Tere õhtust, kell sai kaheksa. Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Politsei lõpetas presidendi residentsi noorte pidu, tõde uurimise ja karistas 17. Mart rahatrahviga. Tuvastati vaid alkoholi ja tubakaseaduse rikkumine. Eesti ametiühingute keskliit Te ei pea nõndanimetatud Parempoolsete ametiühingute teket reaalseks. Euroopa töötajate küsimuste keskuse hinnangul sobiksid aga just need Eesti majandus ja ettevõtluskeskkonnaga rohkem. Tartus kirjandusmuuseumis avati näitus ristipuud, see traditsioon on Kagu-Eestis veel elab välismaalt. Jaan ja Euroopa Liidu läbirääkimised tuumakriisi lahendamiseks lõppesid tulemusteta. Venemaa nõudis massilt Iisraeli tunnustamist, relvastatud vastupanust loobumist ning ilmast. Homme sajab Eestis kohati lund ja külma on kolm kuni kaheksa kraadi. Politsei lõpetas väärteomenetluse presidendi residentsis toimunud koosviibimiste kohta ning karistas 17 noort rahatrahviga. Noorim karistatu on 13 ja vanim 24 aastane. 14 alaealise trahvisumma on 120 ja kolme täiskasvanu trahvisumma 240 krooni. Politsei koosviibimistel osalenud ja karistada saanud inimeste nimesid ei avalikusta. Põhja politseiprefektuuri ida politseiosakonna ülemkomissar Margus katter ütles intervjuus Birgit Itse-le, et kokku osales koosviibimistel 42 noort. Sellest 42-st oli siis 24 alaealist ja politsei siis väärteomenetluse raames kogutud tõendite alusel tuvastas 14 alalist isikut, kes siis tarvitasid alkoholi või tubakat ja täisealiste hulgas 18 isiku hulgas oli siis neid alkoholi tarvitavaid isikuid rohkem kuid me ei tuvastanud peale kolme isiku, kes oleks neid ka nii-öelda alaealistele teadlikult pakkunud. Kas selle väärteomenetluse käigus uuriti ka noorte enda suhtumist toimunu kohta, et mis nad ise sellest kõigest arvasid? Miks just niisugused rahatrahvid, siis me peamegi arvestama kõiki asjaolusid, mis antud väärteomenetluse raames ilmnesid ja ka väärteomenetluse väliselt. Need noored inimesed olid avalikkuse tähelepanu all, nad said aru oma teo iseloomust. Nad pole varem politseiga kokku puutunud, samas kõikide alaealiste menetlustoimingute juures, mis väärteomenetluse raames olija pärast protokollide juures viibisid ka nende laste vanemad. Ja ma arvan, et lastevanemad on ka viinud läbi kodus teatud vestlused. Kes nende noorte suhtumine oli tegu, kahetsev või kohtas ka selle menetluse käigus sellist üleolevat suhtumist, et ma olen piisavalt vana ja tean ise, mis ma teen. Oli küll mõne lapse osas selline suhtumine, et no mis me siis nii hirmsasti tegime, on ju, et ma võtsin lonksu seda siidrit või lonksu õlut. Et see pole ju midagi hullu? Võib-olla polegi hullu, sest me ei tuvastanud niisugust asja, et seal oleks olnud keegi purujoobes või laamendanud seal noh, niisuguseid asju ei tuvastanud, et tegelikult see alkoholikogus, mis seal erinevatel aegadel ära juudi, ei olnud väga suur. Milline nüüd toimunu mõju noorte tulevikule ja nende karistuste mõju noorte tulevikku? Kuna me kohaldasime hoiatusmenetlus neile, siis see ongi ütlebki ära, et see on hoiatus. Ja kui nad edaspidi on õiguskuulekad, kodanikud ja ei tee midagi keelatut, siis ei saa määravaks hoiatustrahv neile nende edaspidises elus ei töökohtade valikul ega ka edasiõppimise suhtes. Et meil on kõik teed valla oma elu edasisest kujundamisel ja saada headeks Eesti vabariigi kodanikeks. Edasi sõnumeid välismaalt, neist teeb ülevaate Tõnu Karjatse. Läbirääkimised Euroopa Liidu juhtriikide ja Iraani vahel riigi tuumaprogrammi üle lõppesid Viinis tulemusteta. Kõnelused peaksid jätkuma esmaspäeval, osapooled hoidusid edasistest kommentaaridest. Rahvusvaheline aatomienergia agentuuri nõukogu soovib Iraani tuumaküsimuse viimist ÜRO Julgeolekunõukogu ette. Riigid kardavad nimelt ette, islamirezhiimi üritab omandada tuumarelva. Venemaa välisminister Sergei Lavrov nõudis kohtumisele Palestiinlaste äärmusorganisatsiooni Hamas saadikutega Iisraeli tunnustamist. Pärast kohtumist antud pressikonverentsil sõnas Lavrov, et kutse samasse juhitud uut palestiinlaste valitsust üles täitma varem Iisraeliga sõlmitud leppeid järgima Lähis-Ida rahuga. See tähendab loobumist relvastatud vastupanust. Massijuhid lubasid, et peavad Palestiina omavalitsuse varasematest kokkulepetest Iisraeliga kinni vaid tingimusel, et edasiliikumine mõlemapoolne. Amass esindaja Haled Marshall seadis Palestiina ja Iisraeli konflikti rahumeelse lahendamise tingimuseks Iisraeli lahkumise kõigilt Palestiinast aladelt. Marshall teatas, et palestiinlaste tingimused on järgmised. Iisraeli ametlik taandumine 67. aasta okupatsioonieelsetesse piiridesse. Palestiina põgenike tagasisaatmine, turvatara lammutamine ja kõigi vangistatud palestiinlaste vabastamine. Hamas esindaja teatel võtab rühmitus suuna rahule siis, kui kõik need tingimused on täidetud. Venemaa valitsus teeb presidendile ettepaneku allkirjastada Gruusiaga kokkulepe, mis puudutab Vene väebaaside väljaviimise korda Gruusiast. Leppekavand näeb etteväebaaside lahkumist batuumist ja Halkalakist enne 2008. aasta lõpus. Puhtleppe täitmiseks on eraldised ka tänavuses ja kahe eeloleva aasta riigieelarves. Euroopa Komisjon Rootsi põllumajandusamet kinnitasid, et Rootsis on avastatud esimene hullu lehma tõve juhtum. Nakatunud loom oli 12 aastane leht Vastman landi maakonnas lehmalüpsiprobleemidele tõttu välja praagitud. Siiani kontrolliti Rootsis hullu lehma tõve vastavaid Neid lehmasid, kes surid haigustesse või praagiti karjast välja. Kuna Rootsit peeti seni ainsaks riigiks Euroopas, kus hullulehmatõve risk on väike. Euroopa Komisjoni teatel vaatab komisjon avastatud juhtumid üle Rootsi eriõiguse mitte testida kõiki veised, mis lähevad inimtarbimiseks. Ja uuest Eestist Tallinnast tehakse kokkuvõtteid sotsiaaldialoogist Euroopa Liidu uutes liikmesriikides. Esialgsed järeldused, kes siis Birgit Itse. Euroopa Liidu uute liikmesriikide ametiühinguliikumine on nõrk, selgub kaheaastase sotsiaaldialoogi projekti tulemustest. Riigikogu liikme Mart Laari hinnangul võib siiski Eesti positsiooni sotsiaaldialoogi vallas võrreldes teiste Euroopa liidu uusliikmetega lugeda heaks. Meil on sotsiaaldialoog kui selline algas juba 90.-te aastate alguses ja on olnud kindlasti üks selliseid tegureid, mis on Eesti arengule üsna märkimisväärselt kaasa ja ametiühingud on väga erilaadseid ka, tuleb ju tunnistada, et ega selle ametiühingu liikumise selline kõla väga paljude inimeste jaoks on jätkuvalt ülekohtuselt halb. Euroopa töötajate küsimuste keskuse peasekretär rosviita Cote hütt peab peamiseks probleemiks Tööandjate vähest soovi luua tugevaid koostöövõrgustikke nähtud ehtu äpp. See on äärmiselt oluline võtta pas vastu ühtne sotsiaaldialoogi struktuur, see aitab kaasa tulemuslikule dialoogile sotsiaalpartnerite vahel. Selleks on aga vajalik tugevate töötajate ja tööandjate organisatsioonide olemasolu. Enamasti on aga Euroopa Liidu uutes liikmesriikides probleemiks Tööandjate vähene huvi moodustada selliseid organisatsioone, tulemusliku part, närluse aga tagab see, kui mõlemad osalised on tugevad. Seminaril tõdeti ka, et Eesti majanduse ja ettevõtluskeskkonnaga sobiks enam niinimetatud parempoolsed ametiühingud, kus töövõtja ja tööandja on partnerid, mitte ei vastandu teineteisele. Eesti ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga ütles, et on säärast juttu kuulnud ka varem kuid ta ei pea selliste ametiühingute teket reaalseks. Ei usu mina küll täiesti siiralt, et mistahes konservatiivne liikumine suudaks tekitada ametiühingu liikumist väga laia ja mõjukat väikeettevõtete põhimõtted, et ametiühing taotleb paremaid töö- ja palgatingimusi taotleb kollektiivlepinguid, on üks ja sama kõige ametiühingute jaoks, kes tõesti on tööandjast sõltumatud ametiühingud. Kui keegi räägib mingisugusest suurest koostööd ja kokkuleppima mõtlemisest väljaspool nii-öelda täna tegutsevaid ametiühinguid siis me ei saa üldse välistada, et jutt käib katsetest luua nõndanimetatud kollaseid ametiühinguid, kes on tööandja käepikendus ja kattevarjuks. Kas tööandja tegevuse. Tartus kirjandusmuuseumis avati fotonäitus ristipuud Vambola Paavo selgitas äsja folklorist Marju Kõivupuu. Möödunud kevadel sattusid saehammaste alla Põlva lähedal tee laiendusega sajanditevanuseid ristipuud edasiseletab Marju Kõivupuu tänase väljapaneku sündi kaardistasime ja fotografeerisime, siis mõned fotod kukkusid üllatavalt hästi välja ja tekkis selline idee, et mis oleks, kui näitaks rahvale räägiks. Kuna mu enda ristimetsharus on mulle väga armas, sest sinna lõigatud kõikide minu lähedaste sugulaste risti panen seda sellega maast madalast kokku kasvanud, siis nii see läks. Kõivupuu sõnul elab põline traditsioon Kagu-Eesti kandis edasi. Ristide lõikamisel on ka laiem tähendus, kohalikud elanikud peavad seda vajalikuks ja teatud kompromiss on ka kohalike kirikuõpetajatega, sest ta ei ole ju osakene kiriklikust matusetalitusest, vaid niisugune põlistava homme. Ta näitab ka seda tendentsi, et mõnedki ristipuudel on küla hääbumise märgiks. Kombeuurijal on alati rõõm, kui kommet järgitakse, aga samas väga sügava filosoofilise eksistentsiaalse tähendusega märgid, mis annavad tunnistust, et keegi meie hulgast on läinud igavikuteele vaatamiseks on väljas 26 suuremat ja väiksemat fotot lisaks selgitama tekstid. Marju Kõivupuu kinnitusel saavad külastajad oma teadmistele lisa videomaterjali näol. Kõige vanem on aastast 1996, kui ma tegin ekspeditsiooni Võru ja Põlvamaale. Ta on seal üks videoklipp ühe Võrumaa eaka inimese ärasaatmisest, kus näidatakse ka, millal matusetalitusel serist lõigatakse mõningad välitööde materjalid ja samuti üks väikesaarte katke Lõuna-Eesti keel ja kultuuriprogrammi toel tehtud saatest piiri pääl, kus me siis vaatame ka, kuidas need, kus need puud kasvavad ja mida nendest arvata võib. Väljapaneku avamisel osalenud pealinna kõrgkoolis õppiv Kaarel Kõivupuu kinnitas, et tema tead põlise traditsiooni olemasolust vanemate kaudu ja kaaslased paraku mitte. Seepärast on näitus õpetlik. Soomes on välja surnud, Lätis on, ma ei tea, kas ta on veel elus mitte väga levinud igasse sõna mõte, aga siis võiks natukenegi rääkida fotonäitust. Ristipuud saab kirjandusmuuseumis vaadata aprillikuu lõpuni, seejärel rändab see Muhu muuseumi ning aasta teisel poolel pannakse üles pealinnas Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, kohati sajab lund. Puhub ida- ja kagutuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja külma on kaheksa kuni 14 kraadi, pikemate selgimiste korral võib temperatuur langeda paiguti miinus seitsmeteistkümne kraadini. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab lund. Puhub ida- ja kagutuul neli kuni üheksa meetrit sekundis ja külma on kolm kuni kaheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.