Hea kuulaja, algab saade helikaja, mina olen saate kokkupanija Liina Vainumetsa ja juttu tuleb meil seitsmel teemal. Kõigepealt Läti rahvusooperi esimesed külalisetendused tõid Tallinnasse balletilavastused ja ballett. Nii suveöö unenägu käis vaatamas tantsu-uurija Heili Einasto, kellelt palus arvustuse toimetaja Karin kopra. Möödunud neljapäeval kandis Tartus soolokontserdi noor pianist Andrei Hinn. Tema kontserti arvustab teinegi noor pianist Kadri-Ann Sumera. Möödunud neljapäeval esines Estonia kontserdisaalis prantslisti kammerorkester Ungarist, mille kunstilise juhi Jaanus rollaga vestles toimetaja Annika Kuuda. Tartu laulupeomuuseumis esitleti aga ajaloo raamatut Vanemuise seltsi ajaloost. Autori Valter Haameriga kohtus toimetaja Hedvig Lätt. Härmas kestavad nüüdismuusika päevad ja juba kanti ette uut muusikat pillidel, mille nimedeks on Tonk klierrorketar seib ja Põltsa nüüdismuusikapäevade korraldaja Andrus kallastuga vestles toimetaja Ülle Hallik. Noor viiuldaja Kaija Luukas esineb täna sarja talendid kodus avakontserdil. Noort talenti küsitles Tiina kuningas. Saate lõpus on juttu heliloomingu õpetamisest oma rohkem kui kolmekümneaastasest kogemusest selles vallas räägib helilooja ja õpetaja Alo Põldmäe. Sellised teemad algavas saates. Head kuulamist. Läti rahvusballett andis Tallinnas kaks etendust. 18. jaanuaril sai Estonias näha balletti siis n ja 19. jaanuaril suveöö unenägu. Suveöö unenägu käis vaatamas tantsu-uurija Heili Einasto, kes on nüüd klassikaraadio stuudios, et meile oma värskeid muljeid jagada, tere tulemast. Tere. Milline on selle etenduse üldmulje, oli klassikaline lavastus või pigem kaasaegse? Ma arvan, et selle kohta on öelda, et see oli kaasaegne ballett, aitäh ja üldmulje on positiivne. Hästi tihti oli näha, et selle lasteaia, kes on meile juba juurivamaš ja tuntud, on ta sellega. Ta lavastas mõned aastad tagasi Estoniasse Shannon, Roosi ning noh, selles mõttes sealse koreograafia isenesest uudne, aga jurivamas mõtleb tõepoolest nagu tantsuliselt, nii et ta on koreograafina tugevam kui lavastajana. Ma ütleksin nii et näha oli, et niisugused tantsulised joonised, tantsulise ideid, ta puistab nagu varr kast ja selles mõttes oli see väga rikas just tantsukeele poolest. Võib-olla lavastuslikult küljest vaadates tundus, et võib-olla kohati oleks pidanud tantsulist ideed viimistlema, nii et see lavastuslik efekt oleks olnud tugevam. Ja läti trupp rahvusballett on tantsul ses mõttes väga võimekas. Palju kenasid noori, hea füüsilise ettevalmistusega tantsijaid ja oli näha, et Estonia lava jääb neile väikseks. See kohe avaldas mõju, et kõik sünkrooni ei toiminud, sest lihtsalt ei olnud ruumi. Paljud liigutused ei saanud tulla täies mahus nii-öelda esile, sest ei mahtunud jällegi sinna nii palju neid ära, et selles mõttes oli natuke kahju, et nii Estonia laval nii väike ja, ja ei saanud nad ennast maksimaalselt näidata. Võib-olla probleemsem on see, et kaasaegne koreograafia minu arvates nõuab ettevalmistuses pisut teistsugust lihastööd ja ma just räägin, et küsimus ei ole selles, mis tööd sa teedega noh, sega mõjutab see, mida ma kehaliselt teen, mõjutab ka seda sõnumit. Et mul on nagu mulje, et koreograafia oleks saanud ka võib-olla rikkamalt esile tulla siis kui nende tantsijate ettevalmistuses oleks olnud ka kaasaegsemat kehatööd, saab asja ülearustest lihaspingetest välja. Et et seda nüüd iga vaataja niimoodi näeb, aga et ma arvan, et mõned niisugused nüansid, mis selles koreograafia seal jäid täiel määral just nagu esile tulema, et ühelt poolt nagu ma ütlesin selle lava väiksuse tõttu ja teiselt poolt ka selle tõttu, et tantsijate see oli noh, niisugust ülearuseks pinge, eks, et kui seal oleks olnud vabastatum lihas, siis oleks saanud see liigutus nagu mõjuda rohkem kui suurtrupp üldse kaasa tegi selles lavastuses ja kas seal olid säravad solistid, tuli suur seal olid põhitegelased on ooberonyedyt tahan, ja siis kaks pakki Robin, kes väga efektselt karakterrollid siis oli kaks paari ja siis sealjuures veel terve hunnik, kas siis neid tegelasi väikesed nõiad, suured nõiad kuus paari, nii et noh, laval oli, oli kohati ikka väga palju rahvast ja noh, säravad kindlasti olid nüüd raske öelda, kes oli Kessest nägusid ei tunne ja rollist ei saa jalaga pakki Robin näiteks olid väga head Bacoli Intars, Kleinhowsia, Robin Andris Uudams. Ning väga huvitava rolli tegi siis näitleja, kes oli nii Potton kui eesel või ühesõnaga tantsija tegelikult Ringols šiigis hästi niisuguse mõnusa lopsaka huumoriga. Ja see huumor väljendus ka ka kehaliselt, et ta oskas seda nii eeslit välja tuua kui seda natuke robustselt lihtsa koelist näitleja, et see oli hästi sümpaatne, väga ilus, niisuguse klassikalise tantsujoonega oli ooberoni esitav Alex seis Aviczkins. Karakterid, mis on nendes nime kaunis muusikas, olid kenasti välja toodud ja nauditavad ja, ja ma just mõtlesin, et oleks osanud kaasa võtta oma väikse vennapoja, et tal oleks kindlasti olnud seal vaadata, et ka lavakujundus on niisugune muinasjutuline, et oli salapärane mets, tähed, taevas ja siis haldjate mets lihtsalt põõsad, siis pöördusid seal suured lillesüdamed ja ta oli niisuguse huvitava atmosfääri osa tegelasi oli noh, natukene meenutusega, avatari tegelasi oma niisugused värvitud ja, ja rohelised sinised tegelased, haldjad olid hästi põnev. Nii et noh, nagu oli, mida vaadata ja millest mõnu tunda. Nagu ma ütlen, et võib-olla kohati oli nii, et, et see noh, nagu liikumiselise puhas tants oli vanusele tähtsam kui selle karakteri loomine. Aga üldiselt oli päris muhedaid kohti ja tegelased ka need neli paari, kes siis seal armuvad ja ei armu ja ja oli väga toredalt esitatud. Noh, mis nagu jäi meelde üks stseen. Tal oli nagu natuke võitlusstseen, aga ta oli antud mittevõitlusega võib-olla niisugune dispuut või vaidlus siis nende armastavalt, kes keda armastab siis ta tehtud, aeglub tehnik, et noh, nagu hästi aeglaselt, et meil on aeglustatud näidatud nii et see oli niisugune efektne võte, selle vahepeal väga kiire, efektse kõrge särava tantsu vahel. Tants nagu ka muusika on rahvusvaheline keel. Aga kas seal saab ka eristada mingeid koolkondi, et eestlased tantsivad sedamoodi lätlased natuke teisiti? Sellega on nii ja naa, mul on tunne, et see ei pruugi tulla ühe etenduse puhul välja. Pigem noh, nagu kui näeks võib-olla hooaega ja siis võrdleks, et siis tõenäoliselt mingid jõujooned. Ja minu arvates kuna ma käisin Valgevenes novembrikuus küll mitte balletti vaatamas, aga kaasaegset tantsu siis vot seal tuli küll, ütleme see slaavi ja võib-olla siis mis Eesti kaasaegse tantsu puhul on nagu erinev. Et selles kultuuriruumis noh, toores slaavi kultuuri, mis pandi sellele kehalisele võimekusele ja tehnilisele oskusele palju rohkem rõhku kui Eestis, kus, nagu idee on tähtsam, tundub, et noh, see kontseptsioon, et kuidas ta teostatud on nõrgemad ja see, see niisugune tohutu energilisus, mis laval on. Et seda nagu Eestis, ma ei ole niimoodi näinud. Ma ei julge öelda praegu ja Eesti võrdluses, et kas see nüüd on nii vina, mis torkab silma, võib olla nii, rahvusballetikoosseisus on Läti nimesid tunduvalt rohkem kui eesti. Vanemuine on väga rahvusvaheliseks läinud ja ka Estonia on nüüd palju rohkem rahvusvahelisi nimesid. Kas see on hea või halb, see sõltub ilmselt vaatepunktist. Kas kokkuvõtteks võiks öelda, Läti rahvusballett on heal tasemel ja te soovitaksite seda minna vaatama näiteks Riiga. Ja kindlasti aitäh Heili Einasto ja ilusaid balletielamusi ka edaspidi. Täna ja homme jätkuvad Läti rahvusooperi külalisetendused Tallinnas Pjotr Tšaikovski ooperis Jevgeni Joneegin. Ooper on vene keeles ja ingliskeelsete subtiitritega. Üleeile andis Tartu Ülikooli aulas soolokontserdi noor pianist Andre Hinn ja sama Nooran arvustaja, kelle ma palusin klassikaraadio eetris, siis on Kadri-Ann Sumera. Ma vaatasin, teie mõlema elukäik, kui te olete vist küllalt palju paralleelselt õppinud alguses muusikakeskkoolis, siis muusikaakadeemias ja pärast Arbo Valdma juures Kölnis. Täpselt nii, me oleme päris palju aega nagu koos õppinud ja koos veetnud eritisele Kölni perioodi jooksul, eestlased ju kõik on praegu tunnevad nagu sugulussuhteid, et seal saime väga hästi läbi. Nüüd siis tuleb sul arvustada oma head õpingukaaslast ja rääkida sellest kontserdist, mille ta andis. Mina tunnetasin seal kontserdil sellist mõnusat humoorikat meeleolu, aga kuidas sina seda kontserti tajusid? Jah, see mõnus ja humoorikas on hea väljend, et mul oli väga hea meel kuulata, et kuna Andre pole tükk aega neid Eestis suurema soolokontserdiga üles astunud, et see on selline esimene justkui enesenäitamise võimalust üle tükiajaja. Minu meelest ta saavutas nagu väga toreda sellise just õhkkonna ja meeleolu kontserdikava jõest sihitatud praegu võib-olla natukene ebatraditsiooniliselt selles mõttes, et enamasti ikka tahavad oma kavadesse romantilist muusikat lisada. Aga see kava üles ehitatud Mozarti põhiselt lisaks siis Schenbergiks väike tsükkel ja Beethoveni üks ka väiksematest Sanaatidest ja kõik sättis kokku sellise kerge mulje, ülifilosoofiline ja sügavtõsine ja selline väsitav Ta vaid vastupidi, kuidagi kerge ja hea meeleolu või hea tuju tekitav. Ja väga värske ja mul oli hea meel kuulda, et Andre on hakanud kuidagi väga loomulikult ja lihtsalt mängima, et ilma igasuguste eputamist Ta või selliste punnitamiseta mäng oli. Et mulle väga meeldis see loomulikkus ja siirus, mis just Mozarti, see on minu meelest väga oluline, väga esintsiaalne. Mulle tundub, et sageli Mozarti puhul mõeldakse üle selle üle, et mis Nuuldext ja mismoodi need drillerid ikka peavad käima ja et sellest on saanud peaaegu nagu mingi teadus, aga tegelikult see muusika oma põhiolemuselt on ju just nimelt selline lapselikult siiras ja rõõmus ja mänglev. Ma ei usu, et Mozart ise jõudis kõiki nootini kohutavalt üle mõelda. Kui vaadata seda mahtu, mis ta oma elu jooksul kirjutas. Et ma arvan, et tema jaoks muusika ikka rohkem selline mäng ja kase Beethoven, kuuessionaat, F-duur selle ettekandele tuli, on üks minu lemmik Beethoven idest just varasematest sonaatidest, et ma mäletan, keskkooli ajal ma ametlikud seda küll ei mänginud, aga omaette mängisin, et siin väga värvikas ja väga selgete kujunditega muusika ilma ka jälle Beethoven kaldub mõnikord filosofeerima ja kuidagi sellise suurushullustuse juurde. Aga see sõnatoniest on pisike ja kompaktne, väga selgete kujunditega väga ilusate plastidega, väga selline vaimukas ja humoorikas. Ja täpselt niimoodi seda ka mängis. Aga võimule kõige rohkem sellest kavast. Mulle meeldis isegi Schönbergi tsükkel kuus pala mida on väga raske iseenesest huvitavaks mängida ja ma olen seda ka varem kuulnud niimoodi, et nad need lood ei avaldanud mulle eriti muljet, aga just nüüd ma arvan, Tore keset Mozartit kuulata järsku midagi niisugust, mis on mõnes mõttes sama puhas ja sama. Kui Mozarti muusika sama napisõnaline ja sama peen, see puhastab nagu kõrvad peale Mozartit ja omakorda jällegi Mozart puhastab kõrvu Schönbergi jaoks, et mõjus väga värskelt ja tohutult huvitavad kõlavärvid ja kujundid, mis Andreali seal leitud, et et tõepoolest igav ei hakanud seal kontserdil küll hetkekski. Testis Schenberg oli hästi nüansirikas, aga omamoodi mingi paisu tagant vallandamine, minu jaoks oli veel see lisapala lise palakse liideebyysii tüüd, keerulised harmooniat ja tõepoolest see all kui ülejäänud kavali, selline pigem vaoshoitud ja pigem klassikalises võtmes. Kas ümber ka on ju tegelikult klassikaline muusika hästi mingites raamides sisse debiicii, seal leidis Andre veel mingi vabaduse või sellise hästi vahetu lähenemise ja, ja tõepoolest, Kagoogilise vabaduse ja kõlavärvivabaduseta tundus, et ta oli selle klaveriga väga hästi sina peale saanud, et, et valitsus pilli väga hästi. Tallinlastel on võimalik teda veel esmaspäeval kuulata 24. jaanuaril kell 19 Mustpeade majas. Et kindlasti soovitan minna väga huvitav kontsert. Ja sind ootab ees sinu ülesastumine saabuval kolmapäeval, nii et tuult tiibadesse sulle ainult selleks aitäh. Ja nagu juba mainisime, siis Kadri-Ann Sumera annab ise oma soolokontserdi saabuval kolmapäeval Tartu Ülikooli aulas ja sellele järgneval esmaspäeval Eesti muusika ja teatriakadeemia kammersaalis. Ja olgu veel lisatud, et nii Andre Hinny kui Kadri-Ann Sumera õpetaja Arbo Valdma on taas kavandamas pianistide talve University mis toimub 18.-st 25. veebruarini Pärnus. Tegemist on siis pianistide meistrikursusega, millel sedakorda osalevad 16 noort pianisti neist kolm Austriast ja Sloveeniast ning 13 osalejat üle Eesti. Meistrikursuste tunnid toimuvad Pärnu raekojas ja on tavapäraselt avatud huvilistele jälgimiseks. Seda siis veebruari keskel. Kolmapäeval ja neljapäeval andis Eestis kontserdi Perens lifti nimeline kammerorkester Ungarist, millega tähistati Ungari 2011. aasta Euroopa Liidu eesistujamaaks saamist. Küsisin orkestri kunstiliselt juhilt Jaanus rollalt, kuidas see fakt nende tööd mõjutab. Tema arvates siis nende kunstiline osa on, on kõige poliitikavabam, et see on nende elu, et nemad teevad seda tööd juba viiekümnendat aastat, sõidavad mööda maailma ringi ja muidugi see tuleb ainult kasuks, et ja Ungari on nüüd Euroopa Liidu eesistuja riik. Seekord on meil eriti hea meel, kuna nad on esimest korda üleüldse Eestimaal oma orkestriga ja, ja alles siis, kui nad sõitsid ringi mööda suurt Venemaad oli selline asutus nagu kosk, kontsert korraldas nende kontserte. Nad on käinud Riias Vilniuses, aga kahjuks Tallinna siiamaani nad ei ole sattunud, nii et neil on hea meel, et seoses selle eesistumisega nüüd ka Tallinn Teie orkester on välja kasvanud Berends listi nimelisest akadeemiast. Kui palju on orkester akadeemiaga praegu seotud? Üsnagi tihe on läbikäimine NL, kuna 1963. aastal just kooliõpilastest moodustus esimest korda siis nende ansambel ja kahjuks on olla viimane inimene, kes sellest algansamblist on järele jäänud ja hetkel teeb siis ansambel läbi sellist noorenduskuuri. Hetkel nad üritavad siis oma ansamblit kaaslasse siis kaasata just selles Koolist härral olla, õpetab immer muusika õppetoolis ta kammermuusika õppetooli juhataja ja näiteks nende tšellomängija siin koolis siis õpetab tšellot nii et neil on väga tihe läbikäimine, neil, neil on ühised kontsertid noortega koolinoortega nii-öelda ja nad üritavad siis igal juhul vanu sidemeid nagu hoida. Alguses alustasid siis nende nimi oli lihtherentsi nimelise muusikakooli kammerorkester, aga siis see nii-öelda muusikakooli vahelt ära ja teed siis lihtsalt kammerorkestrile. Te võiksite kirjeldada lühidalt ungari muusikaelu, millised iseloomujooned on Ungarile kõige olulisemad. Tema arvates Ungari saavutas muusikaelus väga kõrget positsiooni. Ägem 20. bändi tippheliloojatele näitasid, neelab Artog ja mööda maailma sõites nad on kohtunud mitmetes kohtades kuulsate muusikutega ja nüüd ei käi jutt nagu klassikalisest muusikast, et et kui üldisest muusikaelust rääkida või Ungari muusikaelust, siis mitmel erineval tasandil on saavutatud kõrget positsioonid, siis muusikutel Üheks friends listi orkestri eesmärgiks ilmselt on Ungari klassikalise muusika propageerimine ja selle esitamine väljaspool Ungarit. Aga mis on veel orkestri eesmärgid? Nende eesmärk on propageerida üldiselt muusikat, mitte ainult muusikat. Nende 50 aasta jooksul, mil nad on tegutsenud, on mänginud alates barokkmuusikast kuni kuni tänapäeva muusikani välja erinevaid palasid ja seda tõestab ka nende ligi 300 plaadi suurune helisalvestus. Ja seda nad tahaksid ka järgnevatele põlvkondadele edasi anda või õpetada, et, et nad mitte ainult seda kammermuusikat ja muusikat ei üritaks nagu edasi anda maailmale vaid kogu muusikaarmastust ja erinevaid erinevaid muusikapalasid. Et need ligi 40 aastat oli see algkoosseis koos aga kahjuks nüüd ajaga ja vanusega seotud probleemide tõttu ansambel diad noorenema ja ansambli vanemad liikmed tahaks, et need noored, kes peale tulevad, et neil jääks ka sama eesmärk, et mängida head muusikat ja seeläbi siis tutvustada Ungarist maailmale. Teie orkestrile ei ole, peadirigenti, on kunstiline juht. Mis on sellise töövormi eelised ja puudused? Täna saates rääkida ainult eelistest, kuna nende orkestri iga mängija on omaette isiksus siis ta paev panustab oma osa sellesse muusikasse, mida näed ühe õhtu jooksul ühe pala esitamise jooksul nagu üritavad edasi anda. Just see näitabki sellist head demo kraatilist mittepoliitikat nii-öelda, et neil ei ole nagu sellist ühte juhti, vaid kõikidel on õigus sekka öelda oma osa. Ja härra Roora siis mainis, et kuulus viiulimängija, aidake Stern ükskord vesteldes tema siis mõtlesid selle peale või rääkisid ka samal teemal. Ja lisaks ta ütles, et muusik on kõige parem poliitik. Nii-öelda nemad arvavad, et ei pea olema sellist üldist juhti, vaid peab andma võimaluse kõikidel siis oma osa lihtsalt on vaja kunstiline juht, kes neid kõiki koos hoiab. Kõneles verenduslisti kammerorkestri kunstiline juht Jaanus rolla. Tõlkis Gabriella naat Ungari suursaatkonnast. Tartus laulupeomuuseumis esitleti raamatut Vanemuise selts 1865 kuni 2010 sisse täid seltsi ajalukku, mille materjali kogus kokku ja pani kirja Valter Haamer. Meeldiv võimalus kohtuda raamatu autor Valter Haameriga ja rääkida põgusalt uuest raamatust. Vanemuise seltsi ajalugu on pikk 145 aastat. Kui hakkasime vaatama, millal siis viimati ilmus raamat, mis käsitles Vanemuise seltsi ajalugu tervikuna siis selgus, et see oli juba aastal 1925, kui Vanemuise selts tähistas kuuekümnendatel aastapäev. Järelikult midagi peab tegema ja lõpuks tuligi raamat Vanemuise selts 1865 2010 sissevaateid seltsi ajanud. Kui te seda raamatut koostasite, mis teid üllatas kõige rohkem? Kõige niisugune meeldivam oli ehk see, et me aastal 2010 võisime tähistada ka Vanemuise seltsi väga pikka tegevust diaatri arendamisel. Nimelt 1870 alustatud Eesti teater tegutses Vanemuise seltsi rüpes kuni 1940. aastani, seon 70 aastat selle juures Vanemuise selts ehitas ühe suure maja Armas Lindgreni projekti järgi ja 1939. aastal valmis spetsiaalne teatrisaal selle maja juurde. See oli aeg, mil ka sündis kutseline eesti teater ja kui 1940 teater riigistati, siis sellest möödus aastal 2010 juba 70 aastat, kui Vanemuine elab riigiteatrile ja see on tähelepanu väärne fakt, et üks selts suutis 70 aastat arendada teatrit ja ehitada kaks teatrimaja. Vanemuise selts on jätnud Eesti muusika ajalukku ka mitmeid jälgi. Vanemuise seltsitegevus galal väärib tunnustust tõesti, sest Johann Voldemar Jannsen unistas eestlaste üldlaulupeost ja seega sai teoks aastal 1869 selle teokstegemine oli mitte ainult laulupeo toimumise fakt, vaid see võitlus, mis toimus saksa kultuuri esindajatega, selle laulupeo mõte ja repertuaari kallal, aga see toimus ka üldse ühiskonnas palju laineid löönud repertuaar, kus esitati juba ka vaimuliku koorilaulu kõrval ilmalikke laule ja seal muide lauldi ka esimest korda patsiuse Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, millel oli sõnad kirjutanud Johann Voldemar Jannsen, mida me laulame tänagi, aga seal oli ka Lydia Koidula sõnadele Kunileidi loodud laulud, kuid Tartus toimus ka teine laulupidu 1879 ning Vanemuise selts korraldas ka veel viienda laulupeo solid 1894. Rohkemaks Vanemuise seltsi jõudu enam ei olnud ja edaspidi kandusid laulupeo Tallinnasse ja sinna nad ka jäid. Paljud vanemad koorijuhid ja teatrijuhid on rääkinud, et kui ilus oli kunagi Vanemuise suveaed ja kui suur orkester ja kui palju kontserte seal suveaias anti, sellest vist on ka raamatut. Noh, ja Vanemuise suveaed, mis asus vana Vanemuise linnapoolsel küljel, oli 500 kohaline, seal oli külastajaid palju ja selle juures oli veel asjaolu, et seal pakuti parimat sümfoonilise muusika. Selle kõrgaeg oli aastal 1920, kui suveaia külastajad näiteks oli 50000 inimest, see oli rohkem kui Tartus tollel ajal inimesi üldse elas, seega siis tartlased käisid korduvalt seal suveaias ja tuldi ka veel maalt sinna suveaeda, kontserte külastama. Sealjuures Vanemuine oli asutanud sümfooniaorkestri, mida juhatas pikka aega Juhan Aavik, Juhan Simm ja ka teisi silmapaistvaid muusikuid kanti ette suurvorme. See oli suure muusikalise hariduse riikliku tähtsusega üritus. Milline on Vanemuise seltsi tänapäev ja milliseid põnevaid fakte tänapäevast saab sellest raamatust teada. Kui vaadata Vanemuise ajalugu natukene kõrgemalt ja kaugemalt, siis võime ütelda, et Vanemuise seltsitegevus on jaotatud kolme valdkonda. Üks valdkond on teater alates 1870. Teine valdkond on muusika, mis algas 1865 juba ja kolmas valdkond on harivad loengud. Teatritegemine on jäänud nüüd juba riiklikum teatri Vanemuise hooleks. Mis puutub sümfoonilise muusikasse, siis see on jäänud kontserdiorganisatsioonide hooleks, kuid Vanemuise selts näeb võimalusi harivate loengute näol, tõsta linnarahva teadlikkust ja panna linnarahvast mõtlema oma linnaväärtuste üle ning sellega tõsta meie Tartu elanike vaimsust. Ma ütleks seda, et tartlased võiks olla uudishimuliku mad oma linna mineviku vastu et tunda selle meie eelkäijate suurt tööd ja püüda ka omalt poolt midagi. Järgijad Ta, mida meie järglased võiks ütelda, et näete 21. sajandi alguses tartlased olid väga uudishimulikud ja nad teadsid, mis oli varem tehtud ja andsid oma panuse selleks, et, et see saaks Tartu vaimu kosutada. Aitäh Valter Haamer selle intervjuu eest, et olite nõus tulemast stuudiosse ja tutvustama uut raamatut. Vanemuise selts 1865 kuni 2010. Iga ja Pärnus on jõudnud poole peale nüüdismuusika päevad, mille läbivaks teemaks on fu'd, turism, novaatorliku muusikud ja mitte ainult muusikud on nokitsenud mürapillide kallal ja neid juba ka publiku Esserbitsenud. Nüüdismuusikapäevade korraldaja Andrus Kallastu rääkis, kuidas seni on läinud ja mis edasi. Plaanis on möödunud töiselt see periood esimesel nädalal, siis oli meil selline multimeediumi töötuba mis oli pühendatud eksperimentaalsete muusikainstrumentidele. Ja meil oli, ütleme siis niimoodi 10 päeva kõva tööd lugeda sisse ka üles. Ja mahavõtmine, see multimeediumi töötuba lõppes kontserdiga kus siis said eluõiguse terve rida uusi instrumente, mille ma loeksin ette. Kõigepealt Tonk, mille autor oli Hans Otto Ojaste. Siis klirur. Mille autoriks on kiti suun siis kettar, mille autoriks on Urmas Lüüs. Mousse'i. Mille kaasautoriks edasiarendajaks on Erik Alalooga ja Põltsa, mille autoriks on Tanel Kulla. No need inimesed, kes juhtusid vaatama neljapäevast miinisaadet, omavad väikest Pilte juba, mismoodi need muusikariistad välja näevad. Aga kui sa püüaks natukene raadiokuulajale ka kirjeldada neid, seda, kuidas nad välja näevad, on raadios väga raske. Aga ma võin lihtsalt kirjeldada seda, mis olid nagu nende pillide ehitamise eesmärk üks ja eesmärk oli siis see, et tegelikult avastada uusi, kõlasid, avastada nagu seda kõlamaailma, mis meid tegelikult ümbritseb, aga jõuda nagu mingisuguse vormistamiseni sellise muusikainstrumendina. Ja tegelikult need konkreetsed pillid siis valmisid eelmisel sügisel need inimesed, nende pillide autorid ja nende valmistajad on Eesti kunstiakadeemia üliõpilased ja see oli üks selline spetsiaalne kursus, mida, mida sügisel vedas Erik Alalooga ja mida nüüd kevadperioodil pean mina, et meil on selline liit kursus, et mille esimene pool oli pillide valmistamine. Ja teine pool ongi siis nende pillide kõlaomaduste katsetamine, nendele pillidele komponeerimine, nii et see töötuba Vot selline tõesti noh, näiliselt võib öelda, et noh, mis seal siis nüüd ära ei ole, aga, aga meil oli praktiliselt iga päev pühendasin ühele pillile. Kõikide nende pillide helid said ka salvestatud need inimesed, kes ei ole ju saanud mingit eriõpet muusikas, oli ka selline lühike kiirkursus Tsoonivaldkonnas, nii et me uurisime nende pillide kõla omadusi ja, ja need inimesed kirjutasid ka nendele pillidele konkreetselt loo, nii et sellel kontserdil kõlav muusikaline materjal ei olnud improisatoorne, vaid need olid kõik tegelikult noteeritud lood. No mis veel tulemas, nüüdismuusikapäevadel tulemas on sümpoosion, traditsiooniline tegelikult nüüd niisugune päevad on ju algusest peale kasvanud välja sellises sümpoosioni ist. Selle sümpoosioni pealkirjaks on fu'd, turism ja esmane on siis tegu nelja sellise ülevaate loenguga suurtesse valdkondadesse, seal olla kõigepealt maris Valk-Falk, kes tutvustab Louisi russo la keda võib pidada muusikalise modernismi isaks. Tema ühte traktaati mürade kunst, Karol Kallas, kes tutvustab turismi kujutavas kunstis Toomase Faru, kes tutvustab turismilaiendusi vene kirjandusse ja kõige lõpuks Mart Jaanson, kes räägib sellisest üldisemast futuristlikust, kontseptsioonist, ühesõnaga elust pärast surma, seal niux missa, vormel, resurreksid moratoorium, ühesõnaga me usume nagu surnust ülestõusmist. Aga ma vaatasin sealt kõvasti, et tulemas on ka veel. Töötubasid ja tulemus on veel selline vokaalmuusika töötuba ja see on tegelikult seotud võib-olla mõistega uus vokalism, mis on mingis mõttes selline täiendmõiste, sellise leppel kanto laulule, ilusale laulu tavapärasele traditsioonilisele laulule. Tegu on siis ikkagi kunst muusika mõistega uus vokalism ja, ja ütleme, selle suuna nagu põhimõtteks on uurida sellist inimhääle ebatraditsionaalse kasutus, inimhäälega hakatakse müra tegema? Jah, just, et mida inimhäälega tõepoolest nagu teha saab, on, on nagu selles uues vokalismis kasutusel ja ütleme, see konkreetne teos, millele see uurimistöö siis põhineb, on Peter Maxwell Davis kaheksa hullu kuninga laulu. Kui kõik läheb hästi, võid, võid hull, loodame parimat. Siis Pärnu raekojas tõepoolest on Pieter Maxwell Davisii kaheksa hullu kuninga laulu, mis on niukene kultusteos tegelikult vokaalmuusikas. Siis selle Eesti esiettekanne ja solistiks on Atlan Karp. Täpsustuseks niipalju, et turismiteemaline sümpoosion toimub Pärnu Kunstnike Majas täna ning algab kell 11 heligajale Pärnust. Ülle Hallik. Barokkmuusikahuvilisi, kes täna Tartus viibiva, toodetakse täna Tartu linnamuuseumi, kus algusega kell 16 mängib ansambel kan toores kaantes Georg Philipp Telemanni muusikat. Kuid veel enne, kui järgmine nädal läbi saab, algab 22. barokkmuusikafestival, mis kestab kuni viienda veebruarini. Avakontsert on juba järgmisel reedel. Saabuval neljapäeval on Tartus eksklusiivne džässikontsert diipas sound, mis toimub Ateena pööningusaalis. Nimelt Artuid seltsi neljapäevade korraldaja Oleg Pissarenko rääkis, et otsib Tartu džässikontsertide jaoks uut kuulaja sõbralikku ruumi. Võib-olla Ateena pööningusaal on just see õige koht. Neljapäeval esinevad seal Raul Sööt, Keio vutt, Meelis wind, Mihkel Metsala, Eduardo kuulin, Virgo Sillamaa, Petteri Hasa, Peedu kass ja Toomas Rull. Oma kontserdile Tallinnas Kadrioru lossis kutsub saabuval neljapäeval ka Eesti interpreetide liit. Eliitkontsertide sarja raames esinevad Olga Varonova viiulil ja Mati Nikolai klaveril. Kavas Salmenharaja Šostakovitši. Möödunud nädalal saime teatega Eesti muusikateraapia ühingu konverentsimuusikat ka tervise heaks kohta. Konverents toimub 12. veebruaril Eesti muusika ja teatriakadeemias. Lähemat infot leida Ühingu kodulehelt www punkt. Muusikateraapia poee kaja. Tallinna filharmoonia alustab täna uut kontserdisarja talendid kodus. Koos Tallinna Kammerorkestriga musitseerib täna Mustpeade majas viiuldaja Kaija Lukas, kes on saanud aega tänaga stuudiosse tulla. Tere. Tere. Kuidas teie sattusite Londonisse õppima ja miks te just selle kooli valisite? Kõik algas nendest mõtetest muusikakeskkooli lõpuaastale, mis siis edasi saab ja kuhu edasi õppima minna. Mul oli, tähendab isu näha rohkemat. Ja ma tahtsin ennast proovile panna ja näha, et kas on, on võimalik ka sisse saada, see oli tegelikult ainuke eesmärk esialgu, et, et minna proovima ja mängida seal. Aga kõik läks kuidagi väga sujuvalt ja hästi, et, et peale keskkooli lõpuklassi siis ma astusin sisse Londonisse ja ehk seal tõesti kujunes nii, et ma olen nüüd juba oma viimasel kursusel. Ja aasta oli siis 2006 ja kool, kool on Londoni muusika ja teatrikool kild hallimu, kild hääli muusikaga. Mille poolest siis teie arvates nüüd erineb see, kus, mis seal antakse, sellega, mis siin on, või on lihtsalt see olustik ja ümbrus seal hoopis midagi muud ja rikastavam? Jah, seda, seda absoluutselt kindlasti, sest et London on lihtsalt niivõrd palju kordi suurem. See kultuuriline keskkond on niivõrd mitmekesine, et seda ei oskagi kohe sõnadesse panna ei oska. Saate alguses, et mul nüüd on aastaid võtnud aega tõesti, et kõike seal nagu näha ja kuulda, mis võimalik on ja õppetase on kindlasti igal pool väga hea. Aga just ma arvan, et see, see keskkond, see, mis nii palju kirgastab ja ergutab ja avab silmi ja kõrvu, et see viib tõesti iga päev edasi, annab uusi ideid, seal on artiste tõesti igalt poolt maailmast, tähendab mul ongi selline tunne, et London, eks ole, ta on selle saare peal, et sealt tulevad artistid nii Euroopast kui ka Ameerikast ja, ja ta on selline väga suur kultuurikeskus nende kahe mandri vahel. Nii et, et muusika oli seal poole pealt. Muidugi olen, olen katsunud jälgija niivõrd palju, kui võimalik ja kui palju, kui rahaliselt võimalik on, seal on loomulikult kõike muud teatrit ja kunsti ja tantsuetendusi ja kõige kõige on seal mingid soodustused ka üliõpilastele, et saab nagu soodsamalt elada ja on, et tegelikult seal on ikka päris häid pakkumisi, on õpilastele, üliõpilastele, nii, et et ma saan võimaldada ise käia ja näha ka, keda te olete seal kuulnud, siis sellistest suurtest maailmanimedest. Väga palju. Olen kuulnud orkestreid London Symphony Orchestra, filharmoonia, Londoni filharmooniaorkestri ja siis kõik solistid, kes, kes nende eest läbi käivad näiteks annesusi interLeonidas kavakos Saara Chang, nimetades viiuldajaid nüüd ainult, aga seal loomulikult minister selliste, kuidas õppetöö põhiliselt toimub Kilhalt koolis, mis on ju väga kuulus ja seal on teisigi eestlasi ju õppinud piimas ja, ja tõesti ja meid tuleb sinna aina ja üha juurde. Sel sügisel nüüd tagasi minnes Londonis peale siis aastat Ameerikas oli mul väga, väga meeldiv üllatus, et meil on seal lausa mitu tekkiva kildralis Eesti keelde tõesti rohkem rääkida, nüüd ka koolikeskkonnas. Hetkel on pianist Mihkel Poll siis ka muusikaakadeemiast veel Maarit Kangro sellistena taamal nii-öelda ja, ja ka Kristiina rokašewitz ja Siretlust. No see näitab ainult seda, et Eesti noored muusikud, kes siin oma hariduse põhja saavad, on täiesti konkurentsivõimelised kogu maailmas. Ja absoluutselt ja loomulikult on ju ka veel. Royal kolledžis on Mari Poll viiul teha samuti ja Sten Lassmann juba juba kaua aega ja tõesti, Eesti muusikud on, on väga konkurentsivõimelised aina aina rohkem ja rohkem, nii et teda on väga-väga suur rõõm näha. Olete seal saanud töö näha ja kuulda väga häid muusikuid, orkestreid, aga kas te ise ka olete saanud esineda, eks see on muidugi palju raskem küsimus siin Eestis olles oma õpingute ajal keskkoolis, olime võimalusi palju rohkem, aga aga kuna seal on niivõrd palju rohkem õpilasi, siis on see alati palju suurema konkurentsiga. Kõik esinemisvõimalused aga on küll esinemisvõimalusi koolisiseselt ja aina rohkem, nüüd tuleb ka nii-öelda väliseid kontakte mulle, nii et et sarnast rakendada, kes teie õpetaja on ja kas olete temaga rahul? Minu õpetaja, esimesed kolm aastat, esimesed kolm kursust oli Jack liin ras. Tema on ameeriklanna, õppinud ise New Yorgis Tšuljardi ülikoolis. Ma olin väga-väga rahul temaga. Ma otsustasin, et mul oli, tähendab huvi ka näha ühe teise professori tööd ja mängisin talle ette. Ja nüüd sellest sügisest võtan ma tundega professor ohver Falgi juures. Esinemisi seal Londonis ja välismaal on, aga mitte piisavalt, ilmselt niipalju, kui te tahaksite, aga kuidas, millised kontaktid teil siin Eestiga on? Need on ilmselt säilinud, seda näitab kasvõi tänanegi kontsert olete saanud ka Eestis mängida? Ma olen püüdnud küll Eestis ka mängida ikka nende aastate jooksul, mis ma ära olen, et natuke keeruline vahest on, sest tähendab õpingud võtavad suure aja ja, ja igasugune kava ettevalmistamine täpselt samamoodi. Aga mul on väga, väga hea meel, et, et mul on täna õhtul selline võimalus mängida kammerorkestriga ja ma loodan, et need kontaktid ei ka ja mida te mängite? Mozarti viiulikontsert number kolm, G-duur ja miks just see teos, see sündis väikese arutelu tulemusena, mina pakkusin selle oma kavast välja ja see sobis ka kammerorkestri kava. Olete enne ka seda saanud mängida? Orkestriga mitte, aga olen seda mänginud küll, jah. Ja nüüd tahaks teie käest veel küsida, et millised eesmärgid teil on, kauaks te jääte välismaale ja mis edasi saab? Jah, sellised küsimused on ka minu peas. Et nüüd hetkel olen siis neljandal kursusel lõpetamas bakalaureusekraadi ja põhiline eesmärk praegu on siis ikkagi jätkata magistriõppes samas koolis õpetaja juures ja ja ma loodan, et see kõik saab teoks, et nii finantsiliselt siis ka põhiliselt just finantsiliselt, et see, see kõik kujuneks ilusti välja ja ja loodetavasti ka ennast siis rakendada rohkem ja rohkem professionaalsel tasemel, nii siin kui seal, aga selleks tuleb käia palju ette mängimas ja konkurssidel ilmselt. Ja ette mängimisi tuleb tõesti väga palju teha jah, et dist inimestega suhelda, et nendele mängida, et teataks ühesõnaga, et selline luua, luua kontakte. Suur aitäh ja edu teile õpingutes ja ka tänaseks kontserdiks. Loodame, et tuleb tore kontsert. Suur aitäh. Kaia Luukas esitab täna kell seitse õhtul Tallinnas Mustpeade majas koos Tallinna kammerorkestriga Mozarti viiulikontserdi number kolm G-duur. Kontserdil kõlavad veel pere Hendrik noort greni rokkskoor Lepo Sumera sümfoonia Joseph Haydni sümfoonia number 97 C-duur. Dirigent on Juha kangas. Sarja talendid kodus, järgmine kontsert on 16. aprillil metodisti kirikus ja soleerib samuti Londonis õppiv viiuldaja Mari Poll. Stuudios on külas Alo Põldmäe. Arvan, et üks loomingulisemaid inimesi, keda ma oma elus olen kohanud, oled helilooja alati uut avastav muusikauurija ja tegelikult juba aastakümneid olnud ka noorte heliloomingu õpetaja just keskastmes. Sinu õpilaste hulgas on ju sellised tunnustatud heliloojad nagu Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Ülo Krigul, Mari Vihmand ja väga paljud teised ja oled õpetanud heliloomingut muusikakeskkoolis otsa koolis nõmme ja Saku muusikakoolides ja nüüd oled Elleri kooli heliloomingu õpetaja. Ja just heliloomingu õpetamise teemadel. Tahaksin täna sinu käest kuulda. Ise oled olnud, sa Heino Elleri õpilane, kas oma õpetajaametis ole tellerilt midagi üle võtnud? Jah, kindlasti on üle võtnud kasvõi seesama moment, et Eller on kunagi öelnud, et tuleb kirjutada päevas kas või üks takt. Vaadake, kui palju see taktide kokku tuleb aasta jooksul või 10 aasta jooksul. Seda ma olen püüdnud ka oma õpilastesse sisendada, et ei tohi jätta pikki vahesid, sest kui nii-öelda alasile häppi kah kiiresti kuumusest läheb külmusesse. Nii täpselt samuti on heliloominguga, kui on ikka mõni kuu vahet ei ole midagi kirja pandud, siis see asi läheb kuidagimoodi seisma ja seisvasse kus see juba on üle võetud. Heino Ellerilt ja muidugi Heino Elleri on kindlasti üle võetud see moment, et minagi sisendanud õpilastesse tuleb liikuda palju looduses. Ta loodusest, mis loodus meile pakub ja, ja seda Eller ju kogu aeg oma õpilastesse ja ka oma loomingu kaudu kõikidesse püüdis sisendada. Kas või võtame kõige tuntumaid viiulipalu, männid, see, see on nagu üheks võib olla kreedoks eesti heliloomingu looduspiltidest üldse. Kui vanalt Eestis hakatakse heliloominguga tegelema ja mis seal üldse selle eeldused, et üks noor inimene hakkaks heliloominguga tegelema? Vaat see on huvitav küsimus, seda ma esitan endale ka juba ligi 30 aastat. Sellega ma olen tegelenud loomingu õpetamisega, tähendab ja mõni laps võib olla seitsmeaastaselt juba selline loomingu andeline, et ta võiks õppida, et kust saada. Aga nendega on alati oma teha ooper, sest inimene kasvab, kiiresti-kiiresti ka areneb. Ja, ja see harrastus peab olema ka mänguline, ta ei pea olema selline sügav selline filosoofiline või külje pealt vaadatuna, nagu on heliloomingu õpetust täiskasvanule. See peab olema kiiresti vahelduv, ta ei tohi, palju aega ta selle pärast päris väikeste juures muusikakeskkoolis Tallinnas on sisse viidud. Väga-väga asjalik momente. Kaheksa-üheksakümneaastastel pillastega ei olegi terve tund akadeemiline tund, vaid on pool tundi, nii et võib alustada seitsme aastaselt, aga muidugi siiski see kõige õigem iga on alates 12.-st 13-st teast, kui toimub ümbritsevast maailmast juba palju vastuvõtmise ja siis helilooming nõuab süvenemist ja, ja väike jah, väike laps võib-olla lühikest aega loomingu küüsis nii-öelda aga, ja sealt siis 12.-st eluaastast edasi juba järjest aktiivsemalt. Iga vanuserühm nii-öelda nõuab ka oma lähenemist. Nii et siin väga selget metoodikat ei olegi, nii et mina olen selle 30 aastaga enda jaoks mingid metoodilised momendid täiesti paika pannud, mida ma ka igas koolis, kus ma olen õpetanud neid ka rakendanud. Ja, ja üks on kindlasti see alguses vähehaaval isegi piirata teadlikult näiteks nelja noodipala kirjutada sellega ju maailmast kaheneb veelgi väiksemaks, aga siiski nelja noodiga me saame mingisuguse ettekujutuse, mida sellega saab ette võtta või siis mingi intervalliga, näiteks sekuntseptim, Witterts kasutad alguses piiratud arvu intervalle nendegagi saab eriti klaverimuusikas palju ära öelda või siis tingimata Ta esimesel õppeaastal nii väikestel kui suurematel, et kasutada ühehäälset muusikat ehk puhkpillimuusikat kirjutada, sest kui me oleme harjunud klaveriga, kus on võimalik orkestri kõla saada siis on see ju meie tohutu abiline, aga me peame ka ühehäälse muusikaga hakkama, saame selliseid momente. Ma juba annan päris noortele teha nii et praegu Elleri muusikakoolis, kes on esimest aastat minu juures või teist aastat elan ka klarnet või saksofon või siis oboe ja sellega õpime ühtlasi ka instrumente tundma. Ja jahäälse muusika võlu ja, ja ka raskus. Ja nagu ma juba ütlesin, tingimata iga õpilane peab kirjutama oma oma kas suveelamusi või talveelamusi praegu kirjutama talveelamusi. Ja üks õpilane on kirjutanud lauset tervet klaverimuusikat, alates jäistest hommikustest purikatest kuni kuni lumehangede, nii selline, siit isegi seitsmeosaline, mis on tingitud looduse nähtustest. Selliseid teoseid sünnib kogu aeg. Väga oluline on, noh, see on minu metoodika, on karakterite väljatoomine kohe esimesest tunnist peale teha õpilasele selgeks või püüda teha selgeks, mis on karakter, kassis loomade piltide kaudu, loomade muusika ka palad, ütleme, elevant muusikas või kuldkalamuusikas või sipelgas selle, eriti selline moment, see on põnev väiksemate laste puhul siis haakub näiteks putukate maailm, suured putukad, mingisugused põdramardikas või mesilane. Nii et selliste kontrastide printsiip läbi looma ja isegi taimemaailma. Või siis veel improviseerimine valgetel klahvidele. See annab, et päris häid tulemusi alguses õpilased nagu ei saa improviseerimisega hakkama, sest näpud ei liigu võib-olla klaveril, aga mustad klahvid segavad neid kuidagi, kuhu need panna. Ja siis ma olen ikka sisendanud, et alguses valgetel klahtidel ja on garanteeritud päris heakõlaline pala isegi improviseeritud pala. Sest seal ei ole väga, väga palju võimalusi eksida, aga on vaja seda julgust, et mängida ainult valgetel klahvidele ja saavutame hea tulemuse kõlaliselt. Ja siis tulevad need mustad klahvid juurde, kui meil on juba kindlus ainult valgete klahvidega. Nii et sellised printsiibid on läbi aastate kinud. Õpilastega on väga põnev tegeleda, miks ma nii kaua olen sellega tegelenud pedagoogikaga, sest ka ise õpib siin läbi noorte? Ennist mainisid, et praegu on kavandamisel Loomingu päevad. Elleri muusikakoolis on kavas seitsmendast kuni 13. märtsini Elleri nüüdismuusika festival lausa ja selle kavas on üks noorteannet noorte heliloomingu õpilaste päev lauses on 13. märts. Siia kogunevad üle Eesti noored heliloojad. Muusikakoolidest. Esimeses plokis on Lasnamäe muusikakoolis korraldatud üle-eestilise muusikakoolide heliloomingu nii-öelda parimate teoste esitused seda üritust. Muide, Lasnamäe muusikakoolis korraldas suur entusiast Stiina Vurma. Nii et temale tõesti suured tänud, et nihukesi asju ka üle eestilisi konkursse tehakse. Teises plokis on siis Tallinna muusikakeskkooli, Georg Otsa muusikakooli Elleri muusikakoolinoorte heliloojate looming. Nii et meid koguneb siia Tartusse. Heliloojat koos interpeetidega. Nii et tere tulemast siia, 13.-ks märtsiks helleri muusikakooli. Aitäh rääkimast oma heliloomingu õpetaja saladustest ja aitäh julgustamast kõiki heliloomingule. Selline oli, ütles Alo Põldmäega. Heliloomingu õpetamisest ja selline oli ka tänane heliga ja mida jääb lõpetama Elleri kooli esimese kursuse õpilase Marili domingase klaveripala kaunist päeva. Heliga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Teile sobival ajal. Ilmiga ja.