Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Politsei lõpetas Kadrioru presidendi residentsi noorte pidude uurimise ja karistas 17 noort rahatrahviga. Tuvastati vaid alkoholi ja tubakaseaduse rikkumine. Kultuuriministeeriumi esindajad kohtuvad tuleval nädalal algul Eesti olümpiakomitee juhtidega, et arutada olümpiakomitee taotlust saada valitsuselt lisamiljoneid. Eesti ametiühingute keskliit ei pea nõndanimetatud Parempoolsete ametiühingute teket reaalseks. Euroopa töötajate küsimuste keskuse hinnangul sobiksid aga just need Eesti majandus ja ettevõtluskeskkonnaga rohkem. Pärnu mudel. Ravilast saab kultuuriürituste paik, lisaks tuleb sinna kurortoloogia muuseum. Teatri- ja muusikamuuseumi sai valmis kolmas väike raamat sarjast Elavik Raamat. Sõber Hugo Need on Hugo Lauri kirja tantseskonnale Siberi vangla laagrisse. Välismaalt Iraani ja Euroopa Liidu läbirääkimised tuumakriisi lahendamiseks lõppesid tulemusteta. Oma välisminister ütles Moskvas Hamasi liidritele, et palestiinlaste uus valitsus peab järgima Lähis-Ida rahukaarti ja täitma varem Iisraeliga sõlmitud leppeid. Hamasi liidrid lükkasid need nõudmised tagasi juba enne kohtumise algust ja ilmast. Homme sajab Eestis kohati lund ja külma on kolm kuni kaheksa kraadi. Eesti kullasadu Torinos on tagantjärele tekitanud teatud finantsvaidlusi, jätkab Mall Mälberg. Eesti olümpiakomitee taotleb valitsuselt nelja miljonit krooni, et kompenseerida osaliselt ehk kahe miljoni krooniga Torino kuldmedalivõitjate ja nende treenerite preemiaid ning toetada veel kahe miljoniga pekingi olümpialootuste projekti. Valitsus eraldas eile olümpiavõitjate ja nende treenerite premeerimiseks lubatud 2,7 miljonit, kuid mitte rohkem. Peaminister Andrus Ansip ütles, et olümpiakomitee taotlus ei olnud vormistatud õigele seal, aga ta loodab, et valitsus on selle summa eraldamise poolt. Kui kultuuriministeerium aktsepteerib olümpiakomitee taotlust reservfondist raha taotlemiseks, siis läheb see läbi rahandusministeeriumi edasi arutamiseks valitsusse. Samas on Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles öelnud, et reservfondist pole riik varem mittetulundusühinguid toetanud. Mis võimalused hetkel olemas on? No kõigepealt me peame seda taotlust nägema, see, mida mina olen nagu praegu näinud, on ühe A4 lehekülje peal niisugune ilus jutt kus palutakse toetust nelja miljoni krooniga Torino olümpiamängude medalivõitjate premeerimiseks Pekingi olümpialootuste ettevalmistamiseks. Et noh, ainuüksi selle ühe lehekülje peale nagu kultuuriministeeriumil raske hinnata, et mida see rahataotlus endast sisaldab, et ma arvan pigem, et me esmaspäeval või teisipäeval kohtuma olümpiakomitee juhtidega, et saada nagu täielik taust, et milles seisneb see rahataotlus iseenesest noh, kui on räägitud sellest, et nüüd peaks nagu riik kinni maksma Eesti olümpiakomitee poolt lubatud preemiad siis minul tekitab natuke küsimusi, et seejuures nagu päris õige meie majandus, väikse analüüsi, aga lõplik otsus on ikkagi neljapäeva hommikul kell 10 koguneb vabariigi valitsus, kellel on siis õigus käsutada valitsus, reserv. Eesti olümpiakomitee president Mart Siimann ütleb, et olümpiavõitjad on lubatud preemiat kätte saanud raha on nende arvele kantud ja kui ka valitsus raha ei eralda, siis olümpiakomitee saab oma asjadega ikka hakkama. Me oleme mittetulundusühing ja me saame oma rahaasjadega alati hakkama, aga Me ei ole väärtusi tootev organisatsioon, see tähendab me elamegi toetustest, riigi toetuses, sponsori toetusest solvatud, toetudes rahvusvahelise olümpiakomitee toetusest ja viimasel ajal oleme hakanud ka ise teenima. Ma arvan, et riigil on ka teatud moraalne kohustus toetada komiteed Eesti leedukal olümpia-aastal. Juhul kui valitsus arvab aga teisiti, siis on meil sponsorid, meil on võimalus uusi sponsoreid kaasata olümpialiikumisse, see ei valmista ka erilisi probleeme, sest meie sportlased on olnud nii tublid ja alati võimalus ka võtta laenu ja see laen siis teatud aja möödudes tagasi maksta. Politsei lõpetas väärteomenetluse Kadrioru presidendi residentsis toimunud koosviibimiste kohta ning karistas 17 noort rahatrahviga. Noorim karistate on 13 ja vanim 24 aastane 14 10 alaealise trahvisumma on 120 ja kolme täiskasvanu trahvisumma 240 krooni. Politsei koosviibimistel osalenud ega karistada saanud inimeste nimesid ei avalikusta. Põhja politseiprefektuuri ida politseiosakonna ülemkomissar Margus Katari ütles intervjuus Birgit Itse-le, et kokku osales koosviibimistel 42 noort. Sellest 42-st oli siis 24 alaealist ja politsei siis väärteomenetluse raames kogutud tõendite alusel tuvastas 14 talajast isikut, kes tarvitasid alkoholi või tubakat ja täisealiste hulgas 18 isiku hulgas oli siis neid alkoholi tarvitavaid isikuid Row vähem kui täisealine isik võib tarvitada alkoholi ja tubakatooteid kuid me ei tuvastanud peale kolme isiku, kes oleks neid ka nii-öelda alaealistele teadlikult pakkunud. Kas selle väärteomenetluse käigus uuriti ka noorte enda suhtumist toimunu kohta, et mis nad ise sellest kõigest arvasid? Nad on aru saanud ja me uurisime seda ja me vestlesime miks just niisugused rahatrahvid, siis me peamegi arvestama kõiki asjaolusid, mis antud väärteomenetluse raames ilmnesid ja ka väärteomenetluse väliselt Need noored inimesed olid avalikkuse tähelepanu all, nad said aru oma teo iseloomust, nad pole varem politseiga kokku puutunud, samas kõikide alaealiste menetlustoimingute juures, mis väärteomenetluse raames olija pärast protokollide juures viibisid ka nende laste vanemad ja ma arvan, et lastevanemad on ka viinud läbi kodus teatud vestlused ja selgitanud, et noortel inimestel ei ole asja alkoholi pudeli juurde või sigaretipaki juurde. Kes on nende noorte suhtumine, oma tegu kahetsev või kohtas ka selle menetluse käigus sellist üleolevat suhtumist, et ma olen piisavalt vana ja tean ise, mis ma teen? Oli küll mõne lapse osas selline suhtumine, et no mis me siis nii hirmsasti tegime, on, et ma võtsin lonksu seda siidrit või lonksu õlut. Et see pole ju midagi hullu, võib-olla polegi hullu, sest me ei tuvastanud niisugust asja, et seal oleks olnud keegi purujoobes või laamendanud seal noh, niisuguseid asju ei tuvastanud, et tegelikult see alkoholikogus, mis seal erinevatel aegadel ära juudi, ei olnud väga suur. Milline on nüüd toimunu mõju noorte tulevikule ja nende karistuste mõju noorte tulevikule kas see võib mingil määral nende edasisi samme mõjutada? Ma arvan, et ei, sest kuna me kohaldasime hoiatusmenetlus neile, siis see ongi ütlebki ära, et see on hoiatus. Ja kui nad edaspidi on õiguskuulekad, kodanikud ja ei tee midagi keelatut, siis ei saa määravaks hoiatustrahv neile nende edaspidises elus ei töökohtade valikul ega ka edasiõppimise suhtes. Et neil on kõik teed valla oma elu edasiseks kujundamisel ja saada headeks Eesti vabariigi kodanikeks. Tallinnas tehakse kokkuvõtteid sotsiaaldialoogist Euroopa Liidu uutes liikmesriikides ja esialgsed järeldused küsis Birgit Itse. Uute liikmesriikide ametiühinguliikumine on nõrk, selgub kaheaastase sotsiaaldialoogi projekti tulemustest. Riigikogu liikme Mart Laari hinnangul võib siiski Eesti positsiooni sotsiaaldialoogi vallas võrreldes teiste Euroopa liidu liikmetega lugeda heaks. Meil on sotsiaaldialoog kui selline algas juba 90.-te aastate alguses, on andnud kindlasti üks selliseid tegureid, mis on Eesti arengule üsna märkimisväärselt kaasa ja ametiühingud on väga erilaadseid ka tuleb ju tunnistada, et ega selle ametiühingu liikumise selline kõla väga paljude inimeste jaoks on jätkuvalt ülekohtuselt halb. Euroopa töötajate küsimuste keskuse peasekretär rosviita Cote hütt peab peamiseks probleemiks Tööandjate vähest soovi luua tugevaid koostöövõrgustikke. See on äärmiselt oluline võtta Euroopas vastu ühtne sotsiaaldialoogi struktuur, see aitab kaasa tulemuslikule dialoogile sotsiaalpartnerite vahel. Selleks on aga vajalik tugevate töötajate ja tööandjate organisatsioonide olemasolu. Enamasti on opolid uutes liikmesriikides probleemiks Tööandjate vähene huvi moodustada selliseid organisatsioone. Neil puudub ka selge struktuur. Tulemusliku partnerluse aga tagab see, kui mõlemad osalised on tugevad. Seminaril tõdeti ka, et Eesti majanduse ja ettevõtluskeskkonnaga sobiks enam niinimetatud parempoolsed ametiühingud, kus töövõtja ja tööandja on partnerid, mitte ei vastandu teineteisele. Eesti ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga ütles, et on säärast juttu kuulnud ka varem kuid ta ei pea selliste ametiühingute teket reaalseks. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete töötajate kaasamine ametiühingutesse on kogu maailmas väga suur probleem, selles mõttes ei ole Eesti kindlasti erand. Ei usu mina küll täiesti siiralt, et mistahes konservatiivne liikumine suudaks tekitada ametiühingu liikumist väga laia ja mõjukat väikeettevõtete põhimõtted. Et ametiühing taotleb paremaid töö- ja palgatingimusi taotleb kollektiivlepinguid, on üks ja sama kõige ametiühingute jaoks, kes tõesti on tööandjast sõltumatu ametiühingud, kui keegi räägib mingisugusest suurest koostööst ja kokkuleppimisest väljaspool nii-öelda täna tegutsevaid ametiühinguid, siis. Me ei saa üldse välistada, et jutt käib katsetest luua nõndanimetatud kollaseid ametiühinguid, kes on tööandja käepikendus ja kattevarju. Kas tööandja tegevusele keegi ei ole, kellelgi kunagi ei keelanud ja, ja keegi ei saagi keelata nii-öelda neid parempoolseid ametiühinguid luua, ainult et kust need ühingud siis on ja miks neid täna ei ole? Edasi sõnumeid välismaalt ja neist teeb ülevaate Indrek Kiisler. Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles täna Moskvas Hamasi liidritega kohtudes, et Hamasi uus palestiinlaste valitsus peab täitma varem Iisraeliga sõlmitud leppeid ning järgima ka Lähis-Ida rahukaardi. Hamasi juhid teatasid juba Moskvasse jõudes, et ei kavatseta tunnustada Iisraeli riigi eluõigust kui ka Lähis-Ida rahuplaani. Probleem ei seisne mitte Hamasi positsioonis, vaid Iisraeli omas. Nad on teede kaarti sisuliselt lahti ütelnud, ütles Hamasi liider Khaled Meshaali Moskva lennuväljal ajakirjanikele. Iisraeli tunnustamise teema on lõpuni käsitletud, me ei kavatse Iisraeli tunnustada, ütles üks Hamasi liidritest. Läbirääkimised Euroopa Liidu juhtriikide ja Iraani vahel Teherani tuumaprogrammi üle lõppesid täna Viinis ilma tulemusteta. Kahjuks ei suutnud me täna kokkuleppele jõuda, ütles Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier pärast Iraani ning Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa vahel peetud läbirääkimisi. Rahvusvaheline aatomienergia agentuuri nõukogu soovib Iraani tuumaküsimust viia ÜRO Julgeolekunõukogu ette. Lääneriigid kardavad, et islamirezhiim üritab omandada tuumarelva. Venemaa saatkond Londonis andis Briti võimudele taotluse ärimees Boriss Berezovski väljaandmiseks, süüdistades teda vägivaldse võimuhaaramise kavandamises. Vene saatkonna esindaja ütles, et Briti võimudele esitati vene peaprokuratuuri dokumendid Berezovski suhtes uue kriminaalasja algatamise kohta. Berezovski rääkis jaanuari lõpus ajakirjanduses, et valmistab Venemaal ette jõuga võimu ülevõtmist. Täna õhtupoolikul väitis aga Berezovski, et ta ei ole kunagi soovinud korraldada Venemaal sõjalist riigipööret. Suurbritannia välisminister Jack Straw hoiatas sel nädalal Berezovski, et talt võidakse põgeniku staatus seoses võimuhaaramis kavatsus puudutavate avaldustega ära võtta. Suurärimees Berezovski sai Suurbritannias poliitilise põgeniku staatuse 2003. aastal. Iraagi uus novembris valitud parlament peaks esmakordselt kogunema lähema 10 päeva jooksul. Kõige tõenäolisemalt peetakse avaistung 12. märtsil, teatas ükse Iraagi valitsusallikas. Iraagis jätkuvad aga usurahutused. Seetõttu keelas valitsus täna autoliikluse Bagdadis, et takistada enesetapurünnakud linna šiitidest vähemuse vastu. Samas ründasid al-Qaedaga seotud sunniidi võitlejad täna Bagdadi lähedal asuvat linnakest, kus tapeti 19 rahulikku elanikku, kes kõik olid šiiidid. Ja uuest Eestist Pärnu mudaravilas saab kultuuriürituste paik, teatab Toomas. Šalda. Aastatel 1926 27 ranna lähedusse ehitatud mudaravila on Pärnu üks sümboleid, kuid mudaprotseduurid, mida hoones aastakümneid pakuti teistesse hoonetesse, jäi mudaravila tühjaks. Selle väheväärtuslikud kõrvalhooned ja 25 meetrine korstnamürakas lammutati aasta alguses. Et leida mudaravila-le uus sisu, moodustati Pärnu volikogu esimees Ahti Ko juhitud töörühm ja see jõudis üksmeelse otsuseni, et ajaloolise Pärnu mudaravila, kinnistu ja hoone jäävad kogu täiega kunsti ja kultuuriteenistusse. Ahtiga. Mudaravila tänapäeval on kõige sobilikum, kui rakendada seda kultuuri ja kunstiürituste korraldamiseks, aga lisaks sellele ruumi selles hoones on ja muinsuskaitsenõuded ilmselt ka võimaldavad sellesse kindlasti veel ka asutada kurortoloogia muuseumi. Me näeksime seda ette niisugusena, kus isegi muuseumieksponaate võib-olla saab kasutada mudaprotseduurideks. Kas plaanid on ilusad, aga millal need teoks võiks saada? Tänavu aasta eelarve on meil paigas, sealt võimalusi leia, meil on plaanid niimoodi juba sellel suvel kasutada mudaravila ruume territooriumi selleks, et seal avalikke üritusi suuri üritusi korraldada, näiteks suvepealinna avamise pidustused võiksid seal kulmineeruda. 30.-ks septembriks peaks olema nüüd detailne ruumiprogramm ja renoveerimise kava rahalise maksumusega koos nagu välja töötatud, sellele järgnevalt toimub riigihange ja muidugi rahaliste vahendite leidmine paralleelselt ja otsimine toimub ka, me loodame siin riigi abile, loodame Euroopa struktuurifondide abile, tuleb ühte-teist teha ja võib-olla eksis kusagil aasta pärast juba hakkab asi ilmet võtma, aga igal juhul me leidsime, et tegemist on niisuguse ajaloolise objektiga, mida kas maha müüa või hoonestusõigus seada, et seal äriliselt toimetada ettevõtlust ja renoveerimist. Et see ei oleks õige, et see peaks nagu sadamalinna hallata ja otsustada, mis seal toimub. Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Täna esitleti teatri ja muusikamuuseumis näitleja Hugo Lauri kirjadest koostatud raamatut sõber huuga mis ilmub eesti kutselise teatri 100. aastapäeva puhul. Tegemist on kolmanda väike raamatuga sarjast Elavik muuseumis käis Mall Mälberg. 1925. aastal ristusid Estonia teatris kolme mehe teed. Need olid Laura, Ants Eskola, Kaarel Karm. Peagi sai alguse aastakümneid kestnud sõprus 1941. aastal viis saatuse kuri käsi Ühe sõpradest Ants Eskola. Gulagi võõrsil veedetud aastate jooksul igatses Ants Eskola kodumaa järgi ootas teateid omastelt ja sõpradelt. Sellest räägivad Hugo Laurile saadetud kirjad, mis avaldati elaviku esimeses raamatus. Ärand. Selle saamislugu meenutab muuseumi teaduslik töötaja Irja Vaher. Palju aastaid tagasi, kui ma tulin muuseumisse tööle ühel laupäeval ilm valves ja ma ei mäleta, mida otsides sattusin ma Hugo Lauri fondis olid Ants Eskola kirjad mida Eskola saatis talle Solicamski vangilaagrist. See oli sügav sügav stagnaaeg. Panin kappide vahel põrandale, nutsin teid lugedes, mis on Eesti härrasmehega tehtud ja kogu aeg ma mõtlesin, kuidas seda kuskil saaks nagu välja tuua. Et jäätiseasi sai teoks. Kolmas raamat, sõber Hugo on vastuseks Ants Eskola kirjadele. Hugo Laur kirjutab sõbrale vangilaagrisse, kuidas läheb elu Eestis ja toonia teatris? Kahjuks need kirjad ei kulge kiri vastus liinis vaid on näha kohe teine ei ole veel eelmist kirja kättegi saanud Hugo Laur kirjeldatele olukorda siin Eestis, kuidas deklamaatorina esineb pidevalt, kuidas ta teeneliseks kunstnikuks sai ja kuidas ülemnõukogust kätte anti. Pettused, ja muidugi räägib väga palju Estonia teatrist, mis on repertuaaris, kes lavastavad, kuidas on tema osatäitmised pikemad, räägib ta kaaril karmi Hamleti osatäitmisest, mis sai suure menu osaliseks. Estonia taastamistöödest aimab ta Ants Eskola ülevaate. Mu meelest on see tore sari. Jääd täiust välja, näeb ka väga tore, kui keegi, kes sellest ajast nüüd midagi ei tea, võtab need kirjad kätte, kas ta saab aru, kuidas Estonia teatrielu tol hetkel käis? Ma kardan, et tänapäeva noortel on teised huvid isegi ma mõtlen, et teatritudengid ega neile ka enam ei ütle midagi. See aeg, ma kardan, aga sellepärast tulebki neile pähe toppida seda aega rohkem kah. Te jätkate seda sarja veel ja ka kindlasti tahaks jätkata, on midagi välja valitud juba ja meil on Eduard Tubina tulemas ja mul endal on ka üks mõte juba, aga ma ei taha seda praegu öelda. Aga igatahes ma mõtlen selle peale ja tegutsen juba lausega. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, kohati sajab lund. Puhub ida- ja kagutuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja külma on kaheksa kuni 14 kraadi, pikemate selgimiste korral võib temperatuur langeda paiguti miinus seitsmeteistkümne kraadini. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab lund. Puhub ida- ja kagutuul neli kuni üheksa meetrit sekundis ja külma on homme kolm kuni kaheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.