Tere õhtust, head inimesed, kes te olete kogunenud siia õdusas talveaeda on taas kolmapäev ja on taas koorijuhi kolmapäev. Sedapuhku on külaliseks sellel nädala sünnipäevalaps Olev Oja, kellel 16. detsembril täitub kuus ja pool aastakümmet. Milliseks keegi omanimelise kohtumisõhtu kujundab, see on igaühe vaba valik. Olev Oja sooviks on, et võimalikult palju kõlaks muusikat ja muusikaga. Teie lahkel loal alustamegi. Teile esinevad Eesti Muusikaakadeemia tudengid. Ja kõigepealt mängib bras akadeemik 2000 ja seda juhatab Olev Oja esimene lõpet taia Aavo Ots, kes lõpetas Tallinna riikliku konservatooriumi Olev Oja juures 1976. aastal palun. Pisut tavatult palju puhkpille ja puhkpillimuusikat koorijuhi jaoks on täna siin kõlanud. Aga ärge palun arvake, et see on juhus või pelgalt ajatäide. Just nimelt läbi puhkpillialgas ka Olev Oja tee muusika õpiradadele. Sa oled ise väitnud, et, et oled elus mänginud kõike puhkpillipuhkpille peale trompet. Tähendab vaskpille küll jah, kõik, mis siin täna Kulasid oleva mänginud. Ja, ja kõigepealt ma tahaks tänada otsa, et ta tuli siia oma poistega, pole mängima. Ja see tuletas mulle meelde mu noorpõlve Sest nagu tavaliselt ikka keel noorte meeste elu hakkab kuidagi keegi pistab kuskil pilli pihku. No ja kui sel poisil on huvi sellega tegeleda, siis ta jätkabki seda tegemist minule pistis pilli pihku Vello tünder, kes oli siis Viljandis tollase Viljandi teise keskkooli lauluõpetaja ja ta oli küll väga lühikest aega. Ja hiljem võttis selle töö üle Paul Krigul. Ja see oli, ma arvan, et seal seitsmendas klassis, kus ta ütles, andis mulle pilli seal teine tenor. Ja ütles nii. Et poiss, pill on siin, järgmine nädal selle sel päeval seal kellaaegadel. Ja nii ta hakkas. Ja, ja peab ütlema, tänud ole talu Vello tünderile ja talu Paul Krigulile mängisid B klassis pooled poisid, Pille. Kogu selle õppeaasta jooksul, kui me koos olime, tähendab neli-viis aastat ja sel ajal üldsee Viljandi kultuurielu oli kõrgel tasemel. See orkester, kus mina mängisin, muidugi ajad olid, teised ei ole. Õpilaste kontingent ei olnud nii noor, meil oli ikka aastas inimese, kes orkestris mängisid selle tõttu köstritase oli ääretult kõrge. Ja kui me käisime siin Tallinnas koolinoorte olümpiaadi, tulid sel ajal moes mängimas ja võistlemas esimene saavutusi, mis. See orkerstil ei olnud ainukene orkestris Viljandis veel rida orkestreid ja igal pool ma lõin kaasa. Viljandi puhkpilliorkestris Viljandis traadi orkestris, kord moment tegutses ka väike sümfooniaorkester küll väga lühikest aega, kuid seal ja ka meie klassi poistest moodustasime kesti, millega sai kuuli pidule ikka mängitud. Muusika natukene hakkasin varem tegelema või on samaaegselt, mäletan. Käisin vanaema juures kaks kolm aastat karjas ja seal aega, vanaema andis mulle just nii täpselt nii palju raha ja et ma sain osta 32 passilise Gordioni. Ja kuigi ajad olid kitsad, peressell seal väga kitsad ja ma panin need laste muusikakooli ja ma seal siis käisin seal akordioni mängimas, õpetajaks oli Teder. Ma ikka jõudsin kaugele, et ma lõpetasin selle kooli akordioni ära, kuigi jah, hing ihkas rohkem mängida puhkpillide puhkpillidel igasugustes orkestrites. Ja kui täna oli pikka aega siin puhkpilliorkestrit, siis tõeliselt minu elukooli põlved, teine päev, teine päeva teine kool oli seotud just niimodi orkestriga. Orkestrit ega. Nüüd oks tänapäeval on täiesti tavatu kuulda, et kunagi on koolides olnud orkestreid, et on olnud puhkpilliorkester, et on olnud estraadiorkester. Ja seda peeti iseenesestmõistetavaks. Aeg soosis seda ja olid fanaatikud, kes sellega tegelesid? Siin, müts maha Paul Krigul ees kellel vist mõned päevad tagasi oleks täitunud 90. sünnipäev. Aga, kelle sünnipäeva tähistatakse seitsmeteistkümnendal detsembril Viljandis, TEMA koorid tähistavad seda mis puutub pillidesse. Jah, mingisugune komplekti koolis oli olemas, kõik pillid olid olemas, need olid igast masti oli igast eri firmades kokku aetud, aga siis tehtud selles mingit probleemi. Et nad peavad olema kindlasti just sellest firmast ja just ainult kõik sellest firmast. Ja nendega me mängisime need, kui vaadata seda, et kas korra sõnad olid küllaltki elupäevinäinud, pillid mõne mõne koha pealt ikka väga kortsus. Aga veidme, lühkisime jaani, klantisi, tooli või mis see oli, mis anti ja ja sellega me pidime enne esinemist neid läikima sööma. Aga vaatamata sellele Kotsus häält tegid. Ja, ja mängisime ja mängisime ikka nii hästi, et võitsime Aulik pead. Muidugi oliga ta Pille, kellel olid pillimehi, kellel olid omad pillid nüüd vahetama mõni flööt, võib-olla, ja plaan, et oli. Aga siis mängite palju. Pida mängiti tänapäeval me siin kuulevad, noored, laulavad bugi rütme ja jumal teab, mida kõike muusikat tuleb siit ja sealt igalt poolt laiast maailmast pole probleeme. Tol ajal see vist ilmselt ikka nii lihtne. Ei, ta ei olnud lihtne ja orkestrid mängisid ikka seda tavalist marssimist, praegugi mängitakse 40 aastat tagasi ikka sedasama vanad sõbrad ja, ja mis seal võidumarss oli, mingisugune veedame, mängisime siis olid operetiviise ja mis me saime ka mängitud kalm, Aneti ja mis olid orkestrile saetud, ütlevad raevunud juuli kultuurimaja oli seal siis Nahkust härmi juhatusel? Tegelesime, päris huvitav repertuaar oli, ikka vaatavad selle. Aga mis puutub kooli, kooli estraadiorkestriga ja nii edasi, sealt on mul üks väike huvitav kogemus, kus mind esimest korda kutsuti ribale. Nimelt oli see aeg, kus me pidime tantsuõhtutel mängima pades paani, jooksupolkat ja mis veljed moetantsud, valimis võib üleval pool kirjutatud tantsud, kategooriliselt keelatud fox kategoorilisel keelatud, aeglane valss. Aga noh, ega, ja ega see tantsi ka need noored ei tahtnud seal jooksupolkat, hüpaticexalgetellilargetja ikka taheti ka valssi, tantsiti aeglast valssi tantsiv oksi ka ja kuigi kava oli ju kõrgemal pool, see tähendab õppenõukogus või seal ei, õppealajuhataja kinnitatud, mida me pidime mängima täpselt kirjas ikka vahel püüdsime mõne Foxy ja mõnede toodangu ka sisse lülitada, aeglase valsiga. Vahel läks läbi, aga oli ka selliseid üks selline kooriku suhet kutsuti Win kohvile ja isegi arutlusele, kas maalin orkestri juht, mitte juhtmed juhenda? Ise mängisin pilli. Et oli arutlusel tõsiselt see, et kas see poiss üldse siia kooli, kuhu kuulub. Aga õnneks mul üks sugulane õpetaja, siis ta päästis mu ära ja naha jõudsin kooli lõpuni käia. See, et sa muusikasse tulid, puhkpillikaudu on arvestades aega ise isegi mõistetav. Aga milline on sinu praegune side nende noorte puhkpillimängijatega vaskpillimängijatega, keda me täna siin kuulasime? Tänu Aavo Otsale tänu just temale, kel kes on fanaatiline tähendab trompeti austaja ja õpetab miljoneid trompetimängijaid ja samas ta teeb neid ansambleid, mis siin täna esinesid ja puhkpilliorkestrit. Ja, ja siis on meil tekkinud niisugune väike koostöö, et ta saadab minu juurde siis poisid ka seda dirigeerimist ise õpetab ka, aga ka veel minu juurde õpetama ja mina siis tegelen ka nendega siis iga nädal ikka paar korda. Nii liime poiss, keda te nägite, see õpib esimest aastat temaalid haavu minu jaburus olnud, noh september, november, neljas kuu. Kas sinu nooruses tuli kõne alla selline asi, et nelja kuu jooksul poiss pannakse kohe orkestrit? Kui ma võtan Tallinna või siis muusikakoolis ei olnud nagu seda, aga sellest ajast peale kui asusin konservatooriumi õppima, hakkasin koorijuhtimist, siis oli veel kohustuslik kõigil õpilastel omada oma värk, stuube tähendab oma koor kellega siis praktiseerisid need see, aga see hakkas siis juba peale, kui sul oli selja taga vähemalt noh, muusikul haridus, see ja see oli koolijuhtide pillimängijad, ei, puhkpillimängijate poolt tähendab ka meid oli, meil õpetati natuke puhkpilliorkestridirigeerimist, Helmut Orusaar juhendas ja, ja, ja käisime praktikal ka, aga see oli ikkagi juba mitmuses. Jooksul oleme, oleme sinust kogu aeg rääkinud ja tunneme ja teame sind ikkagi kui koorijuhti. Sinust kui õpetajast on märksa vähem olnud juttu ja ega sa ise oma tagasihoidlikkusest ka eriti ei kipu iseendast rääkima. Praegu on sul see võimalus. No mis mul ikka rääkida tähendab, elusam mängivad palju, Joosned. No see, et naerame, dirigendiks sain, on mõningal määral Johus. Ja see, et minust sai osatooriuv õppejõudude ülimal määral juhus. Poeg, seitsmekümnendatel kui Gustav Ernesaksal olid tugevad tervisehäired, tal oli selja taga üks infarkt. Ka tervis lonkas siit ja sealt siis ma käisin teda asendamas alguses. Aga hiljem juba siis, kui loobus üldse õppejõutööst õpetajatööst, siis mul lihtsalt võimaldati seda tööd jätkata ja nii ta on kestnud juba mul 26 aastat. Kelleks sa iseennast rohkem oma sisemuses pead, kas dirigendiks koorijuhiks või õppejõuks. Kes sa rohkem tahad olla? See on, muidugi sõltub ajastust, tähendab, kui ma olin noorem, siis ma tahtsin ikka olla rohkem. Rohkem. Koorijuht, dirigent ja see töö oli mul südamelähedasem ja sinna pühendasid rohkem aega. Õppetöö, ma olin poole koormusega. Konservatooriumis õpped, see oli nagu ikkagi tähestikus P täht. Aga ega ma seda pärast seda nii. Teise järgulisele võtnud ma tegin seda nii hästi, kui püüdsin teha seda nii hästi kui suutsin. Ja, aga, aga eks ma sellel alal natuke iseõppija olen olnud. Kogemused, mille põhjal võib juba midagi teha. Tabelid on läinud vastupidi, tähendab pedagoogilise töö on lähedasem ja ütleme niisugune koorijuhtimise, olite täheks, saab mitteolude sunnil valima pala aastat ütlevad ka seda, et et on aeg juba sedapidi tööd teha. Need 27 lõpetajat, kes sul on olnud muusikaakadeemias. Kas nad on kõik tegutsevad koorijuhid? Vot siin ma pean kahjuks ütlema, et neist noori juhtina tegutsevat neist või sinu muusikaõpetajaid kuid tuntumad nendest on siiski siirdunud. Tööleorkestrite ka esimene lõpetaja ots on kiindunud trompetimängija, Tambeti mängijate õpetaja, argeste juhataja. Ei tohi. Kinnisilmi õpetada ainult vat seda ala, mida. Vaatame natukene tulevikku. Ta peab vaatama kahe aasta taha ja mõtleb natuke 10 aasta. Piss sellest noormehest saab ja samast tunnetamas seda missugune huvi on sellel noormehel ja vastavalt sellele oli siis katsu teda suunata nii hästi kurjasti kui oskan. Nii ongi. Esimene. Õpilane, kes alustas minu juurest, oli keeled, trompetimängija oli Vello Pähn ja ta hinges oli saada orkestri juhiks. Ta lõpetas konservatooriumi vormikoori ja orkestriga, juhatas Brahmsi saatuse laule. Ja ja sealt tema tee jätkuski tähendab õpingud jätkusid just orkestrialased, õpingud jätkusid Peterburis ja nüüd on saanud temast voetleks maaliselt tunnustatud dirigent. Juhatab ballete Parisi kraan tooperas juhatab oopereid, balleti ooperis, juhatab ooperit Savonlinna ooperifestivalil ja siin-seal mujal maailmas. Nii. Meie orkestri võiks täpselt samuti Arvo Volmer, kes astus sisse siis, kui Vello ta lõpetas. Ja tema tuli pianistina ja ka tema hinges sellises rohkem orkester. Ja selle poole sai ka tööd tehtud. Ja nüüd ta on siin kõrvalmajas, orkestri peadirigent ja nii edasi või muid nimesid tuua siia veel. Kui soovite, Aivo välja, kes ka siin majas praegu juhatab, küll mitte, noh. Ütleme palgalise dirigendi, kuid tal on iga kuu mõned etendused. Nii on Tarmo. Et koorijuhtimist ei oskagi praegu siin nii väga palju esile tuua, neid tegutsema. Sul on nüüd juba suur staaž pedagoogilise töö alal. Kui sa nüüd mõtled natukene ajas tagasi, võrdles seda tänapäeva, siis kas praegu on muusikuid kergem koolitada ja kas valik? Õpilaste hulgas on ka suurem Algal viimases peale valikana valik on see keskele, õpilane avaldab soovidele juurde tulla. Ja, ja ma ei ole kedagi ukse taha saatnud. Nii nagu nad on soovinud, nina, nende soov on täidetud ja nendest on nii kujunenud, nagu kujunenud on. Mis puutub õpetamisse, võib-olla makal kõigepealt peale kaugemas minevikus pääle natuke kraadini sellest sellest samas kui mina Tallinna tulin ja õppima asusin, kuidas Isapedo toibus? See oli karm aeg. 50-le Sahast. Astusin Moskaku koolipind oli soovitanud. Tähendab, muusikale ütles, et tegelikult tegutsema asuda Paul Karp kes käis Viljandis akordioni lõpueksamil ja ütles, et kuule, poiss, sa võiksid muusikad edasi õppida. Siis tekkis tükk, praegu ma selle pilli oli lõpetanud, kolm, neljast õppe lõpetanud vahe. Aga siiski kuidagi jäi peale see mõte, et ma ikkagi asunud vaatusele muusikuteele. Ja millegipärast Tallinnas selle muusikuteele ja asusin Tallinna muusikakooli kooli õppima koorijuhtimist. Ja kuna mu niisugune muusikaline haridus oli ääretult nõrk, peaaegu seda ei olnud, siis ma hakkasin samaks õppima ka teadma osakonnas kahte osakonda. Maja asus seal, kus praegu muusikamuuseum. Tööpäev hakkas nii pääle hommikul kell seitse, kuna tahtis harjutada, tulid hommikul kell seitse kul, mujal võimalus harjutada ei olnud, kui koorimas. Koolimajal külm, nii küll. Kõigepealt tuli kütta ahju ja siis hakkad õppima. Aga võib-olla see aeg oligi just see, mis soosis niisugust pingelist õppimist, inimestel oli suurem tahe midagi teha sest aeg ise ei pakkunud eriti ju midagi, kõik tuli ise endale luua, iseendale teha, iseenda jaoks, avastada. Tähendab, see sõna tahe on siin võib-olla jah, kõige tähtsam sõna, sellepärast meil kõigil, kes me siis õppisime, minu kursuse uhke kursus. Seal õppis Urve Tauts, seal õppis Arvo Pärt seal äpis Ants impereseleppis ilmutada Roose vald, Ivo Juul, Riina Mikiver. Oi, neid oli vist ei tulegi praegu meelde. Aga meil oli ääretult töökas seltskond ja tahe midagi saavutada. Ja eks meistikat kõik midagi saavutasid. Tänapäevane aeg aga soosib seda, et pahatihti on õpilastel suuremad võimalused, kui on õppejõududel ja see nõuab jälle õppejõududelt omamoodi tahet just nimelt ajaga sammu pidada ja olla kasvõi ühe veerandiku osa sammu võrra õpilastest. Jah, 26 aastat tagasi ja võtad, kui õppetöö algas, siis tõesti oli teine. Ja tänapäeval on kardinaalselt teine. Õpilane oskab või teab, mida ta nõuab õppejõult. Õppejõud peab oskama seda teda juhendada. Kui õppiv õpilane ei ole suutelised õpped õpivad ja suuteline tegema, siis ta tänapäevapeoks ei sobi. Ja, ja see paneb õppejõud ääretult pingeliselt tööle, et õigustada enda olemasolu. Sa juba ütlesid, et sinu elus on juhused mänginud väga palju rolli. Kas juhus viis sind kokku ka sinu esimese kooriga ja kus see oli? Tähendab, kui ma asusin õppima Gustav Ernesaksa kirjutamiseks assi, siis nagu ma juba ütlesin, oli meil kohustus kõigil kõigil omada oma oma koor, millega praktiseerida. Ja minu esimeseks kooriks trükikoja kommunist segakoor. Seni juhatas Valdar Viires. Aga Valdar viides suunat lõpetas ja suunati Tartu ja nii see koor ja ilma juhita ja jaa, jaa, ja mina sain siis selle koha täitsa ikkagi mõnes mõttes uus. Nii, sellega mu töö okas. 60. aastal ma üritasin, üritasin, kui varem juba rammi laulma saada, sinna ei õnnestunud, aga 60-l aastal õnnestus mul Ammy saada laulma. Ja siis, ja siis tuli juba see see töö sinna kõrvale ja ja Kunna ka energiameeskoor jäi nagu silma, tüligenditab jama midagi, noh, olin nagu mingi ennast millegiga märku andnud. Siis kutsuti mind sinna koori juhatama energiameeskoor, kes sel ajal oli suuruselt 100 120 inimest seal uhke töö nendega. Ja. See kestnud küll pikka aega, kuna juba Rapla jõudis oma ja minust sai tänu juhusele ära või dirigent, kuna eelmised dirigendid valisid omalt teise töö ja koht jäi vakantseks ja seal oli kõige lähedasem võimul, keda valida. Et ma sain siis dirigent CD nõus oma ja ma pidin siis jätma selle energiamees kuritöö kõrvale. Aga samaaegselt nüüd kolmanda koorina tuli siiski ellu rammi noorte koor. Jällegi siin on initsiaator, on võib-olla kõige õigem oleks öelda, et Hinnisaator oli Gustav Ernesaks, kes ütlevad, et neil on noori mehi vaja koorile laulma tuua. Et organiseeri, mingisuguse koor, kus me saaksime vaadata, kes kellest võiks meile lauljat saada ja nii sai organiseeritud see rammi noortekoor. Aga noh, elu jooksul pliiatega seegi, aga pikalt ei kestnud see töö vist neli-viis aastat hiljem moodustus selles kooristesse. Venno Laul pani sinna juurepoisid ja, ja, ja moodusesse eesti poistekoor. Ramm on muidugi sinu elu kõige kopsakam ja mahukam lehekülg, aga head kuulajad saalis, ma tahaksin teie tähelepanu juhtida ühele faktile, nimelt Olev Oja on väga korrektne ja täpne mees, kes ei pea paljuks oma elu panna kirja ja ka fotoalbum mitesse. Fotoalbumit käivad siin kusagil ringi. Te näete seal pilte kõne all olnud kooridest seal fotosid isiksustest, kelles tänase õhtu jooksul tuleb veel juttu. Ärge häbenege, laske need fotoalbumid ringi käia, enne kui me hakkame rääkima Olev Oja, võib-olla siiski kõige suuremast ja tähtsamast tööst. Rammiga. Kutsuksin laulma Eesti Muusikaakadeemia koorimuusikainstituudi naiskoori ja seda naiskoori juhatavad Eesti Muusikaakadeemia tudengid Marju kurba Kristi Kraudin ja Inga Sermat ning klaveril saadab Tiiu õun. Tormis ramm ja Olev Oja on olnud pikki aastakümneid lahutamatu trio aga mitte selles kooslusest ei taha ma praegu häkkida. Kasutades oma eesõigusi, valan ma Teile ka silme ette ühe pildi nimelt väga paljudes rammibuklettides ja Gustav Ernesaksa raamatutes on üks foto, kus rammi ees seisavad üles tõstetud käed käsikäes kolm dirigenti. Kuno areng, Gustav Ernesaks, Olev Oja ja pildi allkirjaks on triumviraat, mis viib alati võidule. Kuidas see triumviraat töötas, kuivõrd oli teil töö omavahel jaotatud, kuivõrd suur oli Gustav Ernesaksa diktaat, sest Need on asjad, mis tavaliselt ju publikuni ei jõua. Meieni jõuab selle ühise töö lõpp-produkt laul, muusika, mis hakkab kõlama. See kolmik töötas väga üksmeelselt ja või töö oli mõnes mõttes jaotatud ja selle suuna andis meile loomulikult Gustav Ernesaks. Igaüks meist valmistas ette kava. Aga, aga suunitlus oli koodi või tööjaotus oli selline, et mulle tehti ülesandeks noodikogu noodikogud täiendamine ja uute uute lugudega. Ja kuidas sa muidu ikka seda saad, kui helilooja hoiad? Neid ei kirjuta. Kuidas neid kirjutama panna? See oli minu mure. Arenguore oli algul Solfeedsut see ala ning kuna mina ei ole keelte alla ja siis ka tema tema mureks jäi siis repertuaari paar, mis tuli ida poolt ja repertuaar, mis tuli lääne poolt. Ja Liive omad kavad, tegime 11 aidates. Me viisime poolele keele. Ja edasi viimane kolmandik tuli omal kõigil ise ette valmistada. Nõuandeid muidugi ootasime kõigilt kolleegidelt. Kui, kui vaadata seda pikka aega, mida me nüüd ütleme, ida pool rändasime siis olid need pulgad kontserte, vis, juhatarid tuli 40 ja 35 ja liinid, Arv kujunes küll ja need jaotasime Kuuno arenguga pooleks. Gustav Ernesaks nendest meie aeg vana, ei osa võtnud, ainult välisreiside käis ja välisreisidel sai kava nii üles ehitatud, et et. Kõik kolm käisid laval nende lugudega, mis olid just nende dirigent poolt ette valmistatud. Head kuulajad, kui te nüüd võtate tänase õhtu kava, siis te näete, et seal on üks vaheleht väga suurehitise pika nimekirjaga, need on need koorilaulud, mis on kõlanud trammi ja ka teiste kooride esituses, mida ole vaja on juhatanud, nimelt on ole vaja olnud siis nende esiettekannete ettevalmistaja. Ka tahaksin nüüd siit johtuvalt ka sinu käest küsida, kumb pool oli siis nüüd aktiivsem. Kas raamipoolne initsiatiiv käisid sina ja keerasid heliloojatele Piet kuule, ole hea ja kirjuta, või oli vastupidi, tol ajal oli ju ikkagi see väga prestiižne, kui ramm võttis esiette kanda mõne helilooja kooriteosed. Oli nii ja naa, oli nii ja naa tõesti, et oli neid, kes tahtsid oma teoses kanname aga meie kuidagiviisi või sellest nagu mööda. Aga enamus töid ikka tuli sellisel viisil, et tuli heliloojatel korduvalt meelde tuletada aegade eriti võistulaulu, kus olid lauluvõistlused, kus me saatsime heliloojatele vastad või väikesed niisugused meeldetuletused postardina, ole koju ja ja ise sai räägitud ja ja vot see pool oli ikkagi rohkem. Kasutuse, kus meie initsiatiiv oli suurem initsiatiivi tuli vajadusest. Ramm oli, ei, see üksus, kes esindas igal pool, ütleme juubelitel oli kellegil juubelilt tulemas või mingisugune mingisugune tähtpäev mool muus liinis, siis me olime need see üksus, keda oodati välja mind ja ja selleks oli vaja uusi töid. Nii sai pöördutud ikka paljude heliloojate poole, et nad kirjutaksid selle ja selle tähtpäeva puhul midagi. Neid lugusid tuli alati ja. Sest lugudest, mis peavad niimoodi tellisime, oli just Veljo Tormis see, kes kõige rohkem esile kerkis mitte arvu poolest, vaid just oma uue kvaliteedi poolest. Aga tormisega sinu koostöö ei alanud mitte ainult kontekstis ramm ja, ja uued laulu trammile, see algas ikka märksa varem. Tähendab esimene kohtumine tõesti selles aegruumis, kus oli, oli sel ajal, kui õppisime muusikakoolis ja tema lõpetas just ta Moskva konservatooriumi ja asust tööle Tallinna muusikakoolis, praegu Georg Otsa nimelises muusikakoolis. See oli vahekord, kus mina olen õpilane ja tema õpetaja. Ja kuna maga, teooria osakaalus õppisin peale koorijuhtimise, siis oli meil noh, küllalt tihe kokkupuude ja peale selle oli tema voor ja energiline mees, kes püüdis tuua uut tuult juba siis Eesti muusikaellu ja ja Moskvas oli ta tutvunud paljude uute helihotellitöödega, mida meil ei olnud. Aga tegime tihtipeale selliseid õhtusi, arutelusid ja muusikast, ma mäletan ühte väga hästi, mina pidin rääkima Sibeliuse teisest sümfooniast. Esimest korda nägin partituuri sisse seal küllaltki keeruline küsimus ja peale see oli noh, ta tegeles ka loomingu juhendamisega või kuulasime siis kaasõpilaste helitöid, seal oli sind Beria, Rosenvald randal oli siis veel helilooja. Nendele pidime siis hinnangu andma, et nii sealt hakkas mu koostatud kui kokkupuude ja esimene võib-olla tema teose ettekanne. See noh, ma ei saa ütelda, et seal Esijatega see kirja pandud ei ole. Ja see oli Mahtra sõja aastapäevaks kirjutatud 58. aastal kirjutatud Mahtra sõda niisuguse kolmeosaline kantaat puhkpilliorkestrile ja segakoorile, mis ta siis palus, et mina seda tutvustaksin heliloojate liidus muidugi me seekord tegime klaveriga, nii et see oli esimene selline kui puude. Veljo Tormise ja tema looming. Aga tormis on spetsiaalselt sulle ka pühendanud laule. Ja ma olen väga õnnelik, et ta mulle ka GG pühendanud ja see oli see juhus ka söögist 74. aastal. Ramm tähistas oma kolmekümnendat aastapäeva siis jällegi seekord uute laulude võistlus ja seal oli siis kolm laulu millest igaüks oli veel ja siis ühele Tilsi endile pühendatud punaarengule pikselit taania. Siis Gustav Ernesaksale oli laulja ja minul oli siis katkuaja mälestus. Miks just minul, see rahvalaululine on seal täiesti põhjendatud sellega et tol ajal hakkas juba runolaul levima ja tol ajal RAM kolmega tegeledes väga palju laulsime rahvalaule ja Veljo Tormise laule ja no ühesõnaga, mina olin seal rahvalaulus maailmas nagu rohkem sees ja põhjendas, põhjendus on selline. Minu käes on üks niisugune lehtede pakk 15 lehekülge. Ja kui seda vaadata, siis siin on kirjas need laulud, mida Olev Oja juhatusel on salvestatud kooride esituses Eesti Raadio fonoteegis. On sul see olemas? Ei ole. Palun, palun. Sellest 15-st leheküljest pool on täis tormise nime. Ja kui ma nüüd praegu hakkan mõtlema, siis 15 aastat tagasi, kui Estonia kontserdisaalis oli Olev Oja 50. sünnipäeva juubelikontsert, kus esines ka ramm kus kava nõuti, et on kahes keeles kõigepealt vene ja siis eesti keeles siis viimane laulmistund aega enne kontserdi algust välja võeti. Keskkomitee nõudmisel oli Veljo Tormise Teo mehelaule. Ei, mitte teome, kodumaa laul, õigus, vabandust kodumaleval kaduva laulma ja tegelikult see mind kutsuti siis jälle sinna vaibale. Kaks päeva enne mul oli põhimõte see jah, et kava oleks eesti heli või et kõik need eesti lähevad, kellega ma selleks ajaks selle kokku puutunud pealt olid esindatud seal ja kõik oleks olnud nagu esigate kandes minu poolt juhatatud olnud. Meid kutsuti kaks päeva tagasi solvaja kaks Me võime kontserdis on täna 15 aastat tagasi sinna otsa tänavale ja tehti selgeks, et poiss, sa oled ju tegelenud koogilise insti, suut oli ideeline juht ja kuidas sa lähed välja niisuguse kavaga, et see ei kõlba kuhugi. Reale sellise kodumaa laul oli kirjutatud Henrik Visnapuutekstile. Aga Hendrik Visnapuu ei olnud siis eritis soovitud luuletaja. Kuigi see luuletus kodumaa laul oli kirjutatud siis, kui Henrik Visnapuu oli väga innustunud vasakpoolsusest vasakpoolsest poliitikast ja sel ajal kirjutatud, aga oli väljamaale rännanud ja hiljem võtnud oma maailmavaadet ja seetõttu oli, oli ta lahti, mitte eriti soovitav luuletaja. Ja kuna mul ei olnud ka venekeelseid lugusid kava, siis vot nii ma seal siis vaidlesin nendega pikalt, aga võitja nendele mobiili siis see kodumaa laul, mis oli ka mulle pühendatud, ma pidin selle välja võtma. Ja teine lugu, kus me kutsusime jumalat appi, et sõda ei tuleks ka Veljo Tormise lõugu pidin ka selle välja võtma, selle asemel tuli Tagdakišvili ja tuli kick, ta mitte halvad lood, head lood. Aga põhimõte lagunes. Aga sinu seos Gustav Ernesaks aga kuivõrd paljusaled Ernesaksa loomingut juhatanud? Kui ma vaataksin uue nimekirja, et millist heliloojate laule ma kõige rohkem olen juhatanud, siis seal nii kummaline kui seal ei ole seal vistoni Eugen Kapp esimesel kohal. Teisel kohal on kuust Veljo Tormis ja kolmandal kohal on siis Gustav Ernesaks ja neid laule on ikkagi küllaltki palju, noh, tarvis on võib-olla selle ajaliselt temaga rohkem kokku purustama. Toode ei ole nii väiksed lood nagu Eugen Kapi, kus ta kirjutas laulu pikkuseks on kaks lehekülge ja tuli ka kiirest lävi laulda. Olime ära, laulsime ja sina teed. Dorvise tormisel on hoopis teine ega siis alla 10 minutit temaga hakkama ei saa. Me ei saa kuidagipidi rammist ei üle ega ümber, kuigi ramm isiklikult täna kohal ei ole, aga tänu helilindile on ta olemas. Ja võib-olla jutule vahelduseks kuulame. Rahvusmeeskoori esituses ja Olev Oja juhatusel kahte Gustav Ernesaksa laulu Juhan Smuuli sõnadele kirjutatud õhtu rannas ja Juhan Liivi sõnadele lauliku talveüksindus. Kui nüüd vaadata aegadetaguseid rahvusmeeskoori kontserdikavu, siis hakkab silma, et Olev Oja dirigeerida on olnud lüürilisemad ja rahulikumad laulud. Kuna arengule on jäetud vähem temperamentsemad ja tantsulisemat. Miks nii? No neid laule jagas tegelikult meie vahel kuula või tähendab Gustav Ernesaks siis ja kuna mul on võib-olla omasem sellise pika vokaali tunnetus seal laulu siis need sellised aeglased lood, nagu ta kuulsite, Need, neid tuli mul siis venitada. Siia kuuluvad väärkellad ja, ja, ja ja päike võis panna poole ja vot sellised sellised Lood pidanud pidin siis mina linti laulma. Kuuno kui natuke deprementsem ja, ja Saddam ja tema tema juhatada, jäis Need rõõmsama ilmelised temperamentsemad lood. Ma ei saa mitte jätta mainimata praegu ühte fakti, mul on väga turvaline olevi kõrval istuda, sest teate olevil tooli all löökriist. Ja palun sellest räägiks. Nojah, ega see selleks küll siia toodud sellest nüüd rääkima hakata, aga, aga see riist on see selle riistaga. Vot see lugu, mille väikest katkendit me kohe kuulama hakk. Nimelt oli 85, veel oli ees 85. aastal sõit Soome Joensuus kus tähistati vala aastapäeva. Ja nagu kombeks oli, sel puhul ikka sai kellegilt mingi teos uudisteos kirjutatud ja kelle poole pöörduda, et sa kindel, sellepärast et sellest loost asja saaks, oli mu loomulikult Veljo Tormis. Kume tellimuse Ansse, mida me ei tea, mis sealt tuleb. Ja kui tuli, siis see oli lehekülgi pikk teos. Kalevala seitsmeteistkümnes rula, mille kestvus ettekandel on 42 ja pool minutit. Uuesti tegime, siis lühendasime seda, võtsime korda. No mis seal 10 kümmet kirjutise, kuus minutit saime vist lühemaks, selle. Selle teosega oli tuli laval olla jah ja 42 minutit ja 15 korda tehtud 15 korda. Kaks on üle 600 minuti, tähendab, kuus tundi on olnud seal selle sees selle pinge sees oldud ja võib-olla kõige pikem aeg, millal üldse? Noh, olnud üheli tööga haaval oldud. Miks ma selle teose tänase näiteks toon, see on? Esiteks on see põhjus see et kui lihtsate vahenditega saab edasi anda suuri asju, seda saab teha ainult geniaalsed väljamõtlejad ja selleks oli Veljo Tormis. Ja seal olid kaastegevad seitse šamaanitrummi tänane lugu pärismaalast lauluga pidiga, šamaanitrummiga olema. Arakul ei saanud sedasi, trummid on kõik katkilöödud, millega ma siis vööndi mängisime. Seal oli kolm Karjala lokku seal ja seal olid huvitavad pillid, seal oli suristi, väljamõeldis, Dorviselt ja väljamõeldis ka pilliks pillile kasutada. Veljo Tormis, sealt selleks tavaline joonlaud puujoonlaud. Mis see oli siis nööri otsas, mida siis sai keerutatud pea kolkasurinat seal tänasid, kuuled, seal oli kaastegev tavaline vurr, mis meil lapsepõlvest isa tegi seajalast, millest ta tegi Aburis augud sisse. Ja selline vurr oli kaasas. Ja seal oli, no vot selline pill mis seisus ta häält teeb? See selle pilli auto liikuvaid autor vaid valmista, liikus ringi. Selle väikse neiuga, neidsamu poja tehtud. Nii aga kuulame siis nüüd seda, seitsmeteistkümnendat ruunad ja mitte täispika kolmveerandtunnis lugu, vaid ainult ühte katkendit. Nii aitäh. Elus on juba kord niimoodi, et mõnele jagatakse kuulsust kapaga, teisele jääb ainult südant rõõmustav tõdemus. Tänu minule sai ta need loorbereid. Me mäletame kõik seda aega, kui rahvusmeeskoor käis Napolis laulmas rubiini reekviemi, mida dirigeeris Riccardo Muti siis kirjutas ajakirjandus just sellistest faktidest ja niisugustes kultuurisündmustest kirjutati palju, Ricardo mutist, natukene vähem räägiti sellest koor meistrist, kes temale eeltöö ära tegi, et ta loorberipärja saaks vastu võtta. See koormeister oli Olev Oja. Sinu osa rammiga tööd tehes oli ka just suurvormide ettevalmistamine. Nuia järjekordne juhus. Tähendab koor, meeste tööd tuli jah teha, kohe alguses tegime seal Kuuno arenguga Ada, siis juhus tuli selline. Et me pidime Tallinnas ette kandma Germaini reekviemi juhatama riveril. Eve, ärge juhtus väike äpardus, ta komistas ja ja jalg läks nii paksukesed ta seisnud typical kava laval, et kahte suurt teost juhatada ja tuli nii üle asuda orkestri, et jaa jaa sissegi rubiini reekviem maha juhatada. Esimesed kaks osa olid küllaltki noh, vaidle küsimus toodab ikkagi oli värin suusakolmandas osas läks peale ja siis sai siis ettekanne tuli tõesti väga heal tasemel ja, ja sellest aastast saadik jäidki nagu suurvormide ettevalmistamisest põhiliselt minu kukile. Ja nii on, tekkis neid mitte ainult ainult Seckerbini riik mis oli küll tegelikult 49. aastal nihutajad aroomikavas olnud. Siis ootas teda oma vatsa. Aga ta pikka aega oli siis repertuaarist ära olnud ja ka koostis ka vahetunud, LCD Kerbiiniga tuli tõesti mul teha. Ja peale selle tuli kuningas, Oidipus, Stravinski, sellesama juhus, jälle sama juhus. Mitte mitte nii õnnetu juhus, sest neeme oleks pidanud. Tähendab, järga murdis, aga tal olid uhkemad, pakkumisi, palju maale. Ja ma pidin paar, noh, see oli vist neli päeva enne kui enne kontserti öeldi. Poiss, nüüd tuleb sul see juhatada ja mitte kuskile boilerit, mingi muu orgis Leningradi esines orkestriga Praviski orkestriga ja Leningradi tollase Leningradi, küsi uhkemas saalis. Ja sellest ajast saadik, nagu jäidki need suurvormilise teosed põhiliselt minule. Ühe Eto alisuslik, Uno areng, valisusete Aakmeri õhtusöömaaja, mida siis juba Leningradis juhatas Kennaadi rusudes Vinski. Aga mina ka mulle, et on kümneid kordi tulnud juhatada liidus erinevate ordist. Aga kas see oli ka juhus, et sinust sai Eesti esimene kuuri juht, kellel oli taskus ka orkestri dirigendi tippinud? Kõigepealt, ma korrigeeriksid siin selles mõttes, et mina ei ole esimene ja seal võib-olla esimene, kes ei kooridega tööd tegema selles mõttes, et koolijuhid, implomond ju Neeme järvil siis ta lõpetas Tallinna muusikakooli koorijuhina, lõõtspillimängijana õppis ta Helvi Voore juures Hei, dirigeerimist, korjoysiplom. Konservatooriumist on ka eriklassi koorijuhi diplom. On peeterliljeel. Ja nüüd nendele õpilastele, kes on nagu minu juures olnud, seal on siis Pähn, valver vask, wälja listele Altorkestrit, ega nii et ma olen esimene, kes jäi sinna koorile juurde. Aga lihtsalt, miks ma seda õppima asumisest, et elu sundis peale pikad reisid? Ikka rohkem hakati nõudma Survalmilise teoseid ja kooril oli väga koormav. Kui teha seal kolm, neli proovi ja samal ajal on kontserdid mujal ja et siis sai nagu mugavamalt, et ma koori tundsin koor teadsimis, koor saavutas thing orkestriga, mingid mustad proovid ja ja katsusin siis kuidagi kokku viia kontserdil. Nii on, nii, on tehtud oioi kui mitmes kohas isegi Helsingi Finlandia talus ja ja Kiievisse hakus ja Vladivostokis ja. Sind on pärjatud Eesti, ENSV ja udmurdi ANSV rahvakunstniku aunimetusega. Eile oli maestro Gustav Ernesaksa sünniaastapäev, sel puhul annab Eesti kooriühing välja Gustav Ernesaksa nimelise koorimuusika aastapreemia. Sel aastal austati sind selle preemiaga. Aga sinu kõige suurema tiitli sinu nime Olev Oja ette käib ka austav üldlaulupeo üldjuhi. Tiitel, mida see sulle tähendab? Ja seal on väga suur au olla seal puldis. Sel ajal, kui mina sinna jõudsin käis sõel. Väga tihe, läbi väga tiheda sõela. Minu side laulupeoga hakkab 65.-st pääle, kus minu ülesandeks oli. Proovide rajoonides proovide läbiviimine. Sellele järgnesid rajooni laulupäevad. Järgnesid liigi laulupeod, sel ajal ma olin mees, meest kooriga, seos meeskoorilaulupäevad. Ja nii sellest sõelast läbisõitva jõudsingi siis esimest korda üldjuhi pulti, kui ma olin professionaalne dirigent olnud 16 aastat ja peadirigent juba viis aastat. Mida see mulle see? Tiitel tähendab, see on ääretult suur au ääretult suur vastutus. Ja olen viiel laulupeol sinna pulti astunud. Alati südame põksudes värinas värinaga. Miks. Uhke on tõesti vaadata laululava poole kui su ees on tuhandeid lauljaid, ühendkooris isegi mitmed tuhanded lauljad. Su selja taga on kümned kümned tuhanded kuulajad. Kellele sina oled küll kui väike kärbes ja kes sind üldse tähele pane. Aga minule laulupidu on olnud ääretult raske. Olnud. Mis on kavva lülitunud alles viimasel momendil, mis on kirjutatud alles viimasel momendil ja kavva väga imelikud lood. Tuletamine meelde seda vaeva, mis ma nägin tormise meelispea juhatamisega 94. aastal. Lugu kirjutati suvel 1993 esimest korda tutvusime selle Marre materjaliga, siis kolime koorijuhtide koorika Hiiumaale. Ja kuna lugu jättis mulje, siis ta lülitati momentselt laulupeo kaua. Aga mida see tähendas? Ja ühendkooride kaupa? See ei tähenda seda, et laula liha kattuva trükkida, laul oli vaja hakata õppima ja see õppimisperiood laulu õppis, periood oli ääretult lühike. Laulu kokku viia, seal oli? Noh, siit on näha. Ja ja noh, kokkame saime. Ja, ja see, see töö oli raske ja seetõttu see võit lõpuni jõudsime, leiab, jõudsime, oli võidu hind oli raske, aga võit oli suur. Ja nii on mul juhtunud kõik, nii et sellised Et traditsioone välja kujunenud laule on mul tulnud juhatada siin korduvalt, nii et minul on olnud see mitte niisugune uhke tunne, et sa lähed sinna. Uhke tunne küll, aga ta on väga murelik, on väga raske koormaga. Ütle, kas sa kujutaksid oma elu ette koorita? Ei praegu küll vette. Ja praegu veel mitte. Kas tänu sellele just tuli ka sinu ellu naiskurvirwick pärast? Ei, see võib-olla natuke siin teistmoodi. Oli periood ja tõesti 80. aastast lõpp kus üle töötus oli kohutav ja oli koorile alust. Tülpimus, kui ütelda otse välja, sul sul tuli seda teed teha, siis oleksid hommiku sunniviisil välja, et jälle hakata seda tööd tegema. Siis siis tuli roomlasi ja tsunami. Ja siis siis oli küll niisugune Teema juhatamist äramiteeste koori kohe tahatit lauludega, tegelikult. Aga see juhtus nii. Praegused medalid, daamid, kellega tegeled, ene lillevärk, juhatas naiskoori virvik Pirikut koos Linda Gardnaga. Linna kvartal oli palju tööd ja ta jättis puuri maha ja ei tahtnud nagu üksi selle kooriga tegeleda ja kogemata kohtusime Suvorovi puiesteel konservatooriumi trepi peal ja ta hakkas rääkima, et kuule ole kena ja tule mulle appi. Ega ma tal jah, 20 leiutanud ja mõtlesin ka seda päris kuu aega. Jaa, jaa. Ja siis ma läksin esimest aastat oli ikka see koorilaulu nisu, noh. Ma ei ütle, et ma seda vaikses nii väga armastanud, aga ma püüdsin ära teha. Aga, aga aeg-ajalt on see korras saastunud, olen seal juba need suurima heameelega seda. Ja ma loodan, et ma teen nii palju, kui mul täristama. Et aeg pole kahjuks lõputult veniv kummipael, siis jääb meil täna siin 1000 korda rohkem rääkimata, kui räägitud, sai selline kurb tõde, mida meie siinolijad saame ainult kaunistada ühe Ilusa ühislauluga. Ja olgu selleks laul, mis räägib paigast, kus tavaliselt saavad alguse kõikide alguste algused kodu. Uno Naissoo, Juhan Saare kodu. Mina olengi ava. Ära laulu ära olnud. Ja. Hommikul ära reisida ja ei vale palutud ära vahe vaidleks purgid ja tema perel, ent palus meid Ahmet aastal ja pooled toome ta tükkide elusa ja tervena tagunud. Te saate juubelit pidada ja kõike teha. Me oleme väga tänulikud lummile Meka luba pole alati meile proovi tulla ja meiega aega raisata. Ja olemine oli see ikka kõige tähtsam, nii nagu ikka koorium. Suur tänu. Ainult, et me peame vanusele mõtlen, mõtlen veel kellaajal, et aega on alati vähe ja ülatoeta vaadata, selle aasta algab vormi, vaatab, et ahah, oled varsti tule. Oo ohohoo telekanalites olgem ausad. Eesti naislaulu liikule tänu teile, Olev Oja pälvis preemia oma p. Vähema Karliga veel ägedama Ratšeri juttuvas. Mõtlesin selle peale kavalehelt ja sellepärast, et kuus ei olnud kirjutada. Jääb taha kirjutatud ema ja isa ja, ja pele kuule kõigi muude, et neid lõhkuma ei tahtnud seda öelda. Et vaike Olesid Ja aitäh tema vanematele poja perele Ma ei, aitäh, nüüd peret on tegelikult soomida ja piima väga. Ja sa oled orelipalee. Tervitused ja sünnipäevakoorile. Juubelisünnipäeva tervitused Rauli. Meil on suurema keevitus, ei tähenda, et me oleme välja vaid arvestades, et sinu jaoks on väga suure tähendusega poeesia nööriga hakkasime peale ei luba seda pakkuda. Tõsi küll, siin on ka ravi. See tähendab seda, missugused rombid.