Tänane saade pealkirjaga pilguga tulevik on portreesaade helilooja Peeter vähist. Ja siin saates tuleb peale heliloomingu jutuga loomulikult Peeter Vähi lähematest tulevikuplaanidest, mis teda ees ootavad. Ja seda muidugi mitte ainult heliloomingusse. Kõigepealt tahaks pöörduda natukene sinu mineviku poole. Kuidas kulges sinu tee heliloomingu juurde? Kahjuks mul ei ole midagi niisugust rääkida, nagu ma paljude heliloojate elulugudest olen lugenud, et juba vanaema ja vanaisa laulsid hälli kõrval rahvalaule. Kogu minu lapsepõlv möödus muusikalises ümbruses sageli, niisugused mõjutused annavad lapsepõlvele juba lapsepõlves niisuguses sunnitud suunitluse millest justkui haaratakse kinni ja minnakse edasi. Mina olen selles mõttes täiesti vaba olnud. Loomulikult mu isa armastas muusikat, ega ta muidu poleks mind sundinud akordionit harjutama, lapsepõlves aga võiks öelda, et akordioniõpingutest algas minu tee heliloomingu juurde mõnes mõttes ka hilisemast akordioni kui instrumendi. Noh, võib-olla see kõlab natuke liiga räigelt, kui ma ütlen, et akordioni vihkamisest aga tõepoolest, ega mingit sügavat armastust ja sümpaatiat selle pilli vastu hilisemal perioodil mul ei olnud. Ja siis püüdsin vabaneda sellest mitmel moel, küll muusikakoolis eriala vahetades, asudes õppima kontrabassi ja hiljem muusikateooriat ja kuidagi teooria erialalt tundus loogiline jätk olevat astumine kompositsiooni erialale, siis Tallinna konservatooriumisse ehk muusikaakadeemiasse mu vanemad mulle hiljem kunagi rääkisid, et olevat olnud üks mingisugune selline perekondlik koosviibimine. Kuna vanemad inimesed tahtsid omavahel olla ja juttu ajada, siis minul soovitati minna muusikat kuulama, see seal oli suur plaadikogu ja kuna ma olevat viis tundi vahetpidamata plaate vahetanud ja, ja nende plaatide hulgas olevat olnud niisuguseid, et noh, suhteliselt hea maitsega valitud klassi klassikalisi teoseid Bachi Wagneri Beethovenit, siis siis minu valitud plaatide valik ära sedavõrd tähelepanu, et, et noh, et see laps peab olema musikaalne ja muusikat armastama, kui ta viis tundi ikkagi kuulab niisugust küllaltki tõsisemat sorti klassikalist muusikat ja mind pandi õppima akordionit. Ma küll ei tea, miks just nimelt akordionit, miks mitte näiteks mõnda teist pilli, aga noh, selline oli vanemate otsus. Öeldakse, et et muusikuks saamisel on 90 protsenti tööd ja 10 protsenti on, et noh, on ka mingisuguseid teisi numbreid. Ausalt öeldes ma ei usu sellesse, see, mis eristab keskpärased heliloojad geeniustest. Et seal just mängib rolli see niisugune mingi jumalik säde ja seal on just vastupidine kindlasti see protsent, kellel on ikkagi määratud heliloojaks saada. Küllap see saab ja võib-olla see suunamine ei olegi nii oluline. Muidugi kui ma oma õpinguid tagantjärele vaatan, siis ma hakkasin juba oma esimesi lugusid kirjutama. Muusikakoolipäevil Tartu muusikakoolis. Elleri muusikakoolis õppides, kus olid minu juhendajateks esialgu vanameister Richard Ritsing ja hiljem Valdeko Viru Valdeko Viru, püüdis mind nii küllalt. Ehkki muidugi rangelt õpetada lõpetada. Tehnilisi võtteid püüdis selgitada, üks ilus muusika peab olema, püüdis parandada vigu. Kindlasti on ta seda tarvis, aga minu põhiliseks loomingu õpetajaks on muidugi olnud professor Eino Tamberg siis muusikaakadeemia päevil ja tema õpetamisstiil on olnud täiesti teistsugune, ta praktiliselt kunagi ei parandanud, noh, kui olid mingid elemendid, Saarsed vead, noh, näiteks kui ma võib-olla kirjutasin ütleme, viiulile mõne nii madala noodi, mida viiulil ei ole olemas siis ta loomulikult juhtis sellistele asjadele tähelepanu. Aga üldiselt tema ütlemine oli selline rohkem esteetilist, filosoofilist laadi ta pigem vestles muusikast. Andis kuulata mõningaid muusikanäiteid ja rohkem selliste vestluste soovituste käigus toimus õpetamine, mitte nii, nagu ma tean. Mõned minu kaasüliõpilased näitasid pärast oma oma teoseid, mis olid täis punase pliiatsiga parandusi, kus õpetaja püüdis omast tegelikult ikkagi üsnagi jõhkralt oma isikliku stiili peale suruda. Mul on väga hea meel, et minu pedagoog seda minuga ei teinud ja ja kõik muutused, mida ma ikkagi näiteks kas või õpingute käigus tegin oma teostes, need olid ikkagi kuidagi vabatahtlikult toimunud, võib olla. Eino Tamberg püüdis mulle midagi sisendada, aga ta iialgi ei sundinud. Ja mul on väga hea meel, et see nii on läinud ja ma arvangi, et loomingus peab alati selline vabatahtlikkus. Säilima muidu see on loomingu surm, kui seal on selline press või surve või diktaat, on taga pärast esimese kursuse lõpetamist enne teisele kursusele minemist. Minult tellis tollane pianist Jüri Tamberg ja omakorda tema pedagoog Bruno lukk minult ühe klaveripala. Jüri Tomberg oli kusagile kursile minemas ja konkursil oli nõue, et peab olema eesti helilooja teos. Mind muidugi natuke hämmastas Bruno Luki ja Jüri Tambergi niisugune riskivalmidus, et esimese kursuse üliõpilaselt tellida konkursile minekuks lugu. Küllap ma sain aru ka sellest suhteliselt suurest sellisest vastutusest. Ja see on teos, millega ma olen isegi siiamaani rahul, seda on mitmes variandis lindistatud ja plaadistatud, seda on suur osa eesti pianistide paremikust mänginud. Selle loo nimi on Fata Morgana. Ja see on siis kirjutatud aastal 75 74. Ma astusin muusikaakadeemiasse, nii et pärast üheaastaseid õpinguid ja kummalisel kombel see on ka tegelikult teos, millega toimus minu elus võib-olla üks kõige suuremaid niisuguseid stiili murranguid. Enne seda ma kirjutasin. Noh, võib-olla stiililiselt on seda muusikat raske määratleda, aga alates juba muusikakoolipäevist ja Muusikaakadeemia esimesel kursusel ma olin selline nagu ikka selline 70.-te aastate alguse avangardist modernist. Kasutasin võimalikult Isonantseid, kooskõlasid klastreid. Ja siis see oli aeg, millal ma ei oska öelda, kuidas seda nüüd nimetada, toimus nagu mingi pööre. Mulle hakkas meeldima vanamuusika renessanssmuusika barokkmuusika ja ma tahtsin ise midagi säärast teha. Ja see mõte tundus küll natukene isegi natuke imelik, siis oli see lihtsalt niisugune imelik asi, isegi käsitleti õlgu, et kas see üldse ongi nagu kaasaja muusika mingi eestilisatsioon justkui. Ja see oli ühtlasi ka minu, jah, esimene niisugune heakõlaline teos, mis tegelikult pani aluse minu edaspidisele kogu sellisele heliloomingule minu stiilile. Ja ma tegelikult kuni siiamaani armastan heakõlalist muusikat. Ja stiilide küsimustega ma tahtsin ka edasi minna, et sa oled muusikas päris palju katsetanud eksperimenteerinud igasuguste stiilidega. Mulle tundub, vähemalt ma viimasel ajal olen su teosed kuulanud, siis on selline mulje jäänud. Nii, teine helilooja võib-olla eksperimenteerib rohkem teiste muusikaliste väljendustega. Miks just sellise stiili eksperimendid on sulle südamelähedased. Tegelikult ma arvan, et peaaegu ükski helilooja ei saa läbi ilma fiilide kõrvutamiseta või ilma stiililiste eksperimentide ta küsimus on võib-olla ainult selles kas eksperimenteerib takse suhteliselt kaasaegsete stiilidega või või nii-öelda suht tõeliselt meist kaugemate stiilidega. Kui näiteks mõni inimene eksperimenteerib tänapäeval noh, näiteks kahe 80.-te aastate avangard dismi vooludega, siis see aeg ei ole veel nii kaugel, et seda keegi ei vaatle veel kui retrot. Või kui keegi kirjutab mõnede detafoonilise teosesse veel ikkagi kuidagi mahub sellise kaasaegse mõtlemise ja kaasaegse muusika arusaamise piiresse. Kui keegi võtab aluseks näiteks Gregori koraali, siis on seestilisatsioon kuidagi väga selge? Ei või noh, kuna minu minu puhul on tõesti olnud barokk ja võib-olla idamaad ja india muusika ja võib-olla ka Tiibeti sellised rituaalsed budistlikud laulud on olnud mingiks stiili üheks alus punktiks siis võib-olla Sestilisatsioon lihtsalt paistab paremini silma, aga jah, mõni teine lihtsalt võtab, võtab nii-öelda kas šnitti otseselt või, või, või toetub 10 või 15 aasta vanustele stiilidele sisse, lihtsalt ei paista sedavõrd silma. Vääris leidis. Tundub ka, et elektroonilised väljendusvahendid on osa sinu muusikaks, tonni. Jah, on loomulikult ma ei tea, kas see oleks nii olnud, kui ma ei oleks nooruses mänginud mitmesugustes bändides nii sellistes poprokkbändides kui ka mõnes džässrokkansamblis ja, ja kuna see minu niisugune bändimehe staaž on küllaltki pikk umbes 15 aastat, siis see on kahtlematult jätnud oma oma jälje. Kindlasti on näiteks sünt elektroonika, arvuti, see on kõik minu jaoks midagi niisugust väga loomulikku lähedast juba alates minu noorusest. Ja. Ja, ja tegelikult võib-olla see aeg, millal tuli sellisesse nagu akadeemilisse uude muusikasse, noh, kas või Eestis siis ikkagi näiteks arvutielektroonik, aga võib-olla ma näiteks ei oleks sellega suutnud muidu kaasa minna, aga kuna see oli minu jaoks juba. Ma olin ilmselt ilmselt Eestis nii-öelda teine süntesaatori omanik natuke aega hiljem. See oli Sven Grünberg, kes, kes lasi teha Eestis esimeses sündi tema nii-öelda tellimusel ja ideoloogilisel survel ilmselt see valmis. Mina tellisin selle Riiast. Ja, ja nii, et elektroonika on olnud no nii-öelda tööriist juba juba alates 78.-st aastast 22 aastat tagasi sain mina esimese esimese sündi ja nii kaua. Ma olen senti kasutanud. Ilmselt ma olen elektroonikat kasutanud hästi mitmetel põhjustel. Üks põhjus on kindlasti see, et elektrooniliste pillidel on siiski võimalik saavutada väga palju, mida ühegi teise akustilise pilliga ei saa saavutada. Teine põhjus võib olla, kõlab isegi natuke naljakalt või mida mul on natuke isegi piinlik välja öelda. Põhjus on nimelt selles, et et noh, ma olen natuke edev inimene tahan ka ennast teostada, mõnikord intervjueerina. Ühelgi teisel instrumendil polema suuteline professionaalselt mängima, noh, võib-olla ehk klõbistama mõnda etnilist löökpilli, aga noh, see ei ole, see on kaugel professionaalsusest. Ja loomulikult ma ei suudaks ennast realiseerida näiteks tšello või viiuliga või. Ma pole lihtsalt Neid pille õppinud klaverit, ma ei valda ka nii hästi, et ma suudaks pianistina üles astuda. Küll, aga ma arvan, et ma suhteliselt professionaalselt võin üles astuda sündi mängijana. Seda nii laval kui stuudios. Ja Mulle lihtsalt meeldib, ma suudan improviseerida. Mõnikord on säärast sorti muusikat olemas, mida nootidesse võib partituuri panna kuskil kirjutuslaua taga või, või isegi ka arvuti taga, nüüd nii-öelda siiski arvuti partituuri panna peaaegu ei saagi. See, see on teatud sorti muusikat, mis sünnib niimoodi, et. Ma ei oska öelda, see improvisatsioon on vot selline mingi taevalik tunne, et sa nagu oled mingis suures muusika vooluses sees ja paned silmad kinni ja paned käed klahvide peale, üldse ei tea, mis, mis sealt tuleb, alles pärast kuulad, mis muusika sündis ja selles on oma võlu ja. Ma suudan seda teha ainult elektrooniliste pillidega. Ja see on teine põhjus. Kolmas põhjus on veel veelgi ja see on võib-olla veelgi niisugune natuke naalsem? Jaa, pragmaatilisem, isegi natuke, võib-olla selliste majanduslike põhjustega seotud. Mõnikord ongi näiteks idee. Ma tahaksin näiteks ühes teoses kasutada Kamelan orkestri soundi. Aga tuua siia kaks ja pool tonni instrumente kuskilt Indoneesiast vaali või Jaava saarelt osutub täiesti võimatu. Ma ei arva, et elektroonika nüüd täielikult asendab seda, aga siiski sämplerites on. Sisalduvad absoluutselt originaalsete pillide helid, see ei ole isegi mitte elektrooniline imitatsioon, see on lihtsalt seesama instrument, mida muidu peaks tooma kuskilt kaugelt kaugetest maadest. Seesama instrument on lihtsalt klahvide all ja on võimalik täpselt neid samu soonde nii-öelda taastada klahvpilliabiga. Ja võib-olla mõne Kuulsa viiuldaja ka sisse mängitud või mõne kuulsa viiuliga eriti hea viiuliga sisse mängitud, sämplitud saundon klahvpilliga ja seda on võimalik kõike taastada stuudios ja väga kergelt laevaga ei tuleks ilmselt kõne alla, et me sedasama kuulsat viiuldajat selle oma pilliga suudaksime kuskilt Londonist või, või Tokyost või New Yorgist kohale tuua. Aga nüüd on ta meil stuudios olemas mingisugusel flopi diskil või mingi kaardiga toodud. Ja see on kolmas, niisugune pragmaatiline põhjused lihtsalt, et seda on võimalikult lihtne teostada võimalikult vähese stuudioajaga. Sinu puhul seostame sageli idatemaatika ja budismiga, et mismoodi on seotud heliloominguga budism. Võib-olla mõnes mõttes intiimsem isiklikum teema, milles ma võib-olla ennast ka lõpuni paljastada ei tahaks, sest midagi peab jääma ka ikkagi endad teada. Mõnikord Öeldakse isegi, et muusika tegemine ja tantsimine ei ole justkui isegi budistile kohane tegevus tegelikult budistide kohta seda öelda öeldakse küll buda munkade kohta seda. Aga siiski on teada ka, et buda mungad tantsivad ja mängivad pilli ja laulavad. Selleks on siis rituaalne muusika ja rituaalne tantse. Rituaalsed etendused. Ja tegelikult see rituaalse muusika poole mind tõepoolest väga-väga huvitav ja just eelkõige Tiibeti budismiga seonduv võib olla kaugemale, jääb Hiina, Vietnami, Korea, jaapani budism ja vastav budistlik muusika. Ma kahjuks ei tunne seda eriti hästi. Ma tõepoolest Tiibeti budistlik muusika, see on muidugi küllaltki noh kui seda ei tunta veel hästi ja kui seda võib-olla esmakordselt kuuldakse, see isegi tundub selline pisut räige või sõjakas ja kindlasti ta ongi selline, sest noh, pillid juba, mida seal kasutatakse, on põhiliselt löökpillid ja siis sellised pask, puhkpillid, seal ei ole selliseid mahedaid. Veldi ja harfi ja selliseid noh, keelpillirühma kõlasid, millega me oleme võib-olla harjunud euroopalikus muusikas. Ja see muusika mulle tõepoolest meeldib ja meeldib mitte ainult muusikaliste esteetiliste väärtuste tõttu, vaid meeldib ka selle nii-öelda sisu siduda toitu, mis on selle taga, sest budistlik muusika noh, tegelikult samamoodi nagu ka kristlik liturgiline muusika selle Tartus ei ole mitte mitte nüüd mingid rütmid või meloodiad, vaid see on ikkagi otseselt seotud tekstidega ja otseselt seotud kirikliku liturgia, aga, ja kui sa tead seda kõike, mis on selle muusika taga veel siis see on hästi põnev maailm ja ja ma püüan just oma loomingus siduda seda nii-öelda idast pärit traditsiooni, nüüd selliste ühelt poolt akadeemiliste väljendusvahenditega näiteks kirjutades mõnikord mõne säärase teose siiski euroopalikule koosseisule või teinekord olen püüdnud siduda seda elektrooniliste väljendusvahenditega ja sellest tekivad veel omakorda veelgi põnevamad põnev, põnevamad tulemused. Ja ma arvan, et sellel on ka nii-öelda tuleviku Kristlikes maades on nendest nii-öelda rituaalsetest vormidest välja kujunenud suured Concertlikud muusikavormid nagu reekviemi, mis saad mida kantakse ette juba täiesti väljaspool kiriklikku liturgiat. Budismis on säärast muusikat vähem. On vaid üksikud heliloojad, neid võib peaaegu et näppude peal maailmas üles lugeda, kes on loonud sellist akadeemilist muusikat, et siis budistliku rituaalse muusika baasil. Ja seetõttu ma näen nagu suurt perspektiivi ja, ja ma kujutan ette, et ka budistliku muusika valdkonnas võiksid olla säärased suurvormid, nagu on mis sai reekviem ja just nii Lääne-Euroopas välja välja kujunenud. Ja eks mõned minugi teosed on just ainult ainult kontserdilavadel ette ette kantud. No loodame, et sünnivad sellised põnevad uued vormid, sest minu meelest muusika vajaks muusikapilt vajaks väikest värskendust küll ja idamaa minu meelest pakub selle koha pealt küll uusi võimalusi. Muidugi, lisaks sellele veel antud hetkel tundub see ida temaatika olevat. Kuidas ma nüüd ütlen, on in. Kui näiteks rääkida mõnest säärasest ideest mõnele plaadifirmale või noodikirjastusele siis sageli ollakse kuidagi väga põnevusega kuulatakse seda juttu ja, ja niisuguseid asju on küllaltki lihtne pakkuda välja. Just paljud plaadifirmad otsivad niisuguseid niisuguseid heliloojaid, kes, kes püüavad leida seoseid Lääne vahel ja ja siis võib-olla sellise rituaalse ja ilmaliku vahel ja võib-olla siis vana ja uue, uue vahel, nii et mulle tundub, et maailmas on selle vastu nagu suur huvi. Aga muidugi, ma pean ka siinkohal ütlema, et et loomulikult ma kõige vähem teen seda sellepärast, et ma neid näeksin või lähtuksin mingitest konjunktuursetel kaalutlustest, et, et see asi läheb hästi peale, et ma nüüd hakkan sellepärast budistlikku muusikat kirjutama. Kaugeltki mitte. Sest muidu ma poleks selle asjaga tegelenud juba 70.-test aastatest alates minu esimene teos jahvist kui ma ei eksi, mis on lausa sellise lidaatemaatikal. See on vist aastast 76 või 77, nii et see on minu niisugune, tegelikult ka eluaegne huvi, võiks öelda. Mis sa arvad, milline inimene on sinu muusikakoole? Mõtlen mitte, kes ta on sotsiaalselt positsioonilt, vaid üldse loomuselt, et mis sa arvad, milline inimene tuleb sinu teost kuulama. Pant võtab plaadi. No mingil määral muidugi maole näinud seda kontsertidel millised inimesed käivad ja ja võib-olla millised inimesed tulevad pärast tänu avaldama või, või, või kellele see rohkem meeldib, aga Ma arvan, et, et mingil määral näitab seda kuulajaskond. Aga autorikaitse. Aastaaruanne, ja huvitav on see, kui ma maade kaupa vaatan, kus minu muusikat on rohkem esitatud, kus on seda rohkem raadiotes mängitud, siis mõned maad on niisugused natuke kummalised minu jaoks. On esikohal mitte ilmselt sellepärast, et, et minu muusika oleks kuidagi saksa loomusele vastuvõetav vaid lihtsalt see on ilmselt juhu juhuse tõttu, kuna kõik kolm või isegi neli minu teoste kirjastajad, kõik elavad Saksamaal. Ja ma olen seotud ka valdavalt saksa noodiväljaannetega saksa plaadifirmadega, nii et kui me Saksamaa kõrvale jätame, siis hakkavad tulema niisugused maad nagu Taivo on Jaapan. Kreeka. Imelik natuke, eks ole, ja eesti tuleb alles alles. Noh, ma ei taha öelda pika rea lõpus, aga see on seal pika rea üsnagi keskel. Kui nüüd vaadata, kus minu plaate rohkem müüakse näiteks Eestis või Tallinnas, siis mind hämmastab ka tegelikult see, et üks niisugune väikekauplused gene nagu loitsu keller kus müüakse niisugust New Eitši kama. Siis seal see väike kaupluse gene müüb küllaltki suure osa minu plaatidest. Loomulikult müüakse ka sellistes normaalsetes muusika muusikapoodides ja, ja. Eks see muidugi jah, näitab midagi, et, et, et inimesed, kes on huvitatud sellistest võib-olla vaimsetest asjadest ja mitte üksnes akadeemilisest muusikast, et see on suur osa minu kuulajaskonnale Su küsimus natuke sinna tahtiski tüürida. Et, et ma täiesti teadlikult kirjutan muusikat mitte ainult muusikutele, vaid ka üldse vaimsete huvidega inimestele. Kuidas sa ise oma muusikat kuulajana vastu võtad? Ma kuulan ilmselt neid väga mitut moodi, olenevalt sellest kontekstist, millises on vaja kuulata. Vigadest tuleb õppida. Ja kui sa ainult töötad vee taga ja sa ei kuule reaalselt oma muusikat, siis sa arvad, et see kõik kõlab alati väga hästi, aga sageli tuleb nii välja, et sa mõtled ühte ja tegelikult kõlab see teistmoodi. Ja muidugi kunagi ei tea päris täpselt, et milles on viga, kas see on nüüd minu kui autoriviga või on interpreetide viga, et nad ei suuda lihtsalt seda paberile pandud adekvaatselt esitada. Ja vahel siiski selgub, et see on tõepoolest olnud interpreedi vigasest, võtab teine interpreet sedasama teose kõlab hoopis teistmoodi ja just täpselt nii, nagu ma seda kujutasin, aga on ka väga selliseid vastupidiseid momente, kus mulle mõni teos lausa aastate kaupa meeldib, olen ise sellega rahul ja ma tegelikult ei suuda ka päris kindlalt lahutada seda interpretatsiooni, nüüd sellest heliloomingust ma ei teagi täpselt, kas mulle meeldib seal see esitus või mulle meeldib see teos ise. Kuidas on sinu suhe kuulajaga, kas sa heliloojaga pead ka tegema kompromisse, ütleme enda sihukeste loominguliste ideede vahel ja kuulaja nii-öelda vastuvõtuvõime või maitse vahel? Ma tõepoolest ei mõtle sellele, kas kas see publikule peaks nüüd peale minema. Küll, aga vahel on tulnud ette kompromisse mõnede plaadifirmadega, kus plaadifirmadel on väga konkreetsed nõuded, millised mõnikord küll esitajate osas mõnikord loo pikkuse osas öeldakse, et meil on nii pikka lugu just tarvis ja kuigi minu loominguline idee võib-olla hoopis teistsugune, aga isegi siis ma sageli ei ole selle kompromissi peale läinud ja ja ütlen, et kuigi teil on plaadi peale 10 minutit ruumi, ma teen näiteks ikka 20 minutilise loo, kui te ei taha tervet lugu, pange siis poollugu ja, ja ongi mõnikord asi niimoodi niimoodi lõppenud. Kuna ma olen mitmeid aastaid püüdnud populariseerida Ida muusikat küll tuues, kutsudes idamaadest esinejaid siia Eesti kontserdiabiga teinekord jälle siin aastaid sai tehtud raadiosaateid Eesti raadios viis aastat Ida-muusikast ja isegi olen, olen artikleid kirjutanud, olen mõelnud, et näed, et sinuga minu niisugune teene selles, et Eestis on hakanud levima säärane mõtteviis ja samas mõnikord ma jällegi mõtlen, et et võib olla, on asi hetkel in. Edu niisuguses asjas saavutavad ikkagi need, kes, kes mõtlevad tegelikult just niimoodi, mitte kunagi ei. Kui keegi näed, et mingi asi on Inn ja tahab seda aasta aega hiljem hakata tegema, ta ei jõua iialgi rongi peale, see rong on alati läinud. Nii et, aga muidugi mul on ülimalt hea meel nendega telekes. Noh, tegelikult on nende asjade vastu huvi tundmas ja kes on sellele vaimsusele, läheb lähedal ja ma loodan, et neid saab olema rohkem ja rohkem ka tulevikus. Mul on praegu käsil maikuuks, ma peaksin lõpetama selle üks raamat Raamat album, ma ei oska seda žanrit täpselt nimetada, loomulikult ma ei ole, ei kirjanikega Budoloog mõjule. Selline rännumees ma ei ole ka elukutseline fotograaf aga üks niisugune raamat, mis, mille sisuks on jällegi idamaad, idamaades käimine, budism, mis on hästi rikkalikult kujundatud fotomaterjaliga fotod on mu enda tehtud Mu viimaste aastate arvukatel reisidelt. Nii Kagu-Aasias, Kaug-Idas ja sinna nii-öelda Himaalaja piirkonda, Butaani, Nepaali ja nii edasi sellistesse maadesse. Ja see on, see on valmimas praegu koostöös Eesti entsüklopeediakirjastusega. Millal me võime loota, et seda saab lugeda? Ma arvan, et ehk loodetavasti umbes aasta pärast. Projektid, sa kihutad ka filmimuusikat. Kuidas on seal soe piri muusikaga oled sa paremini tegelenud sellega? Ma olen filmimuusikat kirjutanud õudselt vähe. On küll kasutatud mu muusikat mingites filmides. Filmimuusika kirjutamisel on üks, üks suur probleem. Kuna filmimuusikat sageli vajatakse väga kiiresti on sedasi, et filmi vändatakse, eks ole, filmitakse kas olenemata sellest, kas seda nüüd võetakse filmilindile või videolindile, aga see toimib pikka aega. Ja siis on äkki pilt valmis ja siis on enamasti see pildi tegemine, kuskile on hiljaks jäänud. See ja taas on juba pidanud ammu valmis olema ja siis on äkki kaks nädalat aega, kuni filmidest oivaline juba, kus seda muusikat koos selle pildiga tuleb esitada. Ja kuna minu niisugused tööd ja tegemised olenevad olenevalt sellest, kas ma kunagi mängisin bändis või kas, kui ma nüüd töötan Eesti kontserdis või töötan plaadi produtsendina, siis nad on väga kaugele ette planeeritavad ja igasuguseid salvestused. Ja kontsertprojektid on võib-olla aasta või kaks ette teada ja neid ei ole võimalik kunagi nihutada. Filmi heliloojale tõid väga raske kokku viia niisuguste kindlate kontserdi- ja plaadiprojektidega ja sellepärast isegi need vähesed pakkumised, mis mul on olnud, ma olen enamasti pidanud neist varem ära ütlema. Aga nüüdne pakkumine Tuli Arvo iho, et tegelikult ka see ei ole algselt mõeldud minuga koostööks. Kahjuks meie hulgas ei ole enam Lepo Sumerat. Lepo Sumera pidi hakkama seda muusikat kirjutama. See on film Karu süda. See teema jällegi seostub natuke idaga, kuigi mitte nii otseselt ei ole, see võib olla idamaine ilm, see on pigem selline põhjaga põhja põhjal, aga seotud film Siberi rahvaste elust ja, ja tegevustik toimub Siberis. Aga ikkagi selline etniline temaatika on mulle väga lähedane ja ma olen väga õnnelik selle koostööle ja selle võimaluse üle, et et säärase režissööriga nagu Arvo iho on võimalik mul koostööd teha, mees minu viimane koost temaga oli, oli see oli ka Burjaatias Mongoolias, just seoses ühe budistliku filmivõtetega. See oli üle 10 aasta tagasi. Projekte me sinult veel võime oodata lähemalt õega. Natukene vähemalt. Ma ei tea Kas kõikidel heliloojatel käib asi sama samamoodi ma tean, et on kas sääraseid heliloojaid, kes ei mõtle ennem järgmisele, kui üks on valmis aga ma olen harjunud selle tööstiiliga, et. Mul on mitme aasta peale niisugused kokkulepped ja mõnikord isegi tähtajalised lepingud ees ootamas ja nii ka praegu just just praegu praegu ilmselt on teel plaadifirmasse kuskil postkontorites minu plaadimaterjal, mille Eesti Raadio eks parimaid helirežissöör Maido Maasik kokku Monteeris. See on minu flöödikontsert. Just praegu teeme plaadi projekti, millel veel puudub isegi lõplik pealkiri koos eesti soost New Yorgis tegutseva fagotimängija Martin Kuuskmanni ka. Tema on kui solist ja ja selles projektis osalevad ka buda mungad, Tiibeti mungad. Nii et see on selline jällegi nagu me ennem rääkisime, just et mõnikord püüan ühendada sellist rituaalset muusikat sellise klassikalise akadeemilise muusikaga. See on üks säärastest katsetest. Ja muidugi Martin Kuuskmann on selle projekti jaoks äärmiselt sobiv inimene, kuna ta ei ole niisugune väga, väga selline kitsalt klassikaline interpreet, et tal on ka improvisaator võimeid. Ta suudab favotist välja imeda selliseid helisid, noh, ma nagu mõnikord ei usugi, et see on fagoti. Mõnikord on see nagu inimhääl, teinekord on see nagu saksofon, kolmas kord meenutab see mingisuguseid idamaiseid pille. Nii et see koostöö on minu jaoks väga-väga huvitav. Nii et see on siis niisugune teine projekt. Kohe-kohe ma alustan trio kirjutamist kolmele pildile siis akustiline kitarr, viiul ja vibrofon ja tellijateks on siis trio koosseisus Arvo Leibur, Heiki Mätlik, Terje Terasmaa. See on Eesti muusika päevadeks, mis toimuvad aprillis. Järgmine asi on viiulikontsert mille on tellinud. Minu jaoks eriti fantastiline viiuldaja Leila Joseph Hovitš kelle mängus ma olen lausa lausa armunud, no ta on, ta on väga suur staar või mõnes mõttes veel tõusev staar, sest ta on suhteliselt noor. Ühtlasi on ta ka Kristjan Järvi abikaasa või, või on võib-olla inimesi, kes, kes on tema mängu kuulnud, ta ei ole peaaegu kedagi jätnud üks ükskõikseks ja ja mul on väga hea meel, et, et mul õnnestub temale teos teos kirjutada. Muidugi, see seab teatud kõrgendatud nõudmised, sest sest Leila Joseph ovitš enamasti mängib ainult maailma kõige noh, nii-öelda paremate, orkestrite, ka kuulsate dirigentidega. Isegi olen püüdnud aega spetsiaalselt selle teose loomiseks, ma ei tahaks seda teha nii mütsiga lüües ega kergekäeliselt sellesse suhtuda. Olen võtnud hästi palju viiuliliteratuuri, et kuulata, õppida viiulivõtteid, sest noh, viiulit ma olen väga paljudes teostes kasutanud on ju noh, nii tavaline orkestri instrument, aga kuna ma ei ole ühtegi viiulikontserti kirjutanud ka mitte viiulisonaati siis siis ma pean alustama viiulitehniliste võtete. Noh, ma ei ütleks, et õppimisega ka ütleme nii täiendava õppimisega. Selle loomulikult, sest väga head viiulikontserdid on kirjutanud heliloojad, just kes tunnevad seda pilli väga hästi, kas lausa paganiini või, või, või, või mõned baroki heliloojad Vivaldi, eks ole? Tartiini Bach, nad kõik tundsid seda pilli väga hästi ja gaasi veel jõus, eks ole, kes tundis seda pilli väga-väga hästi, või siis neil on olnud väga head konsultandid kellega koostöös teoseid valminud ja sellepärast jah. Ma arvan, et mul on kõigepealt vaja õppida ennem, kui ma saan selle teose kallale asuda. Aga räägi sellest ka, et miks sa reisid nii palju valedesse kohtadesse Kui ma mängisin sellises bändis nagu vitamiin 12 aastat siis umbes vähemalt viis kuud aastast me olime Eestist ära ja igasugune reisimine oli pärast seda mulle tükk aega täiesti nii-öelda peaaegu et vastuvõtmatu, ma ei tahtnud. Kui ma nägin kohvrit, siis ma, mul, ma hakkasin värisema. Aga nüüd on sellest möödunud tükk aega. Ja, ja elu Eestis ja võib-olla üldse Euroopas, kui siin tööga seoses on tarvis käia aeg-ajalt küll Soomes, Saksamaal ja noh, seda ma nagu ei võta, ei pea nagu reisimiseks, kui näiteks käin kuskil Frankfurtis või Helsingis või noh, see on nagu see on siin siin just noh, maailm on ikkagi sedavõrd avardunud ja meie suhtlemine teiste muusikutega, plaadifirmadega, kontsertorganisatsioonidega on sedavõrd elavnenud, et see on just nimelt siinsamas. Ma nüüd kui rääkida reisidest, siis ma mõtlen eel eelkõige võib-olla kaugeid maid. Aga tõmbasin Arktika piirkonda, aga. Et elu on kuidagi üle urbaniseerunud, üle kommunikeerunud kõike seda informatsiooni kuigi need on töövahendid ja ma samas ei saa neist loobuda. Mõnes mõttes ma võiks öelda, et ma isegi vihkan emaili, mobiiltelefoni, faksi, ma ei taha seda ja isegi kuni selle määrani, et et mõnikord lülitan need aparaadid lihtsalt välja ja nii-öelda ei anna ennast kätte. See nagu segab niisugust loomingulist süvenemist ka muud niisugust vaimset süvenemist. Kõik need riistad segavad? Jaa, aga seda on peaaegu võimatu välistada, aga seetõttu igal aastal näiteks kasvõi kuuks ajaks minna nii-öelda tõmmata uttu sild, minna kuskile mägedesse, Himaalajas olenemata, mis maa see nüüd on. Ja muidugi noh, loomulikult minu huvid budistliku religiooni vastu ka veel sinna sinna lisaks, et aeg-ajalt kuskil kloostris mõnda aega viibida, kas siis pikemat või lühemat aega. See on äärmiselt tervistav ja, ja kuidagi vaimselt kosutav, sellepärast ma eelkõige sinna lähen. Ja muide, päris Tiibetis ma ei ole käinud. Ma olen sisuliselt teinud tiiru ümber tiibeti, ma olen olnud Mongoolia Neljas India aladel, mis piirnevad tiibeti k. Olen olnud võtaanis Nepaalis. Ka Hiinas. Aga lausa Tiibetisse pole sattunud ja sellepärast ma jah, tahaksin sinna minna. Aga nüüd niisuguste arktiliste maade vastu Mingi selline huvi nagu on, sest see on võib-olla ja selline kõige kõige vähem tsiviliseeritud piirkond üldse. Paaril korral on mul olnud võimalus seal käia. Koola poolsaar, see on niisugune nii väga arktika veel. Aga ükskord sai käidud ka Taimõri poolsaarel nimelt kõige põhjapoolsem koht, paik, mis ulatub juba juba 70.-te laiuskraadide taha või 70.-test põhja poole. Ja nendel paikadele on oma võlu ja sellepärast mul on jah, üheks unistuseks on tõepoolest minna kas Gröönimaale või Arktikasse, võib-olla mõlemasse kohta. Lihtsalt oleneb sellest, kuhu on võimalik minna, kindlasti Gröönimaal on lihtsam minna, kuna see kuulub Taani riigi koosseisu ja ja noh, põhimõtteliselt sinna osta pilet ja mine aga Arktikas. Vabandust, aga Antarktikasse reisimine muidugi see on üks sellise pikaajalisem ettevõtmine ja ja kindlasti nõuab nii aega kui ka rohkem ja ka suuremaid kulutusi, nii et ma ei tea, kuivõrd võimalik see on, see on esialgne unistusega, aga noh, unistada ju ikka võib ja, ja muidugi noh, see Antarktikasse minek, see iva kõlab minu jaoks niimoodi, noh et järgmise sammuna juba läheb. Muide, ma just tahtsin öelda, sa võtsid mul sõnad sõnad sõnad suust muidugi kuu peale läheks ka, aga siis seda ma ei julgeks praegu välja öelda, siis võib-olla sa kutsuksid kiirabi. Mulle. Müüride mägisi otsi kokku tõmmata, aga ma tahaks enne veel, kui ma seda tegema hakkan. Teada, et mismoodi need reisid, kelle loomingus, et on mõjunud. Ilmselt on kauged reisid mõjustanud minu loomingut kolmel moel. Esiteks nendel reisidel Ma sõlminud tutvusi paljude muusikutega ja mõned nendest muusikutest on hiljem osalenud mõne minu teose ettekandmisel või siis mõne plaadiprojekti puhul, noh kus ma olen kasutanud tõesti palju india muusikuid, tiibeti muusikuid kaasa arvatud Tiibeti munkasid siis Türgi, Vietnami-Kambodža, Hiina? Ei noh, mul ei tule kõiki neid rahvuseid meelde, mis, mis soost muusikutega ma olen koostööd teinud. Kaasa arvatud Nende muusika esituste puhul. Seda esiteks, teiseks sealt on tekkinud niisugused kontaktid mõnede inimestega, kelle tekstide peale ma olen muusikat kirjutanud või kes on mulle soovitanud teatud selliseid budistlikke rituaalsed tekste või andnud mingeid pühitsuse või andnud pühitsusin nende tekstide kasutamiseks, sest teatavasti budismis eksisteerivad teatud tekstid, mida ei tohi kasutada, kui selleks ei ole antud luba. Loomulikult see ei tohi, ei, sellel ei ole mingit juriidilist kaalu, see ei ole loomulikult mingi kriminaalne kuritegu, keegi ei kaeba siin selle eest kohtusse, vaid sellel on pigem selline. Vaimset laadi keeld. Edasi. Kindlasti on isamaad mind mõjustanud sel moel, et seal käies on võib-olla kujunenud selgemini välja minu maailmavaade minu eest. Peetilised filosoofilised vaated ja see kahtlematult kuidagi väljendub ka muusikas. Ja võib-olla kõige vähemal moel, kuigi see võib-olla isegi paistab välja kõige rohkem teinekord et ma olen kasutanud oma mõnedes lugudes teatud pille, mida ma olen lihtsalt idamaadest ostnud või mõned väljendusvahendeid, mida ma olen lihtsalt nii-öelda puhtmehaaniliselt üle võtnud. Noh, ma ei, ma ei taha öelda, et, et noh, lausa Epigoonluse või plagiaadiga tegelenud ehk mitte, aga kahtlematult mõnedest india roogadest ja mõnedest sellistest rahvamuusika-ga seotud lugudest on selliseid otseseid mõjutusi, aga ma arvan, et see on kõige vähem tähtis, rohkem on ikkagi see sisuline sisuline. Mainiks veel seda, et sa lõpetad selle aasta lõpus, siis oma pikaajalise töö Eesti kontserdis, mis saab edasi? Jah, tõepoolest, tal lõpetan sageli on niimoodi, et kui üks inimene läheb ära mõnest asutusest või firmast või või võib-olla ka erakonnast siis sageli on see äraminek seotud mingi konfliktiga või rahulolematusega või võitundega, et talle näiteks makstakse palka liiga vähe või ei lubata tal tegutseda tema võimete piires. Mul mitte midagi sellist ei ole. Mul on pigem selline seesmine tunne, et nii nagu ma kunagi lihtsalt läksin ära Popp mitte ainult konkreetsest grupist, vaid vaid üldse popmuusikast ja rokkmuusikast öelda, see on nende jaoks, et nüüd on see läbi. Nüüd mul on selline tunne, et ma tahaksin ennast rohkem pühendada siiski loomingulisele tööle ja vähem tegeleda ministriga Aktiivsete asjadega. Et see niisugune aktiivne mänedžeerimisega administreerimise tegelemine, ma loodan, on minu jaoks lõppenud, kuigi mitte ilmselt sajaprotsendiliselt ka Eesti. Mõni mõningates festivalidega ja nii edasi. Just ma jätkan, mõnede festivalide tähendab kahe konkreetse festivali kunstilise juhina Eesti kontserdiga seonduvalt see on ida muusika festival, orient ja teine festival Pärnu raemuusikafestival, mis küll alates järgmisest aastast hakkab kandma uut nime laas Perling Scheel ehk klaaspärlimängufestival Nende festivalidega ma jätkan, aga siis muus osas ma olen vabakutseline helilooja ja vabakutseline heliplaadi produtsent. Tuult tiibadesse selleni. Ma tänan.