Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, seitsmendast veebruarist MINA OLEN Tõnu Karjatse. Tarbijahinna indeks ei muutunud jaanuaris võrreldes detsembriga on see aga ei tähenda, nagu poleks hinnad muutunud. Odavamaks läksid elekter, soojusenergia tõusis aga mootorikütuse, kohvi ja suhkru hind. Märgatavalt on kallinenud ka väljas söömine, teatab statistikaamet. Tänasest lõpetab töö ligi 40000 e-lõpulised internetiaadressi, mis on jäänud ümberregistreerimata. Domeenide registripidaja kinnitusel sellistele aadressidele paigutatud info siiski päriselt. Nojaa, tegevuse lõpetanud domeene saab ümberregistreerimise abil ellu äratada. Eesti koostöökogu rahvuste ümarlaud kutsub väärtustama Eesti inimvara olenemata rahvusest ja keeleoskusest venekeelses kogukonnas tuleb näha strateegilist võimalust, mitte probleemi, öeldi ümarlaual Tartus elanud meditsiini konverentsile. Kliinik 2011 on vaatluse all uuemad suunad ja värsked teadussaavutused meditsiinis. Kui personaalne meditsiin on praegu veel vaid ilus tulevikuunistus, siis bioloogilised ravimid on juba tõhusat praktilist kasutust leidnud. Eesti sõnum Tallinnas alanud NATO konverentsile on see väljaõpe peaks olema võimalikult tõhus eesmärgi. Terane, et NATO poleks mitte jututuba, vaid tõeliselt toimiv organisatsioon. Egiptuse võimul lühendasid öise liikumiskeelu kestust. Egiptuse börs alustab kauplemist alles pühapäeval. Sudaani president tunnistab rahvahääletuse tulemust, mis tähendab Lõuna-Sudaani saamist iseseisvaks riigiks. Tartus algas vene muusikapidunädal. Täna on ilm pilves, sajab lund, lörtsi ja vihma, kohati on sadu tugev ja on jäite oht. Õhutemperatuur on miinus ühe ja pluss ühe kraadi vahel. Nüüd kõigest lähemalt jaanuari tarbijahinna indeks võrreldes detsembriga jäi samaks. Statistikaameti hinna- ja palgastatistika osakonna juhataja Viktoria Trasanov selgitas Kai Varele, et see ei tähenda, nagu poleks hinnad üldse muutunud. 12 kuu muutus ehk muutus, eelmise aasta jaanuariga oli siis 5,3 protsenti ja jaanuari muutust detsembriga oli null protsenti. Me ei saa öelda, et hinnad ei tõusnud ega langenud, hinnad tõusid ja langesid. Kõige suuremat mõju avaldas siis kokku elekter, soojusenergia ja küte. Nemad on siis nagu kõik olnud odavamad kui detsembris. Elekter on odavnenud kaks protsenti, soojusenergia 1,2 ja kaaskaheksa protsenti. Järgmisena ka negatiivse mõjuga, mis allapoole viis, olid siis suured rõivaste, jalatsite sesoonsed, soodusmüügid siis tõusijatest räägiksime, muidugi olid mootorikütus, oli kallim 2,9 protsenti, küll aga tema osakaal on suur. Kohv on näiteks olnud 11,6 protsenti kallim, detsembris oli ka küllaltki soodusmüüke sellel, mis nüüd on ära lõppenud, suhkru hind on tõusnud. Tõusnud on väljaspool kodusöömine ja see ongi nagu huvitav, et väga paljudes kohtades näiteks son, söömine väljaspool kodu, kõik need toitlustusettevõtetes kuigi palju hinnad tõusnud, vahest on nii, et üks tõstab palju või kaks või noh, nendel on oma mõjud, aga seekord on just nagu laiemalt veel, kui me siin vaatame nüüd teiselt poolt olid lennukipiletid, on olnud jaanuaris odavamadi 20 protsenti, kui nad seda olid detsembris, aga detsembrist seoses jõuludega on nad alati olnud kallid. Kes see loll on, selline tavapärane? No ikkadega ikka esinev, ütleme niimoodi, siin ma vaatan kuu muutus 2010. aastal oli, ükskord oli siis augustis aga 2009. aastal on olnud kogunisti kolm korda number, nagu iga teinegi. Ainult et poliitikutel on hea rääkida, et näete, euro hinda ei tõstnud, null. Kõik hinnad muutusid, aga indeksi mõju või indeks osutusin selliseks, kuna osa neid kiskuri indeksit ülespoole ja, ja teine osa kiskus seda indeksit allapoole. Eesti koostöökogu rahvuste ümarlauda esines täna pöördumisega, milles kutsub muutma suhtumist Eestis elavatest teis keelsetesse kaasmaalastesse. Uku Toom jätkab. Ümarlaud on seisukohal, et kaua aega kultiveeritud suhtumist, mille kohaselt suurearvuline, enamikus venekeelne migrantide kogukond on julgeoleku ohuks Eesti riigi eksistentsile ja mida vähem neid on, seda parem on aeg muuta. Eesti ees seisvad põhiprobleemid on muutunud, ütleb filosoofiaprofessor Tõnu Viik. 20 aastat tagasi oli meie väljakutseks selgelt see, kas me suudame üldse riigi üles ehitada ja me tegime seda nii, nagu oskasime nende tunnete baasilt, mis meil siis olid nüüd 20 aastat hiljem. Me peame tõepoolest tõdema, et see ei ole enam Eesti riigi strateegiline eesmärk riiki üles ehitada, sest see, see on meil olemas, et me oleme selle saavutanud ja need, mis on Eesti eksistentsiaalne väljakutse täna, 21. sajandil siis me näeme, et see on täiesti selgelt seotud meie püsimajäämisega rahvastik allesjäämise mõttes. Meie riigi eesmärk on ju deklareeritud selliselt, et see on eesti keele ja kultuuri alalhoidmise instrument. Ja kuskil minu arvates lihtsalt jookseb see kriitiline piir, kui palju peab siin olema inimesi, töötajaid, maksumaksjaid, sellesse ühiskonda panustajad. Selleks, et me jõuaksime hoida alal siis ühiskonda, kus on omakeelne kultuur, omakeelsed ülikoolid või kasvõi ainult üks ülikool, omakeelne rahvusringhääling ning me teame, et kõikidele Meie rahvastikuprognooside järgi rahvastik vananeb, töö tegija, nii et jääb võrreldes ülalpeetavate aina vähemaks ja teiseks rahvastik kahaneb, kui me mitte midagi ei tee, siis me jõuame kuskil niisuguse piiri peale, kus me enam ei jõua üleval hoida sellist ja selliste funktsioonidega riiki, nagu me seda 90.-te algul üles ehitama hakkasime. Mida siis teha? Mõned inimesed räägivad sellega seoses massiivsest immigratsioonist, mõned inimesed räägivad riigi funktsioonide olulisest kärpimisest. Aga kui me ringi vaatame, siis meil on ju siin juba olemas juba kohal arvukas võõrkeel kogukond, eelkõige siis venekeelne kogukond, kellesse me oleme seni suhtunud kui ajaloolise ebaõigluse tulemusse. Tegelikult tuleks endale aru anda, et kui neid inimesi nüüd siin ei oleks, mida me siis teeksime, kui palju me oleksime siis juba lähemal sellele kriitilisele seisule, millest ma siin, millest ma siin ennist rääkisin, nii et võib-olla tuleks lihtsalt muuta oma suhtumist kohal olevasse venekeelsesse kogukonda ja näha selles kui Eesti riigi strateegilist võimalust ikkagi võimalust, mis puudutab lihtsalt meie rahvastiku arvu ja selle riigi funktsioneerimise minimaalse numbri tagamist. Egiptuse võimud lühendasid veelgi öise liikumiskeelu kestust, uue korra järgi ei tohi väljas viibida kella kaheksast õhtul kuueni hommikul. Egiptuse börs andis teada, et kauplemine Egiptuse ettevõtete paberitega avatakse eeloleval pühapäeval. Viimati oli Egiptuse börse avatud 27. jaanuaril. Egiptuse rahandusametnikud kardavad väliskapitali lahkumise pärast rahutust riigist. Saksa majandusministeerium teatas täna, et ei kiida Egiptust Arnold rahutuste tõttu heaks uusi relvaekspordilepinguid Egiptusele. Sudaani president Omar Hassan al-Bashar andis välja määruse, milles tunnistab Lõuna-Sudaani eraldamis referendumi tulemust. Esialgsete tulemuste kohaselt hääletas 99 protsenti alguses toimunud rahvahääletusel osaleja naist Lõuna-Sudaani iseseisvumise poolt. Lõuna-Sudaan peaks iseseisvuse ametlikult välja kuulutama üheksandal juulil. Prantsusmaa ja Saksamaa kutsusid poolate teisi eurotsoonist väljas olevaid Euroopa Liidu liikmesriike liituma uue konkurentsivõime lepinguga, mille eesmärk on Euroopa majandusele elavdamine. Prantsuse president Nicolas Sarkozy ja Saksa kantsler Angela Merkel visandasid euroliidu tippkohtumisel ka uue leppe piirjooned nagu näiteks põhiseadusse kirjutatud võlakoormuse piirangud ja pensionile mineku ja tõstmine. Täna kordas Merkel seda üleskutset ka Varssavis kohtumisel Poola presidendi Bronistav rovskiga. Euroopa Liidu ülemkogul osalenud Eesti peaministri Andrus Ansipi sõnul näeb ettepanek ettemaksuerisuste kaotamist ja ettevõtete tulumaksubaasi ühtlustamist. Sellega on Eestiga nõus, ütles Ansip. Kui maksusoodustused teistes riikides kaovad, siis muutub Eesti ettevõtete kaup või teenus euroliidu turgudel konkurentsivõimlemiseks. Ansip ütles BNS-ile, et Saksamaa ja Prantsusmaa pole ettepanekut ametlikult veel esitanud. Ilmselt tuleb algatus arutelule järgmisel ülemkogul. Kaitseministril Jaak Aaviksoo ja Rootsi kaitseminister Sten tuul. Forss allkirjastasid Eesti ja Rootsi kaitsekoostöö kokkulepe. See paneb paika Eesti ja Rootsi kaitsealase koostöö peamised suunad ja prioriteedid. Neist olulisemad on hangete alane koostöö, Kaitseväelaste haridus ja väljaõpe ning võime arenduse alane infovahetus. Rootsil Eestil on tihedalt kaitsealaseid sidemeid juba alates 90.-te aastate esimesest poolest. Tallinnas algas hommikul Nato konverents, kus arutatakse partnerriikide väljaõpe ühtlustamise võimalusi. Uku toom käis seal kohal. Ta arendas väejuhatuses väljaõppe alal teeniv kolonelleitnant Aivar toom rõhutab, et on peetud palju eraldi konverentse, kuid täna Tallinnas algav on kompleksne. Nüüdse plaani alusel tahame võtta või NATO nii operatiivkui ka arendusväejuhatus tahab võtta õppetunnid, vajadused ja, ja eesmärgid ühes kohas ühtede ja samade inimeste poolt kokku ja neid vajadusi ja lahendusi nende vajaduste rahuldamiseks siis paremini sünkroniseerida. Kaitseväe peastaabi ülema asetäitja kolonel Ants Kiviselg nendib, et Eestile on see konverents oluline seetõttu, et me saame olla lähedal NATO väljaõppe, individuaalse, treeningu ja ka partnerite suhtes toimuvale poliitikale. Eesti on NATO liige olnud juba pea seitse aastat ja meilgi on omad kogemused. Milline on meie sõnum sellel konverentsil? Eesti sõnum sellele konverentsile on see, et see väljaõpe, mida NATO toetab ja annab, peaks olema võimalikult eesmärgipärane, peaks olema võimalikult efektiivne, tõhus ja ütleme ka välja jõukohane ning me soovime. Ta ei oleks mitte jututuba, vaid tõeliselt toimiv organisatsioon, kes suudab oma eesmärke reaalselt täita ja nii nagu siin need käimasolevad operatsioonid seda näitavad ja tõestavad, siis samuti need eelolevad õppused, mis siin ka Eestis ja Eesti lähima naabritel ütleme, Lätis-Leedus on planeeritud. Et need tõepoolest hästi toimuksid, annaksid meile endale väga palju sellist materjali, kus me peaksime ennast koostööd oma partnerite ja NATO liitlastega parandama, et olla veelgi veelgi tõhusamalt. NATO on seotud riikide poliitiliste otsustega ja poliitiliste suundadega ja seetõttu peaksid sõjaväelased olema võimalikult efektiivsed, et kogu see julgeolekupool oleks reaalselt kaitstud ja tagatud. Tartusse kogunesid arstiteadlased arutada uuemaid suundi ja teadussaavutusi meditsiinis. Pireteerinud reis räägib edasi. Paljude haiguste puhul ei anna ravimid oodatud tulemusi, põhjuseks tõsiasi, et haiged on erinevad ning seetõttu võivad ka ravimid kutsuda esile erinevaid kõrvaltoimeid ja avaldada isesugust mõju. Lahenduse aitaks siin tuua konkreetsest patsiendi genoomiinfost lähtuv ravi ehk niinimetatud personaalne ravi. Tartu Ülikooli neuroloogia õppetooli dotsendi Pille Taba sõnul pole selline ravi võimalus veel praegu rakendatav kuid edusamme selleni jõudmiseks on viimasel ajal tehtud kõvasti. Kui me mõtleme genoomi uurimisele, siis on ju Tartuski päris mitmes asutuses olemas võimalus uurida ära terve genoom ja see on nüüd tõesti midagi uut, aga samal ajal seal on palju haigusi, mille puhul sellest abi võib-olla, et me teame ju hästi, et ei ole enam küsimuseks ainult need ühe geeni konkreetse geeni poolt põhjustatud. Me ütleme, Monogeensed haigused, Vaidan mitmeid haigusi, mille puhul on oluline vaadata põhjalikumalt kogu seda geeni ehitust, olemust ja muutusi seale ja see on külge käegakatsutav. Juba ma isiklikult küll arvan, et see ei ole veel järgmise või ülejärgmise aasta võimalus veel praktilises meditsiinis, aga sinnapoole me vaatame ja seda võima küll kindlalt öelda, et mis on maailmas olemas, on Eestis olemas uuringu võimaluste mõttes. Teine juba praktilisse meditsiini jõudnud mõne aasta tagune uuendus, mis paljudele haigetele leevendust on toonud, on bioloogiliste ravimite kasutamine. Nii on bioloogilised ravimid kasutusel näiteks Reomaatiliste haiguste ravil, samuti onkoloogias ning üsna peaga neuroloogias. Bioloogilised ravimid on sellised immuunsüsteemi ravimid, mida kasutatakse haiguste puhul, mille mehhanismis on kõige olulisem immuunreaktsioon tähendab antikehade tekkimine mingite rakkude suhtes oma organismis. Klassikaline näide ongi rõõmatoloogilised haigused, näidendid, psühholoogiast on kohe võtab sclerosis multiplex, kus ka meil on tulemas sellised uued ravimida ja näide on ka näiteks onkoloogia, kus vähi tekkimise mehhanismid ja see on oluline see, et organismi reaktsioonid on muutunud ja, ja selle tõttu on siis vähi tekkimine oma riskiga. Mõnedel inimestel kui teistel. Sõna- bioloogiline viitab siinkohal sellele, et laboritingimustes toodavad elusrakud valgumolekule ehk antikehi, mille ülesandeks on liikuda organismis näiteks põletikukoldesse ja siduda peale endaga põletikku põhjustav keemiline aine või rakk. Nii võimaldavad bioloogilised ravimid muuta mitmete auto immuunsete haiguste kulgu, peatada selle käesolevas hetkes või sundida koguni taanduma. Paraku on siinkohal miinuseks see, et ka nende puhul esinevad kõrvaltoimed. Samuti on meil need ravimid ikka veel haigekassa soodustuseta. Nii on kokkuvõttes tegu küll uudse ja tõhusa, kuid väga kalli ravivalikuga. Piret Preis Tartu stuudio. Tänasest lõpetavad töö e-lõpulised internetiaadressid, mis on jäänud ümberregistreerimata, jätkab Kai Vare. Domeenireformi üks eesmärke oli korrastada domeeniregister, kontrollida üle domeenide andmed ja vabastada mitte kasutuses olevad domeenid, et neil oleks võimalik uuesti tarvitusele võtta. Eesti Interneti sihtasutuse andmetel on uue korra järgi häiritud üle 50000 domeeni. Domeenide registripidaja sõuna e-arendusjuht. Ardi Jürgens ütles, et praegu on ümberregistreerimata jäänud ligi 40000 internetiaadressi, mis tänasest enam ei tööta. Lehekülje kasutajate jaoks näeb tõesti välja niimoodi. Kui sisestada oma veebilehitsejas aadress, mis tänase päeva lõuna ajal on ära kustutatud, siis saadakse vastuseks viga, sellist aadressi ei leitud ja sarnaselt kui saata aadressil e-post ehk siis ka see kiri tuleb teatega, et aadressi leitud. Domeeniaastase registreerimise hinna määrab registripidaja mittetulundusühing Eesti Interneti kogukond on mures, et tasuta internetiaadresside kadumisel läheb kaotsi ka hulgaliselt digitaalset kultuuripärandit ehk aastate jooksul kogunenud eesti- ja muukeelseid materjale ja loomingut. Ardi Jürgens kinnitusel midagi siiski kaduma ei lähe. Materjalid on ikkagi seotud nende serveritega, mis nad paiknevad serverite kallale keegi ei lähe. Kõik materjalid, mis on aadressidega seotud, asuvad kõvaketastel kõrverite sedasi ja lihtsalt viide neile. Niinimetatud surnud aadressid kaovad järk-järgult ka otsingumootoritest. Kui palju siis ühe või teise otsingumootori puhul aega võtab, see sõltub juba konkreetselt otsingumootori haldajast. See võib võtta mõned päevad, aga see võib võtta rahulikult kuu. Eesti Interneti sihtasutuse kinnitusel on kõik külastad tuimad veebilehed ümber registreeritud. Ardi Jürgens ütles, et ka enamlevinud meiliaadresside kasutajatel pole vaja muretseda, et nende elektronposti enam ei tööta. Internetiteenuse pakkujate kasutajad nakkuses hote kasutajatel, maili kasutajatel, läänete kasutajatel ja nii edasi nendel muretseda ei tule, nende teenusepakkujad on oma domeenid korrektselt ja õigeaegselt ümber registreeritud ja kõiki aadresse saab kontrollida Eesti interneti sihtasutuse koduleheküljelt. Www. Eesti internet. Ta lisas, et registreerimata domeenid siiski kohe kustutamisele ei lähe ja omanikul on veel paari kuu jooksul võimalik töö lõpetanud domeen ümberregistreerimise abil ellu äratada. Tartu raekoja saalis avati Venera manside kontserdiga festivali vene muusikapidu nädal pakub muusika ja kultuurihuvilistele loenguid, meistriklassi ja kontserte. Hedvig Läti lugu. Elleri kooli eestvedamisel ja traditsiooniks muutunud pidurdada Tal on sel korral pühendatud vene muusikale ja muusikaloo tutvustamisele. Lisaks Tartu ja Tallinna interpreetidelefon pidu nädalale oodata külalisi Lätist, Venemaalt ja Soomest. Pidu nädala produtsent Merle Kollom sõnul lastefestivali peaesinejateks Orthodox Singers'i jazzpianist, Leonid Rinkēvičs Venemaalt. Leon ning Winskeevitši on Eestisse jõudnud eelkõige tänu Lembit Saarsalu. Kui nad aastal 1984 Venemaal juhtusid, siis nad leidsid omavahel väga hea kontakti. Nad moodustasid Chess tuua. Paar aastat hiljem hakkas neil väga võimas tähelend lääne suunas, koos on osalenud kõikidel maailma prestiisikamatel festivalidel. Tema selliseks suurimaks trumbiks nimetatakse sellist plahvatuslikku mängustiili, suurepärast oskust siis vene klassikalise muusika elemente, eelkõige rahvamuusika elemente, põimida džässi, nii et see moodustab ühe nauditava terviku. Teiseks peaesinejaks on ansambel Orthodox Singers'i Valeri Petrovi poolt loodud kaal. Ansambel kuulub vaieldamatult Eesti parimate professionaalsete kooriansamblite hulka. Loomulikult on tohutult hea meel, et nad meie koolis teevad meistriklassi, kus tutvustatakse Kreeka, Serbia, vana vene, Süüria ja teiste maade õigeusumuusikat ja selle interpreteerimist. Eriti põnevaks teeb selle meistriklassi see, et heliloojad on säilitanud kanoonilise õigeusutekstid, kuid läbi muusikalise interpretatsiooni toonud esile oma rahvuse muusikakultuurile iseloomulikud tunnusjooned. Kui meistriklassi teema oli siis üldhariv maailma õigeusu muusikat tutvustab siis õhtusele kontsertile sinna me palusime, kaasaegse ortodoksimuusika kindlasti on väga põnev kuulata Galina Grigorjeva, Alfred šnitke, Erkki-Sven Tüüri, Aga Urmas Sisaski jaga Arvo Pärdi loomingut ortodoks Singers'i kindlasti iseloomustab see, et nad taotlevate sellist maksimaalset täiuslikkust nii kõla puhtuses intonatsioonis tekstis. Vene muusikapidu nädalakavas on kokku kolm loengut, kolm meistriklassi ja 10 kontserti. Elleri kool ei korralda, tegi selliseid suuri üritusi, mis on ainult Elleri koolile mõeldud. Kõik need pidunädalad, mis me teeme, on ikkagi mõeldud kõikidele, kes tunnevad huvi, nende teemade astu tihtilugu näeme saalides meile mitte tuttavaid inimesi, nii et kõik on teretulnud vene muusikapidunädalal dos lõpeb 16. veebruaril, raadiouudistele Hedvig Lätt Tartust. Ja ilmast, ka ilm läheb pilve ja hakkab sadama, sajab lund, lörtsi ja vihma, võib tuisata. Jäiteoht on samuti suur. Puhub lõunatuul kuus kuni 12, puhanguti 15, homme saartel kuni 23 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel pluss ühest miinus kaheni, homme päeval miinus ühe ja pluss ühe vahel. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorra number oli 18180. Mina olen Tõnu Karjatse. Head õhtut.