On kolmapäev ja seekord siis jälle koorijuhi, kolmapäev sellel hooajal. Teist korda saame kokku. Ja täna on eriline koorijuhi kolmapäev. Kõigepealt sellepärast et aitäh, saame seda koostöös teha. Naislaulu selts, Eesti meestelaulu, selts. Ja On ka põhjust. Meil on koorijuht, mitte siit Tallinnast, nagu veel enamik meie esinenust on olnud vaid piisavalt kaugel. Tänast Eestimaad silmas pidades Võrumaalt ja tuntud teadamees Heino Pehk istumas juba siin ja kera, meie hea õhtujuht on valmistada, küsiti ma, seetõttu ma palju siin ei vajata. Saame kuulda kindlasti palju huvitavat ja olgu siin juure söödud jälle kord aitäh klassikaraadiole. Maakera on siin esindamas eelkõige õhtujuhina, aga koostöös klassikaraadio ja Marge rookäruga on siin saadud vanu häid linte. Ja videot on tegemas ula Dormet. Nii et oleme jäädvustatud siin tänase õhtu seisuga head kuulamast. Tere õhtust, minu poolki teile kõikidele, kes te ei ole pidanud paljuks tulla siia meie rahvusooperi looduskaunisse ja hubase Heimasse aeda talveaeda. Minul on hea meel juba teist korda siin läbi viia koorijuhi kolmapäeva. Ja enne, kui tulin siia, mõtlesin, et ei oska isegi öelda, kas siin on nüüd mingi saatuse käsi mängus või, või on sellel üldse mingit tähendust, aga juba teist korda räägin ma siin lõunamaalasega eelmisel kuul, kui oli koorijuhi päev oli siin valgalane Ants Sööt. Täna pöördume siis geograafiliselt natukene kagu poole ja räägime võrokese Heino Pehkiga. Ja räägime temaga elust ja ilmast. Ja räägime ka sellepärast, et Eino Pehk, Võrumaa meeskoori peadirigent on jõululaps ja sel aastal juubilar tere tulemast siis Tallinna maile. Ja kõigepealt siis juubilarile väärtuslik Kingitus, Raimond Läte Laul tige tikker, mille esitab meile Kuninglik kvintett. Muusikaline kingitus polnud valitud mitte juhuslikult. Igal asjal on oma tähendus. Kõigepealt oli selle lauluseade teinud Erki Pehk ja Erki Pehk. Meie tänase juubilari poeg on ka selle kvintetti ellukutsuja ja asutaja. Maa oli ka see, kes selle kuningliku kvintetti koosseisus Urmas Põldma, Raul Mikson, Meelis Hainso, Mareks lobe ja Andres Alamaa siia täna laulma kutsus. Nii, nii siis, kui Erki Pehk sealt posti tagant vaevub siia tulema, siis on meil täna siin küsitletavaiks kaks Pehki, isa ja poeg, kaks dirigenti. Raske öelda, kas Lõuna-Eesti kuppel Maaslikuma voorete orgudega või hoopis siis ööbikuoru, laulikud oma kõikjale kostvale üritusega või hoopiski miski muu on Lõuna-Eesti just see kant, kus meie muusikute perre on tulnud väga palju tuntud isiksusi. Eino Pehki nime pole ilmselt Võrumaal ja tutvustada ega kommenteerida ka siinmail ehk pisut küll, sest Tallinna ja Võru vahe 256 kilomeetrit on piisavalt pikk vahemaa selleks, et infotee peal kaduda, võib. Seda enam, et ka Eesti meestelaulu selts, kes on selle tänase õhtu ellukutsuja andmebaas Eino Pehki kohta on üksjagu kesine. Nemad peavad edastada vaid, et 1881. aastal loodud Võru meeskoori juhatab 1965.-st aastast alates Eino Pehk. Meeskoori kõrval on Heino Pehk juhatanud Võru õpetajate segakoori ja alates käesolevast hooajas ka Võru noorte meeskoori. Alates 1965.-st aastast on juubilar olnud Võru muusikakoolis klaveri ja akordioniõpetaja. 1995. aastal määrati juubilarile Gustav Ernesaksa nimelise sihtfondi stipendium kooriliikumise edendamise eest. Korduvalt on Heino Pehk olnud rajooni ja Eesti meestelaulu seltsi laulupäevadel üldjuhiks. Ja ongi kõik. Ometi on mehe elu olnud nagu huvitav film, mida tänapäeval enam ei tehta, sest puudub täks. Meeli ärritav räigus küllanud ka Eino Pehki 35 aastat kestnud muusikuteel selliseid fakte, millest ei saa vaikida kas või näiteks kohe kuninglikult kvintetti kõlab Karel plahvi laul Bambiina. Kõigepealt laul ja pärast jutt. Täh kuninglikule kvintetti-le ja nüüd siis küsimus kohe Heino Pehkile. Mis ühist on tõsimeelsel koorijuhil niisuguse lauluga nagu äsja kõlasime Balbiino. Kuidas on teie teed ristunud muusikuteel? Tall viinaga. Aga kõigepealt ma tahaks ikka kõiki siin tervitada, kestlesin, täna olete. Ja ma ma ei siiski päiks veidikese täpsustama. Tolleaegse maadejaotuse järgi olen Tartumaa lõunaosa, kui ta teab, suure tee ääres oleks naaritsa kant vot seal metsade sees. Ja tollel ajal sele romaani nimi koguni Otepää Otepää rajoon. Nüüd ta on juba veski ja need on hoopis teised seal kogu aeg muutus asi ja aga need jah, viimased viimased praegu ikka üle 40 aasta juba 59.-st aastast olen võruga seotud. Aga nüüd kohe kuuldud laulu juurde. Kui mina seal Võrus kaks tööle Võru muusikakoolis õpetajana, siis selline kooli direktor Hendrik Juurikas. Kuidas nad noortest siin Tallinna orkestri Orotseigeri orkestri ees küll sellise täiskoosseisule estraadiorkestrile viis saksofoni, viis trombooni, trompetit, plussis rütmipillid. Ja see oli väga popp klaarna Lõuna-Eestis vähemalt ja me käisime suveti põhiliselt ringreisidel ja kui mina õppisin Tallinnas, siis iga suvi möödus just seal, põhiliselt küll ansambleid juhatada, seal olnud ansamblit kaasas. Poistest pillimeestest saali meesansambel oli isegi võimalus Hendrik Juurikas kusagilt siis tol ajal nendest öistest raadiost lindistas maha ja talul hea kõrge kirjutas üles, et ma täpselt ei teagi, mis päritoluga see laul on, aga seda me laulsime, mul oli siin au laulda esimest jaanuarit, aga siin on 40 aastat tagasi anud. Ma ei mäleta, kuidas see slaid oli siin noor noorem mees on nüüd veidikese teda kahandanud, aga halb algus on täpselt samad, need ära tuttavam küll. Ja kui palju seal teksti on need nii palju seoses sellega see laul kõlanud. Kas teie peres ongi asi niimoodi korraldatud, et kõik see, mida isa kunagi oma nooruses on teinud, on nüüd pärandatud noorele Pehkile üle tema seda ka korra läbi elaks jälle kogeks. Ei, ma ei ütleks, et korraldatud, aga ega ma midagi keelanud, kellele talle midagi vahel. Et kui tal midagi sealt mõnutegevustest meeldinud, ta võib seda alati teha ja muidugi teisel tasandil. Heino Pehk, Öelge, palun, mida te peate oma elu kõige märkimisväärsemat, eks faktideks peale selle, et te olemas olete. Kas seda, et teie elukäiku on suunanud muusika? No kindlasti seda mul on palju vedanud sellega kõik need palju poole alates algkoolist peale on taas tahtmatult päästnud muusika. Ma ei ole isegi näiteks eriti palju kartulit lõikeid noppinud, tol ajal oli see maas. Nii väike, kui vähemalt jalad kandsid, pidid olema juba seal. Kolmandast, teisest klassist peale vist isegi need algkoolis oli seal aga juba seal mina mängisin sellel ajal mingisugust kuulmise järgi kaherealist karmoškad. Mida ma nüüd enam ei teagi kust otsast. Ma enam ei mäleta, kas ma oskan seda mängida. Aga kas siis kaherealine karmoška, see oli siis nüüd see, mis tõukestid muusiku tööle. Tähendab jooniselt näiteid. Mina sain ikka tõukevanematelt. Isa oli Ena täiesti iseõppija kuue klassi haridusega maamees, kes mängis põhiliselt Teppo lõõtsa. Aga ta oli nii vaene mees ei olnud selles onude pilliga, siis kui seal pidudelt jäi veel pill vabaks või aeglane, siis mina vaatasin, mis seal tuleb, muidugi midagi sealt suurt ei tulnud, aga aga ma olin huvi ikka oli. Ema tahtis väga laulda, aga temaga tähendab minu vanaisast, võtame, mäletad, oli kiviraidur, jäi ta siis oma väiksed taluhooned sinna vähemalt vundamendid, kõik raiusid kividest temale karm mäestamatused. Tähendab, vennad, emal oli neli venda, kolmade. Suurpere, kellelt vennad võisid käia, läksid lauluga läbi mõtsa kuskile pidudele. Aga ema ei lubatud. Õhtuti väljas käia, sest ma kodus olen kurtnud, nagu ema on kurtnud, et mul on nagu kuidagi meelde, aga ta väga tahtis lauda, laulab siiamaani lärmakam elab ja 87 aastat saidid vanaks ja on päris päris lõbus. Lõiga. Kas suguseltsi lõõtspilliharrastus, kas see oli siis määravaks ka sellel teel, et te läksite õppima akordioni ja lõpetasite ka Tartus? Elleri muusika? Gardenis võib nüüd ütelda küll tagantjärgi oli, kuigi ta läkski läbi juhuse ja seejuures oli ka selline, et juba algkoolist peale oli üks väga tore, seal olid kaks õpetajat, koolijuhataja andis tunde ja teine õpetaja, tähendab, nad andsid kõiki tunde, kõiki aineid. Ja tema oli väga laulu armastan, ma annan pedant vägisi seal näidatud mängima, laulma no tont teab mida, kõik ei tulegi meelde, ise ehitasin neid niinimetatud püünasid sinna, see oli suur sündmus, kogu küla, kõik muidugi lapse vanad tulid kuulama seda ja meil oli panev ja nendele jõulud kaasa arvatud. Ja eks ta nii läks, aga kui ma keskastme kooli seitsmeklassilised koolid olid sees röödneri mõisas, mis on nüüd muidugi kahjuks maha lammutatud, mul väga suur pettumus ja kuidagi väga valus. Tahtsin lastele näidata ka ei olnud. Kaks ultra Te olete jõudnud seinad maha tõmmata nagu vanal vanemusel ja rohkem nad ei suutnud, sest seal on niivõrd kõva ehitas, seisab vist praegune. Aga siis ta muidugi järve koolsiskrütneri mõisast ei tohtinud rääkida. Ja vaat selle lõpetamise puhul mulle ma ise kinkisid pisikese, 32 passilise akordioni juba siis ma nägin esimest korda akordionit. Mulle hirmsasti meeldis seda väikest kenasti ja see oli just selle selle no nüüd on juba kadunud esimese õpetaja. Isiklik pill oli, ta nagu pühendas olla või ma ei teagi täpselt, saatest jäävad siiski ei olnudki kusagil, oli teelahkme, läksin tartu, mõtlesin, kuhu minna. Et siis vägisi vägisi väga tore. Direktor oli Aleksandra sarv, helleri kooles, tema ikka vaatastaks vääris mind, ratsutas oma poiss, sul siin kopsude ülalt trompetit ikka hakatud, huuled sobisid ja mis ta seal kõik ära leidis, sealt? Minul oli peaaegu ükskõik, juba siiski Emalysis vastud, oi pojake, sul kopsud nina pidevalt, lisaks said arvasepall väikest kasvu vaid tema oli sellele kuidagi vastu ja jäi akordion ja mul oli seal üks tore Voldemar koheline kõva muusikamees, palju tema, ta mängis viiulit, kontrabassi, kõiki pill ja paljud akordid sädali, muidu muuskalt väga niisama. Palju õppisin tema juures sellist klaverimängu ja peast. Aga kuidas siis see koorijuhi tee sai valitud? No see on suurema Saab ikka öelda küll sellist asja. Et mind määrati siis 59. aastal. Mul lubatakse rahulikult elada, töötada ja ma mõtlesin, et ma kaks aastat nagu sundkohus oli, olen ikka ära seal kauem nagu ei plaaninudki olla. Ja noh, käisin ka kõik nad arstlikud komisjonid, mis sõdurpoisse ootasid ees sellel ajal ma ise mängisin tolleks ajaks, kui mina pidin läbi käima sellest kadalipust, küll see oli päris põnev siis mängis minu asemel keegi teine ja kõik oli korras, niikaua kuni siis üks skulptuuri ma kunstiliseks juhiks. Selgi nimeline kena daam ja tema nõudis õigusega nagu klaverit tagasi kultuurimajana. Tema vanematele kuulus, istus parasjagu härra tatral kõigestralis, Männalt ei tohi, kas ta veel elab voorus Komissar tema kabinetis, no kus sa sellega ja karistuseks oli mul kesksuve siis kutse. Kuna ma olen üldiselt kood, on supilusikasse kõik kataloogid ka 105. september, mulluse väelaseleks, mina armee teed alustanud, aga sellel ajal tuli just konservatooriumi augustis augusti keskel täiendava vastuvõtukuulutused. No seal on veel palju asju, mida mulle kuidagi sobinud, aga siis võimaldaks just sellel aastal olegi toodilist pedagoogilist instituudis tolleaegsest muusikapedagoogika üle, nii et sellel võeti sinna väga palju koori juhtuks, 13 18 ma tean, et minu saatus, kaaslane kolinat Lennart, tema oli aas tänna lõpetanud, aga tema jõudis aastaga sõjaväes olla. Sate kuidagi pääses tulema. Me olime siis niisugused sellikese, nägime esimest korda, seda dirigeeris õpetajad, neid nõudmisi kohe konservatoorium eksamita. Saime maailmas, Lennart, mina saan oma 2,9 kätte, öeldakse. Kolm vist ei raatsi anda pädema teised ained pääsesid need kaaslasel sinna sisse. Ja nii, nii sai korjus, need on nagu teadmisel tähele. Ja õppisite te professor Arvo Ratassepa juures. No õpetajatega on mul vedanud, sellepärast ma praktiliselt midagi teadnud, võib-olla nendele olge mõnuga hea tegeleda, siis ma olen nagu puhas leht. Kõigepealt ma ei ole ikka tulla, kui ma teadsin, et ma pean seal midagi juhatama. Veli hella Vellakene sõna. Ja selle nool leidis üles kadunud Roland Laasma. Ma käisin kaks korda enne enne siia tullagi. Lennartil sama hirm ja me käisime, tegime seal, saime naha märjaks. Lasime, ma olin nagu ratsavõistlustel tulnud. Ma ei mäleta, kas kaks või kolm tundi järjest piinas mind. Mul väsisid hirmsasti käed ära. Ei saa rohkem. Ja siis nad olid väiksematel, aga siin oli minu esimene õpetajale. Tagantjärgi võtta, siis minul oli sellest kohutavalt käsu madal kõik ise noored mehed, siis nad püüdsid ise ja eks mina püüdsin ja Temase dirigeeris maneeri ja kõik oli hoopis mina sain sealt hoopis midagi muud, mis hiljem ratassepa käest. Nii ühte kui teist ma praegu vaatan, et on vaja ja ja sellepärast ma ei teagi, keda, kelle järgi mul see asi käib. Aga noh, nagu ma tean, valist, Arvo Ratassepp. Esimene õpilane, esimene lõpetanud, eks temaga siis püüdis jälle, nii et selles mõttes ma olen küll, ma arvan, et mul on vedanud. Ja nüüd dirigeerib juba Eino Pehki Moody. Ei tea, kelle maha tead ja ega otseselt mulle meeldivad kõik ilusti ma ei tea, mul on palju, seda, ma ei oska nüüd ütelda, kelle järgi. Aga kui te konservatooriumi lõpetasite, kas teile ei tehtud ka siis ettepanekut näiteks jääda Tallinn mõne kooridirigendiks või ma ei või tulla mõne Tallinna dirigendi abidirigendiks? Oi, seda oli, sellist asja oli palju mul mingi kutsuma sealt alles. Ja ma isegi võitlesin väga vapralt selle eest, ma ei tahtnud kuidagi siit Tallinnast ära, ma leidsin, et see on ainuke linn, kus saab elada. No seda on paljud, mõtlen siin veel, mõtlevad mõned meie. Ja siis noh, Ma isegi maksildist Osamatu, mul oli üks kahetoaline korter. Vaat seal ja huvitav asi, ma neli aastat töötasin muusikakoolis ka paralleelselt teenisin siin natukese raha, sest stipendiumid olid väga väiksed tookord ja ma sain isegi stipendiume, võisin töötada vist mingi, kuni 50 rublane rohkem ei tohtinud, siis ei oleks saanud viimane aasta tulla muusikakoolist ära selle leiva pealt selleks hoopis 16-sse keskkooli, kus Ants üleval ennem just ära tulnud. Ja, ja seal oli muidugi hoopis teine elu heldene aeg selleni niisugune elu, et ma unusta eluilmas seda ära, seepärast ma lähen vist võrus ka julge peale Tallinna poole vaadatagi, seal hoopis teine kogemus. Seal oli väga põnev, põnev oli seal väga suurelt klasid mol, kaotasin seal praegu hääl ära, mul on seitse tundi järjest anda ja neli. Kui palju need 18 klassi rühma viiendas peale kuni 12 10.-ni nendest kuus teistelt üle 40 õpilase klassis Monika viimast andis, vaadata saab? Koos 25. või vene keskkooliga, siis ehitate seda suurt tornmaja. Aga noh, tagantjärgi ma võin öelda, et poisis Hendrik päikest oli pakkumisega võrusson juba võtma, tulid taskus, ootas seal kalamaja kuskil pargipingi peal mind ja ütles, et vaat siin on sul kolmetoalise korterivõtmete kõik töökoht olemas, mis siin enam. Ja siis, kui mul olnud need Audused kohe enne seda oli pussitatud lastevanemate komitee esimeest seal ma ei tea, miks tema jalgu jäi mul Jaava kõik kummid läbi torgatud. Ma vist jõudsin panna, ma tean, ma sain selle eest õppealajuhataja käest kõvasti võtad, kuidas sa julgesid, siis käisid klassidevahelised võistlused, kes varem, kes paremini õppisid, kaks, viis sele klassi nendega väga hullusti alla. Ja siis oli see korteri võti, see, mis teid võrre tõmbas Tähendab ma olin natukese teadlik, mis kuskil koolielu on ja ja tänu sellele on siiamaani töötanud sealsel kohal. Seal on ikka tegemist veidikese teistsuguste õpilastega, nad ise teavad, mida nad taotlevad. Aga üldkool oli mulle natuke tundus natuke raske, kuigi sellel aastal oli mingisugune ülevaatus, nii et ma pidin ansambleid ja Ants üleval pärandanud mulle ühe väga hea. Lõpus hitatud lõpuklassi jõudnud kvarteti tüdrukutega. Me laulsime ka kõiki neid Filipinkasid seal järgi ja see, mis ma pääsesin ära selle, kes ma sealt osteti. Uus klaver, ma panen kõik ilusti klaveri, niimoodi. Polüester, klaver, likesed, ma nägin tervet klassi ja siis ma sain alati seal õige selli kätte, kes, kes midagi pahandust tegi, selge põhimõtteliselt näitlejate pojad Jänedal, seal seda aktiivsemalt. Maida nimelised näod. Kuulsused. Räägime Võru laste, nii, eks ole, parem võrumeeskooris, kuidas. No ja siis oligi sinna läksin ei pääsenud enam kusagile, hakkasid juba kooride. Ka Siberis käinud Theodor Randwara hästi kiilaspeaga oli ta mul mõelda ja ta laulis esimest jaanuarit. Jõudis üles, toosse väljas on. Muide võib öeldagi, et kui ma sinna läksin, oli kooris viis meest, kes laulsid ülemis tootkem. Esimestena. Noh, ma olin nõus ka, mis seal ikka samaaegselt ma ei teagi, kumb ennem oli, oli ka, õpetad, sega korsel nagu seminar korras, moodustus kohe aasta pärast veegaaessidel kooritud sõjakooli 59. Seal alustasin ka mitmekesi sellegooriliga loonud Elken. Aga seal juhtus ja tõesti niisugune asi meeskooris, et neid oleks saanud nagu Meli Elken, mina kadunud nüüd hakko Tamra ja Ülo Semjonov oli, valmistusin just, hakkasime valmistama Türnpu turbo, 100 aastat oli, ma valdan valvuri juhatada Sester bueno. Ja siis meil nelja vahele sära ja siis mina omalt poolt julgesin tookord võtta garadi laulud, mis tulid väga edukalt, mida me ka kunagi võrusselume koos rammiga laulnud ja siis olid praktiliselt need saad mehed, mis praegu ainult 35 aastat noorem. Nii ma siis oli sooja, selline asi ka veel, seal oli väga range kodukord, et ikkagi peavad Sa pead-jalad ikka peadirigent. Teistes koolides mul niisugust vahekord ei ole. Siis ka mehed olnud ikka mehed, neil pidigi paigas olema. Kooritsel kooriga oleme pikal reisil Gruusias ja seal lõunatamas vabariikides tulin tagasi, oli mingisugune vastuolu ärkenega või ta tajus istet nii palju meestega koos töötada ja tema oli taandunud, ei teagi minagi, ausalt öeldud, päris täpset põhjust, mis oli, ja just 15 number 65 valiti mind siis. Kõik kooriliikmed valisid poolt siis koori peadirigendiks, kus pole kahjuks. Täna jälle Eesti Raadio fonoteegile on meil võimalik kuulata 1989. aastal lindistatud võrumeeskoori ja kuulama võib-olla kõigepealt selle koori motot ja kuulake neid sõnu. Ja siis katsume panna ühte selle koori mõte ja meie muusikute dirigentide elukäigud. Räägime sellest pärast edasi, palun. Ei ta koorilauljaid, on nemad kõik öelnud, et tänu laulule on nende eluolu märksa kergem, märksa lustlikum ja sageli ka elul suurem mõte. Kuidas on koorijuhiga, kes ei tööta tippprofessionaalse kooriga kes on küll oma kodukoha arvestatava koori peadirigent? Kas see töö muutub juba niivõrd rutiiniks, et selle laulu võlu ja ilu kaob ära või istub see tunnetus teie taolisel mehel nii sügaval põues, et seda sealt miski asi välja ei kisu? Seda võib nii ühte kui teistpidi vaadelda. Ma mulle meeldib ikka see alguse asi, et kui ma sinna läksin, siis ma üldse sellest mõelnud, mul oli kuidagi nagu väge täis ja tahtsin lausa tööd panud nendest mõningatest viperust tähele, vaid, mis mul on, nüüd kohe torkas, poleks need esimese reamehed, teenekad, lõhed siis ma vahest naerma hakkasin muigama, siis aga sa ütlesid, et mis seal siis on? Midagi oli veel, et meil läks nagu sassi või sassi, et subjeks kurja häält, mõtlesin, et noh, aga ma tean, kellel on väga nõudlikke kuri, ta ikka viskas vahest noodidsanud esimesed mehed said kannatada, kajastus väljas, pärast koordaks kutsus ta jälle tagasi. No minul seda probleemi veel ei olnud ja nadolid eakavad unustate nagu ei raatsinud, ma ei tihka, ei tohtinud ka. Ja selle peale lihtsalt noh, ma ei oska öelda. Siis teadsite, et nüüd on jälle miskit nässus, ma vastupidi, kurjusele kuidagi selle koha peal määrisin natuke teistmoodi, aga kusjuures peab ütlema küll, et ega hetki on küll selliseid, kui näed ikka selline no võitluse viimane pool, aga neid ei ole teisiti, just pingutavad sellest üle saada, sest ma arvan, et ei lase asi nüüd ära, päris otsa ikka ei saada. Aga teised mured on ja tööd on ikka väga palju, sellepärast et sa pead ka sellest midagi saama, kust juba ette teada, et sealt suurt midagi ei tule. Nii et see, ja kui ikka võimekust ei ole ja, ja laulan head, mida sa tahad, vat seal on palju ka, et pead repertuaari valinud, vaatad, et endale Schengen meeldiks konkreetne laul. Ma vaatan juba ette ära, et näe, siin tekib kohe probleem. Seda ei ole suutelised juba tehniliselt vokaalselt, siis paraku pead ära jätma ja nii ta elu käib. Ega ta kerge ei ole. Kui vaadata seda loetelu, mida Võru meeskoor on salvestanud Eesti raadio fonoteeki siis seal on ülekaalus isamaalised laulud ja sealt ka meie tänast laulude valik ja kuulame, kuidas 89. aastal Võru meeskoor Heino Pehki juhatusel laulis Enn Võrgu laulu Eesti lipp. Ka järgmine laul on isamaaline. Sellega on aga üks suur küsimus. Me päeval siin Pehkidega koos arutades ei osanud küsimärgile paremat lahendust leida, kui küsida, ehk keegi teist teab, kuidas on õige Eesti raadio fonoteegi kaart ütleb, et laulu muusika looja on Tõnu võrk. Ja sõnad on kirjutanud Ado Grenzsteini. Meie arvasime, et äkki on siiski, Enn Võrk? No üks võrk, ta on ja laulu pealkiri on, ärka üles, Isamaa juba teame, juba publiku poolt tulid kused, et autor on ikkagi Tõnu võrk, aitäh. Nüüd on ka see segane asi selgeks räägitud. Eino Pehkas isamaalised laulud on teie koori repertuaaris iseenesestmõistetavalt prevaleerivad. Sest noh, kus siis veel seda isamaalisust kantakse, kui mitte seal Võrumaal. Täna võib nii öelda küll, aga noh, ma ei ütleks võib-olla lindistuse Alt rehvoska sellel ajal, aga kindlasti oli üks ärkamise aeg. Me võtsime seda asja väga tõsiselt. Mul on kooris palju neid mehi, kes on ikka seda elanud ka teisel ajal. Tunnetasid, et on nüüd 150 aastat vapralt vastu pidanud. Ma pean ütlema, et ma olen äärmiselt rõõmus, kui mul koor hakkas kasvama ja just noorte meeste poolest mul tuli ühe loal midagi, 18 19 noort meest ikka päris noort nii alla 25 nende hulgas. Poeg, vanem poeg, kes kahjuks elab Tartus, aga minu õnneks seal oleks koos noore veel noorema ja passi laule laulavad momendil esimest hooaega. Vaat siis mõtlesime, otsisime igalt poolt ja mulle tulid appi paljud need vaat seesama jõgi täna võrgu lugu toodi neid vaid küll ärkli Pealt igalt poolt ja kus ma seal leidsime ja väga palju huvitavat. Kõik ei saanudki muidugi laulda, seal mõnel tuli teksti natukese kohandades, see oli päris vanaaegne, tekstides veel ei õitsenud, enamik lõhkasid ja nii edasi. Tähendab võõras praegusel ajal ette kanda. Ja me olime nii imuga, me käisime isegi korriga suure bussiga osalusena balti ketile, laulsime seal Lätimaal kõike ikka lõkke ääres, terve kontserdi hulga, näed, ta läks muidugi antetele. Hirmus trügimine oli, kõik tahtsid seal närida kartuli Gordioni välja. Seda tehakse vist praegu ka veel. Aga kahjuks hakkas niinimetatud noormehed hakkasid tööd otsima, kes sai, see tööle, rakendati ka. Ja nii tasapisi hakkasid nad nagu ära taanduma, kõik on ütelnud, et metalaulu pärast. Jaa, võrukoor ongi huvitav, sellepärast et seal siiski on päris noori mehi. Ja on muidugi ikka enamuses kahjuks küll eakad vähem. Nad sobivad kokku küll. No mis seal parata, elu on selline, kui kurdavad tihti ka Tallinna sõitma, tan amatöör, ütlesed jõuad vaevalt enne proovi kadunu söödke veel tuleb, niisugune hea magus väsimus ütles, et mis ma seda magama läheb. Ja vot need on põhimõtteliselt need mete laulu pärast, just kahjuks on need noored enamuses, eks ma loodan, et nad tulevad kunagi tagasi ja sellepärast võib-olla see koor veel niipea välja küll ei sure. Meie repertuaarivalikus on üks laul, mis kannab numbrit 88 ja mille autoriks on Arvo sik härra Dormet, seal viies number. Kas siin on tegemist ka kohaliku heliloojana? Ongi nii, ma ei teagi, palju arvasik tema, minu hea sõber, kolleeg ta kuskil koolis kaua aastat oli muusika ajal õpetaja ja ka hea kitarriõpetaja temaks. No ma arvan, siin Tallinna rahvas tunneb Robert Jürjendali, see on üks tema õpilastest. Ja praegu on, ta tõotab Antsla vabandust, Vastseliina muusikakoolis direktorina ja nakke seal tunde. Ja vot tema oli selline omapärane väeste valge, aga vaat leidlikke erodeeritud muusika igatpidi, ma hindan teda väga. Ja tema tõesti kirjutas just selle, siis hakkasid tulevad muinsuskaitsjad, kui ta tekstis teata, seal tekst on tal ka kõigi oma teksti järgi ja see sai. See laul oli meil peaaegu paar aastat kavas, küll, aga nüüd ausalt öelda mulle juba peaaegu kellega ma praktiliselt ei olnud enam laulnud, aga ta oli just aktuaalne, aga tolle ajaga. Kuulama ja tuletame meelde, palun. Ega see võrumeeskoori repertuaar nüüd nii läbi ja lõhki isamaaline ka ei ole, kui ma sirvisin kasvõi neid raadio fonoteegi võtteidki, siis seal hakkasid ka silma isegi suured ooperikoorid koos Võru Sümfooniaorkestriga. Ja siit ma julgesin teha küll sellise järelduse, et Heino Pehk, te olete üks selline kuri juht, kes ei karda orkestrit. Hey orkestrit ma küll ei karda, ma tundsin teda ennem kui koori ja mulle väga meeldis, ma sain Tartu siin tore käia, õpetas nende vana sellega tegelenud orkester. Nad on ennast päris koduselt, nende ei heiduta kell. Aga see on tõsi, eriti meil kohapeal, kuna kandlas ruumi oli, seal tegutses kaua-kaua aastaid isetegevuslik sümfooniaorkester. Muidugi nad tahtsid kõik sinna lavale kangesti nii, seal mängisid muusikakooli õpilasi. Nendel oli tegemist ja selle korra nädalas harjutasid sõnani kokku. Ma sain väga vähe kokku nagu harjutada, et võib-olla sellised teised hädad politseiorkestri kui ka kooril. Aga me käisime ka selle orkestrisaadetega kaugemale. Me oleme väga tihti olnud ikka siin Tallinnaski kui vähemalt juubelit iga viie aastasega seal nagu traditsioon. Kui ei pääsenud siia Estoniale ligemale siis sõpruskoori Eesti Energia meestega olime siin märgia saalis, seal juba traditsioon Tartu Ülikooli aulas ja ka hiljem Vanemuise kontsertsaali, me käisime seda kontsert seal muide avamas, sisaldama päris suure orkestri aulas oli väiksem koos ja seal oli muidugi võimekamad mängijad. See laabus seal koostöö paremini, aga huvitaval kombel ta fonoteegis kuulata, ega ta nii meeldiv ei ole seal loksumisi ja kõiki muid asju. Aga vahetult publikule väga meeldisid Oprah peadvuse populaarsem ooperikooride osanega, kõik kümneid, kümneid kordi ära lauldud. Nüüd kui oli viimane, kui kuulsin seda poiste Tartu poistekoori esituses seal ilusal sinisel toona see pikk rooli kõik meestel peas ja siis laulsid kõik peast, ma ei lubanud ausalt öelda siis nooti kasutada, neid vaat et läheb arst endal seda vaja, siis võivad nemad ka. Aga see oli jah, nii et publikule meeldis see orkestris ja värvid olid teised ja paljudesse tavaline publik siis niimodi. Neid kratsib kõrva, seal teritada, mõtleb selle peale temal see emotsionaalne hulga, palju rahvast lava peal, ta oli kindlasti kulminatsioonikohad ikka orkester annab ikka midagi muud juurde, mis, mis nüüd klaveriga või oreli oreliga saab. Kahjuks orkester enam ei tegutseda. Aga Võru meeskonna õnneks tegutseb, kui palju teid on? Hingekirjas on 50 53, kusagil 40 45 on aktiivselt, laul peab, ütlevad nad, käivad nüüd. Kahju, et nad ei jõudnud lõpuni ette valmistada. Kauaaegset angaari hakko Tamra kõva. Ja nüüd ma siis natukese sinna. Kuigi ma tegin üpris lihtsa kava, oleme valmistamata 23. detsembril, kaua seal jõululauludest põhiliselt ja selliselt muusikat siis proovidel käib ikka 40 meest. Praegu ma leian, et see on väga hästi ja väga usinalt. Kui tuntud või kui vajalik võrokestele kõlumeeskoor üldse on? Minaga piinasid neid palju, ikka vähemalt 12 kuni 14 laulupidu, iga hooaeg, uued laulud, aga see on esimeseks koolile. Suur koormus ei saanud laulda neid samu laulu järgmisel aastal ei tulnud kõne allagi. Sellepärast mõnedki head laulud jäidki, kadusid kuidagi ära ja. Aga seal oli nii, et oli teinekord kaks nädalavahetust. Laupäev, pühapäev nädal vahet, järgmine laupäev laadale ja täis saadavad. Nüüd muidugi seda hirmu ei ole, nüüd on teised mõnud kodudesse väga raske rahvast välja saada. Mugavast toast. Aga Võru mehed ikka laulma tulevad, neid ei ole vaja. Tulevate kui meil ikka see üks kontsert seisab juba oma niisuguseid Kõik kellel keda kas lapsed või, või abikaasad või jäigi veel ja oma publikuga on välja kujunenud, no meil ikka tühja seal ei ole küll kunagi olnud. Kõrvuti sellesama Võru meeskooriga on käsikäes käinud Võru õpetajate segakoor. Ja seda tänapäevani. Tänapäevane seal minu teada vist ainukene, mis on nii, vähemalt seda nime ta kannab, kuigi tal olnud ka teine nimi. Nime autor istub kõrval, on segakorgantus tema elanud ka väga huvitavat elu. Kui ma sinna läksin, siis oli laval 103 lauljat ja 35 või ligi 40 meest. Nendest 14 laulsid VHS-i siin ja mehed üldse olid kõik üle maakonna Kuuske õpetajat. Nüüd on vähe vastupidi, nüüd mul daamid ikka oskavad nooti vähemalt lasteaias kõval tasemel olnud, kunagi käinud naistega on asi raskem. Aga noh, ega temaga mõõnade ja tõusudega elanud ja nad käisid korra kuus ja siis hiljem kaks korda praegust, kui on tõsisemad tegevusi, siis korra nädalas käime koos ja ikka Ingitsemaga minu teada me oleme, ainukene on õpetajate meeskoor, lõpetas Elva kooli, rohkem ei ole. Kuulame seda õpetajate segakoori ja ka need lindid on Eesti raadios salvestatud tuhandetega. Kas sa 189. aastal? Heino Pehk, koorijuhid tunnevad teid loomulikult koorijuhina ja ka koorilauljad teavad, et on olemas tuntud koorijuht Eino Pehk. Märksa vähem teatakse aga teid muusikaõpetajana. Ega seda vist ei oskagi üldse kuidagipidi seostada. Koorijuhtimine ja akordioni õpetamine. Kuumaks ennast ise nüüd rohkem peate. Oi, mina oskan küll seostada, väga lihtne on köik gold õppinud ühte teist, Seesam ta hirmus suur vaheldus, ma ei, ma kardan, et ma ei tahakski sellele pingele muidu vastu mõelda, tuleb muusika juurest venna õhtul veel uuesti muusika, seda enam, et muusikakoolid töötavad õhtupoolikut ja siis, kui lapsed saavad üldkoolist põhikoolist nagu vabaks. Aga see ei loe, see tegevus on siiski niivõrd erinev, et ta nagu kuidagimoodi täiendab pedagoogi ametit, on mul oioi. Siis oli koolis vähem käimist, nüüd on üheksa last seitse ja ma mõtlesin, et kus need aastad niimoodi on tulnud, aga lihtsalt koolid olid lühemad. Tähendab seal teha ja ei, mulle meeldib see muusikakoolitöö küll ma ei saaks ütelda, et ja ma leian, et nagu ma juba põgusalt ennegi ütlesid nad üldkooli õpetajate ja siis muidugi eriti muusika õpetades ja veel tol ajal võib-olla nii taustal oleks neid rohkem, kui sinust saab peaaegu et sõideti üle. Ma leian, et nende ees müts maha, kes seal peavad vastu ja kes suudavad teha seal tänuväärset tööd, see on seal tõesti täna võrrelda. Eks muusikakoolide olge muidugi tänuväärne, eriti siis, kui sa tead, et sul tulevad lõpetajad. Ma võin öelda, et mu selle ajaks oma Veedikse tegelesin järelvaatamise ja selle aja jooksul 65.-st aastast. Aga neid ei tea, mis mul siin Tallinnas oli, neid siin oli mul lõpetajad aga päris ära unustades juba on neid 55, arvuliselt. Sellel kevadel on üks lõpetada ja nendest on peaaegu paarkümmend, on vähemalt kesksiis kõrgharidusega muusikut edasi üpris tuntud. Sealt Tallinnas on ka siin. Ja ühte Heino Pehki õpilast mega kohe saama kuulata, see on saksofonist Aloloyd, keda saadab siis klaveril Ingrid Veskus. Ja meil on kohe võimalik kuulata ka, kuidas on mõjunud Alole Heino Pehki akordioniõpetus. Nii Aloloyd kui Ragnar Häide on mõlemad õppinud Võru muusikakoolis Heino Pehki juures akordioni. Palun. Aga nüüd Erki Pehk kas akordion on olnud ka teie jaoks instrument, mis on teid muusikuteele lükanud? Päris tore küsimus, ma arvan küll jah, sest mul on endal selline kahtlane tunne, et akordionihelide saatel ma sündisin. Siis ma kujutan ette, et et noh, teades milline virtuoos isa akordionialal on, ma loodan ikka siiamaani, kuigi ma pole ammu kuulnud siin. Et noh, ei möödunud vist ühtegi sündmust meie peres ja suguvõsas, kus ei oleks isa akordionihelid kõlanud, nii et ma arvan, et eks ma emaüsas juba kuulsin neid. Akordionihelisid, nii et noh, kindlasti jah, ta on mõjutanud minu elu küll. Kas teie õpingute ajal oli ka nii, et lõpetasite akordioni eriala ja tahtsite tulla konservatooriumisse, siis selgus, et seda pilli siin koolis ei õpetata. Pidite koorijuhiks minema? Akordioni poole siiski kahjuks kokku puutunud. Kasutasime vennaga sellist tehnikut, et vend tõmbas ja mina mängisin, sest ma olen laste muusikakooli siiski klaveriga lõppeda. Aga kust tuli koorijuhtimine? Sellele küsimusele ma ei oska vastata. Kas isa ütles, et kuule, poiss, mine Ace koori juhatama. Ma ei oskagi öelda. Tegelikult ma mäletan, kui ma olin hästi väike siis ma pidin nagu isale lilli viima esinemiste puhul ja mulle ei meeldinud see üldse. Mitte et ma ei oleks tahtnud isale lilli viia, aga noh, nii palju inimesi saalis ja mina tasand trepist tuppa üles minema Võrus Kandle saatel lava hästi kõrgel ka. Mäletan, ma ükskord käisin käntsa seal ja siis nagu ela enam nagu eriti tahtnud. Nii et noh, ma ei oska öelda, on kui sellist lapsepõlvest lapsepõlvest on nagu muud mälestused just dirigeerimise alal. Rohkem nagu televiisorist, ma ei oska öelda, minu jaoks oli see nii iseenesestmõistetavana, et isa, dirigeerib koorem oli seda tõesti maast madalast näinud. Kas te isa käel laulnud ka mõnes kooris olete ja olen küll. See oli tõesti jah, olin. Just just just ma mäletan, ma laulsin poistekooris, kus oli vähemalt 70 poissi, sel ajal oli võrumeeskooris minu, teadis 100 inimestest. Ja sellegi kuulus nagu võru majanduskooli juurde seal väga vänge juhatus, kes ütles, et poisid peavad olema kahju, et see ei suutnud seda traditsiooni jätkata. Ja ma isegi mäletan seda, et poistekooriga laulsime niiviisi, et mina esimeses reas ma olin madal hääl. Aga esimese rea poisid olid ikka täitsa niiviisi, et kohe-kohe kukuvad, dirigent seisis, dirigendi jaoks ehitati eraldi pult pukk sest meeskoor ja poistekoori oli terve lava nii paksult täis. Olid ajad ja eks ikka raha pane ratastele tagurpidi käima. Aga kas te olete Erkiga sedasorti poeg, et kui isa dirigeerib ja te olete vaatajana saalis, et pärast lähete ja ütlete, kuule isa, tead, see läks nii või see oleks pidanud minema naa. Jah, me ei ole kumbki kummagile midagi öelnud. Kumbki professionaalselt ei õpeta teele teist. Ei, olete tullu? Imelik küll, aga ta ei mõtle selle peale tulnudki ei vist. Kas ei ole olnud põhjust või, või on mingisugune pieteeditunne, mis ütleb, et ära topi oma nina sinna, las ise sipleb? Mäletatavasti ei pea, aga ma arvan, et ükski teine ei, nii üks, teine jah, ja sellepärast, et ega ikka noh, me teame, millest see tuli ja kes on süüdi umbes ja kõike salatitelgedega. Kuigi enamuses on tema ikka süüdi küll, kui midagi untsu läheb või midagi kuulda vallastajaga. See on vist väga uhkem, kui on perekonnas kaks dirigenti, keda mõlemad ja terve pere respekteerib. Aga kas teil on olnud ka juhust koos ühte ja sama koori või orkestrit või ma ei oska öelda ansamblit juhatada või dirigeerida ühele samal kontserdil? Ei jah, oli selline juhus 10 aastat tagasi, kui isal oli eelmise juubelikontsert siis ma juhatasin ühe laulu. Noh, ei tea siin midagi. Äge tuli asjale kasuks. Ma tean, kui palju ta nüüd mingisugustele minu asjadele kasuks tuli, aga ma arvan, et noh, Võrumaale on ta küll kõvasti kasuks tulnud. Ma arvan, et eks see kooriliikumine Eestimaa on Eestimaal, aga Võrumaal on ikka ikka tänu minu sarmikale isale selline, nagu ta on. Seda võlunud küll ja küll inimesi. Aitäh Erkki, selle lause eest aga Heino Pehk, kui nüüd ausalt jätkata, siis kui palju on umbkaudu Võrumaal neid inimesi, kes võivad öelda, et vaat selle mehe käe all olen mina ka ükskord kooris laulnud. Ei oska kindlalt öelda, tähendab nii päris. Võta siia, näed Võrumaa laulupeol siis? Lihtsam on vist küsida, kes ei ole? Peaaegu mina ei tunne, mul on, oli teatud periood väga piinliku. Ja tuleb üks lahedam tubli maamees läkiläki peas ja ta hakkab seda siis ära kiskuma, niimoodi kõrvast sealt peast tervitab. Muidugi mina ei tunne neid ja, ja paljud ei tunne, kui viid läbi ühendkooriproove või laulupeol, seal juhatad, võimatu neid tunda. Ja Võrumaal hulga hulga laulurahvast, nüüd on neid oluliselt vähemaks ja võimatu oli neid kõiki tunda. Aga no juba vaeskorist on käinud, niisugust ei oska ütelda, need on ikka hulga taset. Ei oska öeldagi. Me oleme rääkinud sellest, missugune on olnud Võrumaal meeskoori ja õpetajate segakoori roll aga see kõik on olnud. Milline on tänane pilt Võrumaal, milline roll nendel kooridel ja ka sellel samal Võru muusikakoolil, kus te olete õpetaja on praeguses Võru igapäevaelus, tema kultuuripildis ja palun vabandust, ka ärielus, sest mina küll ei kujuta ette ühtegi ärielu ilma kultuurieluta. Nojah, võib-olla siis tagantpoolt just see ärielu on aktiivsemaks küll, ainult seal hakkab võib-olla isegi tulevikus me seda traditsioonilist kultuuri kaasat laulukultuuri segama. Seda on väga suured ohud. Et tasustatakse kõik koorilauljat kuumaksuga, noh põhimõtteliselt ma leian, ta on praegu veel vale, põhjendatakse, miks huvikojas lapsed maksavad, noh seal veidi teine arusaam seal lapsevanem huvitlemata oma lapsest midagi saaks, eks ta selle eest maksab ja ja muidugi, see on ka valed, need muusikakool on võrdsustatud huvi kohe ka meil on ikka oma riiklikud programmid, lõbu ja riigieksamid ja pikk üleminekukontserdid katsed, aga no see selleks. Aga kui sa nüüd läbi läheb see Võrumaal, siis muidugi võib-olla aasta pärast ei ole seal midagi. Tühjus. Kuhu jäävad Võru maakonnakuulsat laulupeod, mille üldjuhi puldis te olete olnud, mis nendest saab? Turule on ju neid uks, kurvastuseks peab, ütlevad nüüd seal väga uhke ja suur seal üks Eesti üks üks üks suuremaid ilusamaid kaunimaid laululauas, et andjat osay aga sajandi võrra või ma ei oska öelda hilja valmis. Sellepärast et nüüd enam ei ole sinna mahutada rahvast. Me piinlasime kogu aeg, kaldanõlvad olid täis oma lauluväljakul küll paigutada ühele poole kallast, teisele poole me ei mahtunud ikka ära, ainult oma maakonnarahad rääkimata, kui me kutsusime külalisi. Nüüd oli siin suur pidu, oli ikka külalised? Tartu kaduse mehedki võivad ära rääkinud, me ei mahtunud isegi ainult selle vihma katuse alla, katus valima, nagu Tallinna laulupeol. See ülejäänud osa ikka seal on kõik veel tühjad, sest lihtsalt ei jätkunud nii palju lauljaid. Mul on kahju, et sa ei leiagi praktiliselt rakendust. Eks me sellepärast hakkame nüüd ihu ja hingega propageerima vähemalt, et suvel oleks üks suurem kooriüritus sellel aastal nüüd segakooride liit viib läbi segakooride laulupeol. Ma arvan, kui asi edasi läheb, siis siin leppisime juba kokku, põhimõtteliselt paistalusel sega korraldava siis järgmine aasta meestelaulu, päeva näksis, kord naislauljate käes ja nii edasi, ta peaks ikka käima. Aga noh, seda on vähe seda vaja, sest neid ei saa ju üle ühe kontserdi seal, keda täna magada ei jätku, lihtsalt publikut. Nii et jah, selles mõttes on kahju. Ei, ma ei usu, kaovad tänav ja küsimus ei ole isegi Maximas, aga natuke ongi põhimõtteliselt seal on väga, äkki ta on ikka tavalauljanna, kes on eluaeg laulnud ja tema tuleksin hoopis teise mõtte pärast ja samas ta toob ju maakonnale või linnale üksi, kellele ikkagi seda just seda kultuuri ja kuulsust olgu ta nii heas kui halvas mõttes, kui ta ta on. Aga noh, aga eks elame, näeme, mul on küll kahtlesin põlva näital juba näitajad, et nüüd juba müüakse suurt ärikeskust ärikeskuseks ära seda kultuurikeskust ja ja eks võib-olla see plaan on ka Võru Kandle ilusa remondi ja kõik uued euroaknad ja. Siia vanemal muidugi väga rahul prooviruumidega meeskoriana, eskadron, eriti Privelegitud seal väga ruum, seal laulda, seal kontserdil, vedada seal kuulata Ühele suurt akustikat, annetata kõmise, saad kuulata kaja, samal ajal, ega ta ei ole ka väga niisugune, et sa üldse laulda. Darrast paras tööruum, selline hea jälgida, orjad, suudad seal ja on aru saada, mida nemad räägivad ja mida sina räägid, ei kosta, ei kaja. Nii et, aga noh, tingimustega rahul, aga aga midagi midagi hullu ette tuleb, ei oska kõnelda. Kardame küll natukese, sellepärast. Maavärise Misest hullemat asja vist enam tulla ei saa ja kui juba on see laulmine veres ega siis vist ikka selle rahal nii suurt võimu ka ei ole, et ta inimesed laulu juures. Kindlasti mitte kindlasti võtta, see on isale aja küsimus, Tuuakse näiteid, et Tallina kooridest, no ma ei tea, kui suurel määral maksavad oma dirigente kinni ja ja see ei ole iseenesest mujal maailmas ekse, malli võetakse mujalt, aga noh, võib-olla minu jaoks on kus on ikka palgad oluliselt väiksemad. Vena imestasin, et seal näiteks enamus töötajad kahest 1000-st unistage läheb, ma ei tea, kuidas nad elavad. Aga noh, siin keskmine palk on riistad nagu tahab, annan, ei vaata. Need on väga erinevad näitajad. Võib-olla laul aitab? Aitab kindlasti siiamaani küll aidanud ja aitab edaspidi kindlasti. Kuidas te praegu oma Võru meeskoori ja õpetajate segakooriga rahul olete, annad teil sellisel tasemel, et te võite nendega igal hetkel Võru piirist üle sõita ja öelda, et nendega ma lähen nüüd konkursile või ükskõik kuhu kontserdile? Kus need on, iseküsimus, aga ma ei tea, eks ma ütlesin, tõusud ja vaalad ja sõin olid ka segakooril vahepeal ja meeskoorile, mäescari. Seal on ikkagi praegu küll see iga tahaks ikka loota, et need nooremad mehed ja neid on veel tuleb ja neid ka kindlasti on. See iga hakkab lihtsalt jah, veidi mõjutama, muidu nad on kõik, kes on praegust rivis. Ma ei väsi kordamast, pool saab neid, esimene tenor aga vitaalne väes neljandal detsembril ja mõtlesin, et ma rikun teie Natakse proovi ära. Kas lubad. Tema tahab siis oma 80 aasta juubelit pidada ja laulab esimest jaanuarit, mis mul teha? Laulab. Aasta tagasi, kui Eesti meestelaulu selts korraldas meeste võistulaulmise esines seal ka võrumeeskoor. Kuidas läks? Viimane oli. No olime seal jah, aga hirmul saime seal kohe. Vabandust ka kaks aastat tagasi. Jah, ja Eino seal läks meil hästi ettevaatusest valisime endale jõukohaseks grupi ja muidu oleks võib-olla raskemaks läinud. Kuigi omal ajal oli ka teise grupi laulud radasid seal paar väga olulist Maest ja ma otsustasin hiljem ümber, muidu me oleme loegiga olnud nagu keskmiste grupis laulnud oleks võinud nüüdki muidugi laulda. Mul jäi seal osa vajalikke lauljaid ära ja olete, teades vaatasin, proovib vaiksemalt. Kuulame seda, kuidas tol korral Võru meeskoor laulis ja kuulame nende esinemiskavast kolme laulu, Tuudur Vettik kumu sünnimaa Enn Võrgu Isamaa laulu ja Gustav Ernesaksa kutset. Härra Dormet, jätame üheksanda vahele, võtame kümnend. Heino Pehk, olge kena. Öelge palun, kas te olete tagasi vaataja, olete te inimene, kes teatud eluetappidel vaatab tagasi ja teeb kokkuvõtteid läbi käidust? Ma pean ütlema, et siiani aega nagu ma olen saanud üldse tagasi kui ütelda, siis vaat seesama saade, kui ma seda esimest korda helistate, siis ei kindel, ei saa selles nüüd, olgu. Üldiselt väldin neid selliseid asju, aga sõpradega lobisen palju on, sain, ei ole asi nii lihtne. Ja siis ma tõesti nagu see, ma ei oleks kunagi teadnud, palju need lõpetajad oli, kuigi mul on nad üles märgitud koos lõpukavadega, mis numbri keegi hinda saanud ja neid neid nagu tuli kohe, nii et võib-olla kui neid asju vanemaks lähed tuleb rohkem meenutada, siis, siis muutud iseenesest tagasivaatajaks. Aga ausalt öelda nagu pole siiamaani aeg-ajalt, tegemist on nii palju, et aga võib-olla vanemaks lähed, tuleb rohk. Keegi pensionär ütles, et tööle pead tagasi, naer tapavad muidugi palju tööd. Kas mõni teie koorilauljatest on näiteks pidanud statistikat, kui palju te olete talletanud tulevastele põlvedele oma juhatatud laule? Ja meil on, meil on üpris põhjalik kroonika, ma pean au andma nendele meestele Holon, päris hirm, kui need mehed sealt eest ära kaovad. Juhatuse möödunul mul väge, juhatus vabaneb ka minu seal ei olegi muud teha, kui õigel ajal kohale tulla ja ja kui väga tunnetad, ära väsinud, siis lasteaiad õigel ajal lahti ka. Kõik need ülejäänud töötaja teeb juhatuseks, ma sellel ajal mugavamaks läinud ja aisa seda sega. Seal ta seal peab, ise tegelevad, ise ei tee, siis mul tuli üks noor Abin, Abimesin kahjunud tiitli väravad ära läks, aga näed temale ka samamoodi tagasihoidlik veidikese. Ja, ja see annab kohe koorides tunda. Aga meil on jah, pääs kurjad on meeskonna, vaatan, et seal võib olla Võrumaa koorideks üks täiuslikumaid kroonikaid ja pikaldane ja neid raamatuid on väga palju ja suuri, pakse jõuad Astexiiki. See on väga tänuväärne asi tulevastele põlvedele hirmsat agana. Loodame, et seda ikka jätkatakse sama, eks seal need andmed näitavad, nael ei jõudnud neid kõiki läbi lugeda. Aga kodus, kui teil pere koos ja lõõts tõmmatakse sirgeks, kas siis hingetõmbe ajal mõnikord läheb jõkke tagasi sellele, mis on olnud, mida isa on teinud, mida lapsed on näinud isa tegevat. Oled sa ei teagi, kui suur see talu kordud säärasest jubedusest hulga hulga aastaid põletatud, ennem läheks kuskile mujale, kodus ma ei mäleta, ma ei viitsi teda sealt kastist tänaval. Vaata, kas klaver jõelisendasad, vaata seal ka midagi vaja tähendab oma erialast tööd. Ja kodus on vist minu meelest kõik nii tüdinenud sellest muusikast, sest ega tütar tegeleb muusikaga riiuli riiuli, lõpetanud ja, ja ei, ei, meil ei ole see probleem, et seal peaks nagu kellagi mängima, aga siiski maa. Aga see ei olnud mitte kodus abikaasa elada ka üks tähtis sündmus Salmalt väga hoos olnud, kõik teised ütles, et elab seal, ma tõesti vaiksed, mul pärast käsi valusamalt kui tükk aega ei ole mänginud. Need teavad esse, tähendab kunagi ühelegi muule Pole mõjuvad sealsamas ei olnud mul lausa taskurätik ümber päris veriseks võttis sõnad, see näitab kohe ära, õpilased on väga hea kontrollida selle naha järgi või see paksema, siis on nad harjutanud, kui ei ole, siis on sul laisad, siis ei ole midagi tehtud. Et mina kuulun praegust raudselt viimaste hulka. Aga aitäh selle eest, mis enne praegust aega tehtud on ja seda on üksjagu palju. Ja selle märgiks on kasvõi seegi hetk, et olete täna kutsutud siia oma kolleegide hulka, kes tegutsevad siin Tallinna mail. Saan ma olen teiega koos seltskonnas olnud, te olete seltskonna hing ja kui te hakkate rääkima Võrumaa kooride elust või koorijuhtide segakoorist või Ugandi segakoorist, siis juttu jätkub hommikuni. On vist praegu üks reklaam televisioonis jutt, pidu jätkub hommikuni. Ka meie võiksime hommikuni siin rääkida, sest Eino Pehk on elav leksikon, kellelt tuleb nii üht kui teist huvitavat, mida igapäevases koolielus muidu ei räägita. Aga see jääb kõik edaspidiseks ja omavahelisteks juttudeks. Ma tänan teid, et te siia tulite. Soovin teile ilusat eelseisvat juubelit ja paluksin, et me kuuleksime ära veel selle viimase laulu, milleks on Gustav Ernesaksa kutse mida laulab võrumeeskoor Heino Pehki juhatusel ja ka see on lindistatud kaks aastat tagasi meeskooride võistulaulmisel. Üks Salistidest on meie Kandlemaja direktor ja tema väga valitseb koormus käest ja jõudumööda teeb ka laulus kaasaja laulab on meesansamblis praegu jaga kooris, kui on väga tarvidust ja kuigi ta on ise tubli pillimees Ma tahaks ka kõike kanada ärriti, näid toredaid kolleege kõik armsad sõbrad, eks seal olla julgustuseks ja ma neid üldse kahetseda. Ikkagi julgesin siin age age kõrval istuda ja veel kord teile ka kõigile. Suur tänu, aitäh teile.