Tere, kallid külalised. Mul on hea meel näha teid ühes kõige paremini säilinud ja minu jaoks kõige väärtuslikum kirikus Pühavaimust. Ja see tema, mis pakuti mulle rääkida, on tõesti väga põnev ja väga huvitav. Kuid ma alustaks sellest, et paraku ma pean tunnistama, et viimastel aastatel meil Eestis ja nimelt ka Tallinnas on uurijatega natukene tekkinud raskusi. Praktiliselt mina võin rääkida ainult. Üle 20 aasta tagasi. Ja põhiprobleem on see, et ei tohi ühtegi hooned vaadata ilma selleta, et aru saada, kus ta asub ja kogudused, pühavaimu kirikut, kompleks, mis koosnes nii pastoraadist kui ka raeapteegis ja püha vaimu segist. Et see on tõesti väga unikaalne kogu Tallinna vanalinna ajaloos. Põhiliselt tegelesid selle kvartali uurimisega Helmi Üprus viiekümnendatel aastatel 80.-te aastatel Mai Lumiste, mõlemad nad on surnud. Kuid tulla ikkagi tagasi konkreetselt meedema juurde. Mind paluti rääkida nimelt raeapteegist ja pastoraadihoones siis mida ma üldse tean? Ma rõhutan, et kuna mina ise olen rohkem arhitektuuriajaloolane, siis nina ikka püüan rääkida hoonete arhitektuurist, arhitektuuri esimesed andmed, mida me teame, pärinevad 14-st sajandist ja täpsele. Tatum on 1319, millele mainiti Püha Vaimu kabeli. Ülejäänud hoonestuse kohta on väga lünklik andmeid ja konkreetselt raeapteeki kohta. Esimene Tatum on 1422. Millal magistraat silmis ühe apteekri rendilepingud kui selge see, et enne seda aastaarvu kindlasti juba olid hooned ja kindlasti nad olid. Enam-vähem sellise kujul võime näha võib dateerida 16. sajandiga ja nimel 1550 aastasse. Millal raemärkmeraamatus oli mainitud, et sellel aastal ehitati siiani üldse nägemata Ercherid? Ja see on tõesti väga huvitav fakt sest selle järgi me võime ka teisi hoone enamvähem dateerida, kui just tuletada meelde, et oli spetsiaalselt rõhutatud, et enne Herkeli Tallinnas ja Eestis pole nähtud. Ja see 1550 ongi praktiliselt see aeg, millal kujunes selline renessansifassaad, mida praegugi võime näha. Viimastel aastatel restoran, mis tööde käigus, kui tehti uuringud, praegune hoone koosneb vähemalt kolmest keskaegsetest majadest, mis liideti ilmselt alles 16. andis ja teleHerkelit on keskajast säilinud loomulikult aknad siis on leitud praeguse antikvariaadi ja praeguse Mis on täiesti huvitav, kui te lähete ja vaadates seda portaali, siis lävepakk on peaaegu 10 sentimeetrit keskel kulunud. Võib arvata, et selle portaali kaudu on 400 aastat inimesed ikka käinud. Mis keskajast veel on säilinud, kaks aknas ilusti hoovi poole ja Raidki raamistused. Ülejäänud detailid ja elemendid juba pärinevad järgmises suures ümberehituses. Ja see järgmine ümberehitus oli 1635. aastal. Ja kunsti saarlased mainivad, et võib-olla sellel aastal oli tegemast ka kuulsa Tallinna raidkivi meistri basseri töödega ja neid on just teisel korrusel raiutud akna vahesambad. Täpselt samuti selle ümberehitusse kinnitab vapikivi, kus on sama daatum 1635. Väike ümberehitus jälle ikkagi barokki oli 1663. aastal, millele vihjab teise korruse aknasamba peal Tatum. Ja võib öelda, et sama varugi ajal pärinevadki enamus detalli, mida ma raeapteegis võime valada esimese korruse. Laagi barokne trepp, mis on praegu restaureeritud, aga vähemalt üks kolmandik sellest on originaal täpselt samuti mantelkorsten, vaid põhikonstruktsioon pärineb mantelkorstna keskajast. Teisel kursusel oli viimase restaureerimistööde käigus avatud täiesti unikaalne laudsein tahvlitest ja see on eksponeeritud Raivo restoraniruumis. Ja kahjuks nii esimesel kui teisel korrusel. Kunagi oli lõuendi peal suured suured maalingud, kuid neid meieni jõudnud me leidsime ainult pisikesed fragmendid seina ja laeühenduse kohal. Kuid veel kord räägin, et praktiliselt enamus, kõik, mis ma võin nagu näha, on juss 15 kui ka seitsmeteistkümnenda sajandi elemendid. Ümberehituse juures või apteegiarengu puhul võib ka seda mainida, mis me täpselt teame, et juba 18-l sajandil. Ta laiemmess ja tootmine kasvas ja sisse ja ehitada juba uue laboratooriumi, kuna kõik need ruumid keskaegses hoones ei võimaldanud seda. Ja 1742. aastal USA ehitati ja praegu me võime seda näha. Uue laboratooriumihoone ja seina peal ongi tahvlitele. Just seal, kus on praegu tühi auk, seal ju oli kolm hooned ja olid kangialused ja praegu on lihtsalt petlik moment, kuna sellel nurgamäele viimasele majale, mis läheb sinna apteegi peale, on peale syda ehitatud uus fassaad koos sissepääsuga. Kunagi ei olnud ei mingit treppi, ei mingit aknad, kuna tänavafront olid täis ehitatud kuni vene tänavani. 18. sajand rohkem ei toonud apteegis. Ja viimased niisugused suured ümberehitused hakkasid toimuma juba sajandite vahetusel, 19. ja 20. sajandil. Nimelt me teame, et 1902. ajal Tal raiuti praeguse Ercheri kohale keskele uus raeapteeki sissepääs kuid juba 1929. aastal see sissepääs müüride kinni ja jäi ikkagi praegu Olav Sissepääs apteegi allapoole. Ja praegune uks pärineb just sellest Kistratsistlikul stiilis. Nõukogude ajal praktiliselt ei toimunud mitte midagi, abtik funktsioneeris siia töötas kuni 92. aastal linnavalitsus andis seda rentele tingimusega, et see kinnisvarafirma teeb arendusprojekti ja samal aastal valmis restaureerimisprojekt mis nägi ette praegused funktsioonid ja linnavalitsuse pool tingimus oligi, et kindlasti apteek peab eksisteerima edasi ja nüüd vastavalt sellele projektile esimesel korrusel me võime näha abtigi ja siis antipoed ja teisel korrusel on restoran, valdasus, Russow. See oleks lühidalt esinduslugu. Loomulikult, kes on huvitatud rohkem teada, siis valju võib välja lugeda Gustav soni. Teise majaga on ajalugu natukene veel raskem, kuna 1944. aastal see hoone sai praktiliselt hävitatud. Pommirünnakud. Ja kuni 54. aastani seisid varemed ja meie arhiivides ma uurisin juba 54. aastal meie restoran ratturid tegid mõõdistustöid ja avastasid, et selle purustatud hoone all on säilinud täiesti keskaegsed keldrid. Ja veel hiljem, 80.-te aastate keskel oli teostatud ka arheoloogilised kaevamised ja arheoloogiliste kaevamiste tulemusena tuli tihti välja, et selle pastoraadi, alusmüür või keldrikorrus ja ta säilis praktiliselt kuni esimese korruseni. On suur eluruum koos kööginurgaga ja Tontse on päriselu ja magamisruum. Keldris leidsime tüüpilisest paekivimüüri trepid, küünla Nissid ja mis oli ja huvitav, et säilis ka keskaegne hüpokaustkeeris. See on ahjuküte ja letiga fragment, mis tavaliselt väga harva leitakse selles põrandaküttelatis koos neljaaukudega, mille kaudu õhk pääsis elutuppa nende mõõtmeliste jooniste põhjal loomulikult ka mõningate arhiivimaterjalide alusel. Samal aastal 1986. aastal arhitekte tipukleri poolt oli koostatud ka taastamisprojekt. Ja selle projekti järgi ongi see hoone taastatud. Nateerimise puhul on jälle raskusi, kuna eraldi pastoraadihoonet praktiliselt ei ole mainitud kunagi. Ja nii nagu ma kirjeldasin, et nende elementide põhjal, mis me leidsime arheoloogiliste kaevamiste jooksul võib vähemalt kindlalt öelda, et need on täiesti 15 sajandi teise poole tüüpilised sellised konstruktsioonid juba 15-l sajandil see pastoraadihoone kindlasti oli olemas. Loomulikult 1944 kaotsi läinud mitte ainult pastoraadihoone, vaid terve selle püha vaimu, seegi hoonestus, mitu hooned olid nii raeapteeki poole kui ka vene tänava poole ja nad kõik said kannatada 44. aasta pommitamisel. Ja praegu naabrid on teinud projekti ja tehakse detailplaneering, Püha Vaimu seek tahab taastada neid hooned. Pastor Anton, taastatud Aga pastoraadi taga ja tegelikult nad kuulusid kapast aladele, nad olid omavahel ühenduses. On välja kaevatud vundamendid, kuni keldrikorruseni on kõik selle nüüd peale seda lihtsalt lükati buldooseriga kõik ja seal venendano poolt avastasime, et keldritesse isegi betoonpõrand oli ja umbes pooleteistmeetrilised sellised augud täpselt näha oli, kuhu see pump kukkus ja see on kõik välja kaevatud, fikseeritud ja nende materjalide alusel ongi tehtud taastamise projekt. Kogu selle territooriumi kõige varasem daatum on pärit 1390. aastal, millal mainitakse püha vaimu kalmistu. Kuid kuhu see kalmistu ulatus, kus kohas oli? Mitte ükski ajaloolane ei saanud teada. Ja imelik on see, kaasa arvatud igasuguste kaevamiste juures praktiliselt ei leidnud ühtegi hauakiviplaati, nagu on leitud Niguliste kiriku juures või testi kirikute juures. Ja kuna mina ise tegelesid näiteks Niguliste kirikukaevamiste juures Vene ajal 18. sajandil, kas oli 1773 vist Jekaterina ajal keelati üldse linnas Mesi siis kalmistul lihtsalt kaevati välja ja pandi ühishauda ja viidi isegi minema. Seal oli õudne pilt, pikk tranžee umbes 25 meetrit, mis on kaks meetrit luud ja pealuudel selle õudne pilt vaadata, kui seda kaevati sealt välja. Aga arhiivi lõigete põhjal ikkagi ma mainisin 1390 on konkreetset mainitud, et kalmistu oli siiski. Aga mis siini juhtus, mina ei oska öelda, aga mõningad oletused, et Püha Vaimu kalmistu ilmselt juba keskajal võib-olla keelati matmist, kuna teame kindlasti, et see oli Mangist traadi kõigepealt kabel, siis magistraat oli üks osanik nii püha vaimu kirikust kui ka Raeapteegi see oli linna valduses olev krunt ja võib-olla sellepärast ei kasutanudki nad matmispaigana. Siis ma võin kindlasti öelda, et pastorat 15-l sajandil juba oli ehitatud optik täpselt samuti 15-l sajandil siin praktiliselt ruumi ei olnud matmiseks ja sama puudutab ka seegi hooned. Viimase restaureerimise käigus me tegime kindlaks, et miinimum 15-l sajandil on säilinud võlvitud kabel ja keldrikorrusel on avastatud. Medalid ja müürid, trepid, nii et kogu see hoonestuse alla tsirka ütleme 1450 või 1500 olid absoluutselt hoonestatud ümberringi ja hoonetega keskaegses stiilis. Plaani siis see on tõesti väga huvitava ja keerulise süsteemiga, et pastoraadihoone, mis asus keskel, viisid mitumitu, oh teid. Et Püha Vaimu õue võis pääseda nii apteegi tänavapuud, nii 100 käigupood ja loomulikult ka püha vaimu poolt, nii et vähemalt kolm väravad viisid kõik pastoraadi juurde. Üleüldse püha vaimu, kiriku asukoht on väga imelik, sest tavaliselt teistes hansalinnades Euroopa linnades on tüüpiline, et kaks tähtsat ehitist peavad olema keset linna Raekoda ja kirik. Antud juhul ma tean, kus teooria pärineb, see ongi just analoogijatest Saksa linnadest, et kindlasti pidi olema teises ääres või läheduses teine hoone kodakirik. Nii palju, mis mina tean, kõik need raekoja platsiäärsete hooned, mis on uuritud, kaasa arvatud meie ametimaja juba 14-l sajandil, Nad ulatasid kuni praeguse punase jooneni, nii et 14-l sajandil raekoja plats praktiliselt sama nagu praegugi. Kui vaadata linnaplaani, siis miskipärast peo vaimu valitud just pühavaimu tänava ääres, mis oli esimene ja kõige vanim otsesem tee Toompea ja mere poolt. Et see võib-olla oli üks esimestest alllinnas kabelist just meremeeste või kaupmeeste, et miks on Toompea ja sadama vahel just püha vaimu. Veel kord rõhutan, et ka püha vaimu kirikuhoone suhtes on täpselt samuti ainult oletused. Ma ei oska öelda, millal see phone reedi sellega kõige rohkem tegeles. Mai Lumiste. Ma olin abiline, me tegime esmakordselt 80.-te aastatel 80 284 välja uurimise. Ja see ongi see, miks ma rõhutan või ta rääkida uurimistes, kui kirik sajandeid on tegutsev, see on loomulikult hea aga see ei võimalda uurida seda kiriku kehandid ja kirikugeneesi. Nii et paraku näiteks toomkiriku puhul ja teiste kirikute puhul on enamus, mis on siiani publitseeritud või kirjutatud, see on rohkem ikkagi oletasin. Mis puudutab biovaimult, olgu siis kõige tähtsam või suurim küsimus või probleem oli võrreldes teiste kirikutega. Pühavaimu kirikus on haruldane plaan, tähendab esiteks kahelööline pikihoone ja neljanurkne kooliruum mis ei asetse sümmeetrilised nagu tavaliselt kiriku keskel, vaid põhjalöövi nagu jätk. Loomulikult see omapära äratas suurt huvi paljudel arhitektuuriuurijatel ja kaasa arvatud maid ummistel ja esimene kord, mil selline võimalus tekkiski 82. aastal, kui tehti fassaaditööd et kontrollida sellise hüpoteesi, kas kooriruum on vanem ja eraldi ehitatud pikihoones või kuidas tegelikult oli ja siinsamas, 82. aastal saime kontrollida. Pühavaimu tänava poolses interjööris ei olnud võimalus. Avastuseks, või üllatuseks oli see, et mitte mingid niisugused vuuki ehitus kaks kaheksaetapilise ma ei leidnud, nii et vähemalt nähtav kohal, kuni praeguse kõnniteeni on pikihoone ja kooriruum ehitatud korraga. Võib-olla kui kunagi tekib võimalus kaevata surfi, siis jääb ikka võimalused koore all on keldriruum. Et kontrollida ikkagi maa all, kas oli seal mingi vuuk või liitekoht või mitte. Järgmine avastus oli täpselt samuti, et kogu Tallinna kirikute suhtes on püha vaimus väga unikaalsed juskuri, ruumi konsoolid, niisugused pliiatsitaolised ja türanni taolised mingist sõnastus on ühe konsooliga, mis on Toomkirikus ja Villem raam. Kunagi ta teenis neid 13. sajandi lõpu ja 14 sajandi algul kuid kahjuks püha vaimu kirikukonsoolid selgusid lähema uurimuste, et nad on sekundaarsed, kui imelik see ei ole, et nad ei ole algselt paigaldatud, vaid võlvid ja konsulid ehitati siia hiljem. Ja täpselt samuti ka pikihoone võlvid on sekundaarsed ja hiljem ehitatud analoogi, et Eestis ma ei tea üldse pühavaimu kirikut, eriti sambade ja kapitalile, mida me võime näha. Ja ainukene, mis mina nägin, seal oli üks, ma ei mäleta täpselt, kohanimi on olemas Gotlandil üks kirik, mis on täpselt nagu meiegi kahel ööbiline ja neljakandiliste sambadega. Ja selle gotlandi seose pool oli minu jaoks huvitav avastus. Mandidakse arhiividokumentides, et 368 preester oli eesnime, ma ei mäleta täpselt Johannes Kotlandist. Tähendab, oli mainitud, et restoran Kotlandist ja see võib olla teisi, kuna me teame, et 1300 kuuekümnendatel aastatel on annetatud raha püha vaimu kiriku ümberehitamiseks, isegi magistrandi käest lupja palud ja võis midagi toimuda. Ja Gotlandi ka meil on väga tihedad seosed just Neljateistkümnenda sajandi, kuna kogu meie Tallinna linnamüür koos nende tornidega, see on peaaegu täpne koopia Visby linnamüürist ja Viljandi linnatornidest. Nii et mina isiklikult jäiks ja selle hooletusse peale, et praegusel kujul, mida me võime näha, kirik võis valmida juba 1360 65. aastal vahel. Ma veel kord kordan, kuna ka minu ajal võib-olla saab veel midagi parandada ja võib-olla ma püüan kasutada ka oma ametit. Sellised sihikindlad. Esimest ja viimast korda 54. aastal tarakanova poolt raekoja platsi poolt, kõik need 30 aastat on tegelenud ainult juhuslike avariitöödega ja ehitustööde käigus järelevalvetega ja nii edasi. Kuid teaduslikud metoodilist Tallinna uurimist pole olnud. Me ei tea üldse, ma vahepeal tegin kommunaalametile ka väga põnev teema. Komanalamaid palus mind Trakkida vanalinna tänavatekattest ja väljakutest. Väga põnev teema, mitte keegi pole tegelenud. Ja selle etikana juurest täpselt samuti, mina ainult esitasin ise endale küsimusi. Me ei tea, ma ei tea, millised esimesed munakivi sillutise tekkisid. Me ei ole kaevunud ühtegi tänavad, ristilõike kas või meetri ulatuses, et oleks ettekujutus, milline ta oli vanade graveeritud maalide järgi. Ma võin oletada, et oli munakivisillutis, ei olnud mitte mingit kõnniteed ja munakivisillutis koondus keskelt keskel tekkis Rein. Aga see on maad ja on oletatud sama raekoja platsi arheoloogilistel kaevamistel. Raekoja platsi sillutis oli esimene mitte munakivi Est, vaid paeplaatidest. No see on nende hooletus, ma ei tea, ei ole kontrollitud. Millal esimene kõnditeediksid? Keegi ei tea? Veel möödunud sajandi lõpul neil krabüürid, mitte mingit kõnniteed ei olnud. Millal parkettkivi jõudis? Vanalinna? Ma leidsin foto 1930 veel lossi plats oli kõik absoluutselt munakivisillutis ja latid ja siis on veel nii palju, et me tegime meie ameti initsiatiivil esimese eksperimenti just sellesama sae käigus. Ma valiksin spetsiaalse käiku selle eesmärgiga, et see on kõige rohkem käidav koht. Et kontrollida, kas me võime minna tagasi, kuidas vanalinn välja nägi, et kõik kõnniteed on paeplaatidega kaetud ja kahjuks ma pean tunnistama mina küll ei julge, et hakkame panema kõnniteedele plaadid, siis kolme aasta pärast vähemalt kaheksatükid tuleb vahetada. Ja see oli meie koostöö, minu juures käisid paeliidu esindajad ja mina mitu korda küsisin, kas te võite garanteerida, et vot kõiges paigi nad seletasid, et miks näiteks linnateatris lagunes aasta pärast kinga tänaval ka paari aastaga hakkas lagunema ja kõik seletasid, et vot see on lihtsalt sellepärast, et vales kihis võtaksin paigi, mõtlesin, okei, kas te garanteeritajates seisate nende meeste kõrval ja näidata näpuga ja kontrollitajat õigeskis ja garanteerime, noh lõpptulemus juba võib näha, kui te ise lähete ja vaadata ja nii palju raha linnal kindlasti ei ole, sest ruutmeetri hind on kohutav paeplaatidest kaks ja pool 1000 krooni ruutmeeter ja kui me hakkame iga kolme aasta pärast vahetama, ma ei jõua kuskile. Ma tegin ettepaneku, et vähemalt alustaksime raekoja platsis ja raekoja platsis, nii nagu on raekoja ees panna mitte paeplaat, vaid graniit raekoja ette pandi kuuekümnendatel aastatel ja 40 aasta jooksul, mitte midagi ei ole juhtunud. Aga selge see, et kõik siksak, unikivid ja nõukogude aegsete tongiv, et Raivo on täielik kaos, mis vanalinnas on. Aga veel kord rõhutan et tunnistan ka mina isiklikult ja paljud minu kolleegid viimastel aastatel tissiselt Tallinna ajalooga ja arhitektuuriajalooga ei tegele. Ja no mina ei näe ka, kes oleks tulnud ja tundnud huvi just keskaja suhtes. Oi kui palju uurida ja, ja oi kui palju põnevat teemas.