Oh, oi kõigile, kes ikka merele truuks jäänud. Meresaade ahoi läheb Eesti merelaevanduse ja laevade tehnilise hoolduse baasi eestkostel. Täna on meil kõnelda kolm teemat kolmes eri paigas ent kõik nad on omavahel seotud. Reisiparvlaeva Estonia huku põhjuste uurimise rahvusvaheline komisjon avalikustas laevahuku tehnilisi aspekte käsitleva aruandereisile Päeval Mare. Baltikum katsetati Tallinna reidil liugteed ja päästeparvi. Vanast sadamast pole kadunud iidne puupaadiehitus. Just praegu lõppes postimaja konverentsisaalis reisilaeva Estonia huku põhjuste uurimise rahvusvahelise komisjoni Eesti osa pressikonverents, mida juhatas Ta ütles komisjoni esimees, teede- ja sideminister Andi Meister. Ajakirjanike küsimustele vastasid kaugsõidukapten ka selle komisjoni liikmed. Härra Uno Laur ja härra Enn Neidre. Teie, härra Henno leevalt professor laevaehitaja ja tudengitele, laevaehitust lugev mees, oled selle komisjoni ekspert? Kõigepealt väike täpsustus, praegu ma tudengitele laevaehitust ei loe, sest laevaehituse eriala tehnikaülikoolis ei ole, kuid ma olen seda omal ajal teinud, aga nüüd sellest aruandest, selle aruande avalikustamine on asi, mida ootasime juba ammu ja mis oli väga vajalik. Asi on selles, et loomulikult varem jõudis avalikkuse ette õnnetust kirjeldav materjal, kuidas see juhtus, kuidas keegi pääses, vee pääsenud oletused ja oletused küll oli põhjuseks allveelaev, küll küll miin, küll pomm ja mida vaid viimase ajani polnud õieti paigas ka ajatabel, kuidas õnnetus tegelikult juhtus, millesse kuuldi ja nii edasi ja seda kasutasid ära nii ajakirjandus kui ka ütleme, laevaehitus, firmad, esindajad selleks, et püstitada oma versioone, kusjuures põhisüüdlaseks kippus jääma igal juhul kapten, kes sõitis peaaegu et pool tundi nagu lahtise lõõriga vastu lainet ja, ja see laev pidi põhja minema, siis ta pidi õigeks ajaks jõudma. Aga me ei saanud seda teha, see aruanne ja nii nagu ma ka varem olen toetanud, näitab seda, et laeva hukkumise peamised põhjused olid ikkagi tehnilist laadi söönid pool aastat peale õnnetust avalikustatud asjaolu. See peaks muutma tublisti kogu hoiakut selle õnnetuse põhjuste suhtes ka hoiakut kogu Eesti merenduse ja Eesti meremeeste suhtes sest siiamaani on ikkagi väga tugevasti viltu vaadatud sellele, et küllap siin ikka nende süü oli määrav, kuid see aruanne näitab üsna üheselt, et põhjuseks olid siiski konstruktiivsed puudused, millest need omakorda olid põhjustatud ja kes on süüdi, see on omaette küsimus, seda tõepoolest hakkavad tulevikus ajendama juristid. Aga komisjon tuvastab praegu asjaolud ja need, kes vähegi asja analüüsivad ja, ja võib-olla natuke asja tunnevad, need teevad siit omad järeldused ja oli Eesti merenduse jaoks väga vajalik, et see nüüd avalikustati ja ma ütleks, et võib-olla meie pürgimused selle poole olid ka teatud ajendiks, et see siiski komisjoni esialgse seisukohavastaselt avalikustati. Komisjon alguses ei pidanud tegema niisuguseid vahearuandeid, vaid kõik koos, aga see siiski tuli selle veel öelda. Et just selsamal hetkel, kui toimus pressikonverents siin Tallinnas, toimusid ka või öelda praegu toimuvad pressikonverentsid Helsingis ja Stockholmis sealsete komisjoni liikmete poolt. Ja see oli niimoodi komisjoni poolt kokku lepitud ja selleks, et ei tekiks asjatuid spekulatsioone, materjali ta mitte üheaegse saamise ja niikuinii versioonide mõningate erinevuse tõttu peale tõlkeid siis see korraldati ja nii, et, et see kõik tehti üheaegselt ja ma arvan, et see on tõepoolest vajalik. Öeldule tuleks lisada veel siiski seda, et see komisjon ei sisalda siiski kõiki selle õnnetuse asjaolusid, nimelt laevahuku põhjuseks oli ikkagi esmapõhjuseks oli see, et tal vesi tungis sisse kuid põhiliseks põhjuseks, et kui vesi oli sissetunginud, siis ta läks ümber ja peab tunnistama, et sellel laeval ei olnud mingisugust hoiatust kaptenile, et niisugune sissetungimine autotekile oleks laevale saatuslik. Komisjoni töös me tegime mitu korda ettepaneku, et aspekt oleks seal kajastatud kuid komisjon ei olnud valmis seda tegema, see nõuab täiendavaid arvutusi, see nõuab täiendavaid kaalutlusi. Need probleemid viivad asja ka hoopiski samale pinnale, sest niisugused autotekid on tõepoolest paljudel laevadel ja ega vöörivisiiri kaudu ja sissetulek ei ole ainus võimalus. Nii et siin on veel komisjonil üksjagu tegemist ja need asjaolud pidid siis nagu kajastuma lõpparuandes. Selge on see, et ka Eestis oleks vaja teha vastavaid uuringuid. Sest kui lõpparuanne kajastab midagi sellist, mis on ka Eesti majandusele väga põhjapanevalt tähtis, siis mida varem seda teada saadakse, seda parem, mida varem võetakse vastavaid meetmeid tarvitusele, initsiatiivi korras, seda paremini. See aitab taastada Eesti merenduse mainet. Ja ma loodan, et, et Eesti laevaomanikud selle mõttest haaravad kinni meresaar. Jah, või tuleb selle vahearuande juurde tehnilise aruande juurde veel tagasi täiesti eraldi saates, kus me palume siis, et kõik eksperdid oleksid ka otse mikrofoni ees ja siis me pisut analüüsime sedasama vahearuannete osa aruannet, nii nagu siin öeldud tehniliste aspektide kohta, mis puudutavad reisilaeva Estonia ohuks Hea meelega, tõepoolest tehniline aspekt on sedavõrd keerukas, eriti tavainimese jaoks, kes laevaehitust ja ja meresõitu eriti palju ei tunne. Et see vajab tõesti pikemat ja põhjalikumat selgitust, et tõepoolest igasugused oletused ja, ja ministeeriumid kaoks selle ümbert. Reisipraami Mare, Baltikum kõrge kaptenisild. See on siin üheksast, et praegu on siin rahvarohke. Palju asjamehi uudistajaid, kontrollijaid, meremehi, ajakirjanikke ja nõnda edasi. Laeva kapten Erich Mike lubas sõnasel pühas paigas meil kõigil tegevust jälgida. Täna proovitakse Tallinna reidil liugtee Teostamata parvejaamas kaalute teda üle jääb arvele ettevalmistamine inimeste evakueerimiseks. Alla 28 meeskonnaliiget. Pääsla lehtedes. Reisipraamil Mare, Baltikum on praegu juba rahulik, hommikul alles tulite sadamasse ja paari tunni pärast juba jälle merel, aga siis nüüd ainult Tallinna lahel. Reilil. Kapten härra Erich Moik. No täna oli selline isemoodi päädil tänavale ja täna on jälle ühe vaatud ohutuse lõigu lõplik täitmine relveritena, kaldee katsetused, katsetasime seda kaldteed, mida tulevikus hakkame kasvatama, kui midagi peaks juhtuma, et reisijat päästa mõeldud selleks, et reisijad päästa just kuivalt ei saaks märjaks ja viia miinimumini külmumisoht, mis oli tegelikult osaliselt ka Estonia katastroofi ajal siiski üks faktoreid ja psühholoogilisest seisukohast võttes siis järelikult on ka veel see, et proovige panna seitsmeteistmeetriga põgusalt ühtegi reisijat hüppama vette. Ma arvan, et vähesed, kes julgevad hüpata teed mööda, nad lähevad ja muidugi üheksa kindlasti hoiab ka mingil määral paanika ära, sellepärast kui näha on ikka sellised asjad töötavad. Ja noh, nagu tänane katsetus näitas, ta töötas hästi ja nagu probleeme ei olnud ja see eksperiment, mis tegelikult tehti, ütleme maarjaBaltikumi peale kuskil liugtee vaatab, oli poole, tähendab, laevasõidusuunas seda tegelikult pole veel praegu siiamaani tehtud kellelegi, kõigil vaatavad nad nagu ahtri poole. Ja see on ka omaette, ei ole niisugune. Missi tegelikult siis oli, miks see oli seotud sellega, et tähendab, meil ei ole muud kohta, me vaatasime siin kõik kohad läbi, üldse on võimalik teha ja see oli ainukene koht, kuskohalt saab seda kaldteed teha ja kõige tähtsam asi on minu meelest see ka veel, et meil see kaldtee peale minek on avatud paaditükist Siljadele, Viking laevadel, nendelt suurtelt nendel on kõik, läheb restoranist, läheb kinnisest seest ruumist välja. Ja kui midagi ikka laevaga juhtub. No mina tahaks näha, kes oleks suuteline Jaama reisijat sisse-väljasaated ajada, aga kunagi teda ja ruumi sisse sest ruumi sees, kas sealt on võimalik pääseda, kui midagi edasi juhtub? Sündmused arenevad, kas sul on võimalust? Ei ole, aga väljas on ikka mingisugune võimalus olemasolul kas või teoreetil, aga ta on olemas, kaldtee, see oli niisugune kummaline nagu õhku täis kummipalli moodi, ühesõnaga ta ongi kummist. Ta ongi kummi seada, on kummist tehtud ja ta on küllaltki hästi tugevast kummist tehtud. Ütleme, meil on ta veel natukene toestatud ära, et ta murduks pooleks laeva edaspidi sõitmisel, nagu näitasid praegu need me jõudsime kuni kolmesalme kiiruseni, mitte mingisugust probleemi katega ei olnud, ta tuli kaasa laevaga väga ilusti ja hoidis ennast. Vaat see see tee ise hakkab murduma ja kui see murdub, see võib viia selleni, et kui seal inimene vahele ja pärast tuleb sirgeks, siis ta viskab korgi minema. See on see oht, mida kardeti. No nüüd nagu näidatud, kõik need asjad olid õnnelikult lõppenud ja kõik on eriti tehtud, nii et järgmine nädal, kui me saame ta tagasi nüüd Soomes peale ümberpakkimist siis sõrmega tõsta laeval juba reisijate mahutavust kuni kusagil 1400 reisijani. Kui nüüd lähemalt kirjeldada kalddivision liugtee, mis läheb alla Allani basseini, Moody tegelikult muidugi bassein, see ei ole kogumispunkt, kui niimoodi öelda, tähendab ta ümber selle ümmarguse basseini nii-öelda kogunemispunkti ümber selle pannakse lahtised Arved, nii nagu te nägite seda katsetuse, tähendab kaks parvega, sina võivad ümber mahtuda kõik need kaheksa parve, inimesed tulevad, tulevad sellele platsile nii-öelda ümmargusele platsile ja selle pealt lähevad kuiva jalaga lähevad päästeparve sisse, olenemata sellest, milline on see lainetus, mind on päästeparv, lastakse lahti sellesama platvormi ääres. Ei ole ohtu, et see parv võiks ujuda eest. Tal on kõik kinnitused mõeldud läbi ja nagu inimesed on peal, 50 inimest mahub sisse, inimesed on pealne, kohe parv lastakse minema, kassist paadiga tõmmatakse ära, nagu meil siin täna oli naha tavaliselt tuul ja kõik need asjad otsad lahti ja ta läheb ise minema. Ja see kogunemisväljak, mis on seal mõeldud, see on niisugune, et sinna võib minna kuni 100 inimest peale korraga kuni 100 inimest, nii on tema kandejõud välja arvestatud. Ta ei tohi korraga seal peal olla, see määra seda, kes on parvedes tähendab seda, et sellesama väljaku peal kaldtee pikkus oli 24 kuni 27 meetrit, see on mõeldud selleks, et kui laev läheb kreeni et siis ta on suuteline laskma seda teed mööda veel inimesi maha, seal kusagil 10-ga 20 kraadi vahel kreeni kas siis peab saama, peavad samal inimesel minna maha seda teed mööda, et ta on veel ohutu? Ta ei vaata vertikaalselt ülevalt alla, mitu halg teed on, neid on kaks tükki, on kumbagi vardus, on kaldtee ja parvede komplekssem, kumbagi viis konteinerit. Igas konteineris on kaks parve. Ajaliselt kui me arvestame reisijate evakuatsiooni. Ajaliselt on salvestatud 400 reisija päästmiseks, tähendab 100 inimese jaoks on mõlemal pool veel ekstraparved. Kui on aega jätkub ja kui on võimalik kasutada, siis muidugi kasutatakse neid ka teiste 400 inimese evakuatsioon mahub ajalimiiti sisse antud reisilaeval sinnapoole tunni jooksul. No täna on teil siin pardal väga kummaline seltskond, peale selle muidugi, et laevamehed siis tööd teevad, on siin merelaevandusest ja külalisi Rootsist ja Taanist, Taanist on, ütleme praegu siiski valmistajatehase poolt ei ole külaline, tema otsene osanik Rootsist on laevaomaniku esindajad, Nursume, tulin, esindajad on Estline'i esindajad on Rootsi veeteede ametist, Rootsi päästeteenistusest on inimesed tähendab kõik huvitatud organisatsioonid, kes on seotud nende asjadega, need on kõik esindatud ja noh, Eesti poolt on ka esindatud praktiliselt kõik merega seotud organisatsioonid. Ainukene ausalt öeldes jättis väga imeliku mulje, ma ei näinud ühtegi piirivalveesindajat, kuna piirivalve kätte on praegu antud siiski päästeteenistus. Ja see on minu jaoks täielik asjast aru, millega oleme teeninud sellise väikese Taleban vara kõutsi poolt meie suhtes, aga see vanaisa, vana kapten ja kuidas ta ei saanud aru nendest asjadest, et see on tähtis asi ja seda oleks vaja olnud, olla kohale, näha, kuidas seda kasutatakse, sellepärast et nende inimesed on selle nägemuse võrra lihtsalt vaesemad. Aga kapten härra päris Moikan, vähemalt kindel ja nüüd on kuidagi nagu turvalisem ka. Või te olete alati oma laeva peale kinni? Ei normaalajal olnud kindel oma laeva peale, mul ei ole kunagi tekkinud isegi mõtet seda, et laev ei ole turvaline. Laev on ikkagi, minu meelest on selline ujuv objekt, et mida sa pead tunnetama, sa pead tunnetama teda iga oma ihuliikmega jalgadega ja kui autojuht tunnetab autot istuma, aga nii kapten tunnetab laeva jalgadega kogu see värin, kõik, mis on, kuidas ta liigub, see on kõik, mis on asi ja see iga päevaga ta toob kindlust juurde. Muidugi ma ütlen ausalt, ega alguses mul ei olnud, kindlasti tunned sellepärast, et see laev oli täielikult minul uus ja ma ei julgenud öelda, et ma olen kindel, aga täna maanteel nii palju tundma õppinud, näinud, mis ta on, tõesti ma, see kindlustunne tuleb. Me ajame juttu kaptenisillal siinsele kõige tähtsama laevaosa juures, kus siis laeva juhitakse. Täna oli veel üks väga põnev hetk. Tutvustati uut arvutit ja kui valitud ja kõik, mis sellega seotud, mis on otseselt laeva juhtimisega väga tihedalt seotud. Nüüd praegu küllaltki kallis lõbu, mis me sai tehtud. Osteti kompuuter, elektronkaardiga, satelliit, diferent, saal, satelliitvastuvõtja, need on kõik pealsemad täpsust, laeva asukoha täpsus kuni pluss miinus kolm, viis meetrit. Ja seal on kõik meie tervemeni marsruut peal Tallinnast kuni Stockholmi Stockholmist Tallinna olemisest, millist teed me tahame minna ja see on tegelikult informatiivne abilaevajuhile, tähendab, sa pead oskama seda kasutada vähema välja informatsiooni ja kui sa seda oskad analüüsida, siis sellisel juhul sellest on väga suur abi ja ma olen seda kogenud. Ma ei ole enne seda elektronkaarti, ma ei olnud kordagi ise sõitnud läbi Stockholmis. Ma lihtsalt hoidsin ennast tagasi, kuna ma teadsin, et see tuleb ja esimest korda, kui ma istusin selle pulli taha, selle informatsiooni taha. Tohin, ma sõitsin rahulikult, olid need käärid läbi ja ei olnud mitte mingisugust probleemi, tähendab seal on küllaltki palju informatsiooni, ainult lihtsalt sa pead mõtlema mõttega asja juures olema ja see maksis kusagil 300000 rootsi krooni oli selle süsteemi hind, see on küllaltki kallis, aga noh, võtame ükspuha missugune kivide otsa sõitmine mis on seotud ja sul ei ole sellist navigatsiooniriistapuud kaasas. Siis see läheb igal juhul rohkem maksma kui 300000 rootsi võid olla täitsa rahulik, me vaatasime ka isegi laeva pöörleva laevamanööver, kõik oli mari peal näha, nii et ta annab koordinaadid. Peale selle ta näitab. Ta sinu manöövri ära väga täpselt isegi siinsamas sadamas, kõik kai ääres, kõik oli kuvari peal näha ja see on küll rema täpsuses on see põhimõte ja teine asi on see, et ta säilitab informatsioonile, on, meil on säilitusaeg on kaks kuud, kahe kuu jooksul ta talletab informatsiooni ja siis lihtsalt kustutab informatsiooni. Aga mis on üle kahe kuu tagasi olnud tal ka kõik see, mida te täna tegite siin linnal ajal jah, kuvari sees, see on sees ja see kaks kuud on meil kahe kuu pärast hakkab teda maha kustutama. Nii et kui tekib mõni küsimus ja tahate ise õppida, mis te täna näiteks tegite või kontrollida iseennast, siis siis kuvaril selle mängu uuesti läbi mängida, kõik võib läbi mängida ja satajale peale informatsiooni. Mugav, moodne ja üsna tähtis paik, kus me praegu oleme. Eks kapterisin tol ajal, see on kõige tähtsam paik laevas, seda nimetatakse pühaks paigaks. Laeva köile ei valjem ja see vagunikarud raudtee peal. Kas suur ja lai, et meil ka kõrvu igast läevile kuma kaamerene. Murray lained määravad, kus meil Austraalia meil korduga liha, linnale, haare, isu ja see maika Saaria ikka meile ümber reisi. Kullakõrbed Isalva seal Vahemere rannal, Itaaliast hooneid seal ei ela siin, kordan kallist veidi. Suure raudlaeva liugtee katsetuselt on need meresaade või kalarannas vanas kalarannas siin otse linnahalli külje all seisavad küll ka kõrvaltvaatajale kai ääres ja kail raudlaevad, kuid tegelikult tehakse siin puulaevu. See on vana vana traditsioon, puulaevade ehitus, meil, te olete nüüd siis aktsiaselts kalaranna või kuidas või? Rannas veele ei ole kohe lähematel päevadel või nädalatel, siis hakkab Saamose tootmisdirektor härra Lembit lass. Me oleme selles suures ruumis, kus need paati nüüd kehadsed, kui palju nüüd paatasid, tuleb? Möödunud aasta me tegime väiketraaltüüpe paate kolm tükki. Kakuame oli 14 ringis ma praegu täpselt teada, siis tegime lappajatüki paate, seal tüki kaheksa ja siis väiksemaid paate, nagu siin vanastigi. Peale sõda hakkad tegema nime, praegu teeme ikka neid puit, vaatasin, edaskuigi, mahud on väiksemaks läinud võrreldes sellega, mis oli siin paarkümmend aastat tagasi. See on tore, et niisugune vana paadiehitus on ikka alles seisudega neil kohti Eestis palju polegi, kus niisuguseid paate tehakse. Meie randades on ikka tehtud, saarte peal tehakse Saaremaal tehakse ja Hiiumaal tehakse ja Haapsalus minu tööd tehakse ka väikest viisi ja mitte neid kohti on, aga nad teevad põhiliste väiksemaid paate. Me oleme siin, suuremat olete teinud, kuigi nüüd ka ajada muutunud on võib-olla see rahalised vahendid on vähenenud ja kalurid on hakanud saanud nüüd ka rohkem merel käive on hakatud ka väiksemaid paate tegema, võib-olla vaikselt, palun rohkem üle läinudki suuri paati, praegu momendil vähem, võib-olla seletate kuulajale ära, mida tähendab see kakuami, mida tähendab see lappajapaat masinas edasi kakkuma paadiks? Me nimetame transport paati, millega siis seisev mõrrast kakuaamist käiakse kala transsportimas kaldale katkendeid vaadates on tegelikult jaapanikeelne nimi, see on kunagi toodud Vaikse ookeani ääres kunagine endine peainsener seal neid vaatamas ja siis neil väga meeldis ja võtsid seal joonised maha, tõid siia, hakkasin tegema. Ja praegu me oleme teinud, siin on üleval selle paadi number on 992 juba, nii et neid on päris palju tehtud. Traalide tahetakse saada natuke teistsuguseid tahetaks saada laiemad, võib-olla see pikkus, mis me teeme siin 12,6 ja 15,6 ja see rahuldab, aga tahetakse laiemat saada. Meie paatide laius on siin kolm koma, oli väga aeglane saada 4,4 4,5, võib-olla hakkame neid tegema ka paaditüübi muutmine, siis peab olema neid tellijad natukene rohkem. Ühepaadi pärast me seda tegema ei hakka, ütleme niimoodi, aga on raha vähe siis selle pärast praegu võib-olla selle taga seisab ka siin on üks väike paat praegu. Siin ongi praegu tegemisel siin paremat kätt, on üks kaku hambad, vasakut kätt on üks. Mul on paat ja seal on kaks lappaja keret, mis me praegu teeme. See kopsimine tuleb sellest, et. Lappaja paadile pannakse praegu laudu külge ja meelditakse parajasti lauda kokku. Kuidas. Materjaliga on puud ikka jätkub, tänavapildis paistab, et jätkub palgikoormad vuravad jah, ei, puhud jätkub, selles suhtes ei ole küsimus. Ainult küsimus on hinnas. Puidu hind on väga, väga palju tõusnud ja Me teame, paadiehituseks peab olema küllaltki rea puit. Kui meil siin veel möödunud aastal saime 500 ja 550 krooni tihu siis praegu saada siin on miinimum, on 800 krooni tihu. Aga see mõjub paadi hinnale. Ja ka kõik teised asjad, kes on need ehitajad, kes on need meistrimehed, kes neid vanu paate veel oskavad teha? Ega see on ka suur kunst, osata Ta niisugust vana vaati puupaati teha, jah, eks ta ole ka teised on enam-vähem nooremad mehed. Üks veel, brigadin kurgpõld. See on vanavanavarast, kes neid mehi. Lõpetanud ja õpetab ja ja noore noori kasvatab. Siinsamas, ühe valmiva kakuami kõrval on härra Eevalt kurgpõld, me oleme teiega juba mitu korda kõnelenud, aga ega ikka juhatatakse teie juurde, siis noh, kõige vanem, kõige tõsisem ja ja kõige teadjam mees praegu, kes puupaat ehitab. Või on mõni veel, kes teab peale teie? Suurtemates paatidest vist vaevalt on, aga väiksemaid leidub ikka randades ja sadamates, siin tehakse Pärnus ja Saaremaal ja Hiiumaal vist kuna ja veel võib-olla kusagil diaanid. Uuenenud. Hakkan ise meister nii-ütelda. Aga meie ehitamine, suured rahalised rahalisi vaata, need on ikka põhiliselt siin ehitatud ja vist tuleb niimoodi välja, et neid ehitad ei olegi seal. Mina nagu olen siin eluaeg ehitanud ja ma vaatan, et teil on kõrval siin noored mehed kõik õpetajate oma käe järgi välja. Kooli ei ole, mis puupaati õpetaks ehitama, enam ei ole nii koole ja võib-olla siin peale sõda vist oli natukene. Mõningad lennud laste välja ka neid enam ei ole, need on iseõppimise teel. Noore äratasime, siin töötavad. Aga kui nüüd paar sõna sellest samast paadist kõnelda, siis, Laud üsna paks, laud on praegu alles siia külge pandud, aga ta on soe, nii nagu ahjust tulnud say nojaa, on küll, aga no nii, et ega ta külmalt ei samblakülgedel. Kuum olema külmalt ei ole võimalik panna nii paksu lauda küll painutada. Just jõudel on vastavaid hamba ka teda kuidagi ilman, veto tuleb teil kohe mängulises ahjus, siis. Aurinasatsiaalne ai selle jaoks jaksad, auru seisavad kaks tolli tonni, kui öeldakse vanasti öeldi ja nii on meil ka praegusel ikka paar tundi, ennem lähevad ikka aega aurutaja, siis hakkab alles külge pressima nelja külge pandud. Tama las ta läheb siis kuidagi pehmeks või mis teiega juhtub ja väga pehmeks hästi läheb, sellepärast et ega muidu neid külge ei saa. Eril Tamla pehmeks, Damon küll kõva puu, aga, aga läheb hästi pehmeks läheb paremini veel kui mänd. Kuusk on jäigem, kuusest ei tule nii eriti midagi välja, uskejanna järg. Aga mänd ja tamm on väga head. Paadiehitusmaterjalid. Eva nägi kõik See vana kalli avab mereri. Nüüd sinilaineid lahega Ruus lõi. Kõigile jälle Kuulmiseni nädala pärast.