Tere päevast, lugupeetud kodanikud, ülekuulamine alustab, raha paneb rattad käima, ütleb juba vanadest aegadest teada ja tuntud kalambuure. Tänane ülekuulamine uurib, millised peaksid olema poliitikas ringleva raha, mängureeglid ja kasutamise võimalused. Ülekuulamine toimik number 161. Majanduse ja maksude valimiseelne debatt. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Igemete toimikust kogutud materjalid. Tunnistaja Lumberiks mandel meels amet, Äripäeva peatoimetaja erakondlik kuuluvus. Puudub tunnistaja number kaks ekskatel Rainer amet Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse instituudi direktor ning innovatsioonipoliitika ja tehnoloogia valitsemise professor. Erakondlik kuuluvus puudu. Tunnistajate tänases ülekuulamisest on meil plaan osaleda valimisdebatis distantsilt, vaadata, mida räägivad erinevad poliitilised parteid ja kõik need nende poolt esitatud väited on võetud nädala sees teledebatist Eesti Televisioonis, kus kõne all oli siis majandus ja maksude küsimused ja selleks, et nendest teemadest nii-öelda orienteeruda, on meil meil maamärkidena kavas, siis seal saates kõlanud väiteid kasutada. Laseme kõigepealt kõlada Kadri Simsoni väitel. Kui rääkida ka eelarve tasakaalus, siis mina arvan, et tänane valitsus on seadnud eelarve tasakaalu inimeste arvelt esmatähtsaks ja see ei ole mitte õige lahendus. Kui me vaatame seda, kuhu me neli aastat tagasiteel olime, siis me olime pikkade sammudega teel põhjamaise riigi suunas. Nüüd on pandud eelarve teenima jõukate inimeste huvisid. Eelarvekoormus on valdavalt langenud väiksemapalgalistele inimestele, eakatele ja lastega peredele. Selles süsteemis olema pika sammuga liikunud pigem Ladina-Ameerika stiili. Rainer Kattel, kuidas teile tundub, kas jõukad inimesed on jäetud jäetud probleemidest välja ja, ja vaesemad inimesed on need, kes kannavad riigieelarvekoormat. Ja ja põhimõtteliselt saab sellega nõus olla küll, et seal on neid selliseid märke on päris oluliselt, aga ma arvan, siin selles Kadri Simsoni väitis, oli, oli üksnes kõigepealt korda, tegelikult selles saates oli see rõhumine nii-öelda Põhjamaade mudelile. Et mis, ma arvan, oli päris huvitav vastandused, kuidas, kui me vaatame Reformierakonna platvorm, sest seal on ju pealkiri, on selline, saame põhjamaa tiigriks või midagi sellist, et selline nagu päris hästi. Et Urve Palo tegi seda minu arust samamoodi pidevalt mindi tagasi selle põhjamaa juurde ja see nagu toimib päris hästi sellise vastandusena. Aga ma arvan, et see eelarve nii-öelda tasakaalu jutt on selles mõttes päris põhjendatud, et tegelikult siin tasuks nagu seda valimisdebatis ja laiemalt kindlasti rääkida, ära kasutada, et, et ma arvan, et see on ka nii-öelda selline tark käik keskel. Kas siis on siin selles mõttes riik käitunud ja praegu võimul olev koalitsioon käitunud valesti, et nad ongi küll eelarve tasakaalu ainult mida võib nii öelda nendele siis positiivse punktina esitada, aga teisest küljest on need nii-öelda valede inimeste arvelt selle eelarve tasakaalu viinud või valede ressursside arvelt tasakaalu viia. Ja ma arvan, et küsimus on selles, et pigem on, on sellest eelarve tasakaalust saanud nii-öelda selline fetiš eraldiseisvana et, et ma arvan, et riigi majanduse seisukohalt vaadata nii-öelda era, erasektori eelarve tasakaalus, et mida me siis igaüks oma nii-öelda rahakotis või siis eraettevõttes näeme riigieelarvet eraldiseisvat, et ma arvan, et see ongi see probleem täna, kus tegelikult paljuski see nii-öelda see majanduse istumine on lükkunud siis nii-öelda erasektori eelarvesse negatiivsena millega siis era erasektor täna tegeleb, ju ongi nende võlgade nii-öelda võlakoormuse väiksemaks nii-öelda viimisega selle arvelt investeerita ja eelkõige ei tarbitud, noh, kui me vaatame, mis meie peamine probleem täna on, ikkagi ongi sisemine nõrk, siis on sisetarbimine, mis tegelikult alles võib-olla siin viimastel kuudel on hakanud nii-öelda positiivses jõudmine, et selles mõttes see tähelepanu sellele juhtimine on igati õigustatud. Ma arvan, et küsimus on selles, kas oleks saanud midagi väga teistmoodi teha, et see on võib-olla isegi Valikute küsimus, kuna poliitiline liit otsustas aastaid tagasi, et me tahame euroga liituda, sedasama valikas me devalveerime krooni pidime läbi sisemise kulude kärpe, valiti teine tee. Ehk siis tegelikult on samamoodi nii nagu oleks devalveerimise puhul on inimeste sissetulekuid paljude inimeste sissetulekud kukkunud, valiti euroga liitumine, nüüd oleme täna, selles kohas oleme härra liitunud. Et noh, takerdunud öelda, kumb oleks õigem olnud igal juhul see euro nüüd käes, see on läbi nii-öelda see etapp, mis puudutab Kadri Simsoni näidet selle eelarve tasakaalus, siis ma arvan, et enam praegu enam see nagu küsimus, see oleks olnud õigustatud paar-kolm aastat tagasi, kas me valime niinimetatud soome, kui Rootside nii-öelda suuname, võtab riik laenu ja suunab raha sisemaa nii-öelda sisetarbimisse kaudu, ehk siis tegelikult nii-öelda ettevõtlusse ehitades ma ei tea, renoveerida siis nagu Helsingi teeb maju ja nii edasi, millest paljud Eesti ettevõtjad õnneks on osa saanud. Või siis nii nagu meie valitsus tegi, et ei võta laenu, ei suuna nii-öelda teadlikult juurde investeeringuid, et täna on takkajärgi ka mina olen kolm aastat tagasi, pigem arvasin, et võiks võtta laenu ja, ja euro edasi lükata, aga see oli tolleaegne nagu nii-öelda arusaami otsused tänase euro käes, majandus tegelikult on taastumas. Nii et siin ma annan eelarve tasakaal nii-öelda kahtluse alla ei seaks. Mis puudutab väidet, et on, et on, kuidas Kadri Simson ütles, et on saavutatud vaeste arvelt, siis noh, tegelikult see päris nii ei ole, et see on jah, keskerakondlik retoorika, nad mängivad häälte häälte püüdmisel sellele retoorikale, aga tegelikkuses, kui me vaatame, siis pensionärid on üks grupp, kes ei ole kannatada saanud selles majanduskriisis, nende pensionid on säilinud tegelikult isegi natukene tõusnud. Aga toidu hind samas on tegelikult ju tõusnud, et küll pension on ka enam-vähem samaks jäänud või tsipa tõusnud, aga ka toiduhindadest. Kui sa vaatad, toidu hind on nüüd mitte viimase ütleme poole aasta perspektiivis, vaid, vaid pikemas perspektiivis väga suurt hinnatõus ei ole, ta vahepeal ikkagi kukkus. Toiduhinnad on tõusnud jah, aga see ei ole nagu majanduspoliitika tulemus. Et siin ei ole ka valitsus midagi midagi teha, kõikide toormete hinnad maailmaturul püstitavad rekordeid. Kui ma saaksin Kadri Simsoni häälega öelda, siis ta ütleks muidugi, et on valitsuse töö tulemus, sellepärast et kaks protsenti käibemaksukasv oli see, mis kaks protsenti kohe sellel hetkel toiduainete hindu tõustes. Jah, see oli otsus, noh, mina mõtlen kajatega, minule ei meeldi maksude tõus, et seda teed nagu mindi, et, et ei kärbitud avaliku sektori nii palju, kui võib-olla vaja osaliselt kompenseeriti maksude tõusuga. Ja ma arvan, et mis selle eelarve puhul võib-olla, mida võiks nii-öelda natuke lahti rääkida, on, on see ikkagi töötuse probleem, mis tegelikult täna me oleme selle lükanud, nagu ma ütlesin ennem juba tegelikult nii-öelda erasektori ehk siis inimeste enda kaela, eks on 100000 või kes iganes need töötud on. Et see, nemad peavad ise enam-vähem hakkama, saavad sa töötuskindlustus, ei ole väga pikka aega kestnud, ei ole ka väga suureks. Nüüd kui ka täna ja valitsuskoalitsioon tunnistab, et see on pikaajaline probleem, ei kao ära 2012 2013. Järelikult kõik need kulud on, keegi neid kulusid kanname, inimesed teavad kusagilt söödud söönuks saama, lapsed peavad koolis käima nii edasi. Järelikult kusagil need kulud täna on, et täna me oleme sellest nii-öelda, see debatt käib selle üle, et meil on eelarve, on tasakaalus või üritame sinnapoole liikuda. Järelikult seda seal me neid kulusid näha ei taha, aga kusagil kulud ikkagi on. Et selles mõttes. Siin oleks hea kuulata, mida ütles Jürgen Ligi tööpuuduse kohta ja siin mulle tundub, teeb ühe sellise ülestunnistuse. Kriisi ajal on, on tööpuudus vaieldamatult kiiresti kasvanud, sellist sokki ei suuda suuda kõrvaldada ükski riik, see on meil oli enne kriisi veel kriisi alguses oli tööpuudus neli protsenti ja ta viskas 19-ni. See reaalne tööpuudus on tulnud alla 15-le registreeritud tööpuudus 10-le. Ühesõnaga on paremaks läinud, aga majandus kasvõi üksi, mis nüüd juba kuuendat kvartalit kestab? Muidugi ei ole piisav, et sellist sügavate juurtega tööpuudust kõrvaldada. Jürgen Ligi siin läbi lillede tunnistab, et küll sõnadega, et ei saaks hakkama, ükski riik aga ütleb, et ka meie ei saanud sellega hakkama. Ehk siis istuvad valitsuses, kas tegelikult valitsus oleks saanud kuidagi olla nii-öelda tööhõive osas agressiivsem ja, ja, ja, ja hoida seda olukorda kuidagi inimeste jaoks? Oma roll ja loomulikult, et sedasama, mida meelising mainis tegelikult kolm aastat tagasi ikkagi reaalne valikuid, riisi esimesed nii-öelda ilminguid oli, ta oli reaalne valik, oli, kas kasutada reserve hulgalisemalt kui seda tehti, või võtta laenu loomulikult, kas või nendesamade, kas ehitusprojektidel, mille iganes kaudu, et noh, meil tegelikult natukene toimisid ainult läbi Euroopa Liidu struktuurivahendite. Et kui me mõtet, et 2009 eelarves oli struktuurivahendite osakaal 12 protsenti ära võtate, siis te kujutate ette, milline see kriis oleks võinud tegelikult olla ilmasele vahendid. Nii et selles mõttes ma arvan, see ülestunnistus on mõneti õige ja nii nagu ka siin ennem juba kõlaliselt, kuna eurootsus oli euro, oligi nii-öelda tegelikult nii selle kriisiga, hakkamasaamise strateegia kui ka valimisstrateegia valitsuskoalitsiooni jaoks ja selle peale tegelikult pandi kõik arv ja ja see nende jaoks tööd. Mees ma korraks tuleksin veel Kadri Simsoni juurte juurde tagasi, kui ta väga teraselt või noh, Keskerakond planeerides seda debatti väga teraselt nokkis üles selle põhjamaa näite ja seda mitmeid kordi toodi justkui Reformierakonnale nina alla hõõrudes, siis kuidas tegelikult töötab nii-öelda see teine pool emotsionaalsest väitest, kas Eesti oma selles seisus on praegu Ladina-Ameerika nägu või mitte? Kuidas keegi näha tahab, et on ka inimesi, kes ei usu väga Põhjamaade majandusmudeli, ütleme sotsiaaltoetuste mudeli sellises jätkusuutlikkusse viie või 10 aasta perspektiivis ja juba praegu on tegelikult neil arv koormus kas või Soome riike üsnagi üsnagi kõrge ja, ja et seda nagu üleval hoida, neid laene teenindada ja ka seda sotsiaalmudelit üleval hoida tuleb ei saa rääkidagi maksude alandamisest, pigem tuleb maksu tõsta. Et ma nagu ladina ameerika lei. Ma ei tea, mulle ei meeldi see võrdlused, mulk, mulle pigem meeldib selline Ameerika võrdlused ja nii edasi, Ladina-Ameerika on selline paha mekk mann, et kes tahab nagu rünnata, kasutab seda, aga ma ei saa sellest aru. Tööpuudusest rääkides tolle sama Reformierakonna üks selline lipukiri on ju see, et kui majanduses läheb hästi, läheb ka inimesele hästi, eks sul on tööd. No praegusel juhul majandus, tõsi, on meil väikses kasvutempos, aga tööpuudus registreeritud tööpuudus on ju aasta alguses pidevalt tõusnud. Miks sellised käärid on tekkinud? Nädalat vist on tõusnud tont seda teab, mis ta edasi teeb, pigem ma olen siin, ma olen avastanud ennast viimastel nädalatel mõtlemast, et räägivad, et tööpuudus on noh, isegi kui majandus hakkab kasvama, tööpuudus veel püsib tükk aega nagu üsna kõrge, äkki eksime, äkki me seekord alahindame ka euroga liitumise mõju, nagu me alahindasime Euroopa Liiduga liitumise mõju 2004, et ka siis arvati, et noh, Euroopa Liiduga liitumine tegelikult midagi eriti majanduses ei tähenda, vastupidi tegelikkusest tulid siia investorid, tulid, soomlased, hakkasid kinnisvara ostma ja muud, et võimalik, et ka euroga liitume siiski annab sellise lisa. Stahli lisa lisa sellise stimulaatori ja, ja, ja, ja võimalik, et tööpuudus võib alaneda kiiremini, kui me arvame. Kui see oleks öelnud kinnisvara, siis ma oleksin võib-olla selle vastusega täiesti rahul olnud, aga see uuesti kinnisvara ostma hakkamise ideel on võib-olla natukene hirmutab Rainer. Ma arvan, et tegelikult võib-olla võiks seda tõepoolest näha laiemas kontekstis natukene selles mõttes, et ei, tööpuudus mitte ainult ei ole suur probleem, vaid tegelikult ma annan järgnevate aastate suur probleem on nii-öelda, eriti teenindussektoris madal palgakasv. Kui me vaatame nii, mis puudutab siis kogu seda turismiga seonduv sektorit, hotellindus, regioonidest, turismi, kogu hulgikaubandus ja nii edasi. Et ma arvan, et seal on ikkagi palgakassat, kindlasti jääb väikseks ainuüksi suur tööpuudus sellele viitabki, et tegelikult seal on nagu konkurents on meeletu ukse taga, nendele töökohtadele järelikult palkkovi ainult alla suruda. Selles mõttes, mida, mida nii-öelda kes iganes valitsuse usaldus ja üks targemaid asju teha on tegelikult palgakasvu nii-öelda kunstlikult ülespoole lükata sunniks siis tegelikult nii-öelda mõnes mõttes ka neid töökohti loov. Iroonilisel kombel, aga, aga ma arvan, et ma seda ei näe. Ma sain igaks juhuks ütlen vahele lihtsalt, et et ma loodan, et sa ei mõelnud seda, et ta avaliku sektori Ellakaks avalik sektor olema see palgakasvu eest. Ega ta ei teinud, ma mõtlen ja noh, selles mõttes, et neid on ju erinevaid vahendeid, et noh, kasvõi seal võiks olla vahendus, tahtsin küsida, kuidas palga kunstlikult üles ajada, kontsert, ametiühingud tugevamaks teha näiteks, aga lihtne. Mulle on riigi poolt on seda üsna keerukas teha, ei saa minna majandusminister ametiühingutega kohtumäelt, olge nüüd tugevamad, ma arvan, et meil on rahadega, et olge tugevama, riskin praegu suure. Hulga võib-olla kuulajate vihaga, kui ma ütlen, et me tulime sellest kriisist tänu sellele nii hästi välja, nüüd võib öelda, et meil on nõrgad ametiühingud, et kui mul oleks tugevad, me poleks suutnud seda tulude kärbet niimoodi läbi suruda, tänavale inimesed ei tulnud, et kunstliku palgakasvu ma ei usu, tuleb lihtsalt meil osades valdkondades, kui ettevõtjad juba otsivad, ei leia inimesi, siis järelikult on juba tööpuuduse osas valdkonnas olemas. Ma olen nõus, et on lai valdkond, kus on järjekorrad ukse taga, ta lihtsalt. Peab minema majandusel paremini, ta läheb, et et sealt tuleb palgakasv teistpidi öeldes, kui siin oli küsimus inflatsioonist, et noh, iseenesest inflatsioon selles mõttes ongi hea, et see kuna ta toob ettevõtjatele lisaraha, et see võimaldab muuhulgas ka balti. Et küsimus on, et inflatsioon on alanud enne jah, kui on reaalne. Endiselt inimestest peab toimuma psühholoogiline murdumine, et nad hakkavad jälle siis ostma asju, sest et masu ajal meile öeldi, et säästke ja ärge ärge ostke nii-öelda sääski Hoikesest kõige hullem võib veel ees olla, te võite töö kaotada, noh nüüd ma saan aru, võiks inimesi siis nii-öelda psühholoogiliselt sundida rohkem asju ostma. Ja kas sa saad ikkagi toimunud läbipalgaga asjad natuke probleem on selles, et ega Eesti nii-öelda väikese avatud majandusena jääb alati, kui palgad hakkavad ka loomulikult väga liiga kiiresti kasvanud, mis me oleme jällegi selle nii-öelda ebastabiilsusega silmitsi, sest me hakkame väga palju importima rohkem kui. Ja jällegi kogu see ebastabiilsus tuleb tagasi. Et järelikult nii-öelda selline, ütleme sisemainesektor ikkagi see, mis on põllumajandusteenindus, peab nägema sellist sisulist palgakasv, tootlikkuse kasv, mille arvelt siis tõepoolest ka neid oma omaenda kaupa nagu tarbida, et vastasel juhul oleme selles samas nii-öelda sellises üles-alla tsüklist tagasi, et ma arvan, et saangi. Mis tänase sellise valitsuskoalitsiooni kõige suurem mure ilmselt ongi, et ühest küljest nad tahavad valijale öeldud, tegelikult pole vaja väga palju midagi muuta, me oleme kõik hästi teinud, samal ajal nad saavad ise ka suurepäraselt aru, et meil on vaja struktuurset muutust majanduses. Aga see ongi, nende annavad nagu valijale sellise skisofreenia sõnumit, et meil on vaja struktuurset muutust, te kõik peate muutuma, valijad, aga samas ärge midagi eriti muute läbi oma valimisotsuse. Kuulame ühe väikese partei esindaja seisukohta sellest, mismoodi oleks võimalik muuhulgas näiteks tööpuudust vähendada. Tõesti, meie töötajate hulgas on väga palju inimesi, kes tegelikult tahavad lihtsalt tööd teha. Ja üks selline meiepoolne sõnum on, et peaksime seda Nissi seda olukorda, et me põhjamaades omame seda konkurentsieelist, et meie tööjõukulu on väiksem. Peaksime julgemalt panustama alltöövõtutootmises ja selleks on tegelikult väga palju võimalusi. Täna veel, kui me väga tublisti areneme, siis see võimalus läheb käest ära, aga, aga siin siin on tegelikult väga reaalsed ja operatiivsed ja käegakatsutavad võimalused. Kristlik demokraat Aldo Vinkel rääkis siis sellest, et tegelikult Eesti võiks julgelt olla tükk aega veel alltöövõtu maha ja, ja ollagi Soome, Rootsi ja ülejäänud Skandinaavia siis selliste lihtsamate ja, ja väiksema palgaga tööjõutegemise paik. Meil sulle see saatesse mõte väga meeldis, miks? Sellepärast, et ma ise arvan samamoodi, mis on toimunud viimastel aastatel, et Eestisse on tulnud väike tark allhange Põhjamaadest elektroonikatööstused, aga ka mujale, et see, mida ei tasu nagu Hiinas Windows kuskil seal toota aga mis annab suuremat lisaväärtust ja, ja see on toimunud või võtame kas või sellesama Ericsson'i. Ja ma olen rääkinud näiteks Norra ettevõtjatega ja Rootsi ettevõtjatega, kes tegelikult on meil uuringut tehtud, et Eestis on tark toota tark nii-öelda majanduslikult aga seda ka väga seal Skandinaavias suurelt nagu välja käia, sellepärast et seal on tugevad ametiühingud, kes ikkagi tahab, et tehased nii-öelda tuuakse üle Eestisse, seal elavad nii-öelda inimesed töötuks, et poliitiliselt on üsna valus, aga siin ei ole nagu Eestil midagi teha, et Eesti võiks julgelt nagu nii-öelda lõuete lüüa ja väga selgelt argumenteerida, kas siis majandusmeedias erinevates foorumites tuua 10 punkti 10 või nii-öelda kasuliku punktise Põhjamaade ettevõttele, miks tasub tuua oma tootmise Eestisse, näidata näiteid ja nii edasi? Kuhu jääb siis struktuurimuudatus majanduses, millest me hetk tagasi rääkisin, mina ei saa. Struktuurimuudatusest väga nagu aru, et sellel räägitud kogu taasiseseisvumise aja kogu aeg oma struktuurimuudatusi, nii et noh, majanduses mina olen seda meelt, et mida vähem nagu riik hakkab seal väga muutma, seda parem on, et ta saab maksupoliitika, olgu stabiilne valitsus ja muud asjad, aga et kui ta hakkab väga nagu jõuliselt struktuuri muutma, siis siis ei pruugi see hea olla, et pigem Dome ettevõtjad toome tarka hallangete, et Eesti ei ole enam transiit, hulgaski elektroonikas. Siiamaani Nonii, ma ütlen, viis aastat tagasi oli Eesti elektroonika transiitriike, toodi jupp sisse, natukene palka, siia viidi, viidi jupp välja, et nüüd on juba selgelt näha, et tuleb insenertehnilist. Ehk et meil ei ole vaja neid suuri nii-öelda kombinaat a'la Helcoteqvaid, meil oleks vaja väikseid tootmisi. Noh, nii ja naa, et meie mõistes on need ka suured, need, mis Skandinaavias on väiksed Rainer Kattel, kuidas teile tundub nende tehaste siia toomine? No ma arvan, et üldjuhul loomulikult me oleme põhjamaadega nii seotud, et tegelikult ega, kui me tahame mingisugust sellist majandus ja, ja laiemalt ka tööturupoliitikat ajades peab läbi Põhjamaade käima. Et noh, ma olen niikuinii, kes iganes on majandusminister, tema esimesed 50 kõneldakse tulema Põhjamaade ettevõtetele, et mida me saaksime teiega teha, et, et see nii-öelda muu niikuinii suhteliselt nii-öelda tühi töö ja vaevanägemine ja siis, aga samas ma tahaksin sellele ka muidugi rõhutada, et tõesti Eestis on allhankele natukene selline hall peab olema maitsekülgedel probleem ei ole mitte allhankes endast, probleem on selles, mis need ettevõtted saavad siin kohapeal teha. Et küsimus on lihtsalt selles, et kas kas on suur või väike tehas, mis siia tulevad, kas sa saad, kas ta leiab endale siit kohapealt veel partnerid ta Saksamaal tootmist hakata veel mitmekesistamise. Ja see on olnud tegelikult me läbi iseseisvusaja meie probleem, see on seesama struktuurne probleem, meil ei ole neid inimesi tegelikult isegi võtta, insenere nii palju võtta, meil ei ole neid selliseid koostööpartnereid võtta, aga ülikoolidest mitte. See on tegelikult see probleem, et me ei suuda neid nii-öelda kodu maastada tuua siia kohale neid Põhjamaade ettevõtted ja sellepärast nad tegelikult sageli jäävad selliseks nii-öelda halva maiguga. Allangi. Ehk teisisõnu, tegelikult see oleks hea ülemineku nagu võimalus, et kui see temas ongi siin, siis teises vahetuses antakse kõigepealt lühemat aega, võib-olla alguses praktika üks töökoht ja siis hiljem tasapisi juba eesti soost ja Eestis õppinud inseneriga. Jah, selles jah, nõus, ja selles mõttes ma olen nagu selle struktuurse muutusega servast päri, et noh, võtame näiteks viimasel ajal kõige vingemat kasvanud välisinvestori siin Ericsson Eesti, kes on viimase kolme aastaga iga aasta enam kui kümnekordistanud oma käibeet. Praegult on ilmselge valukoht, on logistika nii-öelda lennujaam ja laopinnad, et see muutub, et ta ei saa enam võib-olla varsti enam siin toote, sellepärast et me ei suuda seda ei nimetata ära viia ja võimalikult kiiresti ei suuda lennujaam vastu võtta või ei ole laopinda või suuda ekspedeerias sellega tegeleda, et noh, väike näide, mis üks ettevõte, kui ta hakkab siin niimoodi laiemalt, kuhu kohe tekib pudelikael. Head hämmastav on tegelikult see, teiste eksport põhineb, suur osa sellest on käputäis ettevõtteid, see on 20 30 ettevõtet ja seda hämmastavam see, kui tegelikult valitsusi, suunana ei suuda nendega tegelikult läbi rääkida, kuidas me teie tegevust laiendama ja see on see, mida tegelikult nii-öelda peaks, nagu siis opositsioon või kes iganes tahab tänasele valitsuskoalitsioonile vastu astuda, suutma Neon ta valijani viia selle sõnumi tänasel valitsuskoalitsiooni selliseid nii-öelda neid ideid tegelikult ei ole. Kui te vaatasite Jürgen Ligi, siis ta isegi ei tulnud isegi pähe minema, ekspordivaldkonna seltsid teevad mingit messid ja noh, siis enam-vähem nagu jäime isegi magama oma mõtte juurde. Et see on selles mõttes kindlasti võiks valijale olla küll väga oluline märk, et kui nagu rahandusminister ise ka ei tea, mida, mida nad teevad ekspordi valdkonnas, mis on Eesti jaoks kõige olulisem ilmselt lähiaastatel. Et siis on midagi nagu natuke nagu mäda küll, et. Operatsioonist just seesama see kristlikud demokraadid suhteliselt. Aga iseenesest kasvab 50 protsenti, et ma saan aru, et ei ole vaja. Valitsuskoalitsioon on võtnud teadlikult selle suunad, et ärge, me ei peagi midagi muutma, asi juba läheb paremaks, et mis on nende nii-öelda valmistatud. Aga kas siin on nagu reaalselt, kui nüüd räägite ideede kriisipuudus, on näha, et siis kahe valitsuse esindaja poolt jäi selline mulje mida sa välja pakkuda, mis võiks olla see lahendus, mida saaks seda lihtsa sammuna ära teha, ilma et ma läheks vastuolu? Ma ei tea, Euroopa Liidu mõne revolutsiooni või, või seadusega. Noh, ma arvan, et see on et eks see on ju tegelikult ka nii-öelda, see visati sinna õhku, neid eriti Kadri Simsoni poolt neid erinevaid arengufonde ja kõiki neid eided ja tõepoolest, kui vaadata kas või arengufondi viimased kasvuvisioon, et tegelikult seal on päris päris häid mõtteid, see paratamatult tähendab tegelikult sellist nii-öelda tegeliku majanduspoliitika tegemise natuke ümber fokusseerimist, et selle nii-öelda kokkutõmbamist mõnes mõttes poolest siis nendele nende nii-öelda põhiliste ekspordihäälte ümber selle majanduspoliitika koondamine, millest tegelikult ei ole üle ega ümber, et ma arvan muidugi eksport täna kasvab 44, mis iganes protsenti import kasvab sealsamas juures. Ehk teisisõnu tegelikult. Ma arvan, et ega sellega ekspordi kasv ilmselt täna enam väga pikalt niimoodi jätkuda ei saanud, me lihtsalt ei ole füüsiliselt seda võimalik enam teha, ei ole inimesi võtta, ei ole inseneri võtta, ei ole isegi võtta neid samu logistilisi võimalusi. Järelikult tegelikult sellega peaks nagu väga tugevalt tegelema ja ei saa öelda ideid, ei ole seal ideid, on tegelikult täna me peame ikkagi ütlema, kus nii-öelda mõnes mõttes nii ajakirjanduses, aga eriti selline noh, arengufondilaadsed ja teadlastega, koostööd tegevad asutused Praxise ja nii edasi on tegelikult juba päris hästi, Neon ta oma mõtted reastanud mõnes mõttes, et mõnes mõttes on täiesti täiesti hämmastav, et et nii, nii ligi kui parts lubavad seda, et nad lihtsalt seda nagu kõrvale heidavad, et see, ma arvan, et see võib-olla ei maksta sellisel tänastel valimistel kätsaga, kindlasti maksab see järgmistele. Kuulame ühte järgmist opositsiooni esindajad siis ja, ja kuulame, mida räägib Viljar jaamu, ehk siis rahvaliidu esindaja majandusdebatil. Osa sektoreid, aga seoses sellega, et 2007. aastal näiteks mitmes sektoris tõsteti käibemaksu käibemaksu viielt protsendilt üheksale kirjastustele, majutusasutustele virelevad siiamaani ja neil ei ole võimalik jalgu alla saada, ehk siis ehk siis pöördun nende põhjuste juurde tegeleda mitte tagajärgedega, vaid põhjustega. Ja teine asi on, kellega hektari kaupa. Kas rahvaliit on jäänud põhimõtteliselt praegu rongist maha, kirjastused tõesti virelevad, meeldis? Virelevad kõik ütleme, meediasektor on ikka kõva hoobi saanud, selles kriisis, aga ma vilja rõõmu puhul kogu austuse juures, tema puhul tuleb nagu sedasama võtta, võtta selles mõttes talle endale puhulka üks majutusasutused, et selliseid maksuerisused, noh, et me oleme selle teemaga lady, mina olen isiklikult seda meelt, et mida vähem maksuerisusi, seda parem on. Et seda nagu ausam ja puhtam see, see kogu see majandus on. Kas arendamine sektorite kaupa on täna veel üldse kuidagi noh, asi, millele peaks tähelepanu pöörama või peaks andma siin ikkagi evolutsioonil valida, mis jääb ellu, mis nendes tingimustes, mis Eesti keskkonna pakkuda on ja areneda saab? Kevades evolutsioonist tähendab siis seda, et needsamad eksportijaid ja Holland, kes ei hakkagi siin juuri alla ajama et see nagu iseenesest nagu ikkagi päriselt ei toimi, et ma arvan, et see sektoriaalne, aga noh, see ei tähenda seda, et võtame nii nagu Juhan Parts armastab öelda seal ühe saapavabriku hakkame seda arendanud, no Eestis ei toodeta ammu saapaid, aga aga et nad tegelikult see tähendabki, vaatame, aga kasvõi sedasama elektroonikasektori peale, mis meil on, siin, vajan palju, meil on insenere vaja palju, meil on vaja mingit logistilise probleemi hakata lahendama ja nii edasi, et, et see, et see on nii või teisiti paratamatu, et ja seda tegelikult täna ka EAS-i kohati teed tegelikult endale oma divisjoni divisjoni ja nii edasi. Ja samamoodi ka arengufondis, me näeme seda, et see on. Et ma arvan, et see natuke õnnetud. Et valitsus ei suuda seda ise tegelikult endale kaaperdada seda teemat, et seda ma arvan, et kellelgi ei oleks selle vastu midagi, nad võiksid selle teema endale võtta, seda hakata arendama ja ma arvan, see oleks väga mõistlik. Mis valitsus ei teemiantsena. Ma ütlen, et maksuerisuste puhul on alati kõikidel huvigruppidel on huvi, et, et just nimelt nende pakutav toode, teenus on, peab olema maksuerisuse alla käima ja see on nii, see on, kui sa annad ühedes, hakkad teisele andma kolmandana edasi. Sotsiaalmaksu eri jah ja ei, ma olen nõus, et maksueristamine ala mingisugune kirjastustega just, aga erikohtlemine. Mis on nagu Eesti puhul, ma olen ka pärijate noh, meil ei ole no näiteks lihtne näide, et meil ei ole Fothn 500 500 firmade hulgas on Eestisse investeerinud nelinurgas ainult kaks on siis Gazprom Lukoil ida poolt on ju siis on ABB üks, üks jänki, kes ostis selle kaldeksi tehase, et, et miks ei ole neid, selliseid suuri investoreid võib mõelda, et võib-olla võiks neid noh, teadlikumalt ja riigijuhtide tasemel nagu ligi meelitada, mida teevad Leedu, kas ongi nagu noh, peaminister on müügiagent, aga, aga meie oma meie nagu ütleme vastu, et meil võib olla suuri erisuste baasil tulnud siia suurinvestorid, pole vaja, et neile tuleb see skandinaavia ja nii-öelda see väike jälle valikute küsimus on, ma arvan, et tuleb, võib-olla võiks kasvõi rohkem tööd teha tõesti suurtega, et tutvustada Et selles mõttes nii-öelda meie diplomaatilised esindused võiksid rohkem kui poole kohaga olla ka majandusesinduses Absoluutselt absoluutselt ja nõus, et, et Eesti ettevõtjad näiteks ma olen rääkinud Eesti ettevõtjate, kas välisturule ei kasuta Eesti saatkonna abi, vaid meile mõne sõbraliku välisriigi saatkonna abi Ja selles maailmas lääne poole Urve Palo rääkis ka selles saates jälle ei rääkinud sellest siis valitsuse esindajad, vaid vaid sotsiaaldemokraatide esindaja, aga Urve Palo järgmist repliiki tõesti kuulama. Kui on tõusuajad, siis ei ole niiviisi, et riik omalt poolt pumpapell investeeringuteks raha juurde ja konkureerib erasektoriga, hinnad tõusevad, tööjõukulud tõusevad, vastupidi, siis peaks raha kõrvale panema ja rasketel aegadel peaks majandusse investeerima. Kogu selle saate jooksul kogu selle debati jooksul oli kaks kohta, kus ma sügasin silmi hõõrusid, ei saanud aru, kes räägib parasjagu see ei oleks nüüd olnud nagu väga sotsiaaldemokraadi jutt, vaid vaid, vaid oleks pidanud kellelegi teisele puhuma. Need mõtted, et rasketel aegadel peaks raha majandusse suunama. See sobib selles mõttes küll, et see oli see nüüd on, saate alguses rääkisime valikute küsimus, et mida, mida poliitiline liit otsustas meil otsustas mitte seda teha, et mitte euroga liituda, et võlakoormust suurendada. Ja tegelikult on ju väga lihtne vaadata, kui te vaatate, mis toimus 2009, näiteks eelarve kui palju siis võeti eelarvest nii-öelda välja raha, mida plaanite investeerida, muide, investeeritud on palju, siis erasektori investeeringud vähenesid. Et kuigi üks oli omavalitsuses investeeringud erasektoris on täpselt samasugune 10 miljardiline summalisem, mis nii-öelda ära kukkus, et selles mõttes ongi probleem selles, et nad on väga tihedalt seotud, aga noh, see Urve Palo mõte on kahtlemata õige mõnes mõttes, ega ma arvan, jaga ilmselt Jürgen Ligi ei viitsinud või ei suutnud või ei tahtnud või ei osanud kommenteerida, tegelikult seda ongi valitsus mõnes mõttes ka teinud muidugi. Struktuurvahenditele õnneks meile meile õnneks Soome riik seda tegi, suunas raha teadlikult juurde veel, et me ja sealt voolas väga palju raha siia. Nii et me kasutasime ses mõttes Soome riigiabi, ehk siis Soome maksumaksja maksab võlga. Aga meie saime nagu tööd. Nii et me oleme ikkagi põhimõtteliselt Kivirähki kuulsad kratid, eks ole, et me elame selles mõttes Soome riigi kulul kui ka siis Euroopa liidus absurd. Jah, et noh, selle, selles mõttes on muidugi väga irooniline, et mis, sa läheme Euroopat nagu õpetama nagu. Kas säärase riikidevaheline konkurents? Ei olnud väga palju selliseid väga selgeid konkreetseid ettepanekuid selles debatis aga ühe esitas Kadri Simson, nad on Keskerakonnaga seda riigikogus seda ettepanekut ka varem esitanud, kuulame selle siinkohal ära. Meie töökohtade loomise seaduses on ka meede, mis aitaks ettevõtjaid palgata inimesi. See oleks aastane sotsiaalmaksuvabastus ja kui nüüd öeldakse, et sotsiaalmaksuvabastus, mine maksaks riik oleks riigile suur surve, siis tegelikult ei, sest inimene maksab tulumaksu. See inimene oma tarbimise eest maksab käibemaksu ja aktsiise, ta ei vaja enam riigipoolset abi, see oleks riigile kasulik, oleks ettevõtjale kasulik ja see oleks inimesele ka kasulik. Meelis Mandel oleks Eestile kasulik Eesti majandust. Kui aastaks ajaks, kui ma palkan inimese, siis aasta Temadalt sotsmaksude maksmist Ma arvan, töötu pikalt töötu olnud inimesena Pikalt töötanud inimene. Üks asi, et see võib mingisuguseid petuskeeme nii-öelda arendada, aga ma ei. Raske nagu öelda, et mul on selline natuke nagu kampaania korras tehtud sõnum aga siis, mis seal pikalt töötukassa kindlasti ei ole vahepeal käinud Soomes tööl, Gustame arves registreeritud nii edasi, et, et ma esmapilgul pigem oleksin skeptiline selles plaanis, ma arvan, et seal tuleb selliseid paljuded Daile, et et selline ühetaoline kohtlemine ikkagi mulle meeldiks nagu rohkem varem alandame sotsiaalmaksu. Rainer Kattel, ma arvan, et see oli, eks ta ongi kogu selles debatis kogunenud platvormides ainus selline väga konkreetne tänase tööpuudusega tegelev tegelev meelel, selles mõttes on ta kindlasti positiivne. Ta annab nii-öelda sellele tänasele töötule mingisuguse perspektiivi, et tõesti, mul on see võimalik, sest sinna tööle saada. Et kindlasti selliste meetmete puhul selline nii-öelda päikeseloojangu klausel peab sees olema, et see lõpeb mingil ajal ära, et sa ei saa olla igavene selles mõttes, et siis ettevõttel tekib kindlasti huvi seda säilitada ja nii edasi. Mina võib-olla muidugi seda piiritleks natukene näiteks ekspordisektoriga või mis iganes, et sinna siis paneks võib-olla juurde sinna mingisuguse koolitusmeetmega, et et see, kes on aasta pikalt töötanud, et ta ilmselt ei ole võimeline selles eksportivad ettevõtted täna töötama, võib-olla ennem ta käib näiteks pool aastat kutsekoolis, saab oma haridust juurde, et ma arvan, et selles mõttes on see kindlasti väga jumekas idee. Aga kui ma mõjub nagu selles mõttes ka sümboolselt, ma arvan, väga oluliselt nendele 100000-le inimesele, kes täna kodus, et et kas ta nüüd kindlasti ta viib inimesed nii-öelda sellelt otseselt tänavalt selles mõttes ära, et kas ta on majanduse struktuuri muutust kaasa aitaks, seda ilmselt võib-olla mitte, aga see ei ole ka selle meetme eesmärk. Halvemal juhul võivad need inimesed aasta pärast taas tänavale. Et et see on saavutut, see on see oht, aga ma ütlen, et see, et ta lihtsalt on, kuna tegelikult valitsuskoalitsioon ütleb ainult, et noh, kuna kuna majandus taastub, tulevad uued investeeringud, et me läheme tagasi aastasse 2004 ja viis, et et siis me uuesti läheb kõik nõu käima. Et, et see nagu ilmselt väga palju ei aita seda inimest, kes täna eriti regioonides on töötanud, et noh, me teame, kui palju regioonides on tööd. Et see on võib-olla seda võiks ka näiteks piiritleda regioonidega Tallinnasse ei kehti ja Tartus näiteks, aga kui te olete väljaspool oma ettevõtte asutanud, seadusele saate kasutada ja nii edasi, et sellel, ma arvan, on, on jumet, mida võiks arutada ja ja ma arvan, et see on ka väga levinud skeem tegelikult mitte ainult siis sellises pahadest põhjamaadelt, vaid tegelikult USA-s jumal ka samamoodi. Kas meie sotsiaalsüsteem kannataks välja selle, kui me näiteks teie idee kohaselt vähendaksime sotsiaalmaksu noh, tööjõu? Maksude vähendamine on, oleks minu meelest õige, kas siis on sotsiaalmaks, kui palju seda vähendada või on see töötuskindlustusmaksed midagi muud, et et tööjõu maksu küll, et kui palju sa küsid, kas kannatab välja nii edasi, et noh, sellest seda ütlevad minust targemad pead, aga kui suund, nagu poliitiline tahe on igal pool on võimalik efektiivsemaks võtta, sealhulgas ka tervishoius muus, et noh, ma ei tea, kui selle arvelt tuleb võib-olla maksu alandamise arvelt maksu alandamine ise ei pruugi tähendada maksulaekumise vähem. No need inimesed, kes meid täna kodudes kuulavad ja köhivad, sest neil on kalal gripp ja perearsti juures on järjekorrad, muidugi lähevad vihast. Kuna ei maksu alanemine, ega siis, kui me kaotasime, siis ettevõtte tulumaksu ära ei tähendanud, et katsume nii-öelda kasumi reinvesteerimisel tulumaksust, ettevõtte tulumaks tegelikult ikkagi täidise kasvaski, et kas võib olla sotsmaksu mingisugune alandamine, hoopistükkis võib perspektiivis suurendada sotsmaksu laekumist, sellepärast tekib lisa lisatöökohti juurde. Maksutase oli ka väga mitme mitmedebatti või nurga ja nüansiteema, et milline see maksukoormuse tase võiks olla, et kui me neid tööjõumakse võiksime vähendada, siis deklaratiivselt olid sellega justkui kõik nõus, aga, aga eriti just valitsuse liikmed Partsi ligi ei olnud valmis rääkima nagu määradest räägiti sellest, et natukene võib-olla ühte või teist või töötusmaksu natukene, aga, aga kuhu maale peaks tegelikult seda mäele tooma, et, et Eesti muutuks atraktiivseks selliseks tõesti maksude mõttes? Aga iseenesest ega maksud praegu väga suuri probleeme nagu töömask kõrval, et aga, aga see määra toomine alla ei ole lihtne jaanuarist esimesest jaanuarist aastast riike, sissemaksed teise pensionisambasse ja see on väga suur koormus, mis tähendab riigikassale. Meil on tegelikult pensionireserv, on juba läbi, et nüüd, et need koormused lähiaastatel sealtkaudu nii esimese kui teise sambasse tuleb, on on üsna üsna muljetavaldav, et noh, kui vaadata ka Reformierakonna valimisprogrammi, siis nad ütlevad, et maksukoormus ei tõuse. Me ei räägi enam sellest, et nad ütlevad, maksu alaneb viimasel 10-l aastal, Reformierakonna valitsuse ajal on see pigem tõusnud. Et, et ega see jah, et tööjõumaksud võib-olla veidi suudetakse alandada, aga kui, et maksukoormus iseenesest ei, ei tõuse teiega alaneda või ma arvan, et jääb enam-vähem sinna 35, nelja kanti. Protsendini, ja ma arvan, et see oli selles mõttes õige tähelepanek, et, et see oli vist ainus ainus asi, milles kõik enam-vähem nõus olid, saates, et et tööjõumaksud on meil täna kõrgenenud, mis on kahtlemata õige. Et selles mõttes, et aga ma ja ma kardan, et ilmselt, et see saab olema magada. Ma eeldan, et see saab olema siis uue koalitsioonileppe üks olulisemaid tegevusi, sellega midagi teha, et ma kardan, sellega tehaksegi suhteliselt nadisid asja nagu kehtetuks mingi logi sellele või mis, mis on selles mõttes nii-öelda ju astmeline tulumaks lihtsalt ümberpööratuna. Aga okei. Et selles mõttes, et et kas seda sellega peaks kindlasti tegelema, aga ma arvan, et selle teine pool lihtsalt on ettevõtte tulumaksu taaskehtestanud. Et kui nii-öelda tuua neid tööjõukulusid tööjõumaksusid allapoole, siis peab kusagilt riigikassasse tagasi tulema. Ja kui me täna näiteks paneksime Eesti ettevõtetel viis protsenti tulumaksu peale, ma arvan, et saad sa siis tagasi, tuleks vahelisi eriarvamusi jäi. Ma arvan ka, et muidugi paljud jäävad eriarvamus, aga ma arvan, et noh, mõnes mõttes, et et ma saan aru, et miks võib-olla opositsiooniparteid ei taha selliseid ideid väljagi, et tõstame maksu enne valimisi, aga samas noh, ilmselt nad on see valimised niikuinii kaotanud, et võiks tegelikult seda ideed välja käia, et nelja aasta pärast uuesti tulla selle juurde tagasi, siis ma arvan, et seal tuleb niikuinii tagasi ühel või teisel kujul, et et see nagu selline seal sellisel tasemel sotsiaalmaksud ei ole jätkusuutlik. Kui me vaatame Eesti riigi konkurentsivõimet, siis Eestil on väga suur eelis praeguses olukorras vaatame oma naabreid Lätit, Leedut, Soomet, Rootsit ja nii edasi. Kõik kriisi ajal on Rootsi tehaste jätame välja, on tegelikult, laenanud on suured laenukoormused, neid on vaja tagasi hakata maksma. Ilmselgelt on neil surve maksutõusu peale Eestil seda riiklikku laenukoormust ei ole ja väga totter hakata maksu tõstma selmet hakata ära kasutama seda konkurentsieelist, et, et nii-öelda tulge meile, valge, meil töötage meil investeerigu siia, sest me ei tõsta maksukord, me pole seda survet ja ma arvan, et siin me näeme järgmine see aasta mitte võib-olla järgmine ülejärgmine aasta hakkab seda konkreetselt ka Eesti riigi konkurentsivõimet, nagu suurendama. Üks väga konkreetne maksu langetamise mõte kõlas veel ja see oli seotud toiduainete käibemaksudega. Kas asi on selles, et meie räägime, et 2013 peaksime olema valmis selleks, et käibemaksu toiduainetel alandada, sellepärast et 2013 lõpevad ära riigi, Eesti riigi võimalused toetada meie põllumehi läbi otsetoetuste, mida Eesti riik täna teeb? Pärast seda me enam ei tohi vastavalt Euroopa Liiduga saavutatud kokkuleppele. Ja see automaatselt kindlasti suurendab toiduainete hinda ja paneb meie toiduainetetööstuse võrreldes Euroopa Liiduga, kus on madalamad käibemaksumäärad ja suuremad subsiidiumid raskesse olukorda me peame selleks valmis olema. Kuidas kommenteerida, Urve Palo sotsiaaldemokraatide esindaja tõi välja väga terava ja inimeste jaoks väga populaarse küsimuse või väga tundliku küsimuse toiduainete käibemaksude osas. Toiduainetega see asi ka, et nad põhinevad suuresti kodumaisel toorainel, et selles mõttes, et et sellel ideel on, on selles mõttes jumet. Ta on ka kodumaisele tootjale mingil määral siis ju nii-öelda kasulik, kui see käibemaks langeb, eriti kui kodumaine tootja konkureerima näiteks tootjatega, kus see käibemaks on madalam teiste teiste riikidega. Aga. Et ma, mina ise olen jälle suur ühtlase maksumäära pooldaja ja, ja toiduainetele madal käibemaks, mis asi on toiduaine, mis ei ole? Kas see, mis läheb suust sisse ja Ikka on nii, et, et, et kõik see nii-öelda vähenev maksumäär kajastub kohe hinnas, mitte ei, ei nii-öelda jää kuskile vahendajatele tootjatele. Et ja samuti, kas ikka on nii, et, et nii-öelda auk välis välistoiduainetega kohe kaeta, et mina ei tea mulle see, seda on kogu aeg räägitud, et võiks olla madalam võimalus, ma isiklikult seda ei, ma ei arva, et sellest osa. Ma olen selle ühe tavalisuse juures, ma tahaksin nagu seda võib-olla ikkagi natukene nagu lahti rääkida, et monument ega ka Eestis täna on väga suur erinevus, kas te toodate Hiiumaal piima või otseselt Tallinnas, et sellised graafion oma maks seal vahepeal juba nii et meil ei ole selliseid asju niikuinii üheda, on. Et selles mõttes riigil on ikkagi teater, meil on kohustus seda nii-öelda turgu tõepoolest korrigeerida läbi selle, kas võtta siis teatud teatud määral maksuerisusi, loob, et seal samamoodi korrigeerimine tegelikult mitte turu rikkumine iseenesest on see, kuidas me seda suudame nii-öelda ellu viinud. Aga ma arvan, et et iseenesest on see mõistlik mõte särand käibemaksu toiduainetel alandada. No minu meelest, mis selles halba oleks, kui see käibemaks tõesti ei turgutaks tootjat, et ta saakski suuremat kasumit natukene, et, et see hind turge seal pole paikadega rohkem ikka küsida ei saa, aga, aga olukorras, kus tema tootmine ja see kaup jõuab kauplusesse justkui konkurentidest odavamalt sama taset küsida ja, ja, ja teenida selle pealt, et see on siis kodumaine, ei ole ju? Ei ole ju ka teab mis halb perspektiiv. Turgutada tooted sata talle otse raha. No kuule, 2013.-st aastast enam ei saa. Aga igasugune turgutamine? Ega tore, et me saame põllumajandusse, raha Euroopa Liidust, jumal tänatud, aga ütleme ausalt öeldes, ega mina ei saa ikkagi lõpp lõpuni siiamaani aru, et miks me peame me mõnda ettevõtlussektorit nagu nagu toetama, okei, kogu Euroopa teeb, mängime seda mängu kaasa. Et mina ei usu. Soomlased on siin proovinud küll langetada ja tõstasindatud magusamaksude muud, et noh, nagu reguleerida midagi, et ei, ma ei usu, et see on jätkusuutlik, kui me tahame doteerida midagi stateerimine, doteerimiga, transporti ja võime siin tõesti Hiiumaa tootmist, et selles sotsiaalpoliitiliselt on hea, kui seal noh, ka põllumajandusega viljeletakse, teeme siis maksame siis otse peale, aga et hakata sedasi jälle käibemaksuerisus, ma lihtsalt on. Ma ei usu sellesse. Sorry. Samadel regulatsioonidega samamoodi reguleerimata jätmine ei tähenda, et regulatsiooni ei ole selles mõttes siis lihtsalt annab nii-öelda vabad käed, et näiteks sellesama sama kerega magusamaksudest ja nii edasi lihtsalt on jällegi kulu, mida me või tegevus, mida me, kui me ei taha seda reguleerides, me tegeleme sellega hiljem läbi diabeedi ja kõige muuga. Et nii-öelda ei ole asju, mida me saame niisama ära kaotada, et inimesed ikkagi söövad ja nii edasi. Aga riigi käes on mingi selline hea hoog, kuidas hinnatõusu pidurdada, sest kahtlemata see on ka üks küsimus, mis nendes majandusdebattides alati esile kerkib, et kas saab midagi teha riik, et hinnad ei oleks poes nii kõrged nagu. Ma loodan, et ta saab jah, teatud hinnad, mida läbi konkurentsiamet ja nii edasi saab elektrihinnani juba natukene vähem, aga ikkagi saab reguleerida, aga räägime avatud sektorina, siis tegelikult ei saa mitte midagi, kui me võiladusid sulgema, avama ei hakka, et iseenesest hinnatõus ei ole halb, sest hindade tõus tähendab noh, juuksurisalong piltlikult öeldes ei müü mitmekümne krooni eest, vaid müüb 20 krooni eest oma teenust, see on ju tore, sest et salongi töötajad saavad selle võrrelt rohkem raha, eks ole ju. Aga jah, et, et hindade tõus ilmselt nii kiirelt Juuksurisalong on selles mõttes halb näide, et ma võin kuu aega käia siis tiba pikema juuksega, aga kui mul on vaja nüüd reaalselt on ta toidukorv täita, siis ma ei saa kuu aega oodata nii-öelda järgmise palgani, et mul oleks raha. Aga noh, kui vaadata hinnatõusu loogikat, siis siia siseturule praegu raha sisse ei voola. Et meil oli nii-öelda buumiaeg, voolas läbi pankade siia seda raha juurde, praegu seda ei voola, sisetarbimisse ei tule raha, järelikult ei saa ka see hinnatõus selline selline nagu ta on nüüd siin viis-kuus protsenti pikalt kesta. Ma arvan, et hinnatõus veidi alaneb, igal juhul ta ei tohiks nagu kiirendada. Et tegelikult on see on jällegi laiemalt vaadata, siis hinnatõus tõepoolest ei oleks midagi hullu, kui sellele kaasneks ka palgatõus, samasugune kui teil hinnad on viis protsenti kõrgemaid palgana viis protsenti kõrgemad näiteks mitu aastat, nimeliste võlakoormus on ju palju väiksem, sest see lihtsalt nii-öelda suhtelist suhteliselt võlakoormus kogu aeg väheneb. Täna on probleem on ikkagi selles, et paljuski nii era- kui avalikus sektoris palgad on pigem langenud, mis tähendab, et suhteliselt on teie mitte ainult siis inflatsiooni võrra teie nii-öelda ostukorv kallinenud, võtke selle palgalangemise läbi kallinenud ja tegin selle probleemide võlad on jäänud sama suureks, et et see on selle laiem probleem, aga täna valitsusele ka tõepoolest, Eestil on väga vähe nii-öelda teha võimalik et hindu kontrolli all hoida. Tõepoolest on siin läbi elektri ja muude selliste tegevuste, mis on reguleeritud riigikord, väga tugevaks on seda võimalik teha aga väga palju. Me ju impordime ikkagi oma hinda. Et see on ilmselt suhteliselt keeruline on ka läbi mingisuguse konkurentsitegevuse arendamisele, lindu kuidagi kontrolli alla saada. No üks erakond IRL kuulutab kõikjal, et nemad tahavad enda kodukulusid hoida kontrolli all, kas, kas see on umbes samasugune loosung nagu mõned valimised tagasi, Keskerakond lubas siis Tallinnas vee hinna kontrolli all hoida. Noh, IRL-i, kui vaadata ka majandusprogrammi, siis saab selgelt ka mängivad või siis panustavad eluaseme laenu võtnud perede häältele, Nad tahavad ju ka kodulaenu intresside maksuvabastust jätta, kindlasti on tõusetunud diskussiooni jätta see või mitte, ja maamaks kodudelt kaotada, et noh, siin tuleb võtta natuke ka seda valimismissuguseid hääli, keegi nagu võtta soovib endale. Ja IRL-is on kindlasti sellist nagu propagandat on väga palju, need on kasvõi sedasama tasuta kõrgharidus on mis iganes. Samamoodi ma arvan, see kodukulude puhul ka, kuigi seal on kindlasti, et noh, samas on nende, need kodukulud on nende ministeeriumi nii-öelda ehk siis MKM-i majandus-kommunikatsiooniministeeriumi kontrolli all või siis selle haldusalas vähemalt, et nad oleks saanud sellega neli aastat tegeleda piisavalt. Kontrolli alla võtmist oli selles valimisdebatisaates veel, me kuulame ära Eesti iseseisvuspartei kontrolli alla võtmise plaani. Jah, meil on, meil on üks selline punkt, et välisinvesteeringute kohta, et me võtame välisinvesteeringuid kontrolli alla. Samasugust välisinvesteeringute kontrolli kasutavad väga paljud riigid, nimetage mõni selline riik, Hiina, Malaisia, Korea Need on edukalt arenevad riigid. Meelis, mina soovitan, on inimestel lugeda, praegu on selline külm talv, ilmus küll, päike paistab, aga lugege iseseisvuspartei valimisprogrammis on huvitav ja vahva lugemine, mina naersin kohe päris päris kõvasti ja ja mis ma oskan öelda, et oli lihtsalt selline mõnus vahepala selles valimisdebatis, et või kas ma pean hakkama sellele? Ei, sa ei pea selles mõttes, et sa ütlesid ära kõik, et seda tuleb lugeda. Kas sa leidsid sealt ka midagi sellist, mis, mille sa endale välja kirjutasid, kas või piltlikult? Ei, et mida, nagu järgida ei leidnud küll, aga ta on selline vahva noh, ega siis valimiskampaania ei pea ju alati surmtõsine olema. Lõbusad. Ma annan selle nii-öelda välisinvesteeringukontrolli selle idee juures on see sõna kahtlus, on lihtsalt väga õnnetuse kontroll, nagu ma arvan, kõik nii stuudios kui ilmselt telekas kukkusid toolilt maha nii-öelda piltlikult öeldes, et tegelikult loomulikult, kui, kui rääkida välisinvesteeringute juhtimisest näiteks siis sellest ennem kui just nimelt debateerida. Et välisinvestoritel siia tulla, siin areneda ja nii edasi, et aga seda kontrolli alla võtmist tõesti täna eriti Euroopa Liidu tingimustes on suhteliselt keeruline teha. Et hakata mingisugust nii-öelda jooksevkontot kuidagi juhtima läbi kontrollimehhanismid, selleks Eestil puudub ka igasugune kompetents, muidugi. Aga kas laias laastus nii-öelda tulevane valitsus võiks rohkem tegeleda majanduses just mingite protsesside juhtimise ja kasutagem, seda siis halba sõna nii-öelda kontrollimisega, et kas, kas nagu pärast masu on kätte jõudnud just see aeg, kus valitsus peaks rohkem mingit sektorit kontrollima. Olgu, juhtisime suutima, suunama täpselt. Ei, ma arvan, et koostööd peab tegema, et ma arvan, et täna on ikkagi probleem selles, et, et ega ei majandusministeeriumiga väga teised ministeeriumid ei suuda sellist nii-öelda pikaajaliste süstemaatilist koostööd erasektoriga teha, et, et on üks on selline, me oleme kasvatanud sellised 20 aastat nende usaldamatust riigi vastu, et, et noh, et riik ei ole see, kes suudaks majanduses midagi teha ühel hetkel olema nagu siis selle küla ees. Et ega ettevõtja ka väga palju seal teha, sest ta on tööjõupuudus või tal ei ole lihtsalt kuhugi müüa palgad madalad ja nii edasi. Et ma arvan, et seda koostööd tegelikult ta uuesti ma ei tea, kas hakkame uuesti õppima üldse hakkama. Et ma arvan, see on küll, et, et see ei tähenda, et peab kontrollima või juhtima kohutavalt palju. Ma arvan, et tegelikult tõepoolest koostööle Praeguse valitsuse üks suuremaid hädasid ongi on, et ega ta suhteliselt arrogantne teiste arvamuste suhtes ja, ja nii-öelda jõuliselt surub, et siis on ka seadusloomes näha suhteliselt jõuliselt oma seadused läbi, et see on, ta võiks hakata rohkem kuulama, kuulake vähemalt ära, et ei pea muidugi mitte nagu täitma, et et mis puudutab valitsus rolli, et kuidas Reiljani kuulus ütlus kaheksa kõige hullema sõnakoht oli, et ma olen valitsuses ta, tahan teid aidata, et noh, vahepeal kriisi aegu tundus, et jah, et valitsuste roll on määratu suured kapitalism võib-olla isegi enam ei tööta, et nüüd on õnneksitega hakatud arvama, et, et siiski kapitalism töötas, las valitsust jep, nii-öelda stabiilne maksukeskkond, poliitiline keskkond. Et välisinvestorid on turvaline siia tulla, et ta teab, et midagi hullu ei juhtu ja kuulaku päris palju on huvitavaid mõtteid ka väljakul. Aga siin on mingi selline vormiline lähenemine olemas, kuidas seda kuulamist teha, sest noh, igasugused kärajaid, koosolekuid, arengu ja visioonikonverents on ju kümneid aastaid juba tehtud. Ei, ma arvan, et see tegelikult seesama, mida siin mainiti, kasvõi sedasama sektoriaalne lähenemine, et ega tegelikult, kui me vaatame ümberringi edukate riikide puhul, siis mida see tähendab, see tegelikult ju seda tähendabki, et riik nii-öelda perioodiliselt saab nende, samade ettevõtetega selles sektoris kokku endale ette, et ettevõttel on vahendeid iseenda sektorite analüüsida. Nad saavad ERR-i riigi riigi inimestega kokku ja seda neid erinevaid ettepanekuid arutada, nendel on teatav ka siis võime loomulikult tegelikult kuulub ka sinna hulka ametiühinguid. Kui näiteks täna vaatan, kas ehitussektori suurim probleem, et nad ei suuda hakkama saada seal linna tasemel, millel on, pakume, teevad, teevad et ehitussektor oleks suurepärane lahendus, on ametiühing, mis viib selle palgakulu kõigi jaoks enam-vähem võrdseks kõrgemale hakkavad konkureerima hoopis muudel teemadel, mitte läbi selle üliodava pakkumise, mis neid kõiki tegelikult ära tappa. Aga noh, see selleks, ma saan aru, et nii-öelda ametiühing Eestis tähendab enam pooled inimesed ei ta üldse meelis, paneb kohe selle koha Ja ma tahtsin hoopis selle kuulamise kohta, öeldi, et lihtne näide ettevõtlust puudutavate, et teeme nüüd nii, et ettevõtjaid puudutavad seadused vähemalt ettevõtlusorganisatsioonidele aegsesse tutvustatakse, nendega arutatakse, praegu on tulnud aastate jooksul pidevalt neid seadusi. Appi. Jah, ja, ja puudutab mind, aga ma ei tea mitte midagi, okei, ma ei saa, ma saan aru, et iga üksiku kaisaga räägime organisatsioonidega, oli erialaliitudega. Et ei ole vaja sellist väga jõulist seadusloomet, on nagu midagi nagu tegema hakata, võiks nagu mõelda, punkt üks. Kas seda üldse on vaja seda seadust, et väga mitmed seadused on, võib-olla ei olegi vaja, et ei ole vaja nagu järele. Või näiteks sedasama liiklusseadus, mis edasi lükati? Noh, ma arvan, et probleem on ka sellest, ega riigikogu ise ei ole väga analüütiliselt võimekas, et nendel ei ole nii-öelda neid inimesi seal, kes seda analüüsida, siis teeksid, et noh, et valitsus tegelikult tõepoolest suudabki enam-vähem kõik läbi suruda, et see on mõnes mõttes lihtsalt meie, meie ütles, et, et nii täna on ja kui me vaatame nii-öelda selles samas valitsuses valimisdebatis nii-öelda eriti Jürgen Ligi käitumist, siis teda lihtsalt jätkub. Ma arvan järgmised neli aastat, et teatav väsimus on juba nii debateerimast üldse kellegi teise kuuleme. Tsiteerigem siis sedasama meest ka korraks lõpetuseks. Sest see, mis praegu toimub valimislubadustest ma palun seda kui rahandusminister. See on üle igasuguste võimaluste, igasuguse vastutustunde ja sellega võib olukorra ainult ära rikkuda. Demagoogiline puusanõks kõik teised on lubanud väga paljud valimislubadusi, mis läheb väga palju maksma. Ainukene siis loomulikult kõneleja mitte, aga võtame teise nurga alt, kui palju te näete praegu tõesti selliseid lubadusi, mille eesmärk on koguda ainult hääli mis puudutab majandus ja maksude elu, mille puhul on selge, et seda hiljem realiseerima hakata. Oh, need selge on, et hiljem realiseerima ei hakata väikeparteide ja nende parteide valimislubadused, mis kes kes ei pääse valitsusse, aga Reformierakonna enda majandusprogramm selleks on üldse kõige igavam. Kui me võrdleme nelja suurema erakonna majandusprogrammi igavene teadlikult võtnud suuna, et see, mis praegu on, on hea noh lühidalt öeldes nipet-näpet muud, et, et nad on jätnudki etnikes käravad, tahavad midagi muuta. Hoopis teise hoiaku, et, et me ei muuda nagu, mida, me oleme õigel teel muidugi vaadata valitsuse populaarsust. Noh, vaatame Lätis ja Leedus on see kukkunud robinal kriisi ajal meil püsib, et ilmselt nad teavad, et inimesed ju siis usaldavadki seda teed. Jah, ma arvan ka, et see nii-öelda eriti Reformierakond on võtnud selle positsioonidesse nii-öelda, meil on selline tore kuldne hullusärk on seljas, seome endal käed kinni, ärme midagi muudame tegelikult ja siis raha tuleb. Et ma arvan, et see ilmselt ei neid valimisi, nagu ma ütlesin, nendele ilmselt ei maksa sellele, aga ma arvan, et järgmised valimised on see, kus nendel ilmselt päris tugevasti võib kätte maksta, aga Ma ei oskagi öelda, et kas selliseid väga majanduspoliitiliselt väga palju selliseid lubadusi oli, mis tegelikult eriti midagi maksavad, et seal oli hästi palju sellist erinevate parteide, sellist, suhteliselt siukest detailselt segast juttu, tegelikult ma annan, mida ma arvan, isegi ajakirjanikud ei viitsi väga põhjalikult lugeda, rääkimata valijast. No ma arvan, et astmelist tulumaksu näiteks ei tule, kuna järgmise peaministrina jätkab, Ansip on ja seda ei tule, et astmeline tulumaks, mida Keskerakond siis nii-öelda progresseeruv tulumaks millegipärast sotside nimetaja astmelist tulumaksu valimisprogrammis astmeliseks vaid progresseerub sisult sama asi, et noh, seda tõenäoliselt ei ole noh, üsnagi. Jah, aga ma arvan, et tegelikult selle valimiste võitja võib-olla kõige positiivsem aspekt oli see, et meil on ilmselgelt siis suhteliselt selgelt järgnev parlament, kus on selge koalitsioon, parempoolne opositsioon, vasakpoolne, et see joonistus päris kenasti välja, mis ma loodan, et ainult süveneb, selles mõttes siis tõesti tekib nii-öelda valijal tegelikult valik, et ei vali enam võib-olla inimest, vaid valima rohkem ikkagi maailmavaadet, kes siis mida iganes valitakse. Ülekuulamise toimik number 161. Majanduse ja maksude valimiseelne debatt. Toimik avatud uurimine, jätkub. Ülekuulamine.