Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, 14.-st märtsist. Stuudios on Vallo kelmsaar. Seoses president Lennart Meri surmaga otsustas valitsus kuulutada homse päeva leinapäevaks. Lennart Meri matused on 26. märtsil. Homsest alates saab maakonnakeskustes teha sissekandeid kaastundeavalduste raamatutesse. 25. märtsil on Kaarli kirik Tallinnas kõigile avatud hüvastijätuks Lennart Meriga. Eesti keelt ei aita ükski keelestrateegia, kui keelekasutaja ise ei taha seda ellu viia, ütles haridusministeeriumi keeleosakonna nõunik Jüri Valge. Rahvuslane raamatukogus emakeelepäeva konverentsil. Eesti ühiskonnas ei ole demokraatiaga suuri probleeme, märkis avatud ühiskonna instituut oma raportis. Fosforiidi 120-le aastapäeval meenutati Ida-Virumaal rahvakoosolekul kunagisi sündmusi ja räägiti põlevkivienergeetika tulevikust. Enne riikliku arengukava kinnitamist ei väljastata ühtki uut kaeveluba, kinnitas keskkonnaministeeriumi esindaja. Serbia peaminister teatas, et Jugoslaavia ja endise presidendi Slobodan Milosevici matused võivad toimuda Serbias. Serbia kohus peatas Milosevici lese arreteerimiskäsu. Iisraeli väed avasid tule Jordani jõe läänekaldale Palestiinlaste vangla pihta. See põhjustas seal vägivallalaine lääneriikide kodanike vastu. Ja ilmast. Öösel on õhutemperatuur miinus kolm kuni miinus 10 kraadi, homme päeval miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Kohati võib veidi lund või lörtsi sadada. Läinud ööl suri Tallinnas president Lennart Georg Meri. Eesti vabariigi riigipea oli ta aastatel 1992 kuni 2001. President Meri suri kell kolm. 40 Magdaleena haiglas pärast pikka ajalist rasket haigust. Lennart Georg Meri sündis 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas diplomaadi pojana. Tema noorusaeg ja haridustee kujunesid käänuliseks nagu kogu eesti rahva saatus 20. sajandi keskel. Esimestele kooliaastatele Berliinis ja Pariisis. Järgnes küüditatud karm elukool Venemaale jõudnud pärast sõja lõppu koos perega tagasi Eestisse lõpetas Lennart Meri Tallinnas keskkooli ja 1953.-le start antud Tartu Ülikooli cum laude ajaloo erialale. Järgnes toimetaja töö Vanemuise teatrisse, raadios oma esimese kutsumuse ja laiema avalikkuse tähelepanu, leidis Meri reisiraamatutega. Rahvusvahelist tähelepanu pälvinud autorifilmid soome-ugri rahvaste kultuurist andsid võimaluse jõuda oma mõtetega veelgi laiema auditooriumi ette. Revolutsiooni aastatel lülitus Lennart Meri aktiivse kultuuritegelasena poliitilisse tegevusse esimesena. Võimalusel asus ta tegelema Eesti välissuhtluse arendamisega. Algul Eesti Instituudi asutaja ja juhina, hiljem välisministrina, kes rajas meie kaasaegse välisteenistuse. Kuuendal oktoobril 1992 astus Lennart Meri vabariigi presidendi ametisse valituna noh, tagasi ka 1996. aasta sügisel pühendas ta oma üheksa rastapikkuse tegevuse riigipeana eelkõige Eesti staatuse tugevdamisele rahvusvahelisel areenil. Lennart Meri mitmekülgne ja laiahaardeline tegevus jääb eredaks leheküljeks. Eesti uuemas ajaloos väärib kahtluseta edasist tähelepanu ja lahtimõtestamist rahvusvahelises kontekstis. Meri oli sädelev ja teravmeelne talitäisvereline eurooplane, kes erutiidina tundis põhjalikult ümbritsevat aega ja ruumi ning oskas seetõttu mõjutada oma ajastut, vastutustunnet ja vaimusuurust. Eeldav saatuse võimalus, mis saab osaks vaid vähestele leinas ja tänutundes, langetavad pea kogu Eesti rahvas ja riik, märkisid vabariigi president, riigikogu ja valitsus ühisavalduses. Ühtlasi avaldasid tänased riigijuhid sügavat kaastunnet president Lennart Meri perekonnale ja omastele. Peaminister Andrus Ansip. Eesti vabariik on Lennart Meri nägu. Lennart Meri ehitas üles meie kaasaegse välisteenistuse. Ta kujundas tänapäevasel riigipea institutsiooni. Ta tõi Eesti tagasi maailmakaardile. Lennart Meri tegutses päike riikide nimel ja eest ja tegi nii oma tegudega Eesti suureks. Lennart Meri surma tõttu on Eesti riigile ja rahvale ning lahkunud presidendi perekonnale tulnud kaastundeavaldusi kõikjalt maailmast. Paljusid maailma riigijuhte tundis Lennart Meri isiklikult ja nemad loomulikult ka teda. Läti president Vaira Vike-Freiberga ütles, et talle meeldis eriti see, kuidas Meri kasutas kõnes paradoksi ja näitas Talle ja tema riigi huvidele vastukäivate seisukohtade absurdsusest. Huumori abil. Mäletan, kuidas Lennart Meri rääkis mulle oma suvekodus juhtumist, mis leidis aset Vene vägede väljaviimise läbirääkimiste ajal vastasid Paslepas vene admirali ja ta näitas aknast välja lahele kui hea, et tõesti on taasiseseisev, sest nüüd ei pea me enam kunagi võtma vene allveelaevade sattumist meie territoriaalvetesse. Kui külalised pidasid seda solvanguks, lisas meri kohe naerukurrud silmade ümber, et see laht on nii madalaid, siia ei pääse sisse ükski Vene allveelaev. Selline oli tema stiil. Ta kasutas huumorit pingeliste olukordade lahendamiseks, kuid ka selleks, et oma seisukohti selgeks teha, ütles Läti president. Ja Ameerika Ühendriikide suursaadik Aldona Wos Minu meeldivaim mälestus Lennart Merist pärineb ajast, kui president võttis meid vastu oma kodus koos abikaasaga. President oli kiindunud oma ilusasse maasse, vaatas imetlusega oma imeilusaid taimi koduaias ning jagas minu lastele teadmisi oma kodumaast. Mul on jäänud sellest väga sügavad mälestused, sest andes oma kodumaa ajalugu edasi minu lastele, andis ta selle ühtlasi edasi ka järgmisele põlvkonnale, ütles USA suursaadik. Soome peaminister Matti Vanhanen sai Lennart Meri surmateate Indias visiidil viibides. Mul on väga kurb teade, sest olin Lennart Meriga isiklikult tuttav, ta oli alati soome ja sultan kult Soome kultuuri jaoks aega leidmas. Ta kuulus nende hulka, kes kujundasid iseseisvuse taastanud Eesti esimese presidendina andis ta Eesti vabadusele näol. Tema kaudu õpiti Eestit tundma kogu maailmas ja tema surm on meie kõigi kaudu. Ta ütles Soome peaminister Matti Vanhanen. Aga üks lõik Lennart Meri enda sõnavõttudest. Eesti on loonud endale head võimalused. Neid häid võimalusi tuleb teostada ja neid tuleb teostada targast. See, mis mulle muret teeb? On eesti liigne enesekindlus. Ja Meie Kummaline suhe haritlaskond. Kannab südames muret tuleviku pärast. Kes näeb kaugemale, kes teab, missugused probleemid varitsevad meid 10 ja 20 aasta pärast. Eesti ei ole mitte kunagi olnud maa, kes lepiks tõusikutega. Ja mida ma ootaksin teilt, ma ootaksin teilt palju tugevamat moraalset vastusurvet, sellele muutaksin teelt seda truudus, mida eestlane on alati tulnud oma kooli, õpetajate ja oma teadlaste vastu. Ma tahaksin, et just neile toetudes Teel on alati selge, missuguses suunas Eesti ennast peab teostama. Ja et iga päev seisab ees valikuvõimalus. Kas te langetate oma valiku eesti tuleviku kasuks? Või Eesti tuleviku kahjuks? Me oleme väga palju saavutanud. Meil jääb niisama palju ja veel rohkem teha. Nii ütles president Lennart Meri päev enne seda, kui ta riigipea ameti üle andis. See oli aastal 2001 kirjanik Jaan Kross rääkis Lennart Merist täna. Lennart oli meil nii ülisobivasti võtta siis kui teda oli kõige rohkem vaja. Kui meest. Kes tänu oma loomulikele eeldustele Pärast unustuse ja ja maha salatuse aegu uuesti maailmakaardile. Ta sai sellega paremini hakkama kui keegi teine. Ta sai sellega suure päraselt hakkama. Olgem talle selle eest kestvalt tänulikud. Vähemalt meie põlvkond väga vanade põlvkond, kes me teame kui tühjaks sobivatest meestest ja naistest meie ülinapid, varud olid tema ajal räsitud. Ja lõpetuseks sobiksid siia veel kord Lennart Meri enda mõtted. Rõõmu ei saa osta. Rõõmu saab ainult ise teha. Armastust ei saa osta. Armastus kas elab inimeses või elab inimene. Valitsus kogunes täna hommikul erakorralisele istungile, päeva jooksul toimus veel mitu koosolekut. Koos president Meri perekonnaliikmetega arutasid riigikantselei esindajad ka matuste korraldamist. Valitsuse pressiesindaja Martin jasko. Oma hommikusel istungil kuulutas valitsus homse päeva üleriiklikuks leinapäev vabaks ning homme on kohustus ka lipud heisata leina lippudena. Lisaks riigiasutustele kutsutakse kõiki inimesi võimaluse korral Eesti lipp leinalipuna üles sättima. Vastavalt seadusele korraldatakse presidendi matused riiklike austusavaldustega ja Ta määrati kindlaks ka matuste toimumise kuupäev, milleks on 26. märts järgmisel pühapäeval. Jumalateenistus toimub samuti 26. märtsil Tallinnas Kaarli kirikus. Päev enne 25. märtsil on kirik avatud kõigile. Neile, kes soovivad president Lennart Meriga hüvasti jätta haavas vabariigi valitsus ka Lennart Merile pühendatud mälestuslehe internetis. Ja sinna on praeguse hetkega laekunud juba ligi 1000 kaastundeavaldust. Tundeavaldused edastatakse pärast president Meri lähedastele. Homme kell 10 avatakse kui kõigis maakonnakeskustes kaastunderaamatud, kuhu inimesed saavad oma sõnumeid jätta, ka nende sisu antakse pärast matuseid üle. President Meri lähedastele. Kirjanikuna juhtis president Lennart Meri korduvalt tähelepanu ka meie keelepuhtusele ja keeleküsimustele tähistati mitmel pool üle Eesti emakeelepäeva rahvusraamatukogus räägiti sellest, mida tähendab emakeel meile ja mida emakeel meilt vajab. Räägite emakeelest Juhan Liivi sõnadest lähtudes, minu erakond on emakeele. Rahvusraamatukogus käis Riina Eentalu. Isegi kui mõtleme kaugemale, kui tänane või homne ei mõtleme tõenäoliselt sellele, et eesti keelt enam ei ole. On prognoose, et selle sajandi lõpuks on pooled praegu räägitavatest keeltest maailmast kadunud. Need, mille kasutajaskond on väike ja just niisugune on ka eesti keel. Haridusministeeriumi keeleosakonna nõunik Jüri Valge tõi meie sugulasrahvaniidu maride põhjal näite. Kui uskumatult kiiresti võib keele taandumine käia ja meie enda suhtumine keelesse võib seda teed sillutada. Jüri Valge. Meie suhtumine keeles väljendub väga-väga paljudes asjades kõige värskem mulje. Kuulsin bussis raadiouudist, kuidas Tallinna raudteejaamas on asutatud restoran nimega Travel. Sealt väljuvad rongid peale eraldi ainult Eestisse. Põhjusi võib kindlasti leida mitmeid. Üks põhjus on lihtsalt rumalus. Aga mis ära teha võib. On olemas eesti keele arendamise strateegia ja olen alati rõhutanud. Ja et kuigi see on riiklik plaan, ei maksa see plaan mitte midagi juhul, kui meie emakeelekasutajad ise ei taha seda ellu viia. Eesti vajab väärtusarendusprogrammi, mille paneksid kokku teadlased, mille elluviimise eest maksaks riik ja mille realiseeris keerimist kontrolliks avalikus. Helju Vals lähtus täna Juhan Liivist tema luuletusest minu erakond, mis lõppeb sõnadega nii, järelikult minu erakond on eesti keel. Võiksime küsida, milleks sellisele mehele, kelle elu ja loomet on täitnud lüürika, milleks talle poliitika? Friedebert Tuglas kirjutab selle kohta järgmist. Millist tolleks ajaks, kui lee tuli tööle olevikkuse, tähendab Grenzsteini toimetusse oli lõplikult selgunud venestuspoliitika eesmärk. Lämmatada rahvusliku elu. Reljeef tõusis kaitsele, kus on erakonnad, seal on poliitika ja kus on poliitika, sõjalankeel? Liiv ei lase seda unustada. Kui nii, siis missuguse erakonna võix Juhan Liiv täna valida Eesti erakondade seast? Kui paljud eestlased ise on valinud oma erakonnaks eesti keele või kui paljud erakonnad on oma valimiskampaaniast tõsiselt kõnelnud emakeelest mitte ainult üldsõnalise loosungi tasemel? Kirjanike maja saalis anti täna kätte Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiad, välja anti 10 auhinda, luulest, draama, tõlke ja esseistika nii välja veel kord Riina Eentalu. Preemia anti möödunud aastal ilmunud loomingu eest. Žürii esimehe Karl Martin Sinijärve sõnul oli rõõmustavalt mitmekesine kirjandusaasta. Mulle meeldis, et oli huvitav ja eripalgeline kirjandusaasta, et oli väga põnevaid teoseid kõikides žanrites. Ja ma arvan, et tegelikult päris head asjad said ka auhinnatud. Aga mõned asjad olid tugevamalt esindatud või paremini esindatud kui teised, sest näiteks proosale nagu preemiat ei jagunud. Jah, kuigi see ei tähenda sugugi, et oleks olnud pliiats proosa aasta samas luuleaasta oli niivõrd tugev, et nominendi kohta väärinuks vaat et kümmekond teost. Ja sestap ma usun, et kaheluulepreemia väljaandmine oli igati põhjendatud. Luulepreemia pälvisid Kristiina Ehin kogu kaitseala eest ja Jürgen Rooste ilusaks inimeseks eest. Kristiina Ehini kaitseala on luulekogu ja päevik üheskoos. Ta kirjutas selle Mohni saarel elades ja Kristiina Ehin ega rääkisin raamatust juba suvel pärast selle ilmumist. Mõnes mõttes ma arvan, et see on minu luule kõige spontaansem võib-olla ka avatum, ma jään seda kogu kõige vähem tsenseerinud. Te ütlesite nii kenasti, et kaitsta midagi väljaspool ennast tähendab kaitsta midagi iseenda sees. Et ka selles raamatus on niisuguseid valusaid luuletusi, inimeste suhtumisest. Inimesi, keda nägime, olid hästi toredad ja need olid sellised Sämbriti kuidagi oma ümbrusest kolivad ka, mis Emmendi saarevahina ning vahel vaeva kurvasti sellised. Kui tüliks suur turistide hulk, kelle jaoks siis üks puhas metsik lootis nurk, saar, näki, üks koht, kus läädvustada. Aga kaitseala on täis häid luuletusi ja nagu tänane pidulik õhtu Kirjanike Majas näitas, ilmus mullu palju head kirjandust. Jääbki soovida, et iga hea eesti raamat leiaks ka oma lugeja. Avatud ühiskonna instituut esitles täna demokraatiat käsitlevat raportit Edit Veli vahendusel kuulata lähemalt. Raporti eesmärgiks oli aasta jooksul jälgida ning selgusele jõuda, mis asjaolud võiksid Eesti demokraatiat mõjutada ja demokraatia arengut takistada. Milline on Eestit demokraatia tänane seis? Küsisin projekti töörühmajuhid sotsioloogilt Ivy proosilt. No Eesti demokraatia tänan seisma ja kasutasime niisugust neljalist hinnangu skaalat kus me siis väitsime, et on valdkondi, kus demokraatia seis on väga hea. On valdkondi, kus on hea, on valdkondi, kus demokraatia toimib häiretega me nimetasime seda demokraatia teatud häire kelladeks. Ja on ka võimalus veel, et on valdkondi, kus demokraatiat toimib, selle uuringuga ei leidnud ühtegi valdkonda, mille kohta me võiksime öelda, et demokraatia ei toimi üldse. Järelikult, kui me tahame vastata küsimusele, et kui hästi Eesti ühiskond täna, siis nagu valitsetud on siis suuri probleeme ei ole. Palusin rääkida ka sellest, millises valdkonnas on teravamad probleemid. Kõige tugevama häiritusega valdkond näiteks on tänasel päeval poliitika ja äripõimumine. See on tegelikult tähendab see seda, et eksisteerivad niisugused kokkumängud poliitikute ärimeeste vahel. Ja demokraatia seisukohalt tähendab see seda, et ühiskonna otsustamisest koondub üha väiksema grupi kätte. Ja kui ühiskonnas otsuste tegemise on väikse grupi käes, siis see tähendab seda, et arvestatakse eelkõige nende väikeste gruppide huve. Ehk kui selline põimumine toimub, siis laia hulga inimeste huve esindatakse otsustamisel üha vähem ja vähem. Nii et see on üks niisugune väga tõsine häirekell. Mis on Eesti ühiskonnas positiivset? Positiivne on kõigepealt see, et Eesti ühiskonnas toimivad vabad ja demokraatlikud valimised niisuguseid probleeme, kus maailma avalikkus peaks oma kontrolle saatma sellele, kas Eesti valimised on puusad või mitte, võiks öelda niimoodi, et Eesti joon valitsetud hästi, kuna meil ei ole neid valdkondi, kus demokraatia üldse ei toimiks. Aga meil on terve rida valdkondi, kus meie demokraatia toimib häiretega, mis tähendab seda, et parandada seda valitsemist, on väga palju võimalusi. Ida-Virumaal maidlas peeti rahvakoosolek 20 aastat fosforiidisõjast ehk kui ohustatud on Eesti keskkonda. Ago Gaškov. Fosforiidisõda meenutasid ja praegust olukorda põlevkivi kaevelubade väljaandmisega kritiseerisid Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas, endine peaminister Mart Laar, tehnikaülikooli professor Raivo Vilu, kirjanik Arvo Walton, sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand. Põlevkivi oli, on ja tõenäoliselt jääb Eesti olulisemaks maavaraks ja sellega seotud küsimused ei ole ainult majanduslikud. Siin on väga palju ka kultuurilisi aspekte, eriti eestluse säilimine Ida-Virumaal. Ekspeaminister Mart Laar. Me peaksime tõesti arendama oma energeetikat ja säilitama selle põlevkivi, suhtuma temasse selles suhtes tunduvalt heaperemehelikult, kui oma energeetilisi esid taga ja ühel hetkel, kui võib-olla tõesti läheb väga hulluks asi kätte, kuid esiteks me peame ikkagi aga tõsiselt tegelema nüüd kõigi nende alternatiivide otsimisega, milles me eriti viimastel aastatel oleme pigem teinud vähikäiku kui edasi sammunud. Ja kui me sellega ei soovi tegeleda sooviga tegeleda energiasäästuga ja siis me jooksime väga tõsistesse probleemidesse, kuna üks väheseid asju, mis maailmas on selge, on energiahindade kasv. Ja kui me ei suuda sellele vastata sootuks juba teistlaadsete alternatiivsete lahendustega, mis ühtepidi puudutavad ka energias, istub tarbimise märkimisväärset vähendamist, sellele lahendust mõtlemist ja teiselt poolelt siis tõesti alternatiivseid puhtaid energiaallikaid siis satume me täiesti möödapääsmatud probleemideta ja igas otsuses, mis me teeme ka põlevkivi kaevandamisest, peaks olema see eestlus ehk rahvuslik aspekt väga tugevat juures ühtepidi tulevikku vaadatuna ja teiselt poolt selles mõttes, et me tõesti need viimased eestlase tugipunkte Ida-Virumaad Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarandi ettekande pealkiri oli kilplase kütavad maailmakiviga. Kaarel Tarand on põlevkivienergeetika suhtes väga kriitilisel seisukohal. Me oleme 15 aastat maganud, selle asemel et ei uskunud kummalist müüti, et põlevkivi põlev hästi otstarbekalt ja meie rikkuse alus. Vastupidi, põlevkivienergeetika on meie vaesuse alus. Mitiveerikuse. Eestis on asutud välja töötama põlevkivi arengukava, keskkonnaministeeriumi keskkonnakasutuse ja tehnoloogiaosakonna juhataja Rein Raudsepa sõnul ei menetleda seni, kuni põlevkivi arengukava pole valminud ühtki kaeveluba. Eesti rahandusminister Aivar Sõerd ütles, et inflatsioonikriteeriumi mittetäitmise tõttu ei lähe Eesti aasta esimesest jaanuarist tõenäoliselt üle Euroopa Liidu ühisrahale eurole. Üleminek eurole esimesel jaanuaril 2007 on suuresti ebatõenäoline, ütles Sõerd Brüsselis pärast euroliidu rahandusministrite kohtumist ajakirjanikele. Minister lisas, et inflatsioonitaseme ennustusi arvesse võttes otsustab Eesti valitsus aprillis, kas muudab ametlikult eurole ülemineku eesmärki. Praegu täidab Eesti kõik eurole üleminekuks vajalikud kriteeriumid, välja arvatud inflatsioonitaset edasi välissõnumeid ja Indrek Kiisler teeb kokkuvõtte. Maailma juhtivad uudistekanalid teevad juba mitmendat tundi läänekaldalt Eeriku vangla juurest otseülekannet ning näitavad, kuidas Iisraeli buldooserid lõhuvad Jeeriko vanglat. Vangla pihta avati enne seda turmtuli. Iisraeli väed piirasid vangla sisse täna hommikul ning nõudsid 2001. aastal Iisraeli turismiministri tapnud palestiinlasest sissiliidri Ahmed. Vaadati üleandmist. Iisraeli teatel ütles Palestiina president Mahmoud AbBas eelmisel nädalal, et saadad ja mõned käsilased võidakse vabastada 150 vangi ning vanglatöötajad alistusid, kuid kuus kinnipeetavat nende hulgas ka saadata, siiani vanglas. Saadad teatas telefoni teel telekanalile Al-Jazeera, et ei kavatsenud Iisraeli kätte anda. Omas rühmitus Hamas hoiatas omakorda, et Iisrael ei tohi mehele liiga teha, sest kuriteole järgneb kiiresti palestiinlaste araablaste kättemaks. Konflikt põhjustas läänekaldal rünnakute laine. Gazas rünnati näiteks Abba liidu kontorite pandi põlema Briti Nõukogu esindus. Tuli avati Ameerika Instituudi pihta, kus palestiinlastele õpetatakse inglise keelt. Kuus šveitslased Punase Risti töötajat rööviti palestiinlasest mässajate poolt. Lisaks on pantvangi võetud ka mitmete teiste lääneriikide kodanikke, kellest osa on õnneks juba vabastatud. Belgradi kohus teatas täna tühistas arreteerimiskäsu, mis oli välja antud Slobodan Milosevici lese Mirjana kohta, andes sellega Milosevici rekonnale võimaluse korraldada eksriigipea matused Belgradis, mitte Moskvas. Kohus kinnitas, et naiste arreteerida, kuid ta kutsutakse ikkagi kohtusse ülekuulamisele. Täna saabus Haagi presidendi poeg Marko, et võtta üle oma isa surnukeha. Serbia peaminister võistleb kostuunitseja ütles, et Milosevici matused võivad toimuda nüüd Serbias, kuid riiklikke matuseid Miloossevitšile kindlasti ei korraldata. Vene delegatsioon Euroopa nõukogu parlamentaarses assamblees Milosevici surma põhjuste ja asjaolude uurimist. Vene delegatsiooni aseesimees Juri Šaraadin ütles, et eile toimus Pariisis assamblee juriidiliste küsimuste Inimõiguste komisjoni istung, kus meni esindus tegi vastava avalduse. Haagi tribunali vanglas on surnud või teinud enesetapu neli inimest, keda süüdistati endises Jugoslaavias toime pandud kuritegudes. See tekitab tõsiseid küsimusi, nentis Šaraadi. Samas tunnistas ta, et vene delegatsiooni seisukoht ei leidnud toetust. Teatavasti pälvisid Torino olümpiamängudel kuldmedali võitnud Kristiina Šmigun Andrus Veerpalu riikliku autasu, samuti nende treenerid Anatoli Šmigun ja Mati Alaver. Täna andis vabariigi president Arnold Rüütel Kadrioru lossis riiklikud teenetemärgid olümpiamängude kangelastele üle. Esimene klass. Kristiina Šmigun, mitmekordne olümpiavõitja, suusataja. Mati Alaver, Andrus Veerpalud täna presidendi vastuvõtul ei olnud, ei kandu saigi. Andrus ei ole haige, ütleme, et ta ei ole ka veel 110 protsenti terve, aga ta seisund on paranemas. Kokkulepe olümpiakomiteega ja presidendi kantselei ja sündis sel pinnal, et eeloleval nädalavahetusel on Sapporas maailma karikat aga mitte tavaline maailmakarika etapp, vaid sisuliselt eelmaailmameistrivõistlused tulenevalt sellest, et Andrus taas ka järgmisel aastal võidu sõita. Medalile maailmameistrivõistlustel 50 kilomeetri distantsil on tingimata vajalik tutvuda kohalike oludega. Kristina Šmigun, kas pärast kolmekümnevõistluse võib öelda, et nüüd on hoovad tõepoolest? Jah, saab jälle maailma, ütleme, karikahooaeg sai läbi, aga veel ei saanud läbi Eesti meistrivõistlused ja veljele saanud läbi väiksem lihtsalt Soomes, et need on veel ees. Sul kätemärk, valgetähe esimese klassi, kus on väga, väga, väga, väga, väga, väga suur au. Ma arvan, et ma pean koju minema, täpselt lugema ära, mis, mis, mis see kõik tähendab. Et nii, aga ma ütlengi, et see on väga suur aurat. Eeloleval ööl on peamiselt pilves selgimistega ilm, kohati võib kerget lund sadada ja tekkida udu. Puhub kirde ja idatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja külma on kolm kuni 10 kraadi. Homme päeval püsib samuti pilves selgimistega ilm ja paiguti võib kerget lund või lörtsi sadada ida ja kirdetuule kiirus on päevalgi kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on päeval miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Niisugune tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 16389 kuulmiseni.