Täna on jututeemaks vaimulik, kes on pühavaimu koguduses teeninud ja oma tegevusega jälje jätnud eestlaste kultuuri. Ja tulebki siis juttu kõige pikema eestikeelse sidus teksti autorina Püha Vaimu Diaakonist, püha vaimu, koguduse vaimulikust, Georg Müller-ist. Georg Müller ei ole Eesti kultuuriloos tänapäeval sugugi enam tundmatu isik. Siis juba ülemöödunud sajandisse on siis 19. sajandi teisel poolel, avastas Villem Reimann Tallinna linnaarhiivist need käsikirjalised jutluse tekstid ja luges üsna raske käekirja ära arvatavasti üsna täpselt sellepärast, et hiljem ei ole algtekstis nii põhjalikult enam uuritud ja siin ma võtsingi kaasa ka, et te näeksite, milline oli siis Georg Mülleri käekiri. See ei ole mitte niisama öeldud, et seda on raske lugeda. Kui te isegi seda vaatate, siis näete, et selleks, et sellest aru saada, on vaja üsna head vana kirjatundmist. Ja Villem Reiman, olles kajani pastor, meie ärkava Eesti intelligentsi üks kõige tähelepanuväärsem ja haritud ajaloo uurija, tema suutis Mülleri tekstid ära lugeda ja avaldas need ka trükis õpetatud Eesti seltsi toimetistes. Sellest ajast alates on Georg Mülleri vastu küsinud ja eriliselt on Mülleri isiku ja tema tegevuse vastu üles näidanud tähelepanu ja austus meie 20. sajandi kõige kuulsam teoloog Uku Masing. Uku Masing töötades vanema vaimuliku raamatu uurimise juures, leidis üsna varsti Georg Müller Est oma ühe kõige sümpaatsemad isiku, kelle tegevuse ja jutluste sisu uurimisega ta väga intensiivselt töötas ja ma võtsin kaasa 1999.-le aastal ilma maa ja Hando Runneli eestvedamisel trükki jõudnud Uku Masingu käsikirjade kogu, mis on pealkirjastatud eesti vanema kirjakeeleluud. Ja selles raamatus on kõige pikem tekst just Georg Mülleri isiku ja tema jutluste uurimiseks. Seda teksti on siin lausa 100 või rohkemal leheküljel Mülleri isiku juurde edasi minnes. Kuidas Uku Masing hindas Georg Mülleri jutlusi kirjutanud, kuigi need jutlused Müllerita ei tõsta tema kaasaegsete korüfeede hulka selles mõttes, et Müllerist ei saa rääkida üldtunnustatud autorist annad kummatigi maailma omaette võrreldes mujal säilinud jutlustega või siis teise tolleaegse tähtsa eesti kirjamehe eeldist Stahli jutluste raamatu laien Spiegelis avaldatuga. Et nii pikast 39-st jutlusest, mis mahtusid trükituna ära 10 100-le leheküljele saada ülevaadet, kirjutab Uku Masing, et talle on kümneid võrdi jutlusi läbi lugedes. Kui ta on saanud sellest vanast kirjakeelest rohkem aru. Talle on Müller kui inimene aina sümpaatsemaks saanud ning Need vead, mis Uku Masing ise kõrgel tasemel bioloogina on nüüd leidnud kirjutata, et ta andestab enamuse nendest vigadest mis siiski on seotud konkreetsete andmetega, mida tänapäeval rohkem teatakse. Võib-olla on paremini faktimaterjal paigas, kui siis tol korral, kui seda kasutas Georg Müller ja mispärast Mülleri tekstid on Uku Masingule saanud enam enam sümpaatseks, aga just seetõttu, et see tekst ei ole lihtsalt sõnadest koosnev hingetu tekst vaid Müller on sinna ise pannud oma vaimsuse. Ja sellest nähtub ka tema elud, loogika ja see elu traagiline oli. Seda on omanud Uku Masing paljudest tsitaatidest, mis jutluste vees leiduvad. Nihisiss kirjutab Masing, et vaevalt kusagil mujal oleks himulikke esitanud isiklikke asju. Nii ütleme inimlikult ja samal tasemel oma kogudusele kujust. Müller siin püha vaimus. Nimelt ühes oma jutluses aastal 1605 suvel on ta kirja pannud sellise House enda kohta. Siiski pole see armuline jumal mind üle, seda mitte ära unustanud. Ära meist, tema on minule nendes neljas pooles aastas, tähendab selle suveni oli ta siis neli ja pool aastat siin püha vaimus teeninud mõnesaja Punase Risti minu kaela peale pannud ning vaja sisse läkitanud ning mind nõnda kui kesknende madude sekka seadnud elama siit siis tuleb välja, et elu Tallinnas kätte Oleviste, Niguliste, koguduste pastorite, aga ka ülbeta Jaan kõrkide raehärrade keskel ei olnud just mitte kõige lihtsam võimalus. Ja ta on kirjutanud, rääkinud siis ka kantslist eestlastele, et Tallinnas võimulolijad on teda veikasti vaevanud lapsest saati või siis on kirjutanud, et tema käsi on käinud nii kurjasti, et ta üheksa õige ära Põlg misse inimeseks on saanud. Või siis on ta maininud, et minu veljed käivad minust mööda, kui põlgaksid nemad mind ära. Need on sellised laused, mis annavad aimduse sellest, et Georg Mülleril ei olnud lihtne olla pastor. Tallinnas paistab, et kogudusega oli tal hea läbisaamine ning üldjuhul ta siiski ei kaevelnud ega halisenud kantslis oma kogudusi, mees vaid teinud on ta seda siis, kui tal tõepoolest selleks ka põhjus on olnud. Ning Uku Masing on ridade vahelt välja lugenud, et see elu on olnud raske, kuid kahjuks ei olnud tol ajal elukäigu kohta eriliselt andmeid ning seetõttu ei olnud võimalik seostada otseselt ühtekitsid paati konkreetse sündmusega. Uppuma Masingu üheks allikaks jutluste kõrval on olnudki Mülleri aksidentsijate raamat, see tähendab talitluse raamat, mis oli mõeldud vaimulikul arvestamiseks nende tegevuste üle, mis ta kirikus toimetas. Ja selge see, et selle alus oli ka majanduslik arvestus. Kui palju pastor oma tavateenistuse kõrval kõikide talitlustega lisaks võis teenida. Ja selles aksidentsija raamatust ilmneb siis ka see, et esialgu on olnud Mülleril piisavalt palju selliseid võimalusi kuid oma elu lõppu huulel seal raamatupidamine katkeb. Ja nüüd, kui on tulnud uusi allikaid tema elukäigu kohta, siis on selge, miks on esialgu olnud rohkem sissekandeid selliste talituste kohta ja pärast need lakkavad. Nimelt olid siis kiriklike talitlustega seotud just pastori tulud, mis aitasid vaimulikul Tallinna kodanik konnas tunda ennast piisavalt hinnatuna. Nende tulude järgi võisid siis pastorid endale lubada seisusekohast eluseisusekohast käitumist ja seisusekohast elamist. On teada, et keskajal, aga ka varauusajal ja seitsmeteistkümnendal sajandil oli suhti korraldus ja üldse terve elukorraldus seotud sellise arusaamaga, et iga meister kõrgelt haritud isik pidi oma vastavalt oma haridusele tasu ja tulu, et seisusekohaselt elada. Ja paistab, et siin, Tallinnas pühavaimu kirikus on juba 16. sajandi lõpul seitsmeteistkümnenda sajandi algul muutunud see probleemiks. Rastet raad ilmselt ei maksnud püha vaimu, koguduse pastorile diakonile nii palju palka kui suurematele kirikutele, kes olid saksa kogudusega ja seetõttu oli eriliselt tähtis vaimulik, seal see osa, mis oli seotud nende talitlustega. Aga siin siis on tekkinud just Mülleri ajal selline nähtus, et Müller oli diakon püha vaimus. Aga pastor, kes oli printsipaal või kirikus tähtsam ja võis kiriku korraldust muuta Unzisse vihmastele statel praktiliselt kogu selle kirikutalituste osa endale võtnud. Ja nüüd on uutest ja materjalidest ka välja tulnud, et 1607. aastal on seda asja isegi konsistooriumi linnaministeerium arutanud ja on paika pannud, et pastor ei tohi selliselt käituda, vaid ta teab vennalikult jagama neid luusid Diaakoniga antud juhul pastorina oli siis küllalt huvitav persoon, kelle päritolu oli arvatavasti aadlisoost, aga kelle tegevus juba varasemal ajal Tartu eesti koguduses oli leidnud koguduse poolt laitust ja negatiivset suhtumist, nimelt nimetab ka Müller teda Handiks või pakandiks ja jutlustes mainib korra ka, et Arnold fon, Uusen käitub nii kui epi luurasse siga, see tähendab võtnud inimene, kes ei tea, mis ta teeb, mis ta ütleb ja kuidas käitub. Niiet sellise pastoriga tuli siis Mülleril koos töötada ja elu lõppu poole on tõesti juhtunud. See, et linnaministeerium on otsustanud, et Arnold Uusen ei või kõiki talitusi endale võtta. Näiteks on kõik abieluregistrisse seedimisega seotud talitused viimasele seal olnud tema käes vaid tuleb siis jagada pastoriga Diaakoniga neid võimalusi üks ühel nädalal, teisel, teisel nädalal. Samuti on siis otsustanud linnagunud toorium, et pastor peab sellest otsusest kinni pidama ja ta ei või edaspidi kõiki neid tulusid enda tegemiste kaudu saada. Nüüd selle probleemi juurde, et miks on olnud võimalik, et ta Georg Mülleri-le on selliseid seadusega vastuolus, võtteid kasutatud? Seda on uurinud Uku Masing ja arvanud, et järsk kooliga Müller sündinud mitte sakslast koost, vaid oli tegemist kas eestlasega või soomlase, rootslase, kõigi nende isikute seast, kes ei olnud nii priviligeeritud tollases ühiskonnas. Uku Masing on toonud näiteid selle kohta, et Georg Mülleri eesti keel on tihti parem olnud kui tema poolt kasutatud saksa keel. Aga Mülleri jutluste siis on väga palju ka ladina keelt valdab taga kreeka keelt, kuigi kreeka kirja ei ole ta siiski endiselt kasutanud. Ja on siis pannud Uku Masingu küsima, et kas need hädad, mis Mülleril on olnud, et kas need on kuidagi seotud tema päritoluga. Ja siin on Mülleri jutluste, siis üks selline lause, kus Müller ütleb, et jumal on see, kes aitab neid leski ja isatumaid lapsi milles Uku Masing teeb järelduse, et ilmselt oli Mülleri isa varakult surnud või polnudki tal seda saada. Ja tõepoolest paar aastat tagasi arhiivis töötades sattus näppu Georg Mülleri kiri, mis arhiivis on säilinud. Kirjas aastast 1599 on üsna palju eluloolisi andmeid, mille kohta varem andmed puudusid ja tema lapsepõlvest ja tema päritolust saab üsna selge. Pildil. Kuigi ei ole teada tema sünniaastat ja arvatakse, et see võiks siis olla kuskil 1565 aga ka võib-olla natukene hilisem või natuke varasem. Ja sellest leitud kirjast selgub siis, et Georg Müller on sündinud Tallinnas. Varakult orvuks jäänud ja Tallinna linn on teda koolitanud kogukonna kulul siinses ladina koolis ning saatnud tema 1587. aastal Lüübekisse edasi õppima. Ja sellest, kuidas tema käekäik seejärel Lübeckis kulges, loen ma teile ühe lõigu tema kirjast. Ta kirjutab selliselt, et kui oli vastu võetud otsus Tallinnas mind vaest koolipoissi ja linna stipendiaatide lähetada takis, siis tookordne Tallinna ühislaeka härra Johan Raab oli minust Lübecki kodanikule Albrecht Treimersonile eelnevalt kirjutanud, teatanud ja minu tema hoole alla lähetanud. Kui aga mina Lüübekisse jõudsin endast nimetatud Reimers sile teada andsin ja ennast tutvustasin, siis hakkas tema end otsekohe vabandama aja kaebama, et tal endal maja armsaid lapsi ja teener rahvast täis, mistõttu tema olukord ei võimalda mulle peavarju anda. Samuti ei teadnud ta teist ulualuse võimalust mulle pakkuda. Seetõttu pidin ma selles võõras paigas pikka aega suures söögirahapuuduses, viletsuses vihmas ja külmas, öösiti traave jõelt raamidel ja laevadel endale ulualust ning päeviti kaeveldes ja alates tänavatel endale peatoidust otsima. Kuni lõpuks armas jumal, kes omasid maha jätta ühe samariitlase ja vaga mehe üles äratas ja minu juurde saatis, kes minu viletsuse peale avastas, mu enese juurde võttis ja mõne päeva pärast kooli viis tema juures kehtlusest tervenisti kaks ajast aega hädapärast läbi ajasin ja selles keskuses õppimist jätkasin, mille pärast mina viimaks ja pärast mitmel viisil palumist kirjutasin lõpuks Tallinna ühislaeka eestseisusele ning nii saadeti mulle 1588. aastal neli tündrid rukist, mille sain 10 Lübecki marka ja 14 Killingit. Mismi kogu selle aasta jooksul aitasid toime tulla ja mille eest ma veel tänapäeval tänulik olen ja tahan seda kogu oma eluaja kõigest väest oma armsale isa male tasa teenida. Seepeale kirjutab ta, et 1590. aastal on tal süüdakis õppimise lõpetanud ja kuna talle ilmselt Tallinnas tööd ei pakutud, siirdus ta hoopiski tööle Riiga. Kuid 1595. aastal on Tallinna raehärrad siiski kutsunud ta Riiast tagasi ning pannud kooli õpetajaks püha vaimu kiriku juurde ja selle kohta kirjutab ta siis järgmist. Kuuma märtsist 1595 Tallinna jõudsin oli siis auväärne raehärra mulle peavarju muretsenud kuid oma ametisse astumist tuli mul veel mõni aeg oodata. Ning siis mind südamlikult ja vandega ametisse introdutseeritisse tähendab pühalikult õnnistati. Ning sellest pärast olen ma oma ametikohaselt ilma ennast kiitmata teinud kõiki seda, mida ükski inimene õiglasel põhjusel ei saa tühjaks teha. Kuid 1595. või selle järgneval aastal on tal tekkinud juba esimene arusaamatus. Ja arusaamatuse põhjuseks oleks just nagu see, et Georg Müller on viis koolipoissi kirikusse teenistusele kuulmisele väega väevõimuga kaasa võtnud ja selle peale vastab tema, et hoidku jumal selle eest, sellepärast et kõik sellised asjad on ainult jumala auks rahu ja üksmeele uitmiseks tehtud, mitte kellelegi vastu tahtmist. Kuid ometi see kiri, mis ongi selle esimese arusaamatuse tulemusena kirjutatud 1599. aastal, näitab, et selle kaebuse peale Georg Müller lahti lastud koolmeistri ametist ja selle peale ütleb ta selliselt. Pime viha ja kadedus on aga vist nii suured, et teisele inimesele tõesti ei taheta lubada mitte matkida jalge all. Mis siis veel leivapalast rääkida. Issandale kaeban ma seda ja siis on ta talunud, et raehärrad talle midagi ka vastu pakuksid ja nii ta kirjutab, et kui mind süütult tahetakse lahti lasta, siis vaataksite minu rohkele meele härmile, kurbusele kaasatundmisega ja pakuksite mulle issandale meelepärases kogukonnas, kus ma olen sündinud ja kasvanud midagi muud, millega ma saaksin oma peatoidus teenida või millegagi saaks kogukond minu kehva pisku toidu poolest aidata ja toetada. Selle kirja peale ei ole siiski raehärrad vastu tulnud ja on teada. Paar aastat 1000 599600 on Georg Müller olnud kooliõpetaja Rakveres, Rakvere linnakoolis. Ja sealt on teda aastal 1600 lõpul, kui Baltassaar rüssav, eelmine tähtsam ja kuulsaim Püha Vaimu vaimulik Valtessaar russo väkki 24. novembril 1600 sureb siis tekib puudus eesti keelt valdavatest vaimulikest ja nüüd ei jää raehärradel midagi muud, kui tuua Müller uuesti tagasi. Püha vaimu. Ning selle peale kirjutab Müller oma jutlustes, et raehärrad on teda nagu juukseid pidi tagasi toonud oma endisesse kogukonda ja on tema pannud diakoni ametisse. Georg Müller on tegelikult kogu aeg lootnud, et tema hea keeleoskus ja muud vaimulikule kohased ja kõrgelt hinnatud omadused viivad teda selleni, et aga püha vaimu pastoriks pea jutlustajaks valitakse. Kuid seda ei ole juhtunud ka siis, kui saksa keelt kõnelev Bäckman kelder juunior 1603 katku sureb. Ja Müller täiesti loodab, et tema, olles teeninud juba kolm aastat eesti kogudust enamasti et selle teenistuse nimel oleks võinud teda ülendada peavaimulikuks, siis Tallinna rahaks ei ole seda mitte teinud, vaid siis pannakse püha vaimu koguduse peale. Arnold fon, Huusen, kes isenesest on näidanud ennast äärmiselt ebaeetilise vaimulikuna. Ja ometigi eelistatakse Georg Müllerile seda aadlisoost sündinud isikut. Ja nii nagu ma siin juba enne rääkisin, selle isikuga seoses on tekkinud selliseid ebaeetilisi probleeme. Nii et Mülleri teenistusse siin püha vaimus on palistatud järjest suureneva ebaõiglusega. Ja ilmselt selline käitumine on viinud küllalt noore inimese oma surmani, nii et ta sureb juunis 1608. Ja selle surma põhjuseks võib just olla selline depressioon ja halb suhtlemine. Ja nüüd siis aga tema jutluste sisu juurde peab siis ütlema. Mülleri jutlused on nii nagu Uku Masing on märkinud sisukad. Ja võib-olla kunagi leitakse selline võimalus, et vanas eesti keeles kirjutatud tekst transkribeeritakse tänapäevasesse keelde. Et seda oleks võimalik igalühel lugeda selliselt kirjutatud nii nakkuda tol korral, kui puudus üldse igasugune eesti keele ortograafia ja on väga raske aru saada keelekonstruktsioonides sõnades, mida on kasutatud. Aga Georg Mülleri tekst on iseenesest niivõrd pärdik, kas, et tänapäeval on selle teksti keelelises analüüsis tehtud suuri uurimisi ja Tartu Ülikooli keeleteadlased on kirjutanud Mülleri jutlustes esinevate sõnade registri ja püüdnud neid ka analüüsida. Ja Ma tahangi teile lugeda, mida näiteks kirjutab ta vanapagana ehk kuradi kohta, milliseid sõnu ta kasutab iseloomustamaks inimese ja jumala kõige Jõelamat vaenlast, ta kirjutab, et see on kõhn ret, see on põrgukoer. Saan põrgukaru, son põrgu, must Kaarmas põrgukull põrgu, vana madu põrgumees ja nii edasi, nii et seegi, kuidas ühe nähtusse, seda kasutatakse erinevaid eestikeelseid sõnu. See on tänuväärt materjal, uurimaks, kuidas eesti keel oli juba tol korral väga värvikas, väga arenenud, mitte nii nagu endist. Taal ütles, et eestlased tuleb õpetada korralikult rääkima, sellepärast et nende Luhkas hääldamine teeb eesti keele mõistmise sakslastele väga raskeks ja selleks, et sakslane sellest paremini aru saaks, selleks peab eesti keeles saksa keele pealt grammatiliselt korralikult üles ehitama. Sellisel juhul on eesti keelt võimalik ka kultuurkeelte hulka viia kuid ei ole Müller üldsegi seda meelt. Ta arvab, et eesti keel on piisavalt iseseisev ja arusaadav, kui eesti keelt osatakse. Tahtsingi teile lugeda sellise võrdluse. Nimelt on siin pühavaimu kirikus alati lennus käsikirjalised tekstid, mis olid kasutusel siinsetel vaimulikel ja neid ei ole võimalik kasutada olnud väljastpoolt kogudust pastoritel. Ja nüüd tahangi teile lugeda kuivat õigesti, on siinsed pastorid meie isa palvet kirja pannud juba Georg Mülleri aegadel ja mis vahe on Heinrich Stahlil, kes küll oli, tahan siin Tallinnas sündinud ja Põhja-Eestis mitmetes kogudustes pastor olnud, kuid ometi ei tabanud ära eestlasele omast keeletunnetust. Ning tema 30 40 aastat ainuvalitsevaks olnud kirikukäsiraamatud on täis sellist eesti keelele võõrast keelt hakkab, te võite ise veenduda selles, mis vahe on nendel tekstidel, kui osati ja tunti keelt ja kui ei osatud. Esiteks see tekst, mida kasutati Mülleri all siin püha vaimus juba seitsmeteistkümnenda sajandi alguses ja see kõlab nii, isa, meie, kes sina oled taevas, pühitsetud saagu sinu nimi, tulgozinoriico, sinu tahtmine, sünko, kud, Taivast nindaga maa, Peel, meie päevalise leib anna meile tänapäeval ning anna andeks meie võlad, kut, meie anname andeks meie võlglassili ning ära saada meid kiusatusse sisse eranis, päästa meid Äraceikist kurjast. Nii. Ja nüüd Heinrich Stahl, kes sama asja kirjutab isa medi, kes sina oled taevas, pühitsetud sakut, sünninimi, tulgut meile sünna rikkus lõigi asema, rikkus tahtmine sünkut kui taevas, nõnda ka maa peal, hääl, medi, iga päibasse leiva, anna meile Tennabeib ning anna andiks meile medi võlkat kutt, meie andiks anname medi võlkleis sille ning Erra Ta meid kiusatusse sisseäranis, ära päästa meid keekist kurjast keele pildiliselt on see vaheteel rohkem omatav kui üks vaimulikest oskas eesti keelt piisavalt hästi ja teine väga algeliselt. Kui nii võtta nüüd siis mõni sõna mõnest jutluses jutlused Georg Mülleril põhiliselt pühendatud pühakirja tekstis ületamisele eestlastele ja põhiliseks probleemiks, mis Georg Müller koguduse ees tundis et kogudus ei oska laulda, ta ütles, et kogudus, kutt, lambad, nad ei saa aru, mida laulavad ja selleks, et kogudus aru saaks ja koguduse laul paremaks tuks. Selleks ta siis on järjepidevalt koguduse ess jutlustanud ühest või teisest laulust ja selgitanud, mida see laul tahab öelda ja milleks laulbon kogudusele laulmisel tähtis ja siin näiteks on tema 11. jutlus räägib laulust, saatermoon on B, see on jumalast ja sellest, et laulud, nii ta kirjutab, et need laulud jumala kirikus on ning jumala sõnast võetud, seepärast ei taha mina mitte viivitada, vaid tahan teile sõna tähendust õpetada, et te mõistaksite laulate. See teine osa, mis pärast mina need laulud teie ette olen võtnud, on see, et meie kõik peame teadma. Ükski sõna, mis laulude sees on, kuulub püha katekismuse õpetuse juurde, nii selgesti, nii kaunisti, et 10 12 aastased lapsedki võivad seda mõista. Siis ta ütleb, et iga noor rahvas koos vanematega peavad laulud meelde jätma, et seda enam iial ei unustaks. Ta räägib sellest, et laulud on küll lühikesed ning paljud saavad ka sõnadega kuus lauluviisi meelde jätma, kuid kükid ja mida nad laulavad ning seepärast tuleb pastorile vaimulikul kuule lähemalt seletada. Ja veel kirjutab ta, et kogudus peaks laulma neid laule nii nagu kirikuraamatus on kirjutatud. Siis on see probleem, et võib-olla oli olemas tol ajal üks kiriklikult kasutusel olev trükitud tekst mille sees ühe osana olid jõulud. Ja Mülleri puhul on teada seegi, et tema ise on 1607. aastal andnud üle linnaministeeriumile üheksa käsikirja eestikeelsete nüüd ei tea täpselt, kas laulude või üldisema kirikuraamatu trükiks. Ja linnaministeerium on selle trükkitoimetamisega nõustunud. Niiet Georg Müller, võib-olla ka trükitud vaimuliku teose autor, ainuke raskus on siin selles, et tollest ajast ei ole tänapäevani säilinud mingisuguseid teateid selle trükise puhta Georg Müller. Rist võib üsna palju rääkida. Aga tahaksin oma väikese ettekande lõpetada sellega, et Georg Mülleri uurimises on jätkuvalt palju probleeme. Kas või seegi, et kas tema poolt kirjutatud ja trügis ette valmistatud käsi kiriga lõpuks trükkimist, leidis Uku Masing on seda meelt, et trükiks ei saanud olla ette valmistatud Need jutlused, mis Georg Müller väga korralikult on küll vormistanud, aga ikkagi ei saa arvata, et keegi oleks trükki toimetanud jutlusi, millest osa on kirja pandud saksa keeles ja osa on kirja pandud eesti keeles. Ja Georg sellepärast on ka isik, kes kasutas palju saksakeelset rahvapärast kirjandust ja tema on toonud eesti kirjandusse selle süzee, mida Juhan liiki oma lühijutus Peipsi peal rääkis. Nimelt on siis ühes jutluses kirjas just see, kuidas laeva kapten lubanud, kui jumal tema laeva ja seltskonna, kes seal laevas on, kogu parandusega üle mere viib, siis teeb ta kirikule meevahaküünlad, mis on nii suured kui laevamastipuu ja kingib ka krooni seda palvet kuulab laedniku poeg, isa selja taga, ohkab ja küsib, et aga issand, kust sa võtad nii palju vaha, et sellise küünla teha? Pille ütleb isa, kui me nüüd üle saame, küll me siis jõuame ka palju väiksema külla kirikule kinkida. Tänan tähelepanu eest.