Täna on meie ees Eno Raua raamat naksitrallid ja stuudios on Aino Pervik. Eno Raua. Kolmeist noksi trollis on lisaks lapsele märgatavat joontega tubli annus niisugust, mida laps oma kogemuse Oroley. Toda selles pole midagi hullu, kui laps kogu lugu ei ammenda. Ka ümbritsevat elu võtab ta vastu ja oma lapsemõistusega Telegi on lapsel kombeks lugeda tagavaraks loeb oma lemmikraamatuid tihti nii mitu korda, et need jäävad tema juurde kogu eluks. Ja nõnda võib see, mis lapsepõlves neis kummaliselt salapärase seigana hiljem meelde tulles omandada täiskasvanule mõistetava tähenduse. Lastekirjandus on ju täiskasvanu ja lapse vaheline asi, täiskasvanud kirjanik vaate maailma paratamatult täiskasvanu silme läbi ja üldjuhul paigutab ta oma lasteraamatutesse ka isiklikke täiskasvanu arusaamu ja tõekspidamisi. Et lastekirjandus üle pea võimalikuks osutuks, peab aga sündima raamat, mida laps tahaks lugeda. Nõnda sisaldab lasteraamat tavaliselt mitu tasandit, millest olulisim on lastetasand. Mitme tasandi tekitamiseks sobivad hästi huumori ja fantaasia. Varasematel aegadel on muinasjutu kujunditesse peidetud tõsiselt mõeldud maailma seletusi ning elamise õpetusi. Nii on sündinud terved mütoloogiat. Müüdid ümbritsevad inimest kui tänapäeva maailmas. Elu müüdi ja muinasjutud ei ole inimlik elu mõõdite elust, puudub elu mõte ja tõde. Naksitrallid ja see on peidus tänapäeva maailma vastuolulised inimtüübid ja koos nendega ka konfliktid erinevate maailma nägemuste vahel. See oman, habe on looduse ja metsaolend lausa metsaga. Üks. Ta on täis looduse loomulikkust ja erapooletust, rahu, tasakaalu ja väärikust. Habemes kasvavatel pohlad ja sammal. Häda saabudes toovad linnud pohlavarte vahele varjule pesa, milles pojad veel kooruvad. Ta ja sammalhabe võtab munade oma tähelepaneliku hoole alla. Kuid see omale habemetaskus kosub muretult ka rästik tegelikult ju munade ja linnupoegade vaenlane, kes saanud viga kingpoole hooletu kontsiaal. Kingpool on urbanistlikkolendurbaanse ellusuhtumisega ja kõige sellest lähtuv, aga ta närviline, tasakaalutu, erapoolik jänesekeskne kingpoole, see on peidus ka linnainimese sõnulseletamatu igatses päriselt oma kaaslase järele, kes ei pea just iseseisev isiksus olema. Linnainimese soovitud lemmikloom peab talle täielikult alluma. King pole, lemmik on mänguhiir. Tänapäeva maailmas on tugevasti urbaniseerunud jaapanlased osavad valmistama elavate ollumis valmite lemmikloomadena käituvaid, kontrollitavaid, mani, populeeritavaid ja kõnetamisele vastavaid lelusid. Keympole lemmik nii rafineeritud ei ole. Ometi kohtleb Kingpool mänguhiirt kui elavdab olendid, mida on muuseas ka võimalik soovi korral kuitahes pikaks ajaks lihtsalt taskusse unustada. Mänguhiirele pole vaja piima ega hoolt, nagu sammalhabeme taskuloomale. Rästik Ruudolfile. Muhv oma maailma nukrusega seisab kahe elutunnetuse vahel. Hinges on seotud mõlemaga, kuid täielikult ei kuuluda kuumassegi. Muffin, tundeline luuletaja, kes kirjutab ise oma tarbeks ise endale kurbi kirju saadab neid läbi maailmamelu endale nõudmiseni teise linna, rändab oma sõnumile järele ja siis saanud vahepeal maailmas iseseisvalt liikumise läbi otse nagu iseseisvaks muutunud kirjad uuesti kätte, et loeb need iseendale aitäh ja elab nüüd justkui kirjasõbraga koos läbi oma üksildus ja juurtetus tunnet. Mufan rända ja maailma teedel ühtviisi kodus ja kodutu nii linnas kui looduses. Naksitralli raamatutes ei ole juttu võitlusest hea ja kurja vahel, nii nagu ka looduses ei ole headust ja kurjust. Hea ja kuri on seotud inimesega. Kahes esimeses osas räägib Eno raud, mis võiks juhtuda ja juhtubki, kui inimlik headus arutult Kamale kassiarmastaja, kes armastuse nimel oma kassikese heaolu säilitamiseks hakkab söötma kõiki saabuvaid kasse meelitab nõndaviisi tahtmatult neid tohutul hulgal kop. Peaasi, et kõike jaguks kõigile jääd võõrad elujõulised kassid tema küsitletud lemmiku eest toitu ära iseks. Tädike kohtleb kõiki kas ja kui privilegeeritud lemmikloomi, kellel pole vaja teha midagi muud kui tema kulul elada. Normaalsed kassid, kellel ometi looduses oma koht ja tegevus on muudetud piiramata õigustega parasiitideks vanatädi lausa murdumas kassirohkuse all. Naksitrallid tulevad hätta sattunud tädile pikemalt mõtlemata. Nad viivad kassid linnast ära metsa, kuid ka nemad ei mõista oma teo tagajärgi ette näha. Tagajärjeks aga on rotiuputus linnas röövikute rohkus looduses. Linnas ei ole enam kasse, kes ajaksid rotte taga. Metsas püüavad kassid kinni kõik linnud, kes seni on hoolitsenud röövikute hävitamise eest. 200. Suvises naksitralli raamatus arutletud elava olendi väärikuse ja looduse suveräänsuse üle. Linnainimene soovib olla looduse omanik. Tema lemmikloom ei ole üldjuhul loom, vaid elus asi kõige parem asi. Kui linnaproua samal Hademe oma huvid kõvaks lemmikuks röövib, üritab ta temast tehagi elus, et mänguasja mänguasi saab kammuhvist. Muh satub hundikutsikate küüsi, kes hakkavad tema peal harjutama saagi looma püüdmist. Ja kuigi mofju kutsikate käitumist täielikult mõistab isegi heaks kiidab on tema kui elava olendi elu käsk ometi enese ja oma väärikuse kaitsmine ning säilitamine. Igaüks siin vastuolulises maailmas peab enese eest seisma. Loodus ja metsloomad ei ole omandega ka armas ja ohutu ilulemise objekt nagu loodusest võõrdunud linnakeskkonnas arvama on hakatud. Paraku võimendab tihti seda suhtumist. Kirjandus. Kolm sooja sõbraliku huumoriga kujutatud mehikest liiguvad grotesksed nähtud tegelikkuses otsides ühist maailmataju, kus loodus ja linn oleksid harmooniliselt koos. Ja autori meelest on see võimalik. Tõeliselt soovitakse naksitrollide kaudu loodud maailma mudelisse. Emotsionaalselt sisse elades võib laps lugeja tunnetada maailma võimalikkuse ja võimalik. Tõsi, tema maailma pildile lisanduvad suhtumised elavasse ja elutusse, nii nagu autor neid õigeks pidanud. Ambivalentsus ja puudutus annab aimu maailma vastuoludest. Nähtavaks saab, et on olemas probleeme, mida pole võimalik lahendada nii, et kõik oleksid ühteviisi õnnelikud. Sõnum on siin peidetud muinasjutu kujundisse, mis jõuab ellusuhtumisse kohale. Mõistusliku analüüsi, aitäh. Sest analüüs hävitab muinasjutu para. Analüüs kaotab kõik ilusa ja poeetilise analüüsi võivad endale lubada need, kes selleks valmis. Nii rääkis Aino Pervik Eno Raua raamatust naksitrallid.