Tere päevast, lugupeetud kodanikud, ülekuulamine alustab, raha paneb rattad käima, ütleb juba vanadest aegunud teada ja tuntud kalambuure. Tänane ülekuulamine uurib, millised peaksid olema poliitikas ringleva raha, mängureeglid ja kasutamise võimalused. Ülekuulamise toimik number 159. Erakondade rahastamine. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Ülekuulatav number x Riisalu Aivar amet riigikogu liige kuulub rahanduskomisjoni ja korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni. Erakondlik kuuluvus. Eesti Keskerakond. Ülekuulatav number kaks Herkel Andres amet, riigikogu liige kuulub põhiseaduskomisjoni ning on Eesti rahvusringhäälingu nõukogu liige. Erakondlik kuuluvus Isamaa ja Res Publica Liit. Sellel nädalal on Riigikogus üheks teemaks, millest pikemalt päeval koguneti, arutati erakondade rahastamine. Andres Herkel, kas midagi peale seda sotsiaaldemokraatide algatatud küsitlust, midagi ka erakondade rahastamises muutub või mitte? No kui vaadata tagasi, siis erakondade rahastamises on kogu aeg midagi muutunud, et selles arutelus toodi esile murdepunktid, millest viimane oli 2003. aasta pööre, mida Jüri Adams üsna teravalt kritiseeris mille puhul muutus nii mõndagi muud mitte ainult see, et erakonnad hakkasid riigieelarvest rohkem raha saama. 99. aastal erakondade rahastamiskorrastati ja möödunud aasta lõpus me võtsime ühed muudatused vastu, mille kohta mina toona ütlesin, et paremad pool muna kui tühi koor, et midagi sai korrastatud, paremaks, midagi jäi kindlasti tegemata. Ja see oli võib-olla esimene niisugune debatt Riigikogus, kus ei olnud laua peal konkreetset seaduseelnõu, mis oleks tekitanud niisuguseid teravaid emotsioone, et keegi mingi regulatsiooni poolt keegi vastu selles mõttes oli positiivne. Aga no selle riigikogu koosseisu jooksul kindlasti enam midagi ei muutu ega ei tohigi muutuda, sellepärast et niisuguseid seadusi vastu valimisi ei muudeta. Järgmise riigikogu koosseisu jaoks on seal mõtlemist päris palju ja võib-olla esimene mõtlemise koht erakondade ta on. Niipea kui viimased muudatused erakonnaseaduses, mis reguleerivad ka rahastamise kontrolli, jõustuvad aprillikuus siis peavad erakonnad oma inimesi erakondade rahastamise kontrollikomisjoni, kusjuures on antud võrdlemisi suur otsustusõigus, kes kuidas seda kasutab. Eile ütlesin ka kõnepuldist tähelepanu, et erakonnad võivad esitada ka lugupeetud eksperte härra Jõksi ja Adamsi, mitte tegevpoliitikuid, mis näeks ilmselt suhteliselt halb välja. No saame näha, keda siis esitatakse, kes lõpuks sellega nõus on või, või kes on valmis astuma sellesse rolli, kus on suhteliselt vähe võimalusi, Aivar Riisalu, millest see tuleb üldse, kui kogu aeg üks nagu brigaad millegi kallal töötab ja töö tulemusega ei olda kogu aeg nagu rahul siis, siis millest see nagu tekib, miks on erakondade rahastamise küsimus nii teravalt päevakorral, et tõepoolest Allar Jõks jookseb oma jalad rakku selle nimel, et see teema kuidagi püsiks ja otseselt alla lubab aknast alla hüpata? No tõsi, kas siis esimesed või teisalt aga kõva mees, kes lubab, eks ju. Et millest see nagu see küsimus on teie arvates, kuhu see koer maetud on? Ühiskonnal on poliitikute suhtes teatud ootused ja üks ootus on kindlasti see, et nad kogegi iseennast sõimlaksid. Erakondade rahastamine on kindlalt iseenda sõimamisega. Noh, kuidas ma ütlen, selline parim teema, mina olen endiselt sellel meelel, et et nii see 2003. aasta pööre kui kogu see diskussioon erakondade rahastamise ümber on selles mõttes ikkagi suhteliselt kunstlik teema, sellepärast et erakonnad ei ole mitte midagi ühiskonnavälist, erakonnad ei ole mitte midagi riigi kui terviku, kus on siis kodanikud, poliitikud ja ettevõtjad, mitte midagi selle välist, ehk seetõttu ma väidan, et sinna mingisuguste väga räigete keeldude panemine teeb olukorra pigem segasemaks kui seda, seda situatsiooni, nagu öeldakse, teeb korrektselt. No mis võiks olla need räiged keelud, millele ta vihjas ülempiiri panemine näiteks ütleme annetustele? No aga teeme siis niimoodi, et paneme, siis räägitakse jah, et näiteks valimiskulude ülempiir paneme, siis paneme siis ülempiiriga näiteks saadikute arvule minule väga sobiks, et Reformierakond ei tohi saada üle 101 koha riigikokku. Ma arvan, et ega ta ei saagi saada, sõbra saab ikka noh, riigikogus ei ole ju rohkem? Ei no ükskõik keda siis sellel hetkel, kui tal juba 80 kohta käes on, teeb 120 ühese riigikogule sellepärast, et ta isegi kellelegi nõupidamine. Et see ongi seesama küsimus, et igasugused piirid ei ole mõistlikud, vaadake see on pikem diskussioon, ilmsete jõuate sinna täna, aga mina olen sellel meelel, et see 2003. aasta reform ei teinud mitte midagi paremaks sellel lihtsal põhjusel, et kui osaühing Peeter ja pojad sai varem oma 5000 krooni oma poliitilise eelistusele legaalselt ära anda, siis täna ta seda teha ei saa, sest ta ei saa dividende maksta eraisikuna, ta sai palkama osaühingust viimati 15 15 kuud tagasi, eks ju. Aga kui suurärimehed toovad miljon krooni eraisikuna, siis ma küsin, kust see raha tuli, see tuli nende ettevõtetest ja see raha on nende ettevõtetest saadud dividend ja sellega saavad nad endale soodsaid riigihankeid osta ja nii edasi ja nii edasi, millele kahjuks tähelepanu juhtisid, seadus maksab 32000 eurot, mis oli muidugi suhtelt demagoogiline säili, kummaline selles mõttes, et mõlemad, mille härra tõkke ütleb, et selle üle nagu jäädud arutama kas see on kallim siis või on see odavam kui seal demagoogiline väide. Mina kinnitan, et see kees, rahvast ei saa, ei see keegi, kes talle seda väidet esitab, ajab ju selles mõttes nagu täiesti rumalat jutuna sellel lihtsal põhjusel, et tooge mulle siis mõni näide nagu seadusandlusest välja arvatud üks Sõõrumaa, ei, mitte Sõõrumaa, vaid see, see niinimetatud Tom autoseaduseid rohkem minule ei meenu, et mingi seadus võiks olla selline, mille eest saaks mingi ettevõtja 32000 eurot välja käib, oma seaduse puhul ikkagi libises ju raha üsna palju erakondade kaukasse ja pärast seda reguleeriti toetuste maksmine natukene kõrgemaks, nii nagu vaja oli. Ja seda ma ei oska kommenteerida, saab kuidagi minu ajast väljapoole, aga ma julgen seda nagu okei, aga kui see näide on teil ka tagant taskust võtta, noh siis on ta ju oluliselt kallim. Aga, aga Andres Herkel ka tõepoolest, et kuidas on loogiliselt põhjendatud see, et firma ei või maksta, aga samas on selge, et tippärimehed või suurärimehed, kes toetavad erakondi, ei tee seda sisulises mõttes oma rahast, see on küll juriidiliselt kõik korrektne situatsioonis oma raha. Tegelikult. No see on üks osa on 2003. aasta pöördest, kus ilmselt oli mõnevõrra idealismi või vähemalt tahan uskuda, et Need, kes sellel ajal olid valitsuskoalitsioonis isiklikult ei olnud ja ma hääletasin sellele muudatuste paketile ka vastu. Aga ilmselt oli lootus konkreetselt selle muudatuse puhul, et see muudab poliitika vähem sõltuvaks ettevõtetest nende huvides. Kas tegelikult teostunud on, ma ütleksin, et see on, see on üsna kaheldav, aga me ei läinud seda nüüd viimases paketis ka omakorda ära muutma, kuna teatud harjumus on juba tekkinud. Et mis tegelikult on juhtunud, juhtunud on ju see, et erakondade rahavajadus on hüppeliselt kasvanud, et kui taheti ilmselt saavutada seda, et riigieelarvest rahastamisega poliitika muutub sõltumatumaks siis tegelikult saavutati kallimad kampaaniakulud. Ja see, kas ta nüüd sõltumatu on või see on üldiselt niisama vaieldav, ehk nagu ta oli enne sõda. Mulle, nagu tundub, üks asi, mis on nagu segane selles mõttes, et see, et see summa erakondade rahastamiseks lähtub üldse riigikogu kohtadest ja siis mingist sellisest ekvivalendiga, millise loogika järgi see kaitseb üldse demokraatiat. Kui demokraatiat kaitseb selgelt või, või edendab siis üks konkreetne palgaline või kaks või kolm seal nüüd küsimus, eks ju, erakonna siis staabis või peakorteris sellest ma saan aru, kuidas see edendab parteilist demokraatiat Eestis. Riigikogu kohtade arv ei ole nüüd küll kuidagi nagu loogid, milline, milline see loogika on kuulaja? Seda, sellist loogikat on siiski kasutatud ka teistes maades küll pigem sedapidi, et vaadatakse, kui palju üks või teine erakond proportsionaalselt on hääli saanud ja selle järgi aga, aga kindlasti 2003. aasta muudatus jälle ma rõhutan. Et seda seda toona ei toetanud, töötas tollal riigikogus on esindatud suurte erakondade võimu põlistamise kasuks ehk mida suurem esindatus juba olemasolevas riigikogus, seda suurem raha laekumine. Aivar Riisalu noogutab, Keskerakond oli üks nendest kahtlemata seda suurem raha laekumine tulevikus, seda suurem julgus teha kampaaniaid võlgu, mille lõksu on siin ka erakonnad läinud jällegi Keskerakond, aga, aga osad kindlasti ka teised. No sellel on üks nagu selline paha pool veel, millele tollal sai tähelepanu juhitud nimelt see, et demokraatia peab taluma. Ta ja juba poliitiline eliit, mis on kaua aega paigas olnud, peab taluma seda, et ühiskonnas võivad tekkida uued erakonnad, uued poliitilised voolud ja just nimelt uute erakondade konkurentsivõime seisukohalt. Selline parlamendiliikmete arvu põhine rahastamine tekitas väga ebavõrdse olu. Rohelised siiski tõusis sedasama, situatsioon rohelise, tõusid õrnalt, jah, aga nende saatus Hollandi jäämäe täna mingi minimaalne rahastamine nendele erakondadele, mis jäävad alla viie protsendi künnise, aga see on tõepoolest minimaalne. Oleme ausad ega demokraatiale väga ohtlik, noh, kujutame endale ette, et kõiki protsesse ühiskonnas aluseks võttes kuuendal märtsil saabub tulemus, kus üks teatud erakond teeb suhteliselt kõva tulemuse reformi lae, ütleme mina ei tahaks nimesid nimetada poliitiliselt korrektselt, aga ütleme nii, et kujutame endale ette, mustad stsenaariumid saab 51 kohta riigikogus. Mis siis Eesti demokraatiaga nagu tegelikult juhtuma hakkab, ajakirjanikud peaksid sellel päeval hakkavad tõsiselt otsima riiki kuhugi põgeneda sellel lihtsal põhjusel, et nemad pannakse lihtsalt kiiresti vangi. Midagi parata ei ole, aga mulle muuseas meeldis üks viimaste päevade väga naljakas steitment ühelt täiesti tublilt kodanikult, kes jäi ka sellel hetkel anonüümseks ühes meediakanali, siis ma kuulsin sellist seisukohta. Erakondadele võiks raha anda absoluutselt kõik, aga selle jaoks moodustatakse selline riigistruktuur, kuhu see raha kantakse? See struktuur analüüsib läbi, kust see raha tuli ja kannab erakonnale edasi. Vot see oli päris naljakas mõte, mulle see täitsa kohe meie nii-öelda rahastamise amet maksuametile näiteks saab raha kanda ja kirjutad selgitusse. Palun kanda keskerakonnale. Maksuamet vaatab ära raha päritolu, ahaa, see juriidiline isik, selline tubli ettevõte ja kandis selle keskerakonnale või näiteks IRL-ile või kellele iganes, see oli päris kihvt mõte, teiste sõnadega see rahastamise kontrolli komisjon siis peaks lööma templi peale, et selle raha võite vastu võtta, et nojah, ütleme kurioosse lähenemisega idee, aga tegelikult, kuid siin on, mõneti on iva sees selles mõttes, et kui varemalt erakondade annetused tulid avalikuks kampaania käigus kiirelt, siis praegu kontrolli komisjoni töö loogika on see, et nüüd, kuni kuuenda märtsini kõik rahmeldavad, kust see raha tuleb, kuidas ta tuleb, see arvutatakse kokku kõik pärast. Aga ma tahan ühe asja siia juurde. Vaat mina olen tänulik selle korruptsioonikomisjoni liige, mis erakondade rahastamist kontrollib. Ja ma kinnitan teile, et seal laua ümber istub kuus šaakalit, kes saavad nüüd mingisuguse oma poliitilise oponendi selgelt valimisaruanded läbi vaadata, mina, kes ma enam-vähem kujutan ette, kuidas erakonnad raha saada, olles ka ise Keskerakonna annetaja ja mis iganes, ma oskan väga selgelt sellest aruandest hakata nägema neid tegelikke seoseid, kui seda aruannet vaatab inimene, kes ei tea erakondade rahastamise, tänasest mehhanismist ja kogu jamast selle ümber, mitte midagi, ta vaatab, seda arvanud, ütleb jumala kihvt dokument, vägev, võimas, mingeid probleeme pole. Tegelikult ju võivad seal probleemid olla. Näiteks Europarlamendi valimistel me tuvastasime, et meie ostsime reklaamisekundit kordades kallimalt kui meie näiteks poliitilised konkurendid. Milles on põhjus, kas põhjus on selles, et kommertskanalid said heade ringhäälinguload, kas põhjus on selles, et nad on tõesti paremad läbirääkijad, kas põhjus on selles, et keegi tundis kedagi? Tea, võib-olla teil oli lihtsalt rohkem rahaagentuur otsustas seda kallimalt kuluda väidangi, et, et, et olime ise lollid, see võimalus on täiesti olemas ja, aga aga seitse hakkas mehi, olime lollid ja keegi oli targem, et mis nagu tegelikult toimub, mingid neutraalsed inimesed ei suuda sedaviisi vaadata, et mina kaitsen seda oma komisjoni. See komisjon on olnud tegelikult üsna efektiivne, ühesõnaga lugu ei ole välja lekkinud, kõik on suudetud hoida, kuidas ei ole välja lekkinud, no kallid inimesed, nalja teete, Me teeme iga asja peale pressiteate. Ma ei tahaks siin nimesid nimetatud, ütleme niimoodi, et poliitikas olemine tähendab, et või noh, ütleme niimoodi, et keskerakonnas olemine ei tähenda seda, et me kogu aeg materdan konkreetsete nimedega. Aga meil on seal olnud piisavalt juhtumeid, mida analüüsiti väga sügavuti ja need olid tipp-poliitikud. Need olid riigikogu liikmed, on meil seal käinud muuseas juttu rääkimas ja selgitusi andmas kõikidest praktiliselt erakonna muutunud ei ole ju midagi, kuidas käsi nii lühikene, et pärast seda, kui on öeldud noomitud ja osutatud, siis needsamad tüübid sellel korral edasi teeme meie tema ametliku pöördumise prokuratuuri nii, ja kui prokuratuur ei leia sealt kriminaalkoosseisus, siis loomulikult ei juhtu midagi. Prokuratuur saab otsustada selle materjali pealt, mida saadetakse, saluut on nagu. Ma toon teile lihtsa näite, jällegi Keskerakonna näide, ehk ehk lihtsalt mingid inimesed jäid reklaamifirmale võlgu, ilmus artikkel, et keegi on seal sunduslikult sponsoriks saanud. See asi on läinud politseisse meede, andsime politseisse vastavasisulise materjali edasi ja politseis ütleb ja karistab isikuid. Kogu seaduse täiusega vahet ei ole, ega kui ma olen keskerakondlane ja keegi Keskerakonnast on teinud mingi vea, siis ta saabki karistada. Ega me ei ole jah, aga ütleme seesama komisjon, neid öeldakse siis, kui ta ise seda musta stsenaariumit, nagu te olete mõlemad korduvalt, eks ole, et üks erakond saab riigikogus võimutäiuse, siis ta ei tööta. Nii et selles mõttes sellel juhul peaks olema garantiisüsteem, mis seisab vastu ka juhtudele, kui tõesti üks erakond saab võimutäius, mina, mina ei ole selle komisjoni liige ja ma ei oska ka midagi väga ette heita, sellepärast võta kodulehe seal, need aruanded on kõik ilusti olemas, kõik on nii nagu peab, aga me peame mõtlema ka sellele avaliku arusaamise ja huvi aspektile. Et see, kui erakonna liikmed kontrollivad erakondi endid ja neil on huvid, see tekitab ikkagi valijaid jaoks täiesti selge küsimusega, see toimib kõige paremal moel. Aga kummati, ma arvan, ikkagi seda, et veel olulisem küsimus, kui see komisjoni koosseis on see, et kas kontrollitakse ainult nii-öelda jäämäe seda osa, mis on vee peale pandud ja kõigile paistab või minnakse ka pinna alla. Aga miks seda komisjon üldse vaja on, miks seda ei või teha kontrollorgan, kes ongi oma tööülesanded, koheline organ, ma ei tea, kas prokuratuur kasvõi seesama KAPO, kas töötab väga efektiivselt koos maksuametiga, maksuamet, kes ongi pandud makse kontrollima, soovitasid talle meie välja pakkunud. On välja pakutud siin riigikontroll ja õiguskantslerit. Kõigil nendel on mõnevõrra teised funktsioonid ja selle tõttu otsus sai. See ei ole päris nii, vaadake, riigikontroll kontrollib riigiasutusi, nende esimene argument oli, see, keegi ei taha seda funktsiooni. Muide, me oleme läbi käinud ka selle. Riigikontroll kontrollib riigiasutusi, erakonnad on mittetulundusühing. Nii kaugele, et riigikontrolli esindaja võiks selles komisjonis vähemalt sees olla. Riigikontroll kontrollib ühtlasi ka riigi raha kasutamist, kui, kui riik päris suurel määral toetab erakond ja erakondade jaoks on see väga suur ja oluline sissetuleku allikas. Riigikontroll võiks ju selle raha kuluta osalemist kontrollivad väga elegantselt. Keeldusid sellest sellepärast, et ärge iial unustage, et ühel hetkel riigikontserdi parlamendis, mina arvan, et on üks osa avastamata maad, et tavaliselt räägitakse sellest karistame, teeme sanktsioonid, vajadusel kriminaliseerimine siin keelatud annetused, mis minugi sellest on õige, mingid sanktsioonid peavad olema, aga sanktsioonidega üks ei lahendata, siis on see, et avalik arvamus reageerib. Kui keegi kasutab administratiivset ressurssi tallinud reklaame, aitab, siis tuleb see reklaam, aitab erakonna reklaamina, näeme seda, aga noh, valijad on igasugused ja neile mõjub reklaam, mitte see arusaamine, et keegi midagi mingit eetilist põhimõtet siin rikkus, aga on veel üks niisugune kontrollimehhanism, millest minu meelest on liiga vähe räägitud ja millele meie poliitikutena erakondade liikmetena peame tähelepanu pöörama, see on see, kuidas erakonnad ise oma raha kasutamist valvavad. Ehk tõenäoliselt on kogu see suure kampaania tegemine need postrid, mis praegu tänava peal väljas on. Kui aktiivne kampaaniaperiood algab, siis on see kõik keelatud, aga kui suur sissetulek ja äri on see ka reklaamifirmadele. Ja siin on küsimus sellest, kuivõrd hästi erakonnad ise suudavad jälgida oma raha, efektiivset kasutamist. No näiteks mina võin öelda seda, et see reklaam, mis sattus Narvas kriitika alla, et see, see ei olnud erakonna raha efektiivne kasutamine, et niisugused vead tuleb ka ära klattida, räägiks natukene siis sellest niinimetatud administratiivse ressursi kasutamisest, kas kõik Keskerakonna poliitilised oponendid armastavad rääkida Tallinna näidetest, aga roheliste energiaagentuur, rohelised on projektipõhine, partei said 83 miljonit krooni, ajasid mingit oma asja seal mitte mingeid tulemusi ei olnud, nüüd läheb selle agentuuri rahastamine üleüldse lihtsalt majandusministri käskkirjaga eelarverida enam üldse ei näe mingit saastekvoodid lähevad otse sinna, nemad ajavad projektipõhiselt oma asja ehk ehk rohelist asja, mis ongi nende ilmavaade ja mis on tegelikult ju varjatud propaganda. IRL-i puhul koduma Liit saadab Reinsalu jaa, jaa jaa. Okei, kui me hindade majandusega sinna kolm miljonit krooni igal aastal just millestki ja kui me saame aru, et, et kõik seda teevad siis ja, ja see on nagu probleem või, või see ei ole nagu päris õige, et erakonnad saavad rahastust kuskilt mujalt või siis vastavalt sealt, kus keegi parasjagu kõrge ametnik, eks ole, ametis, olgu see siis linnas või olgu see ministeeriumis, kas me saaks kuidagi välja mõelda mingi süsteemi, et seda ei oleks või see tähendab, toimub avalikult kõigile arusaadav, administratiivse ressursi kasutamine valimiskampaanias on väga tundlik ja väga valus probleem. Ja see ei ole probleem, mitte ainult Eestist on väga raskesti defineeritav probleem, et kust alates algab, et kust alates erakond realiseerib oma programmilisi arusaamisi toetab mingisugust MTÜd ja kust alates ilmuvad mingisugused trükised, mis on juba tõlgendatavad valimiskampaania mõjutamiseks. No ja sellele kaasa aitamisena siin tegelikult ei ole ilmselt olemas väga üheseid regulatsioone ja siin on väga lihtsasti võimalik saavutada niisugune JOKK olukorda, et jah, oli küll. Aga me näitame seda kuidagi teisiti, seda ei ole võimalik karistada, ehk et siis selline avalik arvamus mõjutab. Aga see on äärmiselt ohtlik tee samal ajal üks Jüri Adamsi väidetest oli ka see, et 2003.-st aastast alates ka administratiivse ressursi kasutamine valimiskampaaniates tõenäoliselt Eestis kas kasvas ja mille pärast see on ohtlik, sellepärast et ma tahan kujutada, et Eestit sellise korrektse vaba ühiskonnana, kui juba kasutatakse administratiivset ressurssi siis kui asjad halvemaks, järgmine ahvatlus või järgmine samm on see, et mõjutada teatud ametikohtadel töötajad valima mingil kindlal moel. Aga siin on mingisugune lahendus olemas, okei, me saame aru, et seda on väga keeruline on defineerida, väga keeruline on leida võib-olla nii-öelda õige sõnastusega seadusepügal, mis, mis selle sõna otseselt otseselt ära keelaks ja see on, see on probleem kõigis demokraatiates. Muidugi on raske heita rohelistele ette seda, et neid on maailmavaade, mida kusagil ka mingi amet kallis inimene ei ole nüüd nagu normaalne, see oli selgelt kvalifikatsioonil roheliste hääli ja, ja siis hakati seda ilmavaadet sellisel moel nagu propageerima. Aga ma tahtsin tuua ühe lihtsa näite, et kas Allar Jõks, kes on minu hea koolivend ja lapsepõlve mängu kaaslane, piltlikult öeldes kui see vend oma öeldakse elus ei, ei satu, tulevad tulevastel perioodidel poliitikasse, siis? No ma ei tea, noh, midagi, ma olen nõus nagu tegema ka kuskil ma hüppan tema magamist, atlas teist korda välja, et ta ei lähe kunagi poliitikasse ja see, et ta on saanud praegu selle hobuse, millel ratsutada ja muuseas, kui ta täna osaleks valimistel, siis ma olen kindel, et Eesti rahva armastus piiritu armastus oleks tema selja taga. Et noh, siin me nüüd oleme, on ju, kuidas me seda nüüd mõõdame, no aga samas on, muidugi, tuleb tunnistada, Aivar Riisalu tsekk probleem ju ikkagi on, kui inimesed kuulevad, saavad aru ja, ja, ja mõistavad, kui see läheb neile korda. See küsimus, kuidas, mis aasta lõpus, eks ju, ilmestas ajakirjandus poliitikalehekülgedel ehk siis Keskerakonna rahastamine nende meetodite kaudu, mida uuris, aga kes küsib Keskerakond küsis selle kohta väga ilusasti prokuratuurist. Kas on süüdi? Kultuuriliselt ei ole süüdi, mina? Ei, oota, mina tean, nelja räägime selle asjaga, ei olegi süüdi, küsimus ei ole süüdi, oleme selles, küsimus on julgeolekuriskis, mis niisuguselt Vene Föderatsiooni firmalt raha küsimises olles see lint, kus see kirjas on, et ta on seda küsinud ja jutu ära lugeja lugesin loenegi lehm lugesin siis pealinna, ma loen alati pealinna ja vaatan üle, kas ta lihtsa versiooni ja lugesin sealt Edgar Savisaar intervjuud, kus ta rääkiski, et jah, ta küsis kiriku jaoks raha. Jah, kiriku ehitamise projekt ongi valimisprojekt ehk ma ei näe seal mingit nagu probleemi, nagu ka pole enam. Nad on samamoodi, ütles üks noorpoliitik, kes ei ole Keskerakonna liige, kui küsiti tema käest intervjuus, et mis ressursiga ta kavatseb isikliku kampaania, tead jah, minu perekond toetab mind. See perekond on space com. No millest me räägime siis me oleme need inimesed kõik vangi siis laseme maha või mis me teeme, sai v peab olema vangi ei pea valaskonga maha, lihtsalt küsimata, et mis hinnaga nagu see raha tuleb, mida lubatakse. Pärast ma väidangi või mis asi, mis see Burkhardi käest raha küsib, siis varem on halb lugu, eks ju, et see oli, see oli väga, aga see ongi jumala kihvt variant, mida ma pakun siis kodanikuabiga, eks ju. Tundmatu eesti kodanikuabiga, võtke, igalt poolt, analüüsitakse, tuli, pandi seina peale kirja, nii, seal Burkhardiga tuli nii palju mis tuli nii, sealt tuli nii palju vene õigeusu kirikult tuli, nii palju on ja siis vaatame, kuidas inimesed käituvad, saage aru, kui ei ole piiranguid, siis on läbi pangaülekannete aastaid aastat seitse jälgitav, kust mingi raha tuli täna, kus tegelikult kõik susserdada. Ja selles mõttes nagu loosungi üks võimalus veel nagu selgemini aru saada, kust rahad tulevad, oleks siis see, et me kaotame ära üldse üleüldse võimalus öelda sularahas, eks ole. Aga kui ei ole, mis seal oli teil vigav, miks, miks nemad ei saa teha, nagu Riisalu ühe anonüümse eesti kodaniku abil välja pakub? No võib-olla isegi saab teha, seda peab nüüd mõtlema, aga aga võib-olla see seaks natukene liiga, ütleme, ühes asutuses sõltuvus. Ja see diskretsiooniõigus oleks liiga suur, me ei jõua ära kontrollida, aga iseenesest ma kardan, et Eesti on siin läinud natukene halba teed pidi, mis seab poliitikuid teatud sõltuvusse, et üritatakse ju kampaaniast raha saada. Kõige lihtsam on ühest allikast üks üks palju raha olemas ja siis teeme selle asja ära. Aga tegelikult poliitika põhineb poliitikute toetus põhineb inimeste laiapõhjalise toetuse ja, ja mis on puudu, on puudu nagu nisu, hobused, väikeste annetuste summa ja selline toetajate võrgustiku kasutamine, poliitikud tulevad, tõuseks machina kuidagi suurkorporatsioon selja taga ja siis ma teen, et tegelikult see kodanikuühiskond, kuna idee on midagi teistsugust, kui ma esindan mingite inimeste vaateid ja arusaami ühiskonnast mitte nende huve, vaid eeskätt nähtusi, mida nad peavad ühiskonnas tähtsaks, siis nad mingisugusel moel toetavad mind, nad toetavad mind oma häälega hea sõnaga. Võib-olla keegi tahab ta midagi panustada seal, ehk et ühesõnaga, nii-öelda valimiskasti juurde minnes inimene lisaks sellele, et ta kirjutab sinna selle kandidaadi numbri, ta võiks ümbrikus panna ka sinna. Ei, erakonnad saavad oma liikmetelt ju teatud annetusi ja niimoodi. Aga see on jälle, see on selles suhtes. Suurkorporatsioonide tugi on alati see, mis tekitab küsimusi. Keskerakonnas on 13000 liiget, tahangi küsida iga maksa, rott, miks? Vähemalt kolm inimest ei, aga kallid inimestega siis meil ongi, tal on liikmemaks ja, ja seda ausalt öeldes on alati väga usinalt, aga, aga üldiselt seda makstakse ja kindlasti selle selle maksja distsipliini. Liikmemaksumaksja distsipliini parandamine on erakonna sees niikuinii. Aga sõbrad, asja, asja võti on minu meelest muus. Asja võti on selles, et valimiskampaania kulud on läinud lihtsalt liiga kalliks, on see võidurelvastumine? Me eile rääkisime, et saab vähem, aga jube, aga kuidas elu paneb paika. Aga vaadake, kampaania, see, see on väga sarnane tegelikult sellele, mis toimus külma sõja ajal ja kuidas Nõukogude kuulge, liit välja kurnati võidurelvastumisest, lihtsalt ameeriklastel oli selle vastupidamist rohkem. Minu meelest alustas niisuguste väga kallite valimiskampaaniatega ikkagi tollal kõige võimsam erakond, Keskerakond ja Reformierakond talle olulisel määral sekundeeris. Kuid nüüd saan ma aru, et just nimelt Keskerakonna võlad on kasvanud kõige suuremaks, ehk siis pärast majanduskriisi. See kõik tuleb nagu löögid taga, kes ei oska ennast siin tagasi hoida. Mul on üks teie kolleeg, siis äriettevõtetes või ettevõtte juhtidest kuuldes, et tal on tekkinud laevamüügis või paadimüügis. Konkurent ütles selge, tõmbame kulutuste keerisesse ja laseme põhja ja õnnestuski tõsi, väikeste miljonitega ka enda tasku arvelt, aga aga konkurentsi likvideeritud ja prantsuse üles ostetud, et see on nagu Eesti poliitikas proovitud. Keskerakonna kaitseks julgen mina seda öelda, et eks elu õpetab meid praegu ilmselt väga korralikult ja teeb meid tugevamaks ja paremaks aga samas meie poliitilised vastased peavad meie tampimisega olema selles mõttes ka väga selgelt ettevaatlikud. Sellel päeval, kui Keskerakond lakkaks olemast, saaksime me Eesti parlamenti umbes kümneliikmelise, väga moskvameelse vene partei, mille oht ei ole kuhugi kadunud, kui Keskerakond laguneb, kaheksas noh, mina ja veel väga paljud minu mõttekaaslased keskerakonnas ilmselt läheksid ettevõtlusesse tagasi, neli juhtuks homme mitte midagi ja võib-olla ühesõnaga elame vabas ühiskonnas lõppude lõpuks küll, aga ütleme siis niimoodi, et tegelikult poliitiliste jõududega on ka niimoodi, et teatud tasakaal ja teatud huvigruppide näoga öeldakse, ohjamine on poliitiliste jõudude pärusmaa ja, ja ütleme siis niimoodi, et et meie vastased võiks täna aru saada sellest, et nad ei tohiks lihtsalt mõttetu ja läbimõtlemata trumpimisega liiale minna, sest see ei ole neile lõpuks enam kasulik. Üks idee, mis on välja käidud, et, et vähendada valimiskulusid erakondadele on avada taas siis rahvusringhäälingu uksed erakondadele. Absoluutselt nõus, väga mõistlik ettepanek. Rahvusringhääling uksed on avatud, me oleme Riisalul valimisreklaamil valimisreklaami osas. Ma arvan, et see on ääretult ebapopulaarne idee ja see ei ole siiski ka lihtsalt televisiooni vaatajad ei ole harjunud ja samal ajal sellega harjunud reklaam, mismoodi me seda siis ava, et kas me avame tasuta ja et kõik saaksid võrdsed võimalused näidata ennast? Noh, seda on mõistlikum teha, sest debatti saadetel ja, ja siis selle absoluutse tasakaalu saavutamiseks, kas me keelame kommertstele ja raadiokanalites reklaami sootuks ära, et minule see ei meeldi sugugi, et see, et see seal on ja sedalaadi reklaami tõenäoliselt ei mõjuta vähimalgi määral, aga see oleks väga ühiskonna reeglitele vaba ühiskonna reeglite rikkumine on ka see, kui seame poliitilistele parteidele. Näiteks rahastuse osas seame piiranguid, aga meedia osas piirangute seadmine on juba nagu öeldakse ikkagi. No te ei teatud, teatud piiranguid saab teha ja, ja me oleme selle katse läbi teinud välimeediaga. Mina isiklikult olin omal ajal ka seisukohal, et välimeedia täielikult ära keelata kampaania perioodil. On küsitav väli, need suured plakatid säravad inimesi vihaseks, noh oleks võinud võib-olla teha mingi meeter korda meeter niisuguses suuruses, et nad ollakse väiksemad kampaania perioodil keelatud, mida me näeme praegu jaanuari algusest alates? Vist hakkas osalt juba vana aasta sees asi peale, et inimesi asetatakse suurtel plakatitel, posteritel kõnetatakse lihtlausetega noh, tegelikult ei kõnetata, vaid see on niisugune lihtlause monoloog, mida, mida esitatakse ja sinna läheb väga suur raha, tegime piirangu ikka see, see raha tellisime veel halvemaks Kadanerist, kui veel halvemaks läks. Ja nagu üks politoloog siin ütles, et sellisest kampaaniast tegelikult valimiste eel ei ole mingit suurt kasu, aga keegi ei saa seda tegemata jätta, sellepärast et siis sa näitad, et sa oled võidurelvastumisest täielikult desarmeeritud. Mört Keskerakond ei karda väga tagasihoidlikud. Minu pilt ei ole üleval, võib olla Erki sinu pilt on minagi minu pilte ja ei ole ka päris. Õiges koguses raha. Mul ei ole piisavalt patogeeniliselt erakonna kontorid, ütlesite, teie, härra ei sobi, seal on suhteliselt. Et ütleme nii, et me võiks praegu tead hakata siin loosungitega Herkeliga koos raekoja platsil tuleme varem poliitilise propagandavabadust parem pilt teha ja arenguruumi lisaks aknast alla ilmselt hüppama magamistoa aknast ei pea sellepärast et ennem valimisi korda ei muudeta, nii nagu me oleme ka siin rääkinud. No väidetavalt on muidugi hüpanud, aga mis on need kolm asja, võtame lõpetuseks kokku, mis on need kolm asja, mida tegelikult peaks muutma selle jaoks erakondade rahastamise reeglites, et süsteem muutuks läbinähtavamaks, et nelja aasta pärast uuesti valimiste eel ei räägiksin sedasama teemast. Aga me muutsime tegelikult päris palju siin põhimõtteid, et ka valimisliidud on aruande kohustuslikud, ka kandidaadid erakonna sees, nii et muudetud on päris palju. Ma olen Jõksiga võib-olla nõus selles, mis ta ütles, et noh see keelatud annetuse puhul sanktsioone, et see läheb riigieelarvesse. Lihtsalt vahest on liiga nõrk, et see kriminaliseerimisega küsimus seal punktis võib olla. Kas see on kõige suurem probleem? Kõige suurem probleem on tegelikult see, kuidas välja tulla sellest lõksust, kus valimiskampaaniaid tehakse võlgu, see, millele juhtis tähelepanu väga jõuliselt, Jüri Adams seepeale valimisi erakonna taas on. Kui on võlas, siis makstakse neid jõudumööda. Siin ei aita mitte miski muu kui võidurelvastumise lõpetamine, see saab olla erakondadevaheline kokkulepe, ehk siis räägitakse väga palju sellest, et paneme ülempiiri kui kõik on nõus, meie ta IRL-i taha tõenäoliselt seisma jää, arutame, katsume selle ülempiiri panna. Aga on üks suur kahtlus. HC silmakirjalikkuse Saar ei tõuse veel ja et see tuleb enne oluliselt siiski läbi analüüsida. Ja muidugi ikkagi see, et kõik kulutused on hinnatud ka need nii-öelda ülemäärased kulutused või need hinnanguline kampaaniakulu, mida eksperdid siis iga erakonna puhul eraldi võtaksid, mis tõenäoliselt oluliselt ületab selle, mida deklareeritakse. Riisalu Sotside kutsutud ekspert, Adams, endine Isamaaliitlane kui praegune ilmselt partei liige veel ei ole, liiga, ma ei tea täpselt, tema peaks olema ka tegelikult sellest samast. Et erakondade rahastamist tagantjärele kontrollida on väga keeruline. Nagu öeldakse, legendaarne raamatupidajatest kõige paremad raamatupidajad on sellised, kes palka üldse saama ei peagi, suudavad endale tehakse palga ise. Et tegelikult see olukord, kus me pärast vaatame, noh, näidake meile ettuma tšekid, on tegelikult, et olukord, mis sobib ainult kõigile neile, kes, kes soovivad praeguse olukorra jätkumist noh, sisuliselt võib nii öelda küll sellepärast et et noh, kui keegi tahab elamise kooli saada, siis seda, seda ma võin eraviisiliselt anda, ehk ma väidan nagu seda endiselt, et mida rohkem on piiranguid, seda rohkem on segadusi, seda rohkem on kahtluseid, seda rohkem olla administratiivressursi kasutamist. Igasugune piirang tekitab võimaluse ja soovi sellest piirangust mööda hiilida. Ja seda ma väidan, et, et lihtne on kontrollida, kui tähelepanu on hajunud, sest siis inimene ei kombineeri ja siis on võimalik seda situatsiooni analüüsida ja seal on kõik läbipaistev. See on üks pool asjast. Mis puudutab seda ülempiiri, siis mina olen nagu sellel meelel, et selle kehtestamine on täpselt samamoodi selline meeldida tahtmine, sellepärast et ühel hetkel vaata, Eesti on nii väike koht, et siin ei ole. No kuhu sa selle reklaamiga siis nüüd lõpuks nagu sõidad-na. Et kui sa hakkad seda pool aastat varem tegema seal mõttetu, kui sa teed seda nii, et tõesti enam ühtegi vaba kohta ei ole, see on mõttetu ja nii edasi, nii edasi, aga mis puudutab riigi rahastamist, siis ma väidan, et see peaks säilima, aga kas ta peaks olema nagu selliste põhimõtetega, nagu ta täna on, ta tegelikult demokraatiale kaasa ei aita ja tõepoolest suured erakonnad, kaasa arvatud Keskerakond on eelistatud seisus ja see ei ole normaalne. Kas sellega IRL nõus, et praegune süsteem ei ole demokraatiale kasulik? See, kus suured saavad enam selle süsteemi muutmise üle võiks avada minu meelest külma, ma kinnitasin, et 2003. aastal ma seda ei toetanud. Kui nüüd praegu see seadusemuudatus paketina oli laual, siis me seda teemat tõsi ei avanud, sellepärast et see ei sisaldunud niisuguses poliitilises kokkuleppes midagi. Me läheme aga põim. Ta oli sealt. Ta vahest on natukene ülemäärane siin siin küll ja minu ma ei julge öelda nüüd erakonna nimel, aga minu isiklik seisukoht on see, et poliitiline süsteem peab olema avatud. See aastamise mudel avatusele kaasay ehk ma muidugi täpsustada, et see on ka minu isiklik seisukoht, ehk ehk ma väidan, et kui me võtame riigi osa väiksemaks, siis tegelikult peab see vabadus suurenema ja uskuge mind, see suurendatud vabadus teeb asja paremaks, läbipaistvamaks ja selgemaks ja igasugused jamad jäävad ära. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Tunnistaja number üks vare Raivo amet, ettevõtja vare oli riigiminister üleminekuvalitsuses 1990 kuni 1992 ning teede ja sideminister aastatel 1996 kuni 1999. Erakondlik kuuluvus puudub. Raivo Vare Ülekuulatav Aivar Riisalu nentis mõned hetked tagasi, et teema parteide rahastamise osas on tegelikult tema arvates selline pseudoteema. Kuidas teie arvate, on see oluline Eesti ühiskonna ja Eesti demokraatia jaoks? No eks ta ikka on oluline, et ma usun, et kuid parteide käes on sisuliselt absoluutne võim meie ühiskonnas, mis on selge kõigile, ma loodan siis, siis on väga keeruline öelda, et nende rahastamine ja rahastamisviis ei oma mitte mingit tähtsust, sellepärast et sellisel juhul on väga kerge tekkima olukord, seda absoluutselt võimu rahastamise kaudu, keegi suudab mõjutada ebasoodsas suunas ja, ja ma usun, et seda ei taha ju lõppude-lõpuks keegi. Ja olgem realistid, koguse lahvatanud Savisaare rahastamise skandaal, mille ümber praegu palju noku löödud, aga millest mina väga ei taha enam rääkida, minu meelest on seal kõik velge seal ju tegelikult ju nõndanimetatud valge poole argumentatsioon põhineb, eeldusel, et on olemas siiski ka valeraha nii-öelda see õige raha, mida, mida ei tohiks nagu võtta ja siis nii-öelda vaikimisi eeldatakse, et on mingi õige raamida, võib võtta. No ma ei tea, kõige parem oleks, kui oleks kumbagi. No kuidas teile praegu, kui me selle konkreetse skandaali nii-öelda kõrvale hetkeks jätame, kas praegune parteide rahastamise süsteem, see, et saavad eraisikud vaid teha annetusi, on see teie jaoks piisav, on see selline selge lihtne süsteem või näete siin reaalselt ikkagi ohtu, et see seab meie demokraatia riigivalitsemise ohtu? Teate, minu meelest ei saa rääkida ühestki süsteemist niimoodi, et me räägime nagu süsteemist eraldi ja siis selle nii-öelda kontrolli ja avalikustamise ja jälgimise võimalustest eraldi. Minu meelest on need kõik ühes süsteemis koos ja meil on praegu täiesti omatakse perversne olukord, kus meil on nagu süsteem omaette käsitletud ja siis kontrollija tagasisidestamise osa juhtimisteooriast teada alati nõutav igas süsteemis, siis see on nagu omaette osa ja seal on nagu tundub, et omavahel sõlmitud kartellikokkuleppe ja öeldud, et seal on kõik OK. Ehk siis ise teame, ise kontrollime, ise vaatame ise otsustama. No te olete tegelikult olnud asjades sees meest, olete olnud partei mees, te olete ajanud riigi asju, te olete näinud, mismoodi partei no selles mõttes liikumise mees või noh, olles valitsuses nii-öelda, eks ju. Et jaa, no te teate, missugused need nii-öelda protsessid tegelikult on. Et kui palju võib oletada täna tõesti on parteikassades nii-öelda sellist musta raha, mida kasutatakse siis selle jaoks, et et asju liigutada kui palju tegelikult võib uskuda, et, et seda nii-öelda topeltraamatupidamist peetakse No see on peaaegu paratamatus selles mõttes, et ega praegune süsteem mõneti seda stimuleerib, kuna on ühtepidi, eks ole, raha, mis tuleb riigi käest ja peale selle tuleb annetuste raha ja siis omakorda veel noh, milline see annetuste rahal seal täpselt on, eks ole, meil on eraisikute kaudu tuleb aga väga tihti, see on ju ka firmade huvides liikuv raha lihtsalt eraisikutega kaudu keegi seda õieti ei kontrolli, kontrolli jaoks on olemas omad vormid, mille jaoks on vaja esitada oma aruanded kasse, mis topeltraamatupidamine, aga mingisugune selline noh, paralleelmaailmade süsteem ta kindlasti mõneti on ja see on ka mõneti paratamatu. Me unustame ühe detaili veel ära, eksisteerivad veel rahastusskeemid, mis on täiesti ametlikud ja avalikud, aga mis ei ole nii-öelda klassikalises mõttes partei rahastamine. See on siis igasuguste ürituste toetamine sõbralike mitte ainult ettevõtjate, vaid ka näiteks välisfondide poolt ja need fondid ei ole sugugi ida poolt pärit, need on ikka valdavalt olnud veel lääne poolt pärit erinevad parteiliselt fondid, mis toetavad nõndanimetatud maailmavaatelist ürituste läbiviimist. Aga kuidas te teete vahet maailmavaatelisel üritusele ja valimiseelsel üritusel näiteks detsembri teises pooles toimunud kahe suure konverentsi puhul, kus sotsidel oli nii-öelda filosoofiakonverents ja reformierakonnal oli suur majanduskonverents, muuseas väga kihvtid üritused isenesest mõlemad, aga mis seal ikka selgelt parteikontorite korraldatud läbi viidud parteidel kütused, mida täitsa avalikult finantseerisid, vastavad sõbralikud välisfondid, aga mis tegelikult juba langesid valimiskampaaniaürituste sisuliste sarja, kuigi seal noh, kuidas seda tõlgendada. Nii et nii et tekib küsimusi ka väljaspool seda tavapärast küsimuse püstitust, mida meil tavaliselt nagu kasutatakse No ja lisaks, eks ole, on veel rahastuse võimalus siis linna või ministeeriumi kassast. Hoia igasuguseid muid asju on ju, ega siis olgem realistid ega, ega siis üks põhjuseid, miks ju see rahastamise probleem nii terav on ju, lisaks sellele allikale on ka see rahastamise pidev puudujääki, eksis vajadus kasvavalt saada vahendeid üha uute ja uute tegevuste jaoks, mis lõpuks on suunatud ühele, eks ole partei põhieesmärkide täitmise võimuhaaramise hoit ja selleks on ju tegelikult noh, ütleme niimoodi, et see protsess on omamoodi lõpmatu ja minu meelest vääriks kaalumist need ideed, kus pannakse lihtsalt mingisugused väga selged mängureeglid paika. Et kasvõi valimiskampaaniad oleksid limiteeritud. Võib-olla ka mingisugune mängu reegel oleks ka mingite vormelite järgi kõikidele jällegi läbipaistvate järgi oleks ka kampaaniate vahelisel ajal tegevuse rahastamist, seda enam, et seda ju annab maksu maksnud rajale valdav osa siiski vahenditest. Ja, ja tal peaks olema õigus seda nõuda. Ja muidugi kontrolli ja järelevalvesüsteem peaks olema ikkagi vaba sellest võimalusest, et et iseennast kontrollitakse sellepärast, et noh, see üldiselt ühegi organisatsiooniteooria ega ka olgem realistid ka hea praktikaga kokku ei käi, et mina ise otsustan ise kulutamisest, tegutsen ise kontrollin ka iseennast, kuigi see ei ole minu raha. Jaanis ei vii kunagi. Raivo Vare veel üks nüanss, detail, see, kuidas praegu rahastatakse riigieelarvest erakondi, kas see tapab võimalust uuteks poliitilisteks ideedeks, kui me eraldame rahasid ainult selle põhjal, kui head tulemused on olnud valimistel, kui palju kohti on Riigikogus? Noh, eks ta natukene ikkagi tõstab nõndanimetatud sisenemisbarjääri, mis on ju tegelikult üks klassikaline võte, kuidas konkurente eemale peletada, sest kui sa lood endale nii-öelda kaitsva müüri ümber ja teised ei ole võimelised sellist müüriületust endale lubada, siis, siis noh, oledki nagu kaitstud väljakul ja sul on jagatud turg ja, ja see on päris meeldiv situatsioonilise osalistele. Uued valimised on kohe ees ja on selge, et Allar Jõks saab rahulikult nende valimiste lähenemist vaadata oma magamistoa aknad, teda ei pea aknast alla hüppama, sellepärast et reegleid muutma ei hakata. Aga ja kui uus koosseis on kogunenud vande andnud, millised need muudatused tegelikult peaksid olema, küsima täielikult realistina järgmiselt idealistid uskudes, et ehk võidab terve mõistus ja toetus Eestile, mis peaksid need muudatused olema, mis meie seda süsteemi läbipaistvamaks teeksid? Mina alustaksin kolme asjaga veelkord, et see ei ole nagu otseselt minu ala ja ma siin võin käsitleda ainult teatud elukogemuse ja üldise silmaringi pinnalt, seda ja teadmiste pinnalt siis mingi praktika ka muidugi selle taga, et võiks olla kolm asja. Esiteks võiks määratleda, et et kogu ütleme kogu valimistevaheline periood mingi konkreetse vormeliga määratud, mis on valimiste periood, mis on valimiste vahel periood. Valimiste vahelisel perioodil on mingisugune X summa riigi oma osa ja siis on mingisugune võimalus saada raha juurde parteidel, kuid see raha saamine peaks olema hästi läbipaistev. Võiks lubada juriidilistel isikutel, aga see peaks olema väga rangelt kontrollitud ja tagatud, et juriidilist isikut kasvavad ande. Eraisikud. Läbi komisjoni mingi komisjon, kes vahepeal lihtsalt kontrollib selle erakonna jaoks minev raha on päris sealt ja sealt selle ja selle käest. See võiks üldse käia ühe ühe sama konto pealt. Sihtfinantseeringuga eksis kontrollorgani kontole, kantakse see raha ja sealt mitte sularaha nota, bene sularaha tuleks ära kaotada üldse ja keelatud peaks olema sularaha saamine üldse. Et siis tuleks nii-öelda ülekandega ja ülekandekontrolli järel see kontrollorgan, millel peaks olema selleks ka võimekus, nii inimressursi kui keraal, ressursi mõttes teinekord on kontroll keeruline. Et siis see komisjon siis nii-öelda vabastab selle deposiidi vastava partei arvele ülekandmise jaoks, see oleks üks asi, teine asi muidugi, mis peaks olema, on see, et peaks olema, valimistel peaks kõikidel võrdne nii-öelda limiit olema, ehk siis kõikide parteide jaoks peaks olema magi, millest üle ei tohi minna valimiskampaaniale, jutul lõpp. Noh, kui suur see on vaidluskoht praegu ei ole mõtet seda arutada, aga no kindlasti võiks olla lagi, sest muidu see kasvab lõpmatuseni. Jällegi tekitab üha suurenevat ebavõrdsust ja kartell istuvat turgu. Siis kolmas asi oli see, millest ma rääkisin kontrollsüsteem kontrollsüsteemi võimet. Sellepärast, et täna on ikkagi täiesti puudu ja, ja, ja, ja ütleme niimoodi, kontroll peab olema väli Ta ei tohi mitte mingil viisil olla tootja, sõltu kontrollitavatest, mis praegu on ju süsteemi põhimiinus lisaks nii-öelda füüsilise võimekuse puudulikule üles. Ja no muidugi viimane asi, mis peaks olema, on see, et peaks uuesti kriminaliseerima illegaalsete rahade saamise, mis on täiesti perversne olukord praegu, kus, kus peekri ninaliseeriti tegelikult halva ükskõik mis halb on, isegi praegu ei ole tähtis halva raha saamine dekriminetiseerita fundamentaalne, eks ole, kuma tahan õõnestada riiki mingil praktilisel moel ja teen seda noh, mingil muul viisil. Siis sellisel juhul ma saan selle eest karistada, sest selle jaoks on norm. Aga kui ma annan täiesti rahulikult ja avalikult annan, eks ole, parteile selle ära siis nagu ei olegi enam probleem, eks ole, kuskil on nagu loogikaviga illegaalse raha saamine, sealhulgas sularaha saamine peaks olema kriminaliseeritud a priori, nii et tegelikult kokkuvõttes neli asja mudeli mõttes ja sealt edasi juba arutletud. Detailidesse, kuidas me, Allar Jõks Riigikogus neljapäeval esinedes ütles maha ühe päris karmi asja, mida kahtlemata poliitilised jõud asusid kohe ignoreerima ja sellest väga välja ei teinud. Seda ei kommenteerinud sellest rääkinud teie ettevõtjana, mida saab 32000 euro eest riigikogu mõne partei fraktsiooniga läbi rääkides. Ma ei tea, mul selline kogemus puudub. Ei ole päris täpselt kursis hinnatabeliga, küllap on Jõksil mingisugused paremad andmed või teised andmed, ma tean, et on võimalik rääkida, aga summa nii-öelda hinnalipiku kohta kommentaari ma ei oskand. Ühesõnaga, et ikkagi ettevõtjate seas on teada see, et peab olema väike varu ja siis on võimalik astuda läbirääkimistesse. No seal on palju võimalusi, kes ei ole niimoodi, et antakse raha, osutatakse ka teeneid, makstakse ka mingeid arveid? Ei pruugi, see ei ole niimoodi, et nii lihtsustatud nagu tavaliselt aru saadakse, et see on nagu vormiliselt altkäemaksule sarnane tegevus, et antakse nuts nagu öeldakse jah, seda ka, aga mitte ainult. Ja, ja, ja sellepärast nagu ongi vaja seda kontrollivõimekust, et ka selliseid asju vaadata, mis toimub siis, kui me teame, et keegi on raha andnud, siis me saame ka vaadata, mis, mis edasi on juhtunud. Praegu on ju niimoodi, et esiteks me ei tea, et raha on antud, teiseks, me ei tea, mis juhtub. Kolmandaks, me ei tea ka seda, eks ole, seda seost omavahel kuidagi ei näe. Ja neljandaks me ei saa, isegi kui tahaks teada, kui teame midagi, siis me ei saa teda ametlikku käiku lambaid uurida keegi, eks ole, keegi, see on siis ikkagi lõppude lõpuks ühiskonna huvides peaks võimalust oma. Nii et ma õudsalt kardan neid hinnalipikuid. Ma arvan, et nad ei ole ka väga midagi stabiilset ja korrektset selles mõttes, et on Braiknest vaid ma arvan, et see on pigem selline mingisugune kogemuslik, et mingi asi nii palju maksis, aga kindlasti on ka keerulisemaid juhtumeid, kus hoopiski mitte rahaline, vaid näiteks p nõuse või või, või mingi muu vorm kasutusel olnud, nii et nii et üsna äsja tuli ju välja praegu üks Pärnumaalt vist üks reklaamifirma juhtum, kus, kus, kus tegelikult noh, maksti selle kaudu, et esitate erinevaid arveid, eks ole, mingi firma kaudu, noh ka see on variant, jah, see on ka raha andmine, aga seal teisel viisil ei ole nii, et tal on nagu, nagu öeldakse, üks konkreetne pastakas. Ülekuulamise toimik number 159. Erakondade rahastamine, toimik avatud uurimine, jätkub. Ülekuulamine.