Ah või kõigile, kes harjunud sel kellaajal merest laevadest ja sadamatest lugusid kuulama. Täna teeme veerandtunnise kõrvalpõike Paldiskisse. Tõesti suure suusatamise vaimustuse vahepeal on õpetlik mõnda Paldiski sadamast teada saada ja ka merelauludest rõõmu tunda. Veresaade ahoi läheb Eesti merelaevanduse ja laevade tehnilise hoolduse baasi eestkostel. Laulud on täna Kanada eestlaste ansamblilt külapoisid. Mahammere papa jutus on iva on riigi raha, ei ühte korvi ohutad eri val. Murra mul 100 kahurit, tarne ei ütle nisa ole, too ainuke lei ei val riigi tera eval riigikorra kui hommikul uuel, kui selgineb ja eval ringi ära, siis sammud ma uuesti laeva-le searibi. Ka peal andestus. Neiu, stepialti ta ilma ei Valleri äriva ära ei val orga. Nii on minu elu, kui rändaja linn. Ei val riivi. Jalge all kiigu liigu. Ei vaata ta mammere paka lohke on Rein Doc Vaikol. Arg eval riigi ära alleri Worda perepapa julge on rentnik ta tuksu vait olla ka järgmine kaard, mina küll ärima ära rival riigikorda. Meri saade ahoi kõneleb täna Paldiskist Paldiski sadamast. Riigiettevõtte Tallinna sadam peadirektori asetäitja, arendusdirektor härra Aare Kitsing. Teie hoole all on ka Paldiski sadama. Ei ole ma nüüd natuke üle aasta aega omanud oma, nüüd siis koosseisus Paldiski lõunasadamat, mis oli pikki aegu spetsialiseeritud allveelaevade sadam, Vene laevastiku üks tugibaase siin balti meres. Ja tõesti, ega sellest suurt keegi midagi ei teadnud, see oli Tüüpiline militaarsadama ehitanud just spetsiaalselt allveelaevade jaoks. Siis on tal kah oma eripära ja kui tal olid piltlikult öelda, millesse sobiks siis niiviisi, nagu ta oli meile üle tuli tähendab seal laastatus ja, ja korralagedus sealt välja arvata, siis ta kõlbaks hästi allveelaevasadamaks, seal on üle 300 meetri 10 meetri laiust kaits, mis ei ole kaubakai, mis sobiks tõesti bootikute, jahtide ja selliste kaatrite tarbeks. Tal tal on jälle need spetsiifilised allveelaeva teenindushooned, akumulaatorite laadimise jaamad ja akumulaatorite, remondijaamad ja allveelaeva varustuse remontimise jaamad ja, ja nii edasi, mis nende laevadega koos käib. Nii et seal olnud vähem kui mitte midagi, siis me peame selle kõik lammutama ja likvideerima. Muide, ma olen nüüd seal jalutanud ja vaadanud, neid kaisid ja seal on see kaldapealne osa on üsna kõrge, kunagi kõneldi, et läheb sinna kalda sisse maa alla. On see nii siis või ei ole? Ma arvan, et ei ole, igal mina ei ole küll läinud sealt kaldastuseks sadam, sealt küll midagi guugrile, kui ma ta oma hoolda saame, me tegime kõigepealt uuringu, mida nimetatakse inglisekeelset marssal plaaniks, et saada üldse selges, mis õnne või õnnetuse kaela saeme. Ja mis on üldse võimalik seal nüüd edasi teha. Me oleme selle töö nüüd lõpetanud. Ja meil on nüüd need Paldiski sadama lähitulevikku suunad selged ja me oleme asunud ellu viima. Võib-olla kõneleme ära lõunasadama olemuse, tähendab, te ütlete, lõunasadam see eeldab seda, et seal on muid sadamaid veel. Aga seal on ka veel siis põhjasadam. Ja põhjasadam asub kesklinnas, kes kärssas kaubamaja juures kauem aastal sinna paar-kolmsada meetrit. See on selline kinnine sadamabassein väga kitsa sissepääsuga kuskil 30 meetri laiune avaus, sügavus on kuskil kuue meetri ringis ja see sadam on antud nüüd Eesti kaitseväe käsutusse. Kes siis hoiab, kasutab seda oma tehnika tarbeks, neil on ka olemas laevad ja samuti piirivalve kasutab seda sadamat ja samuti sadamat hakkab kah ilmselt kasutama kaatrid ja purjekad, kes hakkavad turismi eesmärgil palskid. Külastan meil ilmselt, nagu ma olen aru saanud, ei tehta mingeid numbreid kusena kaitsevägedele kuuluvas sadamas, aga tulevad ka tulema turistid. Seepärast nad tõesti ei ole vist erilist asja meil millegagi vaadata. Lõunasadam osas on nii, et see on nüüd kaubasadam, asub linnast natukene kaugemal, linna kõrval kohe. Me oleme võtnud praegu sellise suuna, et see sadam võiks töötada kuskil kolm miljonit tonni kaupa. Selleks on tarvis teha väga palju tööd ja küllaltki suuri kapitaalmahutusi üldse Salav Saksamaal tõesti kaubasadama mingi nime, me peame seda sadamat süvendama. Me peame sadama sissesõiduks looma korraliku ära märgistatud faarvaatrit ja me peame tegema olemasolevat kaid. Ikka tõesti kauba Kaideks neid laiendades et seal oleks võimalik laevade laadimistehnoloogia rakendada ja kah olemasolevaid juppe nüüd tulevikus välja ehitada ja see annaks võimaluse kuskil kolm miljonit tonni aastas töödelda. Ja see kaup peaks põhiliselt olema esmajoones see kaup, mis lähikonnast on kasulikum vedada Paldiskisse kui Muugale. Mis on nüüd, lähen tuua Paldiski sadamasse, kui tuua Muuga sadamasse ja teisi selliseid kaupu, nagu näiteks turvas, see on Ellamaa ja turba turbaväljade toodang. Mida on jälle Lähen Riia Paldiskisse kummugale, see on killustik. Esimene üldse meil laev, mis pallis sadamast välja läks, oligi killustikulaev Vasalemma kindlustus jälle tükk maad lähemal vedada seda kaupa Paldiskist, kui tuua Muugale või kuskile mujale viia. Nüüd vanametalli on hakanud Emex sealt väga hoolega töötlema ja au neile, et nad selle protsessi panid hästi korralikult käima. Jälle mõttekas tulevikus sealt tööle saada, vooru kaupasid, need on need kaubad, mis tulevad oma rataste peal, on nad laeval, sõidavad maha ja lähevad siis kuhugile edasi. Ole nüüd suurt vahet, kas nad lähevad selle tee, võtavad sinna lõuna poole või ida poole ette, Paldiskist Tallinnast. Küll, aga me saame võtta maha suure koormuse Tallinna linnatänavatelt. Ja siit Tallinna linna lähikonna maanteed, et nii, et see oleks ka selline loogiline. Nüüd häirib muidugi Paldiski sadama arendamist. Raudtee ja mingil määral ka maantee. Tähendab raudteeühendus Paldiskiga käib läbi Tallinna linna ja noh, see ei ole võimalik, et kõik kaubad, mis valskisse lähevad, raudteega tulevad, käiksid läbi läbi Ülemiste jaama ja põhimõtteliselt on võimalik vedada normaalse loogika järgi kuskil üks, kaks rongi öösel ja mitte rohkem. Ja et seda läbivedu suurendada on tarvis ehitada nüüd möödasõit Tallinnast, mis ristub kolme meie põhimaantee mõistraaliga, mis nõuavad siis need väga kallid ülesõitusid. Ja nüüd erinevate andmete järgi see asi läheb maksma 30 kuni 70 miljoni dollari ringis ja peale selle tuleb remontida raudtee rekonstrueerida jaamad ja pööranguid ja kõik muud asjad, need seal küllaltki kallis ettevõtmine ja kui see ettevõte peab olema tõesti selge, et tähendab, Paldiskis sadamas on võimalik arendada ka sellele vastavalt tulusat tegevust esimese joonega, ütleks neid nii, kui palume, uuringud, oleme teinud, et sadam on hea küll, aga oli omal ajal hea sellest aspektist, kui vaadata neid kaubakoguseid ja laevu, mis liikusid sel ajal aastalt 100 tagasi, nüüd on asjad muutunud ja parendada Paldiski sadamast, nüüd väga suur sadam. See on jälle peale raudtee seotud ka muude asjadega, sellepärast et ühelt poolt on linn. Tähendab, see jääb ette, teiselt poolt on linna sisse tulev maanteel linnas oleval raudtee noh, ühesõnaga see nõuab väga suuri kapitalimuutusi. Kõneldud on need Paldiski sadam, veed seal ümber on sügavad ja aastaringselt on sadam laevatatav. See peab paika. Ja see peab paika, üldiselt on Paldiski Tallinna, Muuga Kopli sadama tor selles osas täitsa võrdväärses korras meie sadamatest nüüd vist nimetamist väärib, on Pärnu kus on olukord nüüd sellepärast kehvem, et Pärnu laht on madal ja ja tema küll nüüd mingil määral ikka kinni, aga ei Paldiski ega Tallinnaga Muuga sadamates meil jää probleemi nüüd seitsme aasta jooksul ei ole mingisugust olnud ja neid aknast välja vaadates te näete, siin pole ja tähendab üldse mingeid jälgi olemas, neid suur sügavus on küll, jah, seal on nüüd natuke sõita sadamast eemale, on täiesti sügavusest suured, aga ega suur sügavus ei ole ka hea. Sest neid piirab siiski meie balti merelaevaliiklust, Taani väinade sügavus oma 16 ja poole meetriga ja omades kuskil seal 50 meetrist sügavust, tähendab seda sellega midagi peale hakata. Esiteks, ja nüüd, kui ehitada nii suurtesse kausse sadam, siis see läheb tunduvalt kallimaks kui ehitada. Nii et ei ole see suur sügavus kah eriti õnn nüüd sealt 14 aspektist. Kui palju teil on praegu inimesi seotud Paldiski sadamaga? Ei ole palju ülemaid, on kolm sadama direktor, dissadamakapten, laevaliiklust korraldab siis üks mees, kes tehnilisi asju korraldab. Ja siis on laadimistöödega seotud väike arv inimesi, paar kraanajuhti, väike valvemeeskond, kes vaatab, et seal üleval kulata ja, ja ongi kõik. Emex toimetab oma tegemisi meie sadama territooriumil nüüd oma kauba laadimise osas ise meie siis laadime nagu puitu ja ja killustikku ja turustada sellises materjalile. Kas on tunda koha peal, et Paldiski ikka eesti in? On ma nüüd ütleks küll nii, et ese mulje valiks, siis seal on muidugi selline, et see on nüüd üks niisugune pisike ja puhtaki vene linn testidele nende kõrval tõesti nagu on küllaltki puhas ja nüüd on ilmunud sinna kah peaaegu igale poole Eesti, kes sellist, mida veel Poolas tavalise kuskile kohanud. Ega silma nüüd küll rohkem midagi ei hakka. Ja see protsess nüüd selles kujunemisvõtab ikka väga palju aega. Linna ilme koondatud ikka need linnakodanikud, kes seal elavad ja see võtab vist ikka tükk aega. Sadam annab linnale ikkagi näo, nii et üks linnamuutja olete teie. Võib-olla olid sadam, on jah olnud nüüd kõige aktiivsem selline koht, kus on hakanud kohe pihta mingisugune tegevus, nagu me seda sadama saime. See oli ülemöödunud aasta novembrikuus siis me hakkasime seal kohe sebima ja see torkasid silma ka teistele sealhulgas ka Paldiski linnavõimudele, nad kohe avaldust siin hiljuti soovi, et võib-olla üldse tuleks sadam linnale üle anda Salameeronis hõlptulu koht, kus nii väga kergeks tulu saab, sadamainvesteeringud on suured ja väga pikaajalise tasuvusega ja see sadam on ikka võimalik välja arendada ja vajalik välja arveldada terves meie Wabariigi transiitkaubanduse süsteemi osana ühest ei saa teda keegi omaette toimima panna sellise maksimaalse tulemiga, kui on ta võimalik panna süsteemi osana ja ma ütlen nii, et see on kõik seotud väga suurte kuludega. Kapten vana merekaru jõuades pidin spagi jala magama, kui väljas oliivijää jumalaga Mann see tuules oli ramm ja reisusihiks oli meile Rotterdam. Ahoi kõigile ja jälle Kuulmiseni nädala pärast.