks, teil või kust see mõte üldse tuli, no see mõte, tuli sündis siin koeduse koju selleaegne koolilauad, kus praegu teada, meil elab praegusi praeguses Ugala laval, siin oli siin, arvutas Armin, hunt oli, see hoidis, võttis kuuenööbist kinni ja tõmbas mind nurka kõrvale, ütles kuule vana Jaan, mis arvad, et autsema teater heitsi? Asjendarvesti Ma olen sellega nõus ja läks sealt edasi ja siis hakkasime valmis tegema. Mina muretsesin Vanemuises põhi Sirje ja teiseks mureks Estonias ja Pärnus ja tahtsime vaata mitmelt poolt kokku klappida. Võrr tuli siia ja kellel oli juba mingisugune põhikiri valmise ja see oli siis lugest võeti ja kõik oli väga hea ja siis kirjutasime meie kolmekesi siis kaks untsi ja mina alla ja Jewyydimisesse, mis aastal see toimus, see 20. 1900 kõige siin toimus oli 19.-le. Aga siis 20-l sai, ta kinnitab nii, meile anti siis luba mängida kuuendale, jaanuarile 10. kinnitati, et mängisite ametlikult juba ennem ära koolile veeemm mängisime ära ja kuuendal jaanuaril mängis mere, siis oli, mis tükiga tõi avasitusel. Pension selle üks saksa tikk on, ehk siis pidin kaks, nimi on tal ehk koju onu hullumajas käis. Kuuldud lõigus oli peategelane küll omaaegne Ugala näitleja Jaan Alt, Leis aga peab tunnistama, et Einari Koppel sai ka saate vestlus juhi rolliga väga hästi hakkama. Minu eesmärk tänases saates on olnud näidata Einari Kappeli võimeid hästi kõikidest külgedest ja seetõttu kuulate nüüd sketši veel saate lõpus, kus Einari Koppel amm koos Valdo pandiga ja tuleb tunnistada, et meie kõigi aegade kõige andekam raadiomees Saka näitlejatööga väga hästi hakkama. Vähemalt Einari Koppelile ta oluliselt alla ei jää. Ele mööbel, pastelltoonis, tapetit, mugav nurgake laiadiivaniga, mis kutsub istuma. Kõik räägib sellest, et juba sisenemise hetkest algab siin külastajate maitse kasvatamine. Kuid seltsimees rula kuidagi nagu üllatav, ei mingeid raamatupidajaid arvel. Ja meie büroo töötab nimelt eelkõige ühiskondlikel alustel. Ma ütleksin humanistlik kaalutlustel. Aga te ju teate, kuidas meil vahetevahel kuritarvitatakse alkohoolsete jookide pruukimise ja, ja mul tuleb, et vot need teenindamise on eesmärgiks, on just nimelt seesuguse Eda teadliku elemendi kasvatamine. Ainult mitte nii radikaalsete vahenditega nagu kainestusmajas vaid vastupidi. Oot, kuidas nad õieti mõista, vastupidi, seal tehakse nendega nii, me teame, aga kuidas teil sisse, kas ometi neile? Vaadake meie asutuses nimelt meie asutuses, kui seesuguses ei leidu tillakeski alkoholi, mitte tilkagi? Mina isiklikult olen absoluutne karsklane. Meie ülesanne seisab ainuüksi järgmises. Kuidas need laenutame kodanikele, kes meie poole pöörduvad? Peab ütlema selle juures veel ühte, et meie süsteem on ainulaadne ja esmakordselt praktiseerita maailmas kuidagi väga kaval. Eks ole, väga kaval ja, ja. Täiesti täiesti täiesti õige, täiesti inimlikust, psühholoogilisest momendist. Te olete kindlasti tähele pannud, millise ebatavalise mõtleksin. Kolossaalse aktiivsusega joobnud inimene otsib endale seltskonda. Ta võib juhtuda, me kõik teame, et ta võib vahel isegi oma kolossaalses aktiivsuses kuidagi nagu ebameeldivat isegi tülikaks muuta. Imelik nimelt nimelt ma julgeksin näidata alkoholist nakatatud inimese teadvuses tekib mingi erakordne kollektiivsuse vajadus. Ehk vastupidi, teisest küljest üksinduse kartmise kompleks, midagi, milles enamik meie inimestest ei satu ju napsuvõtmise libedale teele ilma mõjuva põhjuseta. Ma ei tea. Vôiks näide, saatsite näiteks rongile mõnd sõpra või lihtsalt ametivenda. Tulete raudteejaamast tagasi südapäeval, kergelt vintis Teil on kange tahtmine edasi tipsutada või nagu öeldakse, hammas eri. Ja restoranid on päeval tühjad, kõik tuttavad on tööl, kedagi ei kohta. Aga mis teid ootab? Üksindus, absoluutne üksindus. No siis pole midagi imestada, kui te tülitati mõnda kainet kaaskodanikku, kes heal juhul sadab teid kuu peale, halvemal juhul kutsunud miilits. Mõtlesin kõik need kurvad vahejuhtumit pärast südaööd head just need nimelt, eks ole. Kus inimväärikuse kaotanud joobloo alles avamata pudel palitu taskus, tolknemas väga ebameeldiv. Vaatajatelt klopib. Sina mõtlesid niisugune meeleheitlikult see eksinud hing. Sedasama joomakaaslast ei kedagi muud, ikka joomakaaslast kaaslast, kellega koos tipsutada. See oli siis katkend ühest laupäevaõhtusest saatest ja paneme tähele aasta oli siis 1956. See oli järjekordne saade sarjast hääled ja Einari Kappelist kostatud. Saate toimetaja oli Martin piiranud.