Tere, armas Eesti rahvas, täna on 10. juuli, jäta on esmaspäev, siis on ka kavas järjekordne ajaloo tund siin Tallinna stuudios, minu vastas istub härra Hillar Palamets, tere hommikust. Tere hommikust, täna tuleb meil juttu kahest antiikaja suurmehest Gaius Julius Tseeesselist ja Marcus tullijast siit säärast. Miks vaat see saril on 13. juulil, tähendab, eelseisval neljapäeval sünniaastapäev. Tema sünnist möödub täpselt 2100 aastat. Võite nüüd küsida, kas on mõtet rääkida ikka nii kaua aega tagasi sündinud mehest? Tseeessari tehtu elab meie hulgas edasi kasvõi nüüd juba aegunud Juliuse kalendri pärast nõndanimetatud vana kalender, mis Eestis kehtis 1918. aasta 31. jaanuarini. Siis jäi 13 päeva vahele ja läksime üle praegusele uuele kalendrile. Esimene päev oli 14. veebruar. Pidage meeles, see oli siis saksa okupatsioonieelne aeg. Aga ka käesoleva kuu nimetus tuleb Tseeessarist. Juulikuu Juliuse kuu pärast seeessari surma nimetati see kuu nii ümber ja järgmise kuu nime august lassi määrata Tseeessari järglane keiser Augustus. Muide, rahvusvahelisse terminoloogiasse rahvusvahelisse sõnavara on tulnud sees Arist just kaks nimetust. Tsaar ja keiser olenevalt kuidas hääldatakse antiikajal hääldati teatavasti Caesar. Ja siit tuleb keiser keskaja vulgaarladina keeles c sarvaid sääsar oleks veel õigem. Siit tuleb tsaar. Tuletan veel meelde, ajakirjanikel oleks põhjust seda päeva tähistada, sest seeessarid loetakse Lääne-Euroopa ajakirjandusele algusepanijaks. Tema oli see rooma võimumees, kes 59. aastal enne meie aega andis korralduse hakata Rooma linnas foorumil üles riputama tahvleid, mis sisaldasid päevauudiseid. Päevaaktid päeva sündmused, muide Diournaselt tuleb nüüd häälduse muutumisel nii itaalia kui prantsuse keele vahendusel meie surnaal või ka ACTA Urbis linnauudised. Linnaleht muide ilmus küll ühes eksemplaris, aga äratas tähelepanu, roomlased said selle kaudu teada ametlikke sõnumeid, uusi määrusi, seadusi ja tõesti, mis Roomas oli toimunud. Ja veel tseesar, silmapaistev väejuht riigimees. Oli ka kirjamees ja ta tuntum teos ande Vello kallika. Eks paljutki, kes on ladina keelt tudeerinud ole jõudnud selle alguse juurde. Ja mulgi meeles sõnad omaaegsest koolipoisipõlves Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumis, hiljem seitsmendas keskkoolis. Kallija Est omnis diviisa In partestrees Varomuna Inkolon, Belge Alliama Akvitaaniterts viib Soorm lingva Kelte Nostra kalli apellanto Homnes linguva Instituudis. Leegibus interseedifeeron. Mäletan, kuidas algas selle analüüs kallija Est omnis diviisa in partestrees omnis kõik omnis vintsid, Amor ütles meil ladina keele õpetajahärra Kimmel. Omnis, sellest on tulnud meie omnibuss, omnibuss hääldati tähendab kõigile kõigile määratud üüritõld omnibuss, automobiile, iseliikuv, kõigile määratud tõld, millest me oleme ainult selle bussi säilitanud. Diviisa diviis tuleb sõjaväeüksus, armee on jagatud viisideks. Aga dividendid samuti kasum jagatakse in partest Re spars partis, sellest on tullut, part, veisress kolm dress, Fatsion kolleegiumi ja nii edasi ja nii edasi. Nii et on põhjust rääkida. Nii, et see Zarquid seitser olid kaasaegsed, elasid ühel ja samal ajal siit sära. Suri aasta hiljem, võim mõrvati aasta hiljem, kuid sees, aga see oli nende eluloos üks neoon. Aga näete, nad on elanud üle aastatuhandete. Siit see tegevus ja karjäär põimusid tihedalt seeessari omadega. CC rooli, oraator, riigimees, juur, ris, kirjanik, filosoof aeg-ajalt toetas c Zareid, siis töötas talle vastu. Seitser oli hääbuva vabariikliku Rooma riigikorrakaitsja C säraga tõusva diktatuuri keiser, riigi looja ja kuulutaja. Nüüd hiljem, kumba soole, kumba suuna pooldajad on ajaloolased nii minevikus kui tänapäevast, sellest oleneb ka hinnang neile suurmeestele. Nad kas ülistavad taevani või süüdistavad põrgupõhja. Aga igal juhul tegemist oli antiikaja suurmeestega geeniust ega selles ei kahtle keegi. Tseesar kui strateegia taktik väepealik pakub tänapäeval küll vähem huvi, aga tseesar kui poliitiline kombinaator, riigimees reformis Rooma impeeriumi uuendaja murdeperioodil pakub palju huvi, sest selliseid perioode elavad nagu teisedki riigid. Rooma riigi aegadest peale üle asjast paremini aru saada mõni sõna Rooma vabariigi riiklikust korraldusest esimesel sajandil enne meie aega tähendab seitse ära ja c sarjas. Kõrgema võimu kandjaks oli rooma rahvas. Nii nagu meiegi konstitutsioonis on öeldud, populus romaanama. Aga mitte kõik, Roomas elavad inimesed, vaid ainult kodanikud, täisõiguslikud Rooma kodanikud realiseerisid oma võimu rahvakoosolekutest osavõtmise abil. Tegelik võim kuulus valitsevale aristokraat diale. Nende hulgast valiti sõnat. Senaatoreid oli kaua aega 300 meest. Aga vabariigi lõpuaegadel sulla diktatuuri ajal sulla suurendas senaatorite arvu oma sõprade armel just 600-ni ja tseesar viis senaatorite arvu 900-ni. Täitev võima roomas viisid ellu magistrandid. Magistraadi isik oli tema ametiajal puutumatu, talle oli antud ihukaitse Liktarite näol. Kõige kõrgemad magistrandid olid konsulid, reeturid, tsensorid, rahva tribüünid. Kõik need ametid peale diktaatori oma olid valitavad aga mitte tasustatavad lühiajalised ainult üks aasta ja kolleegiaalsed ainult diktaator oli siis ainuvalitseja. Nii et ametikaaslane võis teise konsooli otsused peatada. Selline süsteem tagas Rooma kui antiikaja väikeriigi puunis vabariikliku Rooma juhtimise heal tasemel. Aga kui Rooma oli muutunud impeeriumiks kümneid ja kümneid provints lisandunud. Kui Rooma vabariigipiirid tosid Šotimaalt kuni Armeenia nii välja siis järjest arvukamate provintside valitsemine hakkas logisema. Diktaatoreid määrati pooleks aastaks ametisse. Puunia sõdade lõpus tähendab sõjad kartaagoga, mille käigus Rooma haaras endale Vahemere üle ülemvõimu. Kuni diktaator Sullani ei olnud diktaatoreid. Sulla jäi peale verises kodusõjas Mariusega. Ta saavutas ta kuulutati tähtajatuks diktaatoriks ja teda toetas sõjavägi. Vastutasuks jagastas 100000-le leegionäri le Itaaliasse maad. Samal ajal alustas sulla terrarit, mille varju olid jäänud kõik eelmised. Nimelt 82. aastal avaldas ta kurikuulsat proscriptsiooni nimekirjad millega tuhanded tema poliitilised vastased kuulutati koos perekonnaga. Linn priiks. Sellega kaasnes kogu vara võõrandamine, kusjuures pealekaebaja sai osa nii põlu alla. Tõnu aristokraati varadest. Oli ka ideoloogiline kriis süvenemas Rooma impeeriumis. Idapoolsetes provintsides tekkis uus usund kristlus mille põhilause oli, tulge minu juurde, kes te vaevatud ja koormatud olete. Ma tahan teile hingamist anda. Tähendab kutse kõigile vaatamata sotsiaalsele staatusele, kodakondsus selle päritolule rahvusele ainult et selle liikumise massiliseks muutumiseni läks veel aega. Ja nüüd mõni sõna siit säärast. Sündis Rooma lähedal väikelinnas. Olevat olnud kehaliselt kidur suure pea ja peenikese kaelaga pois. Perekonna meesliikmed olnud üldse nõrga tervisega. Kodus sai vajaliku algõpetuse ja siis viis isa, 15 aastased siit sära rooma. Ja andis selle koolitada kaheksakümneaastasele, juristile, Clintes muutses alale. Ta oli suurte kogemustega jurist, ise ei käinud enam kohtuistungitel, rahvakoosolekutel jälgis neid huviga, analüüsis ja ümber kogunenud noorukid said väga hea juriidilise välja. Seitse haridus algas juristide juures, mõnda aega teenis ta Rooma armees staabiohvitserina, kui tänapäevaselt väljendada, jälgis, kuidas leegioni asju korraldatakse sulla verise diktatuuri ajal. Noor advokaat, jurist, sära muide, nimi tähendab herneterakene. Jantiigis hääldati meie kõrval õige kummaliselt. Kikerherneterakene julges kohtus kaitsta sulla viha alla sattunud süütuid Aristograate keda ähvardas nii varandusest kui elust ilmajäämine. Ja veel saavutas kohtus õiguse neile. See kutsus esile sulla pahameele ja tuli Roomast põgeneda. Ta olevat palunud merehaigust laevas sõit, tegi ta õige tõbiseks, aga sellele vaatamata läks Kreekasse. Oli ligi kolm aastat Kreekas kõndis oma suure eeskujude mossenese jälgedes Temassonici, ammu surnud ja Rhodose saarel olnud kõnekunstikoolis, jälgis kreeka parimaid kõnemehi. Õppis Sealse kuulsa õpetaja Moloni juures, kuulas selle avalikke esinemisi, luges teoseid ja esines ka, muide oskas täiesti vabalt kreeka keelt. Sellest algas ju Rooma riigis harid. Inimene. Plutarheosel on episood, kus esines ise suurepärase kreekakeelse kõnega Moloni ja selle õpilaste juuresolekul. Molon kuulas, vaikis ja kuid oli lõpetanud ja aplaus vaibunud. Ütles ma kiidan sind seitse ära ja olen vaimustatud sinu oskusest. Aga samal ajal olen kurb Kreeka pärast, kui ma näen, kuidas ainuke meie eelis ja meie viimane uhkus, haritus ja kõneoskus langevad sinu süü tõttu nüüd kar roomlaste osaks. Sulla oli vahepeal tagasi astunud sitserol võimalus jälle tulla Rooma. Ja nüüd meenutati sellise julge noor advokaat, kes hakkas sulale vastu. Ta valiti järjest kõrgematesse avalikesse riigiametitesse. Muide, neid ei olnud tasulised. Need olid nii ühiskondlikus korras peetavad ametid ja rooli 63. 64. aastal üks konsulitest ja paistis siin silma oma kuulsate kõnedega kati lina vandenõu paljastamiseks Katilina vastu. Sel perioodil ei olnud see sari pooldaja. Ja kuid see saar oli mõrvatud ja kodusõda, võimuvõitlus Roomas kestis siis Siitzero tõmbus kõrvale, elas Rooma lähedal oma maaresidentsis tusk Olumis. Eestiga võrreldes võiks öelda, nagu Keila-Joal elas. Aga oli teada, et tema järele saadeti mõrvarid üks väike väesalk Antoniuse sõdurid rooli põgenemas laevale. Orjad kandsid teda kandetoolis. Salk ruttas järele ja seda juhtis tsentuurion. Gerrennios oli kunagi päästnud kohtus selle mehe. Teda oli süüdistatud rängas kuriteos isa tapmises. Kerenius ei võtnud seda arvesse, jõudis esimesena kandetooli juurde. Käskis Horjadel panna kande tolm maha, astus sealt välja ja vaatas Keren ja selle pika pilguga otsa. Kohale jõudnud sõdurid pöörasid näod kõrvale, et mitte näha, kuidas julm Kerenius tapab vanamehe ja nii toimus Kerennies raius maha Tseetsera pea ja siis veel käelabad, et viia need Antonio selle ülesande täitmise märgiks. See käskis, need roomas kõne toolile kõigile vaatamiseks välja panna ja see juhtus seitsmendal detsembril 43. aastal. Nii palju siit säärast. See. Mõni sõnad, see sari iseloomustuseks kui inimesse. Antiikautorite kirjelduste kohaselt tseesar olnud pikka kasvu, täitlase võitu, näo heleda nahaga tugev mees, tumedad silmad olevat tundunud hästi elavatena hea tervisega. Alles elu lõpupoole hakkas kannatama tama minestushoogude all ja vähemalt kahel korral märgiti, on teda tabanud langetõve hood soetu tooniuselt Plutarhos vastupidi, ütleb. Ta oli noorukina nõrga kehaehitusega ja üksnes pideva osalemine sõjakäikudes sõdurite kasin toitja, alaline viibimine vabas õhus tegid temast terve ja tugeva mehe. Olevat hoolikalt jälginud oma välimust rasseerinud regulaarselt. Küll olevat häirinud teda varakult kiilaks minemine ja seepärast kasutas ta meelsasti võimalus, mis talle hiljem anti ka äripäevadel kanda, peas loorberipärg. Selle kiilaks minemise kohta käib selline antiikne anekdoot. See sari amm, tema imetaja, kes oli julgelt ütles, alati tõde välja, ütles nii. Gaius Julius. Ära muretse oma juuste pärast, sest jumalad annavad mehele kas mõistuse või juuksed. Mitte kunagi, aga mõlemaid korraga väga ilusti, ütles Svetoonius, toonitab Tsee sari kirge, luksuse ja hea elu suhtes. Nimelt ta kulutas suuri summasid kaunite ja koolitatud orjade ostmiseks, armastas pärleid, aga ka skulptuure ja pilt. Sõjakäikudel vedas kaasas kalleid mosaiikpõrandaid. Veel tuuakse esile Tsee sari kalduvust armuseiklustele nooruses olnud tal koguni meestega kooselu. Hiljem tuntud seltskonnadaamidega. Suurim armastus olnud aga Tsee saril pruutuse emaservilia vastu, kellele ta kinkis ühe ülikalli pärli. Ka suhet patraga ei unusta antiikautoreid. Alkoholi pruukis vähe ja harva. Nii et ta langetas elulisi ja tähtsaid otsuseid kaine peaga. Seda märgitakse Kääraseli nagu erand toidu suhtes kummalisel kombel ükskõikne, leppis vähesega ega pööranud teab mis tähelepanu toidu kvaliteedile. Oskas vallutatud aladel kulul rikastuda. Ei öelnud ära sellest, kui suur osa sõjasaagist langes isiklikult temale kallijaslasi sõjasaagi suurendamiseks koguni rüüstada templeid, mis kallide vastu mõjus õige rängalt. Ajaloo tundi jätkab Hillar Palamets, palun. No teada oli, et see saar oli ka väga hea kõnemees. Tema oskusi selles osas tunnistas isegi Tseetsera. Ta töötas välja oma salakirja, pidas päevikuid küllaltki lihtsalt šifreeritavas salakirjas. Ja on teada, et ta oli väga populaarne oma sõdurite hulgas, kandes nende eest nende materiaalse olukorra varustuse toidu eest pidevalt hoolt. Muide, kui ta oli kallija vallutanud ja tuli Rooma, siis allus otseselt sees see sarile 10 leegioni. See oli suur jõud tolleaegses Rooma vabariigis. Mõnikord oli ta Rooma kodanike suhtes ootamatult heasüdamlik, andestas oma vaenlastele isegi konfiskeerinud nende varandust. Aga antiikajaloolased märgivad hiljem, uurijad kinnitavad, ta oli ikkagi väga võimuhimuline mees, kes hülgas isade muistseid seadusi ja tavasid ja nõudis, et tema tahe tema sõna olekski seadus. Rooma leidis oma ajaloo kõige kriitilisemalt ühel kõige kriitilisemalt perioodil juhi kes mõistis, suutis impeeriumi arengut suunata ja tegi selleks julgeid ümberkorraldusi reforme. Sisult oli tegemist ju monarhia kujundamisega. Väliselt püüdis tseesar seda varjata, sest kuningriigi tee või keisririigi tee ei olnud Rooma kodanike hulgas kuigi populaarne. 46. aastal nimetati ta diktaatoriks ja mitte pooleks aastaks, nagu tavaliselt, vaid 10-ks aastaks. Sel puhul anti talle tugevdatud ihukaitse. Tavaliselt oli 24 Lictareid, kes andis, kõndisid diktaatori või konsoljees aga c saril oli neid 72, tähendab kolm korda rohkem. Senati koosolekul Taali senati esimees oli talle eraldatud aukoht mõlema valitseva konsuli vahel. Ja mingi asja arutamisel pärit eelkõige arvamus Tseeessarilt, mida tema arvab. Aga vast kõige enam räägib tema pürgimustest seeessarile omistatud ametlik tiitel. Imperaator Ricci tähendab kuninga nimetusele. Kas seda tagasi, aga imperaatori võttis vastu ja ajaloolased märgivad, et seda tuli öelda Tseeesseri nime ees mitte järel. Imperaator sees. 44. aastal hakati vermima tema portreed müntidele. See sari juhtid oli Roomas prefektuur, moorum, kommete Ale, ame, ideoloogiline asutus, mis valvas roomlaste vanade tavade täitmise ja kõrge moraali järele. Nii et see saar oli ka ideoloogia juht. Ta tegi suuri plaane, tahtis kuivatada Pontiini sood, rooma läheduses rajada maha lõhutud kar Taago kohale uus Rooma koloonia. Reguleerida tiiber jõe veetaset, mõrda Korintose maa kitsusel, Kreekas läbi kanal, nii et võiks nimetada Tsee sarlikud suurehitused. Veel tahtis ta hakata koondama ühte kõiki Rooma riigi seadusi. Muide, aastat 500 hiljem Ida-Rooma riigi keiser justin Jaanus viis selle ellu ja sündis praeguseni verre uuritav Rooma tsiviilõiguse kogu Corpus Juris Tseemilis. Pole siis imestada, ET Benito Mussolini võttis eeskuju suurest seeessarist. See loobriaadi koes toonume. Laulis filminäitleja ja lauljatar China lollo pritsida ajaloo tundi jätkab Hillar Palamets, palun. Ma nüüd refereerin kadunud Hardi tiiduse mõnusat raamatut, vana hõbe. Ekstiitus oleks vast kõige sobivam esineja, see sari 2100. sünniaastapäeval. Aga mis sa teed, seda teed peame me kõik käime. Kiitus kirjeldab Tseeessari triumfi käiku pärast võidetud kallija sõda järgmiselt. Trümfaatori ees kanti pilt, mis kujutasid alistatud kallijat. Piltidele järgnesid vankrid kuhjatud kulla ja hõbedaga. Siis tulid ahelates vangid, kallide pealikud, juhid edasi roomlaste ülikud, Liktarid õlgadel fašes tähendab vitsakimbud, milles oli kirves pistetud sõja tunnuseks ja triumfaatorigaarik kuldtikandis valges toogas. Triumfaatori pea kohal hoidis riigi ori loorberipärga ja kordas rituaalset lauset vaata Damas selja taha ja pea meeles, et sinagi oled vaid inimene. See olevat vajalik, et võimalikku ülbust vähendada, et võimumees ei hakka ennast jumalaks pidama. Ja seejärel trümfaatorid pele marssisid järele rõõmsad, võidukad leegionid, kelle sõduritele oli antud voli laulda igasuguseid lorilaule Tseeessarist tiiduse kinnituse kohaselt kõlanud ühe sõnad nii. Peitke naised linna toome kiilaspäise täku, nüüd tseesar rooma varanduse pommeldades maha müüb. Foorumile jõudes sellises Rooma avaliku elu keskpaik, eemaldati osa sõjavange, need viidi kohesele hukkamisele, tähendab kallide juhid. Teine osa Eskorteeriti orjalaagrisse. Need muudeti riigi orjadeks. Tsee Sarrise siirdus templite piirkonda Kapitooliumi eile, et ohverdada seal oma võidupärg peajumal jupiterile. Seoses trühvliga jagas tseesar heldelt rahalisi autasusid eelkõige sõduritele, aga teatud määral ka kõigile hääleõiguslikele Rooma kodanikele ja kõik Rooma üürnikud vabastati üheks aastaks üüri maksmisest. Ajaloolased arvavad, et küllap riigilaegas tasus majaomanikele selle üüri. Nii et kui meil valimiskampaania läheneb pidagu meeles need, kes tahavad, et valituks saada. Lõpuks korraldati Rooma linnaelanikele suur pidusöök. Seda olevat serveeritud 20-l 1000-l laual igas lauas üheksa kohta tähendab pool lamamiskohta. Veini veeretati kohale vaatides. Erilise delikatessi pakuti silmukala. Korraldati uhkeid tsirkuseetendusi, gladiaatorite mänge ja esimest korda kallija triumfi ajal olevat Roomlastele tsirka, kus Maximuse areenil näidatud eksootilist looma, mille olemasolu nad ei tahtnud. Nagu uskuda kaelkirjakut. Roomlasi rabas veel see, et varjuks päikese lõõsa eest oli areeni kohale tõmmatud siidist purjed. Siin oli aga tol ajal väga kallis, kuna oli toodud suurt siiditeed mööda kaamelikaravanid ega Hiinast ja edasilaevadega toimetatud aroome. See saril oli võimalusi valitud viieks aastaks konsooli kohale, muidu oli ainult üks aasta, võis ta kasutada vabalt riigikassat, riigi raha oma äranägemist mööda. Ta oli Pontyph peksma. Küsimus ülempreester aga ülempreestrile oli õigus ja kohustus tõlgendada mitmesuguseid endeid looduse märke, jumalate tahtena. Ja seda ta ka teeks. Tiidus märgib veel, et riietuses olnud tseesar suur frant eelistanud oma tooga kandmises naiselikke jooni. Toidu osas vähenõudlik veini pruukimises väga tagasihoidlik, nii et kaasaegsed ütlesid. See saar on ainuke roomlane, kes püüab võimu haarata kaine pea. Ta vähendas poole võrra tasuta viljasaajate proleb paaride arvu Roomas, see oli omakorda suur kergendus riigikassale. Aga samal ajal jagas heldelt provintside ladvikule Rooma kodakondsust. Sellega kaasnesid suured privileegid, neelasid tseesar rooma kodanikeks saada kõik meedikud, arstid ja ka teadlased. Vaatamata nende rahvusele, päritolule lastega perele andis maksusoodustusi. Ühelgi Rooma kodanikul mehel vanuses 20. 40 aastani, tähendab, kes oli sigitamis võimeline siis parimas eas ei lubatud viibida üle kolme aasta väljas pool kodupaik. Matroonid perekonna emad tohtisid kanda uhkemaid ehteid ja kasutada kauneimaid kandetoole kui lasteta naised. Et miks mitte kasutada, aga meil sellist ema, mitme lapse ema võib sõita siis esindusautos, teised sõitku õige odavates rahva autodes. Ta kirjutas peale sõjapäevikute teaduslikke töid aga ka ilukirjandust, aga neid ei ole paraku säilunud. Just seda ilukirjandusliku osa oli astronoomiahuviline ja kasutas ühe Egiptuse Aleksandria astronoomi Sosi geenise abi, et välja töötada uut kalendrit, mis vastaks päikeseaastale, aga sellest pärast muusikalist paus. Comendia vool Aare. Milline oli roomlaste kalender NFC saare kalendriuuendust aasta algas kevadel esimese märtsiga. See oli põllutööde alguse aeg ja sõjajumal marss, kelle nimest oli märtsikuu nimetus võetud, pidi põlluharijate rahulikku tööd kaitsma. Järgmine kuu aprill oli pungade avanemise kuurohi tärkas võetud on ladinakeelsest verbist. Apeerjo Ma avanen. Kolmas ja neljas kuu kandsid Rooma jumalannad nimesid jumalanna majja. Mai siis sellest kevadise õitsemise jumalanna Joona viljakuse jumalanna. Ja siis edasi tulid järgarvudega tähistatavat kuud. Kõntilis viiescu Sekstilis kuues kuu ja meile tuntud september, seitsmes oktoober, kaheksas Noovem, november üheksas ja aasta lõpul detsember, 10. aga roomlased, aasta lõpetasid kahe palgelisele sissekäikude valvajale. Jumal Jaanusele pühendatud jaanuar. Jaanus nägi oma kahe näoga nii minevikku kui taha tulevikku. Ja kõige süngem kuu oli talvekuu puhastamis pühalefeepriusele pühendatud veebruar. Ainus kuu, millel oli 28 päeva. Roomlased millegipärast oma ebausus pidasid paarituid arve õnnelikeks paari sarve õnnetuteks, nii et nende kuude pikkus oli kas 29 või 31 päeva. Paraku oli selline kalender ainult 355 päeva pikk ja seepärast tuli lõpus lisada 10 ja üks neljandik päeva, et kätte saada päike saasta. Nüüd, mida tseesar tegi, kehtestades Juliuse kalendrile viis aasta alguse esimesele jaanuarile. See oli seni olnud Rooma vabariigi kõrgemate ametimeest, eelkõige konsulite amet, tööaja algus, ametisse astumise päev. Jaga saasta 12-ks kuuks. Kuus kuud oli pikad 31 päeva, viis kuud, 30 päeva, nii et ebaausust ei hoolinud ja ühe kuu pikkus 29 päeva, see oli siis veebruar. Aasta pikkuseks sai 365 päeva, aga kuna igal aastal jäi üks neljandik päeva üle, siis lisas selle veebruaril, aga mitte lõpuvaid millegipärast veebruari teisele poolele ja 24. veebruaril. Nii et 24. veebruar esines see sari kalendris kahel korral. Loodeti, et Rooma jumalad ei pane seda väikest pettust tähele ja kui panevadki annavad andeks üleminekuks nüüd Juliuse kalendrile oli 45 saasta pikk aasta, mille pikkus oli 15 kuud ja 445 päeva. Siis saavutati kalendri ja reaalse päikeseaasta kooskõla. Pärast see sari surma nimetati vintilise kuu nime kandev kuu, Juliuse kuu juuliks ja augustuse auks Sekstilis augustiks. Järgnevate keisrite katsed nimetada veel mõni kuu oma nimega, et jäädvustada ennast sajanditesse kalendrisse, ei võtnud rooma avalikkuse osa. See saar mõrvati miinus 44. aasta 15. märtsil märtsi iidide ajal. Teda hoiatati mitu korda küpsemas vandenõus senaatorite vandenõus tema vastu, sellel olevat olnud 60 osalist. Talle anti edasi koguni kirjalik teade, aga tseesar ei pööranud sellele tähelepanu, ei lugenud isegi läbi. Tuleb nagu ikka, senati koosolekule istub oma traditsioonilisele kohale eraldi toolil. Vande Seltslased kogunevad tema ümber paluvad Tsee saarelt midagi, siis haara püks see sari toogast, nii et see õlalt maha langeb. See oli varem kokku lepitud märk talle torgatakse pistodaga kaela. Iga mees on kohustatud vandeselts, lastes solidaarsuse mõttes valama Tseeessari verd. Sööma talle mõne haava, tekib rüselus, vehkides pistodadega haavanartna iseennast. Tseesar näeb mõrvarite hulgas oma sõpra pruutos ja hüüab talle kreeka keeles sinagi mu laps. Aga lendsõnaks on saanud selle ladinakeelne variant, too pruute ka sina, Brutus, tseesar variseb maha, tõmbab veel maas lamades tooga üle näo ja saab kokku 23 piss toda torget, millest hiljem selgub vaid üks, oli surmav. Brutus tahab senatile kohe kõnet pidada, et õigustada seda senati silmade ees toimunud mõrva. Hirmunud senaatorid põgenevad laiali, sest ei ole teada, mis järgneb. Järgmisel päeval esineb pruutus rahvakoosolekul teatab türanni surmast ja kuulutab Res Publica vabariigi taastatuks. TEMA teatele reageeritakse jäise vaikusega. Aga matusepäeval esineb foorumil Antonius Tseeessari sõber. Tema kõrval on üles pandud see sari elusuuruses vahakuju, millel on 23 veritseva haava. Niipalju kui tonaa löök ja sai. William šeik Speer toob need kõned omad seeessari, näidendi sära ja kõnekunstiajalukku on läinud iroonia. Poogna. Antonius tegi teatavaks see sari testamendi, mis andis roomale ja Rooma kodanikele mõndagi. Seejärel põletati c saarei keha suurel tuleriidal. Ahastavad veteranid, sõjamehed heitsid tuleriit, Tamar relvi, naised ehteid. Päras sööstis raevunud rahvahulk Tsee sarimõrvaritele kätte maksma. Need olid aga jõudnud Roomast põgeneda ja nende majade relvastatud kaitse tõrjus ründajad tagasi. Ma loen mõned katked ette Brutuse Antoniuse kõnest. Kui siin teie koosolekul on keegi, kes on see sari südamesõber, ütles rõhutus, sellele ütlen mina, et minu armastus see sari vastu ei olnud vähem kui tema oma. Kui see sõber küsib, miks Brutus tõstis see sari vastu käe, siis on minu vastus mitte sellepärast, et ma armastasin c sarit vähem vaid, et ma armastasin Roomat enam. Kas oleks teile meelsam, kui tseesar elaks ja te kõik sureksid orjadena või et ta on surnud? Te kõik elate vabade meestena. Antonius vastab, sõbrad, roomlased, kaaskodanikud, ma olen tulnud matma c sarid, mitte ülistama teda. Suursugune Brutus ütles teile, et see saar oli võimuhimuline, kui see oli, niisiis oli see raske viga ja c saril on tulnud selle eest maksta. Ja teiste soovil ses Brutus on auväärne mees ja kõik nad on austusväärsed mehed, ma tulin siia Tseeessarile matusesõna, ütleme tema oli minu sõber, ausameelne ja usaldav, aga pruutus ütles, et ta oli võimuhimuline ja Brutus on ju auväärne mees. Tseesar tõi sõjaretkelt Rooma kaasa hulga vange. Ja täitis meie riigivarasalved sõja saagine. Kas see näitab see sari võimuhimu, kui vaesed hüüdsid abi nuid dist? Tseesar võimuhimulised on külg kõvemast aines aga siiski ütles pruutuse, tseesar oli võimuhimuline ja Brutusena auväärne mees. Iroonia missugune. Nonii, palju mehest, kes sündis 13. juulil aastal 100, enne meie ajaarvamise algust, tuleval esmaspäeval tuleme tagasi 20.-sse sajandisse, 1940.-sse aastasse. Juttu tuleb Hitleri plaanist Inglismaale dessant teha plaan, see lööve merele või?