Kaunist keskhommikut rahvateenrite taas eetris on laupäev, kell on saanud 11 ja viis minutit ja nagu meil väga tihti traditsiooniks juba Rahva teenrid on jagunenud kahte leeri siis mitte oma mõtete ja ideede poolest, vaid puhtfüüsiliselt ehk geograafiliselt Sulev Valner, seal taga Haanjamaa küngastel tere, Sulev. Tere. Ja siin Tallinna rahvateenrite stuudios Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe. Uniste uudiste järel peab ütlema, et tegelikult meie nädal oli, oli täis täis igasuguseid sündmusi ja üle kõige seekord troonis nii-öelda välisuudis. Miks ma ütlen nii-öelda sellepärast, et uudised Egiptusest on kindlasti kaugelt rohkem kui lihtsalt üks üks tavaline välisuudis. Ma arvan, et et enne, kui me jõuame nii-öelda koduse pirukani me me natukene arutleme selle üle, mis toimub Egiptuses. Peeter saab sõna otsa lahti teha. No mis toimub Egiptuses semis Egiptuses toimub, ma arvan, et poliitikahuvilistel on see kõik enam-vähem teada, mis, nagu väliselt seal toimub, aga, aga millised tagajärjed võivad olla Egiptuse arengutel, see on nagu omaette küsimus ja see on tõepoolest see asi, mis avaldab kindlasti mõju ka kogu Euroopale ja sealhulgas siis ka Eestile. Ehk siis Egiptus on ju teatavasti Lähis-Ida võtmeriik. Ta on olnud seal ütleme siis läänelik kokku või mitte islamistlikku, mitte äärmusislamistlikku poliitika kants. Ja kui see kants nüüd ära kukub, ehk siis islami seerub, siis no neid tagajärgi annab isegi veel praegu välja mõelda. Ja peab ütlema, et, et seekord on, on tõesti tegu ülimalt tõsise asjaga, sellepärast et Egiptuse puhul isegi mõte sellest, et, et ta peaks muutuma millekski näiteks Iraani suguseks, kuigi, ütleme, Usulahu poolest islami enda sisevoolude poolest on, on ta on ta teistsugune riik aga, aga ütleme, oma radikaalsuse poolest võiks, võiks seda võrrelda. Radikaalsest on kogu islamimaailmas araabia riikides sealhulgas. Aga kui, kui Egiptus ära kukub, siis siis toimub kindla peale midagi täiesti kirjeldamatut. Õhus on praegu ju igasuguseid küsimusi. Võib-olla me jutuga jõuame ka selleni, aga, aga kuma alustaks nii-öelda otsast ehk siis tagumisest otsast. Õigupoolest siis kujutage ette, kui, kui Egiptuse valimised, mis noh, oletame, et korraldatakse enam-vähem demokraatlikud, ausad, vabad valimised, võidab moslemi vennaskond siis noh, on enam-vähem prognoositav, et nad saavad 70 75 protsenti häältest. Vähemalt nii arvatakse Egiptuses endas. Ja kui ühel päeval seesama vennaskond otsustab näidata oma nii-öelda islamistlikku jõudu ja sulgeda näiteks Suessi kanali kõigest muust väiksemast, me ei räägigi, me räägi lääne investeeringutest, ma ei räägi mingitest Egiptuse ekspordi-impordi asjadest, turismituludest ja nii edasi, ma räägin, ma räägin ainult ühest asjast Suessi kanali sulgemisest nii-öelda taas riigistamises taas ütleme nüüd juba islamikontrolli alla võtmisest siis see, mis oli 56. aastal, kuhu tõmmati tol korral ka Iisrael, on, on ilmselt noh, lapselapse lalin selle kõrval, mis, mis nüüd hakkab toimuma. Tuleb sõda tähendab selles mõttes sõda, et lääneriigid ei luba Suessi kanali sulgemist nii või teisiti ja nad on ilmselt valmis selleks vabastamiseks rakendama sõjalist jõudu. Selle sellele sõimset vihjed. No aga ma nüüd siit võru poolt vaadates nagu segaks sellele vahele, et sellise küsimusega, et kas te siis arvata, et Egiptus ei ole valmis demokraatiaks. Et kui niiviisi seda seda juttu kokku võtta, et et see, mida, millele me ühest küljest nagu oleme siin kaasa elanud, ma saan aru, enamik maailmast. Nagu et, et rahvas, kes noh, on nagu ärganud mingist pikast unest, et ta et ta tõepoolest saaks nii-öelda diktatuuri alt välja ja nüüd teie nagu veenate, et tegelikult tõenäoliselt tulemus on halvem kui seni No kui sa küsid, et kas on valmis demokraatiaks, siis mida sa selle demokraatial mõtled, millist demokraatiat? Lääneliku lääneliku demokraatiat keel nagu umbes Eesti vabariigis. Nojah, aga, aga järelikult, et ühesõnaga, et pigem nagu kas siis võib öelda nii, et valimised, vabad valimised Egiptuses on pigem halb stsenaarium, kui hea stsenaarium? Ei ole üht ega teist, Sulev vabad valimised Egiptuses on, on võimatu stsenaarium ja vabad valimised mistahes Araabia riigis on praeguse seisuga täiesti võimatu stsenaarium, seni on toimunud vabad valimised Araabia pinnal ainult ühes ühes paigas, mis ei ole veel riik ja vaadake, mis seal välja tuli. Ja ma pean silmas muidugi Palestiina omavalitsust, kus tõepoolest korraldati peaaegu lääne mõistes vabad ja demokraatlikud valimised ja tagajärg on see, et kogu maailm oli selili, sellepärast et Gaza sektoris Hamas võttis 75 protsenti häältest ja jagab seal nüüd hirmu ja armu, nii nagu talle nii nagu talle pähe tuleb, mitte üheski teises Araabia riigis ei ole toimunud vabu valimisi ja, ja see ei ole, see ei ole ka tehniliselt võimalik. Ei ole isegi noh, ütleme idee tasandil võimalik. Väga lihtsal põhjusel. Minge jalutage Kairo linnas, ütleme neli-viis päeva. Ja vestelda näiteks inimestega tänavatel, noh praegu on see võimatu, aga ütleme siis, kui oli, oli rahulikud ajad. Need inimesed, kes seal näiteks kauplevad või, või, või on, on lihtsalt noh, linnakodanikud räägivad täiesti talutavat inglise keelt ja nende, nende kõigiga saab väga ilusti jutule. Ja, ja, ja, ja, ja kuulake, missugune on nende mõttemaailm. Kuulake, mida nad arvavad idast ja läänest, mida nad arvavad Iisraelist ja Ameerika ühendriikidest ja ja, ja kui, kui te ei ole veel veendunud, siis paluge ta sulle kirjutab midagi paberi peale. Ja te saate aru, et, et kirjaoskamatus on, on valdav keegi täpset numbrit ei tea, aga see võib ulatuda 30 40 protsendini kogu Egiptuse rahvastikust. Tähendab, kui ta oskab oma nime kirjutada. Noh, see ilmselt ei ole veel kirjaoskus. Nii et sellises ühiskonnas, mis oma nii-öelda sotsiaalsuhetelt ja, ja kultuuri traditsiooniliselt elab vabalt võrreldavalt, võib öelda, et keskajas või, ehk siis noh, selles islami kalendriaastas, mis, mis seal, mis seal parasjagu on 1400 midagi. Et selles selles ühiskonnas selles kultuuriruumis rääkida mingisugustest, vabadest demokraatlikest valimistest on minu arvates täiesti täiesti kohatu. Nojah, sellep ei, ega tõenäoliselt on see, on see ju nii. Pole mingit põhjust selles kahelda, aga aga teistpidi me võiks siia taha tuua ju ka selle, no vähemasti tuhandeaastase ajalooga kristliku ja islamimaailma, sellise konflikti ajaloo, eks ole, kus ju ristisõdadest alates on ikka püütud neid islamiriike siis Kristlikumaks muuta ja nemad on, no ütleme, et kristlastel Vistan natukese rohkem õnnestunud, aga on ka teistpidi edukaid aegu olnud. Kus islam on nagu, ütleme siin Hispaaniasse näiteks näiteks tõusnud. Aga et, et lõpptulemus on ju tegelikult ikkagi see ja mal nagu puudub küll arusaam, et miks see peaks lähitulevikus teistsugune olema, kui, kui kokkuvõttes ikkagi jõuame tulemuseni, et las nemad elavad oma elu ja meie elame oma elu. Et, et tegelikult ei ole, noh, me, me siin võime arutleda, aga eks ole siit ütleme Eestist vaadates sinna paar 1000 kilomeetrit allapoole, et sa oled lähemal jah, et nemad seal võiksid, eks ole, või või see asi peaks minema niimoodi või teistmoodi, aga aga tegelikult tuleb meil ilmselt ikkagi õppida elama sellises maailmas, kus kõik asjad ei lähe niimoodi, nagu nagu võib-olla sellised valgete inimeste ütleme, euroatlantiline mõtlemine, võib-olla seda tahaks ei islamimaailmas ega, ega seal Hiina poolses maailmas. No igasugune selline leppimine on väga ohtlik asi, kui sa ütlesid, et kristlus on kristlik maailm on üritanud islamimaailma nagu öeldakse, lääne likumaks muuta, siis viimased 20 aastat on tendents olnud ju vastupidi. Vaatame, mis toimub Euroopas. Euroopas toimub ju tegelikult toimib ju Euroopa islamiseerimine täie hooga ja islami pealetung Euroopale on ikka päris jõhker. Vaatame kõiki neid asju, mis toimub Lääne-Euroopas. Need, kuidas islami kogukonnad, et on seal hakanud levima, laiutama ja keegi ütles väga tähelepanuväärse mõtte, et et need islamiusulised, kes tulevad Euroopasse, on sageli tunduvalt radikaalsemad ja radikaalsemalt lääne vastu meelestatud kui need, kes elavad näiteks Lähis-Idas. Kummaline on ka see, kuidas tegelikult ju need suured lääneriigid kes on kogu aeg toetunud Egiptuse praegusele valitsusele, on talle nüüd kannapealt selja pööranud. Naljakas on kuulata näiteks Ameerika Ühendriikide välisministri Hillary Clintoni manitsusi selle kohta, kuidas Egiptuse rahval, kes ihkab vabadust, peab olema õigus teha seda teist ja kolmandat ja president Mubarak ei tohi sellele vastu seista siis tõepoolest kas need inimesed, kes seal tänaval on, kas nad nõuavad vabadust, kas kas on tegemist mingisuguse tulpide või rooside või oranži revolutsiooniga? Ei ole ju tegelikult, need inimesed ei ihka mitte vabadust, vaid nad võitlevad hoopis mingite muude eesmärkide nimel, mida mina ei oska küll nimetada või defineerida. See on, aga kas siin ei ole äkki küsimus selles, et ameeriklased on lihtsalt aru saanud, et ei ole mõtet olla edasi Mubaraki poolel, sest noh, sisuliselt on pööre toimunud me võime öelda, et, et see on vormistamise küsimus, millal ja kuidas Mubarak täpselt lahkub, kas ta lahkub nüüd natuke kiiremini või natuke aeglasemalt, aga noh, on ju täiesti selge, et see ajastu on tegelikult juba sama hästi kui läbi. Ja selles mõttes ilmselt ameeriklased ei taha lihtsalt juba olla kaotanud vaata poolel ja nad ei taha nii-öelda jääda selleks viimaseks toetajaks, keda pärast vihatakse, kes niikuinii nii-öelda noh, jäi nagu valel. Poolele Ma sõbrad pean ikkagi tellinud natuke oponeerima, selles mõttes, et, et te olete natukene eksiteel. Läänemaailm on praegu, mitte mitte ei tee panuseid ega ei, ei võite ühe või teise poole poolt või vastu, vaid nad on hirmul. Sellepärast et nende stsenaariumidesse selline asjade kulg lihtsalt ei mahtunud. Mul oli eelmise aasta jooksul võimalus kaks korda käia Kairos ja mitte mitte turistina, vaid tõesti ajakirjanikuna üks kord Euroopa Liidu ajakirjanike grupi koosseisus ja meie ees avanesid väga paljud sellised uksed, mis nii-öelda tavalisele vähemalt Eesti ajakirjanikule ei avane, sellepärast et me oleme lihtsalt liiga väikesed. Tõsi, mitte loomulikult Hosni Mubaraki uks aga aga välisministriga sai tehtud pikk intervjuu ja veel kahe ministriga kohtutud ja ja igasugust masti ametnikega ja tagatipuks ka opositsioonijuhtidega oli, olime selline poolsalaja kohtumine ja teine teinekord oli siis välisminister Urmas Paeti saates tema tema visiidil Süüriasse ja Egiptusesse. Ja kõigil nendel kohtumistel lisaks majandusküsimustele ja sellisele sotsiaalsele taustale ja, ja kõigele muule tava tavapärasele kraamile oli jutuks, et mis siis saab, kui president Hosni Mubarak ühel hetkel sureb? See oli umbes kolmveerand aastat tagasi, tema tervis oli väga kehv ja oodati iga hetk teadet tema surmast ja, ja samas oldi, oldi hirmul, et võimuvahetus tema pojale kamallile, kes pidi nagu sujuvalt võimu üle võtma, nii nagu ikka Lähis-Idas või kõikides araabia riikidest faktiliselt on toimunud. Selles mõttes ei ole vahet, kas tegu on, on kuningriigiga või vabariigiga täpselt nii nagu noh, näiteks toimus Süürias ja, ja, ja, ja kuna see võimuvahetus oli, oli nagu ettevalmistamata siis oldi hirmul, et mis siis saab, kui tõesti ühel päeval ja see päev on, homme-ülehomme tuleb see surmateade ja, ja kogu kogu see poliitiline eliit on ette valmistamata selleks, et Kamoltsakas nii-öelda rahulikult, nii nagu noh, lääneriigid tahavad võimu üle võtta. Ja nüüd Ma võrdleksin isegi seda olukorda natukene mingi 80.-te aastate keskpaiga või, või, või esimese poolega. Mäletatavasti Washingtonis ja, ja teistes Ameerika suurlinnades istus tollal mingisugune kaks-kolm 1000 kremioloogi, kellest mitte ükski, ma rõhutan, mitte ükski ei näinud ette Nõukogude Liidu lagunemist. Ja, ja täpselt sama, kui me seal kohtusime ministritega, kes rääkisid off the record täiesti ausalt juttu analüütikutega iga igat sorti poliittegelastega, siis kõik nad rääkisid sellest, et kui Mubarak sureb, aga mitte keegi ei rääkinud sellest, kui Mubarak on elus ja praegu on ta suhteliselt hea tervise juures, ta jagab isegi intervjuusid ja küll ühe praegu Ameerika televisioonil siis et mis siis saab, kui, kui, kui rahvas tõuseb tänavatel üles, nii et selles mõttes lääs on, on segaduses. Ja läänel järjekordselt ei ole stsenaariumi selliseks puhuks, sest arvati, et Mubarak on, on piisavalt tugev tõmbab kõiki hoobasid ja, ja nii nagu on läinud sadu kordi varem, läheb ka seekord. Aga paraku seekord läks natuke teisiti. Nojah, eks lääs loodab endiselt kõige rohkem selle peale, aga ega tal muud üleilmselt ei jäägi, kui ainult loota on see, et et pärast Mubarak tuleb võib-olla selline ajutine vahevalitsus, mida siis võib kas praegune asepresident või siis opositsiooni juhiks tõusnud endine aatomiagentuuri juht ElBaradei, et see oleks nagu selline asi, aga noh. Vaevalt, et ma arvan, nojaa, aga kui ei ole lääne, otsustab? Kui kirjaoskamatu mass on ikkagi ülespööratud siis on väga raske kellelgi praegu otsustada, et sina või sina hakkad juhtima seda nii-öelda ülemineku valitsus või, või päris valitsust, see on, see on äärmiselt keeruline, sellepärast et moslemi vennaskond, kes ka muide ei ole täiesti ühtne, aga kes saavutab kindlasti ühtsuse palju kiiremini kui, kui nii-öelda pool ilmalikud jõud näeb praegu kindlalt oma šanssi ja ta ei ole mingil juhul nõus sellega, et, et taaskord ärme unustame, et praeguse uue asepresidendi määras ju oma kohale president Mubarak, kelles, kes on samasugune kindral, endine luurejuht ja kelles nähakse siis nii-öelda Mubaraki kätt mitte mitte mingit sõltumatut, et poliitikud. Nii et, et selles mõttes on, on see olukord äärmiselt plahvatusohtlik. No hüva, arendus muidugi olete noh, meil Lähis-Ida spetsialist, tead neid asju kindlasti paremini, aga tegelikult üks võtmeküsimusi Egiptuses on see, et kuidas käitub maailma, kui ma ei eksi, siis suuruselt ja võimsuselt, 10. armee vist Egiptuse armee. Ja araabia maailma teine majandusjõud ja et kuidas vaieldamatult araabia maailma parim hariduse andja? Et kuidas näiteks armee saaks leppida või kompromissi teha islami vennaskonnaga või, või vastupidi? No väga hea küsimus ja väga õige küsimus selles mõttes, et armee peale loodetakse praegu palju ja armee on käitunud praegu väga, ma ütleksin, soliidselt ja stoiliselt ei ole allunud igasugustele provokatsioonidele. Mulle mõnes mõttes isegi võrdleksin praegu Egiptuse armee rolli ja staatust Türgi omaga kus poliitikud nagu askeldavad oma omi asju, aga kui poliitikud astuvad üle teatud piiri, mis nagu kindralitele ei meeldi, siis kutsutakse nad korrale ja ja kui armee on ühtne, siis siis on, on, on lootust, et ka see stabiilsus säilib. Muidugi on olemas suur vahe Egiptuse ja Türgi armee vahel. Noh, kõigepealt kas või selles, et, et araablased pole kunagi olnud suuremad sõjamehed, vähemalt kaasaegsetes sõdades tuletame kas või meelde 67.-te 70, kolmandat aastat Suessi kriisist rääkimata, aga, aga, aga põhimõtteliselt on, on ta jõud ja, ja ta on, ta on, ta on võimas jõud ja ta on soomusjõud, palju lennukeid ja, ja kõike muud, mis on vajalik nii-öelda korra hoidmiseks. Ajutine sõjaväeline diktatuur. Näiteks diktatuur, see on niisugune sõnadega mängimine, tähendab araabiamaailm. Ma ütlen veelkord, tunneb ühte demokraatlikult valitud juhti ja see on Palestiina autonoomia juht kes valitseb ainult osa oma territooriumi. Kõik ülejäänud on soovi korral nimetage neid diktootoriteks kuningateks, presidentideks või kuidas iganes. See on, see on maitse küsimus. Ei noh, ega diktaator iseenesest ei ole ju halb sõna, tal on lihtsalt halb kõla juures, nii nagu nagu terminile hunta, eks ole, mis iseenesest on ju puhtal lingvistiline termin, eks ole. Jah, kahjuks meie ajakirjandus kogu selle nii-öelda globaalse konflikti, meie ajakirjandus just Eesti oma on, on liiga palju rääkinud, et sellest turismi poolest noh, see on muidugi õige, et et Sharm el sheiki Hurgada ja Luxury ja veel teised kohad viirusereisid ja on selline meeliskoht ja Meelis on ta sellepärast, et on odav, ta on, ütleme selles selles raadiuses, mis sa, Sulev ütlesidki, mis võrust on 2000 kilomeetrit natuke rohkem on on oma hinna ja kvaliteedi suhtelt muidugi ületavas noh, kõiki kõiki teisi. Aga, aga noh, esialgu õnneks Sharm el-Sheikis Hurghadas on, on rahulik, aga, aga see ei pruugi niimoodi jääda. Sealsamas. Või mis iganes võimsal võimule tuleb, et turismirahasid tahab ta ikka saada. Et suure tõenäosusega isegi kui see esialgu ka osutub näiteks lääneriikide silmis paariavõimuks, siis selline business turismi näol. Lõpuks pigistab selle koha pealt silma kinni ja üritab ikka sinna kuhugi punasesse merre ujuma saada. Ma ei oleks selles päris kindel Sulev et islami vennaskonna võimul olevas Egiptuses nii väga sinna enam turistid niimoodi kipuksid. Või et neid seal samamoodi lahkelt koheldakse, vastu võetaks. Ohje turism on väga tähtis aru ja, ja ma mäletan ka kohtumistelt Egiptuse ametnikega, et turismirõhutati alati kuidagi väga eriliselt, aga aga praegu on, kui me majandusest räägime, siis kaalul on muidugi Lääne investeeringud Egiptusesse osa juba hakkab ennast välja tõmbama ja osa, kes on kavandanud sinna minna, kahtleb ja ootab ja ja vaatab, mis edasi saab, nii et kõik need summad on muidugi muidugi tohutult suured, aga, aga kõik see on käkitegu. Suessi kanali kõrval. Kuidas ma kuulsin mingisugust ütlust, et tegelikult on Ameerika ühendriigid vist 30 aastat kinni makstud iga egiptlased, toiduarved? Jah, ja mul on, mul on ikkagi selline niisugune hämmastus alati, kui midagi toimub selles kandis, siis kuidas saab olla nii saamatu nagu on tohutu aparaadiga tohutu aju ja muu ressursiga riik nagu Ameerika Ühendriigid, et tehakse selliseid valearvestusi. Siin ükspäev kõlas läbi ühe politoloogi arvamused, Mubarak oleks pidanud tagasi astuma 10 15 aastat tagasi. See on niisugune niisugune ka nüüd üks seisukoht muidugi intellektuaalselt huvitav, kellele ta huvitav oleks selle võimuses andnud täis elujõus, nagu ta oli. Ja oma alaealisele pojale või, aga, aga noh, ütleme see võim oleks tulnud ette valmistada märksa pikemalt ja olgu see siis ka mall või oleks olnud vanem poeg? Ei, ei oma tähtsust poleks olnud keegi kindralitest, aga, aga ütleme siis selle selle kätte oleks, kui räägitakse, et eile näiteks suured telekanalid näitasid miljardeid ja miljardeid, mida Mubarak on siis vaeselt Egiptuse rahvalt oma oma taskusse niimoodi kühveldanud. Ja mis on tema nii-öelda isiklik varandus suvalises maailmapankades ja kinnisvara üle maailma laiali. Inetu, jah, aga nii see ongi. Ülikud niimodi elavadki, ülikud niimoodi seda, seda maa kanti valitsevadki nimeta ainult Egiptust, mitte ainult Egiptust. Vot nii, aga need, kes praegu lähevad veel odavate hindadega Sharm el sheiki Hurghadasse, siis tõsine hoiatus, et ärge minge, palun ärge minge. See oli 100 euro eest kaks nädalat, nagu ma kuskilt lugesin. See on praktiliselt mitte midagi ja kõik on hinna sees, kaasa arvatud ka egiptuse kodutehtud alkohol, nii et ei tasu praegu ei tasu nagu riskida. See võib paraku osutuda, nagu öeldakse, ühe otsa pilet. Näiteks jah, sest et ütleme, need paigad on, on kaugel Aleksandrias ja Kairos ja, ja hetkel seal midagi ei toimu, aga kui mingisugune grupike islamiste näiteks smugeldada ennast sinna sisse. Õnneks on nad kaugel ja, ja noh, seda peab kasutama ühte maanteed või siis õhusilda, et sinna jõuda. Selles mõttes on neid kohti ka nagu võimul, kui võim olemas, on suhteliselt lihtne kaitsta. Aga kui nad ennast sinna sisse smugeldama, siis nad kindlasti panevad toime midagi jubedat, nii et selles mõttes ei maksa riskida ja kohalik politsei tema peale ei maksaga kindel olla. Sest Kairos näiteks juba politseil on teinud väga-väga palju väeosade kaupa lausa niimoodi linnaosade kaupa on teinud, üle võtnud mundrid seljast läinud ka Tahriri väljakule mässama. Kas keegi tahab veel öelda midagi Egiptimaa kohta? Läheme juttudega edasi koduste pirukate juurde. Uuringufirma klaster tegi siis sellise küsitluse, valimiks oli, kui palju oli 500 inimest, neist 100 500 inimest, kelle käest küsiti, et keda eesti rahvas, keda sina tahad näha järgmise peaministrina, ja tulemused olid? Ma ütleksin, rohkem küllatavad. Jah, tulemused lausa enneolematut, sellepärast et on midagi enneolematut, ei ole muidugi selles viimastel kuudel olnud, et Reformierakonna ja tema liidri populaarsus nii suur on. Ja et 40,5 protsenti vastanutest arvas, et Eestil oleks kõige parem uus peaminister uus-vana peaminister Andrus Ansip aga igavene igavene peaminister. Aga need järgmised nimed, mis nagu pingereas tulid tema järele, et nende järjestus oli küll päris üllatav. Suure tähelennu on teinud sotside värske liider Sven Mikser, kes oli lausa teisel kohal, peaaegu 30 protsenti arvas, et tema võiks olla meie peaminister ja Mart Laar selline keskmine tulemus 16,8, aga mis on muidugi pauk, mis väärib mainimist, on see, et ma ei mäleta ühtegi küsitlust, kus Keskerakonna liider Edgar Savisaar sellises pingereas oleks olnud lausa viimane. Ehk siis neljandal kohal ja ainult 13,4 protsenti arvas, et Edgar Savisaar võiks mees olla. Et noh, ma ei tea, 500 inimest küsitleda, võib-olla see ei ole see kõige esinduslikum. Selline selline tulemus, aga küsitlused on sellised, ega seal palju rohkema juurde võetage ju, kui on 800 või 1200, on juba väga kõva kõva valim. Nii et need on, ma arvan, et väga suured indikaatoreid tegelikult tulevasteks valimistel. Eks need numbrid jah, võib võib-olla see need tõenäoliselt nüüd ülimalt esinduslik küsitlus veel ei ole ja selle ühe korrapealt liiga suuri järeldusi teha ka ei saa, aga aga suure tõenäosusega ta mingit tendentsi näitab küll, kuhu suunas mingid tendentsid liik samas on ja ja noh, eks siin võib ju erinevad inimesed võivad teha erinevaid järeldusi, miks Edgar Savisaare tähelend kipub nagu kustuma, eks üks põhjus võib olla kindlasti kogu sellest detsembrikuu jooksul välja. Välja kedranud suures vene rahaskandaalis, aga aga, aga ma ütleks, et et vähemasti tundub, märgi ka enne seda, Edgar Savisaare tähte ei olnud juba enam väga kõrgel, et kuidagi sellist väsimuse märke oli. Oli tegelikult on Keskerakonna juhi tegevuses olnud juba ikka mõnda aega, et Need ei saa nagu küll öelda, et ta, et ta oleks ka olnud hirmus kõrgel sadulasse enne seda enne seda viimast skandaali. Aga, aga noh, see ilmselt on paljude, vähemalt eesti valijate jaoks veelgi vähendanud seda seda eeldust, et ta võiks peaministriks saada, seda enam ka nii-öelda võtta sinna juurde ka selle, mis president on öelnud, et nad suure tõe näosusega Edgar Savisaar lähiajal peaministriks ei saa ka selle tõttu, et president sellist ettepanekut igal juhul ei teeks talle. No ma mäletan küll, me oleme siin sõna sama laua taga ju korduvalt analüüsinud Eesti sotside tuleviku väljavaateid, eriti pärast seda, kui nad läksid Tallinnas koalitsiooni Keskerakonnaga ja ja kui toimus liidri vahetamise gamma ja siis me noh, paljud arvasid ilmselt, et, et sotsidel erilisi šansse nendel riigikogu valimistel ei ole. Aga pärast seda, kui toimusid teatud sündmused, need siis Keskerakonna ümber pärast seda, kui sotsid lahkusid Tallinna koalitsioonist pärast seda, kui Sven Mikserist sai Jüri Pihli asemel sotside liider, siis tundub, et sotsid võivad nendel valimistel teha üllatava, üllatavalt hea tulemuse. Ja ma arvan, et, Sa arvad, et, et mikseri need numbrid kanduvad kuidagi? Maakonnad ma millegipärast arvan ja ma olen nõus nende mõne vaatlejaga, kes on öelnud, et ilmselt kuna need Et noh, ütleme siis inimesed, kes hoiavad sellist intellektuaalset tasandit või vasak poolsemat maailmavaadet et need, kes kunagi võib-olla kõhklesid, kas mitte minna näiteks Keskerakonna poolt hääletama, et need nende sündmuste valgusel lähevad võib-olla sotside taha ja see on ühesõnaga, et, et sotsid on võtmas päris suure tüki sellest vasakpoolsest nišist endale ja, ja taha saamas ka valijaid tundub mulle isiklikult. Jah, see võib küll nii olla, et, et sotsid on tegelikult võtmas seda rolli, et ütleme, Sven Mikser, sisuliselt on kujunemas ikkagi opositsiooni liidriks. Et kui Andrus Ansipi Mart Laar esindavad sellist, et selgelt parempoolset valitsust ja selle tõttu ei saa ka Mart Laar olla nüüd Andrus Ansipile nagu otsene otsene vastanduja nendes valimistel, ta võib küll olla kes võistleb nagu samal tiival selle eest, kui õnnestuks saada veel parem tulemus, siis õnnestuks ka peaministri koht saada, aga ta ei vastandu oma oma vaadet ja põhimõtteliselt poliitikalt, et siis inimesed, kes tahaks põhimõtteliselt teistsugust poliitikat, kes leiavad, et ühiskonnas oleks vaja ütleme siis suuremat sotsiaalset võrdsust, et rohkem ümberjagamist noh, kasvõi astmelist tulumaksu ja, ja mitmesuguseid, ühesõnaga kogu selle ühiskondliku koorma asetamist nagu võrdsemalt ühiskonna jõukamate ja madalama sissetulekuga inimeste vahel, siis noh, kui seni on olnud kuidagi nagu, nagu nende valik pigem keskel osakond siis Keskerakond on nihkumas pigem vene parteiks ja ja, ja kuna inimesed, kes otsivad endale endale nagu praeguse valitsuse poliitikale vastandust siis jääbki sotsid ühe peamise valikuna ja, ja, ja teiselt poolt, mis Sven Mikseri võib ka edu taga praegu olla, on see, et ikkagi noh, paratamatult nagu on palju räägitud nende valimiste kontekstis, inimesed ikkagi tahaks ka midagi nagu uut. Et hästi palju on räägitud, et ikka vähe. On vähe uusi jõudusid ja kindlasti nendest neljast suuremast jõust sotsid Sven Mikseri juhtimisel mõjuvad siiski. Ütleme nii, et küll on palju palju naerdud nende loosungi üle uus algus, aga nad mõjuvad kõige kõige värskemalt võrreldes Ansipi, Savisaare ja Laariga. Paraku mulle tundub, et nad ei ole vähemalt no aeg tiksub varsti täis, ülavarsti on juba hilja, nad ei ole suutnud seda seda nishi nagu ära tabada või nad ei ole väga reljeefselt tahtnud või suutnud vastanduda siis praegusele koalitsioonile sotsidest ja ma nagu ei mäleta selliseid mikseripoolseid teravaid selgeid ülesastumisi praeguse poliitika vastu või alternatiivi pakkumised, aga loomulikult need, kes nii-öelda eesti Mubarak'ist väsinud on, need tahavad uute Algust äsja mikser on teinud jälle uue avalduse, et tema ehk siis sotsid ei välista koalitsiooni mitte kellegagi, ma alles äsja meenutan, et nad ütlesid, et nad välistavad välistavad koalitsiooni Keskerakonnaga juhul kui keskerakonda juhib Edgar Savisaar. Nüüd on nüüd on jälle teine sõnum, nii et ma arvan, et sotsid võiksid selles mõttes hoida nagu ühte joont, et mitte ajada täna ühte juttu ja homme teist juttu millest mul on nagu kahju on see, et et IRL ongi no nagu sellise šaakali positsiooni tiigri kõrval. Et jube hea on, et tiiger läheb ees ja, ja tapab saakloomi ja nemad saavad ka oma oma palukese. Valimiskampaania on kehvakene Laari 16,8 protsenti on, on ülikehv selle küsitluse järgi tulemus. Ja võib-olla arvestavadki sellega siis, et, et reform teeb puhta töö ja võtad neid noh, nii-öelda automaatselt koalitsioonipartneriteks, aga, aga see ei pruugi ju niimoodi minna. No muidugi ei pruugi minna. Aga jah, IRL-i esitus on jäänud kuidagi kuidagi kahvatuks, seal on väga häid oma ala meistreid, noh kas või näiteks Jaak Aaviksoo, aga aga sellisel parteiliselt tasand tasa Juhan Parts, noh ja aga noh, see jutt tema palgast ja sellised. Ei, aga öelge, öelge mulle nüüd, mida Mart Laar ise on teinud kuste Mart Laari praegu näete nii-öelda tegemas kampaaniat oma erakonna toetuseks mõni nädal enne enne valimisi, kus ta on, kas see hädine reklaamiklippe, mis jookseb meie kommertskanalitel, on siis nüüd nüüd kogu siis erakonna esimehe panus sellesse sellesse, mida, mida, mida ta peaks nüüd tegema või? No ilmselt on nagu üks põhjus ka see, et IRL ei ole ju eriti selline ühtne moodustist, nad ei ole ju see Res Publica tiib ja need kampsunid ei ole ju kokku kasvanud. Siis ta on ju mõlema esimees. Ei noh, seda küll, aga kui on ikka erakonnas kaks niivõrd erinevat tiiba tegelikult ja kus üks tiib, see vana tiib tunneb, et neile on ülekohut tehtud, ilmselt ongi üle tehtud siis ei saa ju olla erakonna esimees see, kes nagu kõigi nimel või terve erakonna nimel saaks nagu väga selgelt sõna võtta või on teada veel, et see erakonna esimees ise kampsun tegelikult sisse Siis tuleb see amet maha panna või siis hakata mingit muud ametit pidama ja, ja anda kellelegi teisele, kes, kes ühendab need kaks tiiba. No see meie arvamus, aga ega siis meie arvamusest ei ole nagu parteijuhi Ei, loomulikult mitte, aga me võime seda oma arvamuste siin välja. No aga ma küsin veel kord, kus on Mart Laar? Kolm-neli nädalat enne enne kuuendat märtsi, kus ta on? No ma ei näe teda, ma ei tunne teda. Tulles egiptuse paralleeli juurde, võiks natuke ka küsida, aga kes siis asemele aastaks? Et eriti eriti need kuu aega enne valimisi, et võib, ma esitan ühe, ühe võimaliku mõttekäigu, miks, miks Mart Laar meelega hoiab sellist tagasihoidlikku positsioon? Sest ma arvan, et ta on ühest küljest sellise vana rebasenada? Ta saab reaalselt aru sellest reaalsusest, et et Reformierakonna Ansipi populaarsus on natuke liiga kaugele IRL-ist praegu ees, et viimasega viimase kuuga, ükskõik kui meeleheitliku pingutuseta teeb. Ta suudaks seda populaarsust ületada. Meil on enam-vähem täpselt kuu aega tänasest jäänud valimispäevani ja igal juhul on selge, et need, kes arvavad, et nüüd algab valimis kampaania, need on natuke hiljaks jäänud. Kuigi muidugi selle alahindamata, et kuu ajaga saab väga palju siiski olulist olulist teha. Aga ma arvan, et Mart Laar ongi põhjusel sellepärast ja teisel põhjusel sellepärast et et tõesti seal IRL-i sisevastuolude tõttu ta tunneb, et tal ei ole nii-öelda täielikku toetust mida sellisesse võitlusesse minekuks on vaja, vaid et ta on kuidagi niisugune natuke kõhklase toetus. Ta on lihtsalt otsustanud, et ta seekord seda võitlust ei võta. Et see Mart Laari kolmas tulemine, see on see, mille ta jätab endale endale tagataskusse mõneks järgmiseks korraks. Aga praegu järgmist korda ei tulegi, mis siis saab? No võib-olla, aga igal juhul ta saab aru, et kui ta praegu nii-öelda tormaks meeleheitlik võitlusesse Andrus Ansipi vastu ja selle tõenäoliselt kaotaks, siis ta ütleme, kuuendal märtsil näeb suhteliselt nagu rumal välja. Hirmsasti võitles ja mitte midagi ei saavutanud. Aga kui ta praegu võtab suhteliselt rahulikult, laseb pigem teistel võimelda, siis ta võib pärast kuuendat märtsiga öelda Res Publica poistele, noh, kuulge, mis kampaania teinud siis tegi, pidite hirmsasti ära võitma. Et aga võtame nüüd nagu võtame nüüd jälle tagasi ja hakkame jälle niiviisi tegema, nagu mina ütlen. Ei, see lööb Sulev õigus olla, ega, ega siis on siin nagu ott lumi siin äsja eilsel konverentsil ütles, et ega siis poliitikute sellisel küünilisusel ei ole, ei ole piire, isegi lapsi tehakse ja, ja mitte, tehakse vaid vaid rihitakse nendes sündimine enne enne enne valimisi ja ja abiellutakse ja tehakse, tehakse muid üliisiklikke asju. Selle nimel, et valimiste eel nii-öelda pildile saada ja võib-olla mõnele valijale jääb meelde, et näed, sellel sündis lapsukene. Ma annan talle oma hääle. Aga, aga igal juhul on see vastutustundetu poliitika ega, ega ega Laar ei pea vastanduma mitte Ansipile Laari pealtnäha olema. Ma tahan näha tugevat juhti. Ta esindab suurt osa Eesti ühiskonnast, tema tema juhitav erakond olgu ta olgu ta kampsun või dressipluus, mul on täiesti ükskõik. Ta esindab aatemehi paljudele valijatele, kus ta on oma vaadetega. Kas see, kas see, nagu öeldud, hädine reklaamiklipp ja see ajalehtede aeg-ajalt esikülgedel olev mingisugune imelik kuulutusete meie sõlmime teiega lepingu? Ma kardan, et need valijad ei sõlmi temaga mitte mingit lepingut. Kui me ei kuule temast rohkem lähinädalate jooksul. Ma natukene Arne ei, ei mõista sinu raevukat turja hüppamist Mart Laarile, sellepärast et tegelikult ei ole ju niimoodi nähtavalt esil ju praegu veel olnud ühegi erakonna esimees, no ega siis Andrus Ansip ei ole ka ju kuskil. Andrus Ansip on esil tänu oma ametikohale ja justkui tal ei ole rohkem vajagi olnud ja et Edgar Savisaar samamoodi viimasel ajal on väga sordiini all olnud. Kas loen uuesti need protsendid, Edgar Savisaar 13,4 koma, räägin, et Mart Laar 16,8 protsenti ega sellist nähtavat jõulist valimiskampaaniat erakonna liidri eestvedamisel ei tee ju praegu ükski erakond tegelikult Pole ühtegi eramikes teeks, kuidas ei ole? Näiteks Ansipit, ma näen iga päev telekas, no teie erakonna propagandamikserit ma näen teda automaatselt, eks ole. No mis siis ta on peamine, no mis siis. Ja teisi Reformierakonna käilakujusid need ka iga päev ametikohtadel, eks ole. Mikserit ma näen ka üsna sageli. See ei ole mingisugune Laar, Raivole minister. Tahan teada, kus on, kus on ühe ühe olulise erakonna esimees ja teised teised juhtfiguurid. Praegusel hetkel enne valimisi selgitamas oma oma seisukohti oma valijatele. Aga võib-olla nad võib-olla nad kohtuvad valijatega ja selgitavad praegu just sellepärast sa äkki teed ülekohut. Tallinna kesklinnas maksale me isoleerime praegu Tallinna kesklinnas. Laar kandideerib Tallinna kesklinnas. Mina tean inimesi, kes kes pürgivad pargame parlamenti ja kes käivad, koputavad ukselt uksele ja, ja võra Mart Laar, kelle jalgadel. Väga väsinud juba ma olen kuulnud, et eriti sotside hulgas on see väga populaarne, et et ukselt uksele ja ühelt kohtumiselt teisele, nii et, et viimane, viimane auraväljas kui ka Reformierakonna kohta me saime ka seda teada, et et seda erakonda võib või see erakonna juhti ehk istuvat peaministrit võib täitsa vabalt kritiseerida. Nagu Ameerika Ühendriikide saatkonna memo äsja meile sedastas Postimehe vahendusel. See on ka väga huvitav uudis. Sa mõtled seda kindlasti võib, kindlasti võib kõiki poliitikuid. Kritiseerida kuni selle piirini, kuni sa selle poliitikule väga vastumeelne ei ole oma erakonna sees noh, et. Vaat vaatame siis selle, Wikileaksi seekordse memo peategelase Silver Meikari Meikari saatust kui meikar kõige karmimalt vast ütles peaministri kohta siis vestlustele Ameerika Ühendriikide saatkonna esindajatega, et Ansipil on võim pähe löönud pärast pärast aprillisündmusi ja ta kaldub nagu selliste diktatuurimeetodite poole ja kui me nüüd vaatame, millisel kohal meikar on Reformierakonna valimisnimekirjas, siis minu arvutuste kohaselt tale lootustki Riigikokku sissepääsu. No aga, kas sa arvad, et, et see oli Ansipil juba ütleme või Reformierakonna juhtidel, oli Wikileaksi läkke juba teada enne selle Postimehes avaldamist. Ta oli sel ajal, kui nad oli, loomulikult oli loomulikult sellepärast et USA saatkond nii kui oli teada, et need memodon lekkinud tutvustus meie riigijuhtidele, mis on nende memode sisu ja ma arvan, et ka see väike fakt oli, noh, see võib olla ka puhas kokkusattumus, aga tõepoolest Silver Meikar on Reformierakonna üldnimekirjas 34. no 34 saadikut läheb loomulikult Reformierakonnast Riigikokku pärast valimisi, aga oma ringkonnas ehk siis Tartu linnas, kus jagatakse kaheksa mandaati, on ta, On ta siis viiendal kohal jänese, Kruuse, Maruste ja Margus Hansoni järel. Nii et lootused on õhkõrnad. Mina ikka. Julgeks küll pakkuda, et võib-olla saab Reformierakond ka ainult 33 kohta. Äkki äkki ei saa üle 34? Kust sa niisuguse numbri võtsid, sulab? Aga kust sa tead meie Tartule lähemal? Ja ei tea, ei ma ei, ma ei ole Igor vangiga ammu suhelnud, et ega ma ei tea tõesti tegelikult seda siseinfot, aga lihtsalt lihtsalt pakkusin. No 33 oleks Eesti demokraatia seisukohalt need päris hea tulemus, isegi siin mõned nagu öeldakse, katastroofi kraaksujad on rääkinud juba kuni 50-le lähenevast numbrist. No aga ma arvan, et see ongi jälle üks asi, mis on teinud väga paljusid murelikuks ja selle tõttu võib ju arvata, et et tegelikus valimistulemuses võib-olla Reformierakond saab kindlasti väga hea tulemuse, aga võib-olla on pigem natuke juhtunud. Nii nagu võib ka arvata, et tänu sellele näiteks sotsid võib-olla saavad natuke parema tulemuse, kui, kui senised küsitlused näitavad, aga see ei tähenda muidugi, et, et sellest on palju kasu valitsuse moodustamisel. No ilmselt on selge ka see, et kõik need neli saavad võib-olla senisest parema tulemuse või ma ei oska Keskerakonna kohta öelda, aga umbes sama tulemuse sõltuvalt sellest, kas rohelised saavad sisse või ei saa, kui rohelised ületavad oma oma künnise ja ja neist mõned sisse saavad, siis, siis on kahtlane, kas, kas teised nii-öelda suurelt oma oma varasemat tulemust ületavad, aga, aga kui, kui rohelised sisse ei saa, siis loomulikult lähevad need mandaadid ümberjagamisele ja ja kokkuvõttes on meil ikkagi 101 riigikogu liikme kohta, mitte mitte üks rohkem ega vähem, nii et et see on, see on küsimuste küsimus, minu meelest rohelised on praegu oma positsioone ja sellist nendega seonduvat lootust, kui, kui teatud valijarühmade rühmal see, see lootus on natukene maha mängida. No see on ka üks põhjus on muidugi see, et me oleme ka siin saates ju rääkinud korduvalt, et Eesti on paraku selline erakonna liidrikeskne ühiskond. Et kui inimesed lähevad valima, siis nad vaatavad alati, kes on erakonna juht kas see meeldib talle või mitte, kas ta on tugev juht või ole tugev juht, siis tegelikult roheliste häda oli see, et neil sellist juhti juhi isikut ei ole ju. Ega siis Eerik-Niiles Kross, kes on nüüd vabatmees seal ega siis tema ei ole ju mingi kandi pealt kuidagi roheliste juht, kuigi ta on roheliste nimekirja kõige säravam esindaja kahtlemata. No kui vaadata ikkagi, kes on viimasel ajal esinenud põhiliselt roheliste nimel, siis siiski endiselt ei ole erilist kahtlust, et seda seltskonda nii-öelda selle seltskonnajuhi rollis esineb endiselt. Marek Strand, ärge minu minu meelest küll ei ole mõtet siin silma kinni pigistada ja väita, et neil on kuidagi selles mõttes peataolek, et kasvõi esimeses majandusdebatis oli Marek Strand pärg, selle seltskonna esindaja. Ta on juba nimekirjanumber üks eks ole ja noh, selles mõttes on ta nii esimeses kui viimases valimisdebatis esindab seda erakonda ja ja kahtlemata ikkagi Strandberg ja kompaniid, saab olema. Sulev, ma parandan sind, ei esinda nii, vähemalt selle reglemendi järgi, mis on rahvusringhäälingule kehtestatud ringhäälingu nõukogu poolt. Ei, ei kehtes esinenud, sellepärast et iga iga inimene saab ainult ühe korra osa võtta. Mälumäng on, on erinev naljategemine, aga, aga kuna ta oli esimeses, siis ma pakun välja, et näiteks Alex Lotman on see, kes Savisaare, Ansipi mikseri ja, ja teiste vastu. Nii et, nii et jah, tundub, et õige jah. No hea küll, see selleks, aga, aga, aga mulle tundub, et, et, et see nii-öelda vabatmeestega seotud lootused on, on natukene nüüd nagu tuulde lennanud. Ja mis selle põhjus võib olla, ma ei tea, et konkreetset nagu nähtavat põhjust ei, ei olegi, aga, aga see eufooria, mis nendega seoses oli vahepeal üleval nagu lahtunud ja ja ega see viimane valimisdebatt ka seda oluliselt ei ei päästnud, et Nad esile tõuseksid. No vaatame siin võib-olla rohelised panevad järgmistes debattides näiteks järgmised vabad mehed tarandi ja, ja Talviku nii-öelda abrasuurile, aga, aga võib-olla ei pane ka. No need debatid on muidugi kenad asjad ja me mõlemad sinuga need teeme ka, aga ma arvan, et ega nendest debattidest nüüd ei saa küll kaalukaussi, mille põhjal inimene otsustab, kelle poolt minna, valima või hääletama. See on ikka nagu muud muud aspektid ja ma ikkagi jään endiselt selle juurde, et et rohelistel ei ole seda selget käilakuju ja see vabatmeeste tulek nende seltsi hägustas seda olukorda veelgi. Inimeste teise ei saa ikkagi aru, et kui sa kandideerid roheliste nimekirjas, aga ise roheliste erakonna liige ei ole, sa võid küll öelda ilusti jah, et ma jagan rohelist maailmavaadet. Aga kui sa seda siiamaani selgelt jaganud ei ole, kes ei jaga ja nüüd järsku teadnud, et nüüd ma jagan, eks ole, siis see ei veena lihtsalt valijat. Võib-olla ei ole isegi küsimus mingis ühes üksikus liidrist, sest me võime ju näha ka teoreetiliselt juhtimismudelit, kus tõepoolest on suhteliselt võrdsed erinevad liidrid ja mingi juhtgrupp. Aga, aga ka sel juhul on vaja, et selle erakonnal oleks kõigepealt hästi selge poliitika, mida see juhtgrupp siis ühiselt esindab ja sel juhul sel juhul isegi ei ole võib-olla nii oluline. Sel juhul saabki mängida nagu selle peale, et et meil on mitu suhteliselt võrdset liidrit ja ja valige nendest, keda tahate, eks siis pärast vaatame. Aga, aga ei ole ju roheliste nimekiri all ka sellist selgust, et hääletades nende poolt, mille poolt ma siis õieti nagu hääletan. Et teiste erakondade puhul noh, on ikkagi see pilt, töötame nende nelja suurema puhul suhteliselt selgem, kuigi peab ütlema, et see eelnev jutt IRL-i ümber see on, on ka selline, et panebki mõtlema, et mis poliitika poolt siis õieti hääletatakse, kui nende poolt hääletatakse, aga aga, aga noh, kahtlemata Reformierakonnaga iga sotside puhul on see siiski suhteliselt selge, nagu sihuke meeskonna pilt hakkab nagu välja kujunema, mis mida, mida siis Ansip või Mikser esindab ja ja selles mõttes valijal on vähemalt nagu selge valik. Jah, ainult mineraali põhilisel põhisel poliitikal kaugele ei sõua. Nonii meil on saate lõpuni veel mõned üksikud minutid aega. Mõtlesime alguses, et räägime sellest ka, et vabariigi aastapäev tuleb ja palati vabariigi aastapäeva veel mõni nädal enne presidendi kantselei teatavaks järjekordsete aurahade saajad, no miks me ei võiks sellest ka näiteks rääkida? Järgmise kuue minuti jooksul. Taas kord oli president üsna kitsi. Aga see ei ole enam mingi üllatus, sest et varasemal kahel aastal on ta olnud Weekidsib kahe ühiku võrra. Seekord annab siis 99 teenetemärki ja 2010 2009 andis ta neid 97. No nende aumärkide puhul on kõige rohkem sellist nagu vastukaja tekitanud see, et noh, mis, mis on mõnevõrra naljakas. Kujutage ette, president andis riigivapi kolmanda klassi aurahad, andis poliitikutele kahele poliitikule, siis Jürgen Ligile ja Ivari Padarile Eesti euroalasse viimisi või nende panuse eest, et noh, et et kui, kui president annab poliitikule auraha, et siis on nagu see iseenesest nagu ma ei tea, umbes nagu inimene hammustaks koera, eks ole, kuigi see võiks olla täiesti normaalne protsess. Kui sõimusõna küsimus jälle tuleb esile, eks ole, mis võib-olla, millest me nüüd tasapisi hakkame üle saama ka, kui me meenutame sellist ühiskondliku õhustiku võib-olla natuke aega tagasi, siis noh, kellelegi ütleme, kellelegi nimetamine poliitikuks oli peaaegu et tema sõimamine kellekski meile ja see oli nagu paha paha nimi. Et praegu me vist hakkame sellest tasapisi üle saama ka, aga jah, et aga mitte veel nii palju, et samas meenutame siis eelmised presidendid kohati Anssidele, poliitikutele ordeneid peaaegu, et noh, niiviisi ametikohapõhiselt või vahepeal ma mäletan, oli siin aastaid, kus poliitikute rida selles ordenisaajate seas oli, oli ikka väga pikk ja ja oli suhteliselt keeruline tuvastada neid täpset, tee neid isegi, et mille eest ütleme üks või teine lihtsalt suhteliselt kõrgel kohal olnud poliitik selle ordeni tingimata sai. Kusjuures järgmisel aastal võis poliitik saada uue ordeni, aga see ei olnud nii, et ükskord ainult Noh, see käis vist niuksed viie aastaste välpadega, et et teatud ajalooline sündmus seal 91. aastal oli neid rohkesti ja 80.-te lõpul Rahvaliidu loomisega Eesti komitee tegevus ja, ja kõik, siis siis jälle, kui sai viis aastat täis, ehk ümmargune number tiksus ette, siis anti järgmine klass nii-öelda kätte. Et oma sellega. Vara hinnata, eks ole, mitte rahvaliitu. Mõtlesin rahvaliit. Vabandust. See oli andestamatu viga. Ma pidasin silmas rahvarinnet noaga teened rahvaliidu ja seal olid ka kõva sõna, on muidugi rahva vääri. Jah, ja see oli eriti kõva sõna ühe presidendiajal, aga nagu liiga palju räägitakse sellest, et kas anda president vähe või palju, minu meelest nagu see ei olegi väga suur küsimus, sest tähtis on see, et need saajad oleksid avalikkusele. Mul on hästi mõistetavad, nad oleksid selged ja läbipaistvad, milliste, milliste teenete eest? No muidugi, me kõiki ei saa ju tunda. Ja, ja see jääb nagu presidendi südametunnistusele ta annab nagu õigetele inimestele ja küllap ta annabki. Ega seal ei olegi mingi mingisugust kahtlust, et et isegi kui ma ei hakka nimesid nimetama, võib-olla selles nimekirjas on võib-olla üks, kaks nime, kelle puhul ma kehitan õlgu. Aga kuna need õlgu kehitan ainult mina iseenda jaoks, siis ei ole mul isegi vaja neid imesid väljendada. Ei, see on minu meelest sümpaatne nimekiri ka õpetajad, heliloojad, muusikapedagoogid, kirurg. Kultuuritegelased said ju kolmandiku peal? Kaitseväelased vabadusvõitlejad sümpaatne nimegi. Jah, ma ütleks täitsa sama, et minu meelest täiesti adekvaatne nimekiri ja ta kindlasti ei devalveeri seda ordeni tähendust, et pigem kinnitab sellist head valikut ja ei ei olnud nagu küll, erilisi üllatusi ei saa nagu, nagu öelda, et need inimesed, keda mina isiklikult nende ordenisaajate seas tunnen ma võin küll eranditult öelda. Ta on kindlasti väärt selles nimekirjas olema. Jah, ja see, kui palju neid antakse, see jääb igaveseks selliseks. Noh, kas nüüd filosoofiliseks, aga niukseks ajugümnastika küsimuseks, et, et noh, kas neid on 90 999 või 299? Minu meelest on tublid, kui meil on selline ühiskondlik kokkulepe olemas, et tublid inimesed väärivad riiklikku autasu ja president ainuisikuliselt tegelikult ja otsustab, kas see inimene on tubli või ole tubli, siis noh, las nad siis saavad. Ja see, see arv tõesti ei ole, ei ole kõige tähtsam. Kusjuures kandidaat, kelle hulgas siis need 99 valiti, oli ju tervelt 400. Jah, nii et tore, 23. veebruaril antakse need teenetemärgid üle 24. on siis suur pidupäev. Seekord aga rahva teenrid, lõpetavad praegu Sulev Valner Võrus, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe. Tallinnas olid siis ta rahvateenrite stuudios ja aitäh kuulamast ja nautige ilusat nädalavahetust.