Tere õhtust, kell sai 18, Päevakaja teeb kokkuvõtte reedest, neljandast veebruarist. Mina olen Vallo kelmsaar. Tartus toimunud hariduskonverentsil väitlesid erakondade haridusministrite kandidaadid. Seisukohad olid üsna sarnased ja haridust toetavad, leidsid kuulajad. Ajakirjandus ei peaks käsitlema mitte ainult seda, kuidas poliitilised otsused mõjutavad ühiskonda vaid kuidas need otsused on vastu võetud. Lugeja kuulaja vajab sügavamaid lugusid. Ajakirjandus on ohtlik demokraatiale, kui ajakirjanikud lähenevad poliitikale. Persoonipõhiselt jäi kõlama KUMUs toimunud meediakonverentsil. Saksamaa ja Prantsusmaa tegid ettepaneku euroala tihedamaks lõimimiseks. Euroopa ülemkogul arutati kahe suurriigi ettepanekul Euroopa konkurentsivõime paketti, mis kätkeb nii euro päästefondi tugevdamist kui ka euroriikide majanduste sidusust. Mõned vaatlejad usuvad, et ettepanek sillutab tee kahekiiruselisuse Euroopa liidu tekkele. Swedbank lõpetab tegutsemise Venemaa jaepangandusturul, sest ei suutnud saavutada tegevuse jätkamiseks piisavalt klientide hulka. Eesti Kontsert sai 70 aastaseks. Praegu korraldab Eesti suurim kontserdiorganisatsioon ligi 900 kontserti aastas. 20. veebruaril avatakse Peterburi Jaani kirik, millest saab organisatsiooni viies kontserdipaik ja ühtlasi esimene väljaspool Eesti piire. Osalase esietendub täna õhtul Hispaania näitekirjanike romantiline komöödiameeste kodu. Lavastaja Andres Noormetsataotluseks on lahata eesti mehe olemust ja ilmast. Õhutemperatuur on nii öösel kui ka päeval miinus üks kuni pluss üks kraad. Sadada võib nii lund, lörtsi kui ka vihma. Kõik valimisteks valmistuvad suuremad erakonnad on nõus, et õpetajate palk peab tõusma. Küsimus on vaid selles, kas see peab toimuma kooskõlas majanduse arenguga või tuleb riigil selle nimel pingutada nii või teisiti. Tartus toimus täna erakondade haridusteemaline debatt. Toomas Kelt käis kuulamas. Debati ühte peateemat välja ei kujunenud, räägiti nii huviharidusest, muukeelsetest, koolidest, tasuta kõrgharidusest, aga ka hariduse rahastamisest. See teema seondub ka ühe päris konkreetse küsimusega kõigile osalejatele, mida nad teeksid esmalt selleks, et õpetajate mainet töötingimused paraneksid, vastavad järjekorras Mailis Reps Keskerakonnast, Tõnis Lukas Isamaa ja Res Publica Liidust, Mati Lukas Reformierakonnast, Kaarel Tarand roheliste esindajana ja Tõnu Ints Sotsiaaldemokraatide hulgast. No tõepoolest, paneme tohutu rõhu tugisüsteemidele, me peame lugu sellest, mis täna on, aga täna on vaja õpetajale tugi. Üks on palga tõstmine, palgatingimuste parandamine, lisatasude klassijuhataja aga kaaspalga mõttes ja teine lõpetaja õigused, võimalused ennast saada ja oma tööd südamega teha, kaasa arvatud koolis distsipliini hoida, aga ka erinevaid metoodikaid kasutusele võtta. No ega me nüüd raha niimoodi laiali jagada ikka kuidagi ei saa, raha saab ikka täpselt nii palju jagada, kui teda on ja raha tuleb tänu sellele, kui majandus kasvab. Aga sellega ma muidugi olen nõus, et ega, ega õpetaja maine kuidagi teisiti ei parane, kui talle tuleb kõigepealt korraliku stardipalgani ja mitte ainult stardipalgani, vaid ka perspektiivi, nii, mis siis tegelikult kolme-neljakümne või 20 aasta pärast. Perspektiiv sellel õpetajal on, mina ei oska neid lubada, seda tööd tuleb juurde. Meie näeme asja niimoodi, et ühiskonnas hakkama saamiseks on inimesel vaja aina rohkem ja pikemat aega koolis käia, mis tähendab, et kui meil käivad laset kauem koolis ja põhjalikumalt, siis on õpetajatel tööd palju rohkem, kui oli siiamaani loodetavasti sõltumata majanduse kasvamisest, kui meie teha on, siis me näeme põhiseaduslikku ülesandena haridussüsteemi juhul hästi finantseerimissõltumata sellest, kas meil on mõnel ettevõttel parasjagu head või halvad päevad. Üks võib-olla konkreetne asi, mida me tahaksime välja tuua ja kus ka minu kogemus ütleb, et see on vajalik ja vähemalt algkooli osas abiõpetaja kohta. Kuulajad peamiselt hariduskonverentsist osavõtvad koolijuhid vastajaid küsimustega väga ei piinanud. Ehk oli asi ka selles, et seisukohad olid üsnagi sarnased, sellele viitas ka debatti modereerinud Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur. Debateerijad. Olid nii-öelda oma ülesannete kõrgusel ja mingisugusest maailma revolutsioonilist tulemust küll ei tulnud, aga, aga samas on ka väga tore tunnistada, et haridusmaastikul on erakondadel ikka enam-vähem eesmärgid, kattuvad seal ainult küsimus. Detailides. Peale debatti oli kuulda ka arvamusi, et vähemalt haridusküsimustes ei lähe erakondade seisukohad kuidagi kokku poliitiliste eelistustega. Nii oli rohkem sarnasust IRL-i ja Keskerakonna ideedes kui IRL-i ja Reformierakonna vahel. Toomas Kelt. Tartu stuudio. Poliitikud ja ajakirjanikud on nagu siiami kaksikud, kes määravad meedias kajastatava põhiagenda. Nii tõdeti Eesti Ajalehtede Liidu konverentsil ajakirjandus poliitika teatris. Margitta otsmaa käis kuulamas. Meediapäeva peaesineja, endine õiguskantsler Allar Jõks peatas trükija elektroonilisel meedial, jättes seekord kõrvale online klikk ja sotsiaalse meedia. Jõksi sõnul on ajakirjandus moodsates kraatiates keskne jõud ja ühiskonnas, kus opositsiooni nõrkuse tõttu ei ole normaalset opositsiooni ja koalitsiooni vaheldumist tekib absoluutse erakondliku võimuihalus. Riigiaparaadi parteistamise ja erakondliku kontrolli suurenemisega kaasneb soov kriitikavabu tsoone tekitada ja seetõttu on ajakirjandusel määrav roll selles, mis avalikus debatis esiplaanil on. Valides kajastavaid teemasid, on ajakirjanikel võimalus avaliku vaatevälja nii avardada kui ka piirata. Ajakirjandus peaks seetõttu käsitlema mitte ainult seda, kuidas poliitilised otsustused mõjutavad ühiskonda, vaid kuidas need otsustused on vastu võetud. Jõksi hinnangul ei ole Eesti ajakirjandus madal. Nüüd kus blogid ja säutsud on ajakirjanduse osa, jääb ära võistlus, uudis edastamise kiiruse pärast. Vajadus on sügavamate lugude järele. Ajakirjanduse mainet on tõstnud idarahaskandaalist võetud ühene positsioon. Kui poliitikud üritasid veenda avalikkust, et Venemaalt erakonnale varjatud rahaküsimine on tunduvalt ohtlikum kui siseriigis erakonnale raha varjatult küsimine siis ajakirjandus võttis siin väga selge hoiaku, väljendades, et igasugune raha võtmine on lubamatu. Ka WikiLeaksi mõju neljanda võimuna ei Sa alahinnata. Poliitiku ja ajakirjaniku suhe on justkui lille ja mesilase suhe. Seni, kuni üks annab infot. Teine teda ei nõela. Jõks rõhutas veel, et ajakirjandus on ohtlik demokraatiale, kui ajalehed ei tegele enam poliitikate ja vaadete kajastamisega, vaid lähenevad poliitikale persoonipõhiselt. Kui hakatakse arutama tema välimuse riietuse üle siis kaob ka oskus arutleda poliitika sisu üle. Debatti muutmine palaganiks on samm sõnavabadusest eemaldamiseks. Kes siis kujundab agenda? Ühest küljest suudavad poliitikud pakkuda päevauudiseid ja sedakaudu mõjutada objekt. Kui mõni teema on juba tegelikult päevakorras, siis siin on poliitikul soovi korral raske seda tulemust enda kasuks pöörata, sest siin hakkavad ajakirjanikud küsima arvamusi, kommentaare, objektiivsust ja tasakaalu taotlema. Ja lõpuks kujundab ajakirja või toimetus selle seisukoha pigem oma arusaamise ja südametunnistuse kohaselt. Õhtule ja Postimehe poolt kujundatud maailmad on väga erinevad, rääkimata sirbist. Saksamaa ja Prantsusmaa tegid ettepaneku eurotsooni tihedamaks lõimimiseks Euroopa ülemkogul arutati kahe suurriigi ettepanekul Euroopa konkurentsivõime paketti. Mõned vaatlejad usuvad, et ettepanek sillutab tee kahekiiruseline Euroopa liidu tekkele. Kadri Kukk. Pamedias oli tänase ülemkogu eel palju juttu niinimetatud Euroopa konkurentsivõime paketist, mille Saksamaa ja Prantsusmaa tänaseks aruteluks Brüsselisse kaasa tõid. Otsuseid eurotsooni tugevdamiseks täna siiski ei tehtud, pigem valmistati pinnast ette otsustamiseks märtsis, kui toimub korraline Euroopa. Ülemkogu ettepanekud sisaldavad muu hulgas eurotsooni tippkohtumiste korraldamist ning euroriikide, maksupoliitikate või pensioniea ühtlustamist. Saksamaa kantsler Angela Merkel. Meil on kavas luua Euroopa konkurentsivõime pakett. Seda tehes näitab eurotsoon, et toimub sügavam poliitiline integratsioon. Liikmesriikide vahel võib ka edaspidi olla eluterve konkurents, aga paketi mõte on võtta parimate euroriikidele lahendused eeskujuks kõigile. Kutsun Euroopa ülemkogu presidendi Herman van rompeid ja eurotsooni riike üles konkurentsivõime paketti. Ja kus on paketiga liituma oodatud ka eurotsoonist välja jäävad riigid, kui nad seda soovivad, rääkis Merkel. Jätkab Prantsusmaa riigipea Nicolas Sarkozy. Kuus. Kuus möödunud nädalal Saksamaa ja Prantsusmaa teevad tihedat koostööd eesmärgiga teda ja kaitsta eurot. See on oluline Euroopa konkurentsivõime tõstmiseks. Me soovime, et euroala majandused ühtlustuksid. Seni oleme kokku leppinud eurotsooni kriisimeetmetes, millest on olnud kasu nii Kreekale, Iirimaale kui ka Portugalile. Nüüd teeme me ettepaneku liikuda edasi ja leppida kokku struktuur, reaalselt meetmed euro tugevdamiseks, rääkis Sarkozy. Kuigi Euroopa ülemkogu algsed teemad olid energeetika ja innovatsioon, varjutasid neid rahutused Egiptuses ning eurotsooni võlakriis Egiptuse asjus mõistmisele kogu teravalt hukka vägivalla ning kutsus Egiptuse võime üles austama inimõigusi ning demokraatlikke väärtusi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Kadri Kukk, Brüssel. Kairos Tahriri väljakul nõudsid sajad tuhanded inimesed president Hosni Mubaraki tagasiastumist. Tahriri väljakul käis hommikul ka Egiptuse kaitseminister Mohammed Hussein Tantawi, kes vestles seal paiknevate sõjaväelastega. Sõjaväelased on lubanud, et kaitsevad rahvast Mubaraki-vastaseid. Meeleavaldusi toimus ka teistes linnades. Egiptuse peaprokurör keelas endisel kaubandusministril Mohammed Rashid Mohammed il riigist lahkuda ning andis korralduse külmutada tema pangaarved. Egiptuse riikliku uudisteagentuuri teatel on prokuratuuri otsus osa ettevaatusabinõudest, mis rakendati teatud ametnike suhtes pärast seda, kui prokuratuur sai kaebuseid riigi rahavarguse kohta. Egiptus asutas viie miljardi Egiptuse naela ehk ligi 630 miljoni euro suuruse fondi, et hüvitada rahutuste käigus tekkinud kahju. Sellest teatas rahandusminister Samir on. Tema sõnul on tehtud arvutused ja leitud, et need kulud võib katta ilma eelarvet ohustamata. Maksuametnikud hakkavad vastu võtma kahjunõudeid ettevõtete ja autode omanikelt. Kui Läti valitsusliit ei suuda eelarve täiendavalt 50 miljoni lati võrra kärpida, siis võib rahandusminister Andres vilks tagasi astuda. Vilks ütles Läti raadiole, et ta ei näe oma jätkamisel mõtet, kui valitsusliit ei suuda eelarvet kärpida. Ta lisas, et kokkulepitule saavutada kiiresti, vastasel korral võib halveneda ärikeskkond. Viivitus ei lase tema sõnul ka reitinguagentuuridele Läti reitingut tõsta. Vilksti globaalse kärpeettepanekud esitada valitsusele esmasp Päeval. Ta kinnitas, et ei nõustu enam avaliku sektori palkade vähendamisega Lätti. Täiendavat eelarvekärbet nõuavad rahvusvahelised kreeditorid. Rumeenias vahistati 59 piirivalveametnikku, keda kahtlustatakse korruptsioonis. Rumeenia korruptsioonitõrjeametiprokurör teatas, et politseinikest ja piirivalveametnikest koosnenud organiseeritud kurjategijate rühmitus võttis altkäemaksu toetada peamiselt sigarettide salakaubandust. Piirivalvurid töötasid Sireti piiripunktis Ukraina piiril. Rumeenia ja Bulgaaria soovivad tõestada Euroopa liidule, et võivad märtsis Schengeni ruumiga liituda. Kuid Prantsusmaa ja Saksamaa ei toeta seda, väites, et kumbki riik ei ole veel suutnud korruptsiooni välja juurida. Swedbank lõpetab tegutsemise Venemaa jaepangandusturul, sest ei suutnud saavutada tegevuse jätkamiseks piisavat klientide hulka. Krister Paris. Swedbanki Moskva kesklinnas asunud endise peakontoriakendel ripuvad sildid müüa või välja rentida. Praegu on pank kunagistes kontoritest kõikjalt välja kolinud ühes keldrikorrus ametiruumis tehakse veel lõpparveid viimastele klientidele. Ponks seadis eesmärgiks saada Venemaal vähemalt 200000 klienti ent ka kõige loomingulisema raamatupidamise juures tuli neid absoluutselt tipphetkel vaid 35000 ehk mitu korda vähem. Venemaa Swedbanki juhatuse esimees Jelena loosuva ütleb, et eelmise aasta suvel otsustati ebarentaablid tegevusest lihtsalt loobuda ja nüüd ongi jõutud lõppfaasi. Nathalie absbursonia rosist nakk liiandav Natšidsin kalista kerati produkt on palju jaeklientide teenindamise algfaasis töötab nii palju tooteid ning operatsioone välja selliseid saavutada mastaabiefekti tooteid doteeritud kõrge teeninduskvaliteedi saavutamiseks avati uued ilusad kontorid. Ja kõik see nõudis suuri kulutusi. Siinses Swedbanki jaeosakonna juhataja Itaaliljaskokka sõnas pidada ülal kallis pangakontorite võrgustiku ja sellele pidevalt peale maksta pole lihtsalt mõttekas, eriti kui raha tuleb kulutada nii kallis kohas kui Moskva. Loomulikult te teate, et kulutused on Venemaal infrastruktuurile märgatavalt kõrgemad kui Baltikumi. Kui te proovite üürida korterit või ka lihtsalt sõita taksoga mööda linna, on see märgatavalt kallim. Jooge kohvi Tallinna lennujaamas ja proovige teha sama Moskvas. Tunnete ju vahet. Venemaal tegi pärida luhtumise, kuhu sageli ka küsimus, kuivõrd mängis oma rolli korruptsioon ja seadusetus. Swedbanki juhid kinnitavad, et siiski mitte. Pigem on ärikliima muutunud siin panganduse jaoks paremaks. Seega ärikliente, eeskätt siin tegutsevaid Rootsi ja Baltikumi firmasid köetakse edasi teenindama. Eraklientidele suleti raisad viimasedki rahaautomaadid rahvusringhäälingu raadiouudistele. Krister Paris. Moskva. Eesti kontserdil on sünnipäev täna 70 aastat tagasi allkirjastas kunstide valitsuse juhataja Johannes Semper käskkirja, mille alusel loodi NSV riiklik filharmoonia, mis 1989. aastal Eesti kontserdiks ümber nimetati. Praegu korraldab Eesti Kontsert ligi 900 kontserti aastas. 20. veebruaril avatakse Peterburi Jaani kirik, millest saab Eesti kontserdi viies kontserdipaik ja ühtlasi esimene väljaspool Eesti piire. Seitsmekümnendat sünnipäeva tähistab organisatsioon homme barokkmuusikafestivali lõppkontserdi ja fotonäituse avamisega, ütles Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten. Kui te tulete sellele kontserdile, te näete huvitava fotonäitus läbi aegade ja üritame selle fotonäitusega näidata, et Eesti Kontsert ja ka tema ja Eesti NSV riikliku filharmoonia on olnud absoluutselt unikaalne. Inflatsioon on säilinud ja arenenud läbi paljude paljude kohtadelt sajandil, tööga ja meie naabritel ei ole teps mitte niimoodi läinud nagu meil, et meil on tugev organisatsioon, meil on saalis laienenud ka täna välismaale ja, ja paljud-paljud kadestavad meie häid saarlasi. Süst jõhvis oli selle suure suurepärase akustika pärast. Nii et ma loodan, et 70-st edasi läheb kõik palju palju uhkemaks. Vaatasin just Türgi pealinnas taskus leping ooperiga ja sellel suvel Saaremaa ooperipäevadel näete tõelist Türgi kõrgelt vokaaldased kuulata Wolfgang Amadeus Mozarti Aarne röövi Ankara ooperi esituses. Me oleme väga optimistlikud nende päevade suhtes taseme suhtes. Meil on väga õnnelikud, et sinna saabub ka maailmakuulus tänaposekula. Ja eile, 20. veebruaril toimub pidulike Jaani kiriku avamine Sankt-Peterburis. Tilk on ilus ja meie super parkustik Linda madalik on öelnud, et sellest tuleb kuldne kammersaal. Tahamegi sellest kirikust selliseid balti muusikakeskust ja võib-olla kogemuslike keskis. Ugalas esietendub täna Hispaania näitekirjanikke Eduardo kalani ja Pedro Gomezi romantiline komöödiameeste kodu Piret rist. Nii kui moni tuule Heli Läätse lauldud kaunid baleriinid on Ugala etenduse meeste kodu lõpulugu, mille saatel neli meest püüavad hõljuda uuele tasandile oma isiklikest tõekspidamistest. See on näitlejate Ago Andersoni, Riho Kütsari, Mait Malmsteni ning Indrek sammuli üks lemmiklugudest, rääkis lavastaja Andres Noormets. Ma palusin kõikidel näitlejatel saata mulle oma lemmiklood ja siis see oli üks nendest lemmiklugudest, kus me kuulasime neid läbi, et mis sinna võiks sobida, siis sinna on vaja midagi niisugust, mis räägiks asjast, aga räägiks natukene teise kandi pealt ja see tundus meile kõige täpsem ja ootamatum. Laval mängivad üle pika aja koos lavakunstikooli seitsmeteistkümnenda lennu lõpetanud neli mees. Laval on eesti mees oma eluraskustega läbi kerge huumoriprisma lavastaja Andres Noormets. Mehe positsioon üldse meil siin perekonnas, ühiskonnas kohaga tundub olevat väga kummaline kuidagi fikseerimata eesti mees tahab järjest rohkem olla, kosmopoliit tahabki, et tema kodumaa oleks see maa ja, ja et tal oleks võimalik tööd teha Soomes Iirimaal ja tulla koju, olla siin uuesti peremees ja samas ta ikkagi tahab kanda niisugust eestlaslikku mingisugust väärtust ja see on teda, ma arvan, väga palju lõhki tõmmanud. Kodu on see, mis on igal inimesel väga isiklik. Miks meie teatrikülastajatena peaksime vaatama selle koduuksest sisse selgitavad näitlejad Ago Anderson, Riho Kütsari, Mait Malmsten ning Indrek Sammul. Miks mitte lihtsalt sellepärast tulla vaadata, kuidas meil rõõm on koos olla ja mängida, et see on ju ka täitsa tore väärtus omaette ja noh, kui sinna veel need tüki teemad ka puudutavad, siis on ju täitsa tipp-topp, kui meil on laval nagu omal mõnus ja hea olla, siis ma arvan, et see peaks ikka saaliga paistma soovitud, unustada kõik ootused selle tüki suhtes tulla täiesti puhtalt vabalt, läheb endal väga lõbusaks ja ma arvan, et see meie lõbusus kiirgub teie kaudu teie koju. Ja ilmast eeloleval ööl on ilm pilves, sajab lund, lörtsi, kohati ka vihma, võib tuisata ja on jäite oht. Hommikul sadu lakkab. Puhub läänekaare tuul viis kuni 12, saartel ja läänerannikul 12 kuni 16 meetrit sekundis, öö hakul puhanguti kuni 20 meetrit sekundis, hommikuks tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni pluss üks kraad. Homme hommikuks hommikul on pilves selgimistega olulise sajuta ilm, pärastlõunal hakkab saartest alates lund ja lörtsi sadama. Valdavalt lõunakaare tuul neli kuni 10 meetrit sekundis, õhtul pöördub tuul saartel ja läänerannikul läände ning tugevneb 12 kuni seitsmeteistkümne, puhanguti kuni 22 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on päeval miinus üks kuni pluss üks kraad. Te kuulsite Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 18177 kuulmiseni.