Suvepealinnas must toimunud VII Pärnu raemuusika festival pakkus puhke- ja ei leia pärnakaile väärt kontserte milles oli põnevust ja üllatusi nii sisu kui esinejate poolest. Klassika Radio, püsi kuulajalulisest kõigest võimalik osa saada otseülekannete kaudu. Mina olen Kersti Inno. Tänasesse saatesse köitsin operaator Helle baasi kaasabil kilde nii muusikas kui sõnas ühtseks festivali paketiks meenut katuseks hilissuvisest muusikapeost. Pärnus. Festivali avakontserdil üllatasid jaapanlased. Niisiis üllatasid jaapanlased kontserdi lõpus publikut oma haruldaselt kauni eesti keelega kuid enne seda rabasid nad kaasaegse muusika kõrgprofessionaalse esitusega. Tokyo filharmoonia koor on Jaapanis ainus professionaalne koor ja selle lauljad on kõik hariduse saanud kas Euroopa või Jaapani konservatooriumi des. Pühendumine nüüdisloomingule On andnud koorile kõrge renomee rahvusvahelises muusikamaailmas. 1997.-st aastast on koori peadirigent Chifoorumat Subara, kes on Eesti publikule tuttav koostöös nii Eesti filharmoonia kammerkoori kui tütarlastekoori ka ellerhein. Küsisin dirigent tsi foorumat Subaralt, kas peale Ernesaksa laulu on ta veel juhatanud eesti muusikat? Jah, meie kavas on olnud Veljo Tormis, Urmas Sisask, Mart Siiner ja romantilisest muusikast Greek Kreekas, Jaapanis, praegu kuulus helilooja. Seal on oluline põhjus, arvan, et eesti keel ei ole jaapanlastele nii keeruline nagu inglise, prantsuse või saksa keel. Me armastame panis eesti koorimuusikat. Paljud amatöörkoorid laulavad eesti koorimuusikat. Üks olulisemaid põhjusi on hääldus. Teiseks rahvamuusika. Veljo Tormis kasutab palju eri liike. Minimalistlike võtteid. Seda on kerge kõnetada ja laulda. Millistes registrites ja tonaalsustest ta mõtleb ja kirjutab. Mad Subara on koorijuhtimist õppinud Soomes Sibeliuse akadeemias. Küsisin, mida see tema jaoks tähendab. Ja sellest on nii palju aega möödas, kuid see on minu jaoks väga tähtis. Soomes on väga kõrgel tasemel moderne koorimuusika. Olen väga huvitatud kaasaegsest koorimuusikast Erik peerimann, Eino Juhani rauda, väära Bengt Johansson, Einar England. Väga kõrgel tasemel on noored heliloojad, kolli kordekangas ja paljud teised. Ka Pantherkoorid on Soomes väga aktiivsed. Chifoorumat on Soome muusikaga väga hästi kursis, kuna oli Soomes 16 aastat. Oma kogemusi rakendab ta need Tokyo filharmoonia koori ees. Pärnu kontserdi põnevaim osa oli jaapani heliloojate looming. Kuulakem fragment. Timinaažibaata teosest Oibeke bussi Ko, mille aluseks on jaapani tuntud rahvalaul oivaake ning mille ettekanne Pärnu Eliisabeti kirikus pakkus ka akustilisi elamusi nii kooriliikumise kui jaapani rahvapilli Saku Haatsi kaaslasega. Modernset ja eksootilist pakkuva avakontserdi järel tõi festival Pärnusse Kuulsa Covencaadni muusikud ülipopulaarse Vivaldi kontsertide tsükliga Aastaajad. Huvitav on see, et ka niivõrd palju mängitud ja paljukuuldud muusika mängivad head muusikud ikka nauditavaks ja suudavad omapoolse nüansseerimisega üllatadagi. Pärnus esinenud kommenttgaadleni kammerorkester tekkis 1998. aastal, mil kuninglik ooperiteater suleti remondiks. Orkestri eesotsas on viiuldaja obri Murphy, kes on nende eestlaste südamesse mänginud Eesti-Soome sümfooniaorkestri kontsertmeistrina. Minu kogemused Eestiga on seotud Eesti-Soome sümfooniaorkestriga, mille dirigent on erakordselt andekas ja vaimustav noor inimene. Anu Tali. Teie maa tragöödia on selles, et ta ei suuda toetada mõnd andekat noort. Tänu sellele võib mõni on end mitte teostada, kuna tal jääb puudu toetusest. Muusika on hea kaubamärk, mis esindab end ise, kõik seal hästi. Anu Tali vajab ja on väärt kogu seda toetust, mis ta on saanud isegi rohkem iseenda erakordsematest esinemistest, rääkis ooperi Murphy. Ja minu põnevaim esinemine oli pori ooperis, Wagneri loengrynis koos kergieviga neli-viis aastat tagasi. Me Georg Zolti surma jõudsin temaga teha Travjaatat, see oli üks õpetlikumaid ja palju andvamaid kogemusi. Niisamuti töö koos Bernard Haitinkiga. Minu arvates on Bernard Haiting Wagneri ooperidirigentide kuningas. See on situatsioon, kui istud oma kohale, Haiting astub poodiumile ja tunned end välja valituna, et saad selles osaleda. See kehtib iseääranis Niibelungide sõrmuse operi tsükli kohta. Huvitav kogemus. Minu jaoks oli püümingamis Niibelungide sõrmuse kontsertetendus. Osavõtt sellest tööst oli vist suurim hetk mu elus. Aubrey Murphy ootab suure huviga hooaja algust. Kaadris, mis tõotab põnevat tööd Putšiini, Toskaga ja vaagna rehtristoni, jäi sooltega Haitinki juhatus. Festivali kolmas kontsert Pärnu raekojas pakkus kava pahk klaveri ja klavessiini vahel kus Carlannast üsna keskpärane klavessiin ist Porbaladobossi ja praegu Soomes elav ukrainlasest oivaline pianist esitasid sama teose Bachi prantsuse süüdi h-moll. Aga võrrelgem üht lõiku sellest, näiteks Kavoti. Keda võlus Vjatšeslav Novikovi mäng, soovitan kuulata pühapäevast braavo saadet millest suure osa hõlmab pianisti, Pärnus antud intervjuu Merike raudkivile. Säravat klavessiinimängu ja üldse nakatavad mängulusti, purskavad musikaalsust ja samas peent tunnetust ja vene aristokraatlikus pakkus festivali neljas kontsert Agape keskuses, kus esines Sankt-Peterburi vanamuusika ansambel muusika Petropolitaana. Ansambel on võtnud endale huvitava ülesande esitada muusikat, mis kõlas Peterburis 18. sajandil. Nõnda on selle ansambli kaudu võimalik osa saada tsaari õukonnamuusikaelust. Hetkel kõlab fragment mitri Bortnjanski kontserdist. Peterburg laste mängu oli ta kaabee keskuses nautimas ka noored Euroopa ühenduse barokkorkestrist, kelle esinemisjärg oli järgmisel õhtul Eliisabeti kirikus. Euroopa ühenduse barokkorkester on projektorkester, mis annab Euroopa maade konservatooriumi Teeaa andekamatele lõpetajatele võimaluse täiendada end orkestri töö alal maailma tunnustatuimate barokkmuusikaspetsialistide käe all. Orkestriga on töötanud rootchernarenton Don kuupman, Trevor pinnak, Franzbrügeniordisa val, Andrew Parrot. Peale kursuste lõpetamisse järgneb osavõtjaile 12 nädalane kontsertreis mööda Euroopat. Pärnu raemuusika. Festivali kontsert oli seekordse tuuri viimane. Sellele eelnesid kontserdid Lätis, Leedus, Belgias ja Hollandis, Haanjas, Portugalis, Itaalias, Horvaatias ja Bosnias. Seekord mängis orkestris 20 noort muusikut 11 10-lt maalt ning nendega töötas orkestri kunstiline juht, üks mitmekülgsemalt teadmistega inglise barokkmuusikuid Roy Goodman. Dirigent muusikud innustasid teineteist vastastikku ning loomulikult nakatas nende mängulust ka publikut. Raigud neilt küsisin, miks talle meeldib töötada selle orkestriga. Esiteks koosneb see orkester noortest interpreetidest, nendega harjutamine on nagu uue mängijate põlvkonna loomine. Olen juhatanud seda orkestrit juba 11 aastat. Selle aja jooksul olen ma näinud suurt hulka noori muusikuid, kes on selles kestris mänginud ja töö selle orkestriga on minu panus. Noorte õpetamisse. Ei õpeta enam kõrgkoolides ega ole mul ka eraõpilasi, saan suure naudingu kui professionaalset lähenemist ja koht on maailma eripaigus professionaalseid mängijaid, kes on kunagi olnud selle orkestri liikmed. Muide, Caroy Kuutmanist on meil kavas braavo, saade, mis on eetris oktoobrikuus kogu tegutsemis. Aja jooksul on Euroopa ühenduse barokkorkestri töös osalenud rohkem kui 1000 muusikut. Selles kavas olid kaastegevad ka kuninganna Elizabethi konkursi laureaadid. Belgia sopran Sophie Kart, Hoyer. Suur vaid 19 aastane Kanada pass Robert pomakov. Pärnu raemuusikafestivali kunstiline juht on Peeter Vähi. Ütle kas sellel festivalil sinu jaoks on ka üllatusi olnud, tegelikult on ju, on ju sinu valitud ja kutsutud olnud need külalised. Ja esinejad. Jah, enamik esinejaid ma tean, kas isiklikult või olen plaatide pealt juba ammu-ammu kuulnud. Näiteks minu jaoks ei olnud absoluutselt üllatuse eel eilsel eilne kontsert, Raigud mann iga, ma olen juba aastaid olnud tuttav ja, ja see orkestri hea tase on juba aastate vältel püsinud. Ja muusika Petropolitaanat ma olen palju palju kuulnud, ma olen kuulnud Pärnu linnaorkestrit Rein Rannap ott, Olari Eltsi, ma ei isegi ei usu, et nad suudavad mingit erilist üllatust mulle valmistada. Küll aga oli väga suureks üllatuseks Tokio moonia koor. Paberitele järgi küll jah, oli lugeda, et see on jaapani üks parimaid koore, mõnes mõni Annotatsioonisegi andised peetakse jaapani parimaks kooriks, aga noh, see ikkagi ütleb küllaltki vähe ja ma olin ühte plaati ka neist kuulnud. Mis jättis niisuguse tubli koori mulje ja kuna nad tahtsid ka ise siia tulla, siis mõtlesin, et okei, et tulge pealegi. Aga et see kontsert jättis niisugusel vapustava mulje. Pärast inimesed ikka küsisid, et kas nad ikka veel Tallinnas näiteks kontsert, et enam oli isegi inimesi, kes oleks nõus olnud Tallinnasse järgmisel õhtul uuesti neid sõitma kuulama ja nagu sa isegi nägid, publik seisis püsti minutite kaupa kontserdi lõpus ja tähendab minu jaoks vist seni küll kõige suurem üllatus positiivses mõttes. Publiku vastuvõtult tundus veelgi menukam olevat ansambli muusika Petropolitaana kontsert? Jah, nii see tõepoolest oli muusika Petropolitana poolt esitada. Tal on muidugi selline küllaltki, ma ei ütleks, et elitaarne, aga võib-olla selleks, et aru saada, kui head nad on, see nõuab isegi niisugust barokkmuusika ja sellise mane rismi, ajastu ja varaklassitsismiajastu muusikat ka head tundmist. Sest nad võib-olla ei ole nii noh, isegi efektsed või noh, väike koosseis, kammermuusika ikkagi. Aga on need, kes, kes oskavad seda väärtust hinnata, nende jaoks on see tõepoolest ikkagi vapustav. Ja muidugi see ei ole ainult et minu arvamus või et ma praegu räägin sellest ja võib-olla raadiokuulaja mõtleb, et ah, et, et eks iga festivali juht kiidab oma oma esineja ja ei muusika Petropolitaanat hinnatakse praegu maailmas väga, nad on saanud krambriisid mitmesugustel vanamuusikafestivalidel, Manchesteris, Amsterdamis väga edukalt on esinenud. Noh, see on üks prestiižeid, festivale, vale Utrecht disnäiteks ainuüksi selle aasta jooksul nad on salvestanud seitse plaati suurte firmadega, nende tegevusraadius piirdub ikkagi põhiliselt Moskva. Peterburg, London, Pariis, Amsterdam. Noh, niisugused muusika, metropoliit. Nii et. Ja nende tase on jah, muidugi fantastiline. Mulle tegelikult meeldib nende juures veel. Võib-olla edasi on raadio vahendusel raske anda neid niisuguseid muusikalisi nüansse või võib-olla see jutt on liiga spetsiifiline? Noh, ma ei oska isegi seda seda seletada täpselt, mida nad teevad. Aga see on võib-olla rohkem kõigile arusaadav, kui öelda, milline energia neist õhkub, kiirgub nad on küll puhas klassikalise muusika ansambel, aga neist kiirgub mingit sellist rokk, bändi energiat. Mitte see ei ole seotud sellega, et nad käituvad laval ka natukene niimoodi vabalt, emotsionaalselt isegi noh, mõnikord vähendavad nagu mõni ekstaasi sattunud rokikitarrist. See ei ole sellega seotud, aga just sellest muusikast õhkub täpselt samasugust sellist energilist feelingut ja mis mulle muidugi nende puhul v eriti meeldib. Nende kontsert on ka minu jaoks nagu selline muusikateaduslik avastus. Näiteks selliseid heliloojaid nagu Handoškin Dmitri Bortnanski ja Bortnjanskid, võib-olla mängitakse rohkem tema vaimulikke, neid koori vaimulikud kontserdid, Neid nimetatakse aga tema instrumentaalteoseid neid peaaegu ei esitata. Ja siis näiteks Giovanni jornovitši. Itaalia päritoluga nimi tegelikult on, eks ole, Horvaatiast pärit, elas Peter Peterburis. Need on inimesed, Tits, täpselt samuti. Need on inimesed, kes on muusikaajaloost või üldse ajaloost tuntud. Mitmed neist olid muide Katariina teise niisuguseid sala salaarmukesed muide Katariina teise armukest, sest paljud olid väljapaistvad viiuldajad ja muusikud, juust ja, ja nemad tegid sel ajal Peterburi silma. Ja paljud üldse ei teagi, et Vene barokkmuusika selline hilisbaroki üldse on, eksisteerib erinevad barokimaades, tavaliselt räägitakse ikka Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Inglismaa ja nii edasi. Aga vot see ansambel nagu avastab sellist nagu muusikat, mida peaaegu ei esitata. Muidugi neil on ka praegu selleks üks konkreetne põhjus. Aastal 2003 täitub 300 aastat Peterburi linna asutamisest Peeter Esimese poolt. Ja, ja nad just püüavad selle aja muusikat nagu üles kaevata, välja otsida ja muidugi esitada seda väga autentselt kujul. Umbes nii. Loomulikult CD-sid pole sellest ajast säilinud, et me ei saa seda võrrelda, aga mingite kirjelduste järgi nad püüavad seda niimoodi teha ja nad tunnevad selle perioodi muusika ajalugu hiilgavalt. Ma veetsin nendega poolteist päeva koos, mul oli lausa lust kuvad kuulata hommikusöögilauas tundide kaupa seda, kuidas seda muusikat ikka siis esitati. Suurim pettumus oli korraldajaile suur äraarvamismäng, millest oodati suurimat publikumagnetit läks aga vastu pidin. Muudel festivali kontsertidel oli rahvast küllalt, siis vallikäärus oli eesti heliloojate loomingut mõistatamas piinlikult vähe hõredates ridades külmetavaid inimesi. Aneti idee oli hea ja auhindki ahvatlev ümber maailma reis kahele. Anneli piisavalt ja ka Rein Rannap ning Pärnu linnaorkester Olari Eltsi juhatusel tasemel. Ilmselt oli tegemist siiski valearvestusega inimeste ring, kes Eestis taolise mõistatamisega hakkama saaksid. Peamiselt muusikud ja muusikaõpetaja Ajad on üsna ahtake ning nende majanduslikud võimalused eriti suve lõpul kesised. Pärnusse tulnuks kohale sõita ja seal sajakroonine pilet lunastada, et õhtu jaheduses äraarvamiseksamit sooritada. Keegi ei sõida Pärnust Tallinna poole õhtul peale poolt üheksat enam ühtki liinibussi. See selleks, aga ka kohale tulnud muusikainimeste jaoks osutus ülesanne üle jõu käivaks ning parim tulemus oli seitse õiget auhinnaks Kopenhaageni reis kahele. Mul on telefoniühendus Pärnu raemuusikafestivali äraarvamismängu võitja Tiinas helkega. Palun tutvustage ennast. Kes olete teie elukutselt, millega tegelete? Sul on Tallinna Pedagoogikaülikooli lektor ja õpetan tulevasi muusikaõpetajaid. Muusikadidaktika ja erialalt muusikaõpetaja. Miks te võtsite ette selle teekonna Pärnusse, kas selle ahvatleva preemia pärast? Ma ei ma mitte selle preemia pärast, aga pigem siis juba Rein Rannapi kontserdi pärast, sest olin kuulnud oma tuttavatelt, et tema selle suvetuurid olid huvitavad ja et Rein Rannapi stiil klaverimängustiil on muutunud huvitavamaks ja ta on arenenud sügavuti ja see lihtsalt tahtsin kuulata Rein Rannapiga. Et kas te olite teinud kodus tööd ja ettevalmistusi ka selleks, et ära tunda need 10 eesti heliloojat? Ei kahjuks ei olnud lihtsalt huvitatud kaugemast eesti muusika kuulamisest. Et kuidas teile meeldisid need äraarvamisele pakutud teosed? No kõigepealt, aga kas oli üllatus, kuna ma tõepoolest ei teadnud enne sellest kontserdist midagi olulisemat, et, et need klaverikontserdid, minikontserdid olid nii lühikesed sa pärast esimest kuulatud palasele Jaan Räätsa Kontsert, ma arvasin, et tegemist osaga. Nii et minu üllatuseks teadvustati teine autor järgmine autor välja ja siis. Vihmalast tabasin, et nad kontserdid, minikontserdid ongi nii lühikesed vaevu ühe osa pikkused. Kas tundus, et olid liiga lühikesed äraarvamise jaoks? Kohati küll ja eriti just lõpupoole sest noh, paraku on kõikide kaasaegsete autorite stiil mingil moel mingil moel sarnane. Ja, ja lõpus juba ununesid need esimesed esimesed teosed, sest nad olid tõepoolest lühikesed kusagil paari-kolme minuti pikkused Nii et see mõistatamine oli üsna raske Kohati küll. Kuuldavasti te olete juba käinud ka auhinnareisil. Ja viimasel nädalavahetusel Kuidas reis läks teil? Kenasti ilm oli ilus ja, ja Kopenhaagen oma arvukate vaatamis tartlastega on väärt, et seal üks nädalal Grupp veeta. Ja kindlasti vääriks veel pikemaltki kohalolekut, sest et seal oli ka mitu huvitavat kontserti. Tõsi, teater töötas juba, aga kahjuks teatrisse jõudnud, sest et saada oli ainult üksainuke pilet raviate etendusele. Ja, ja antud nädala lõpul jah, kahjuks ei olnud ühtegi sellist säravat vaata etendust või kontserti, mida oleks tahtnud väga vaatama minna, oli üks kaasaegne balletietendus, aga siiski eelistasime jalutada linnas, sest oli ilus ilm. Heliloojalt olid äraarvamismängu jaoks tellitud autoportreed. Nendele iseloomulikus stiilis mõistatage ära, kelle autoportree see on? Ja Urmas Sisaski stiili ja näo. Kõigele vaatamata arvas Kati Murutar Pärnu Postimehes, et Vallikääru Kontsert vääriks oma unikaalsuse poolest kinessi raamatut. Ka järgmisel õhtul Pärnu raekojas oli eesti helilooja teose esiettekanne. Nooruke, äsja Muusikaakadeemia diplomi saanud Mirjam Tally esitles oma bändiga ulatuslikku ja põnevat teost müütas. Palusin Mirjamile endal oma teost tutvustada. Oma teosega kandlel olen püüdnud ikka tõestada, et kannel on teistega võrdväärne pill. Ja nii ka selles teoses müütas ja siin püüdsink. Kannelt võimalikult modernses valguses näidata leiutades ka mitmeid uusi mänguvõtteid koostöös mängijatega, mida varem pole kunagi kasutatud. Teos ise põhineb Clarissa pinkolest raamatul naised, kes jooksevad huntidega. Mind haaras selle raamatu vitriine ja unenäoline keskkond. Ja nii on ka minut teos rõhutatult unenäos päris viibiv ja üsnagi meditatiivne. Elektroonika täiendab kandleansamblit põhiliselt Vaherepliikidega, mis on siis tsitaadid ja elektroonilises mõttes töötles, et maailma eri rahvaste muusikast? Kandlehelile on lisatud kohati ka mõningaid kajaefekte. See kontsert pakkus folkloori klassikalise ja elektronmuusika heli ja pildi ühendamist ning kandis ühisnimetust 21. sajandi folkloor. Kontserdi teise poole sisustas traali ansambel kiri-uu milles vaid kaks liiget lauljad ja multimeediamenetleja, Olev Muska ja korralitšoos, kes pakkusid audio- ja videotehnikat kasutades nii iidseid ugri kui ka hübriidi ja keeldiviise kirjud, peame Tormise, Ingerimaa õhtute omapärase interpreteerijana. Hiljuti andsid nad välja heliplaadi, milles tegid samuti sügava kummarduse tormisele. Kas Tormise loominguga on teie ansambli töö olnud läbi nende aastate nagu kogu aeg seotud? No küllaltki palju. Ja veel Tükk aega enne seda ka ma mäletan, kui mu sugulane tuli Eestis tagasi 71. aastal vist ja, ja, ja see oli esimene kord, kui kuulsin maarjamaa ballaadi tormise ja kuidagi see mõjutas hästi sügavalt ja peale selle hakkasin jälgima ja, ja ma tean. On see muusikaline keel on selline, mis, millest mina ja kirju aru hästi saavad, kasvõi niipalju, et see on mõjutanud, olid oma keldi, šoti, keldi juure uurima lähemalt lahedamat niiet tormisonaat taga põhjas, aga võib öelda, et nõid eriti eriti tehnika abil ikka läheme rohkem. Võib-olla eemale otsesest otsestest seadetest tormise ja, ja ikka siit ja sealt igast andis mõjusid, tulevad juurde ja veel eriti need tehnilised mõjud on suured. Et kas rahvalauluseadete kõrval on teil ka originaalloomingut? No on ja jällegi raske teha piiri vahe, et, et missugune seade ja missugune on originaal. Sest et tegelikult kui me, kui me neid loomingut teeme kombiootril, siis arvutiloomingut, siis lihtsalt vaatame, mis tuleb, proovime ühte, teist, kolmandat ja, ja me ei määra ette ära, et kuidas midagi peaks välja kukkuma ja siis pärast, kui me on toorainet käes, siis hakkame seda kuidagi. Kokku panema ja, ja mingisuguse konkreetsema värgi moodustama, sellest. Nii et see Ma arvan, et üleminek on olnud väga oluline leid tehnika suhtes, et nüüd on ikka väga palju, mida saab, et lihtsalt arvutil ära teha ja see väga mõjutab, kuidas seda originaalloomingut või seadet või ükskõik mida teda nimetada, milleks teda nimetada, see, see on palju juhuslikku. Rovi õpetab Sydney ühes ülikoolis ülikooli kaasaegse muusikaosakonnas ja mina olen vabakutseline ja mina vahest pean loengut või, või või teil selle ülikooli jaoks ka, nii et ühtlasi. Me oleme küllaltki hästi kursis kõigi selle tarkvara ja kinnisvaraga, mis tänapäeval liigub. No ütleme, milliste rahvaste selliseid intonatsioone ja, ja meloodiaid te olete veel kasutanud oma loomingut. Kas siis kindlasti šoti rahvale laulu eriti hübriidi saartelt? Kaali on seda uurinud, Taise käis seal eelmine aasta, me oleme siin laulupeol ja peale selle, ta läks edasi Šotimaale ja, ja vaatas seal ringi. Ja me kasutame klassikalist muusikat ka, no eks meil mõlemal ole taga põhjas nii palju laulusid ja asju, mida ma kunagi laulnud ja järgmiseks ongi ette nähtud. Üks vaat kus on romantilised laulud, ütleme nagu noh, Strauss, jaa. Jaa, jaa. Prantsuse ja saksa eelmise või üle-eelmise sajandi heliloojatelt ja meie siis muidugi teeme. Neid omatmoodi omapäraselt ja, ja võib-olla lõpuks ei saa arugi, et mis, missugune see originaalpidi olema. Festivali üks kaalukamaid ettevõtmisi oli kuulsa briti heli loojatsioon Daveneri grandioosse teose ultimasse riituse viimne rituaal. Esitus. Tõuke oratooriumi loomiseks andsid heliloojale kristliku müstiku sanvandele Kruusi kontseptsioon jumalast kui armukest ning raadiost kuuldud Bachi krutsifiksus. Neli taotlus oli luua muusikaline ikoon. Esituskoosseis on tavatu. Lisaks sümfooniaorkestrile kuusk plokkflööti 10 trompetit 12 kuni 16 impanid kirikukellad, helilint orel, teooria rääkijad esitasid Eesti Muusikaakadeemia Sümfooniaorkester ja Rahvusooper Estonia koor Andres Mustoneni juhatusel ning solist Helen poolma. Tõsi, Pärnu Eliisabeti kirik jäi teose jaoks kitsaks, suures katedraalis pääse nõkse palju paremini mõjule. Ka Pärnu raemuusikafestivali viimane rannahotelli katuserõdul toimunud kontsertfilm Niibelungid koos metropolis projektiga oli eriline. Germaani saaga Nibelungide põhjal valminud filmi ja muusika siis ühine selline programm. Siin on ühendatud väga vana ja vana ja väga uus. Teatavasti. Teadaolevalt pandi esmakordselt saksa germaani saaga Niibelongid kirja umbes 800 aastat tagasi. Film valmis umbes ligi 80 aastat tagasi tähendab 20. sajandi kahekümnendatel aastatel. Ja nüüd selle põhjal on siis loodud muusika, see on tummfilm ja nii nagu vanastigi tummfilmid, mäng esitati nii-öelda kinoorkestri saatel. Siin on tegemist need saksa ansambliga Metro politseiprojekt, kes on spetsialiseerunud tuumfilmide helindamisele ja see on nüüd täiesti kaasaegne muusika, mis, mis on sellele vanale filmile lisatud. Ja jällegi niisugune polistilistiline, see on klassikalise muusika avangardi ja džässipiiril. Meil ei ole muidugi täis, aga võib-olla käsilik element on see, et improvisatsioon improvisatsiooni-le on jäetud küllaltki suur osa. Kas praegu käivad juba ettevalmistused ka järgmiseks festivaliks? Need on juba ammu käinud ja ma isegi julgeksin väita, et umbes 70 kuni 80 protsenti järgmise festivali programmist vähemalt et esinejatest on koos. Ma ei taha kunagi 100 protsenti veel välja lubada, sest lausa lepinguid alla ei kirjuta esinejatega rohkem kui aasta ette, aga, aga niisugused enam-vähem kindlad jah, sõnad on öelnud. Holsteini festivali sümfooniaorkester siis Tõnu Kaljuste poolt juhitav Hollandi Madalmaade kammerkoor. Läbirääkimised on jäänud Eesti-Soome sümfooniaorkestriga, ERSO ka, noh, need on niisugused suuremad asjad siis ka järgmisel festivalil tuleb üks Bachi õhtu. See on jällegi niisugune täiesti alternatiivne. Selle kontserdi pealkiri saab ilmselt olema elektriline. Või elektrik, Bach, Bachi, siis soolo, sonaadid ja, ja partiitad elektriviiulil ja ilmselt üks sonaat, mis on viiulile, klavessiini lase on siis elektriviiuli ja süntesaatoriga. Ja esitajaks on hiina viiuldaja Xiang Gao, kes käis ka sel aastal korra. Igatahes kuulajana ja klassika raadiokuulajaile raemuusikafestivali kontsertide vahendajana tahan ma öelda, suur aitäh sulle ja sinu meeskonnale selle toreda ja väga mitmekülgse ja vahva festivali eest. Kuulame tänase saate lõpetuseks äraarvamismängus kõlanud festivali kunstilise juhi Peeter Vähi autoportreed kontsert Tiinat märgusõnaga Pärnu mängib Pärnu linnaorkester Olari Eltsi juhatusel, klaveril Rein Rannap.